Kasvatamatusi maitsetusi ja muid sagedasi eksimusi. Toonimastu. Palju kasvatamatuse nähteid tuleb närvilisusest. Nii on mõnel inimesel raske rahul hoida käsi, kui pole midagi teha. Yhe närviline liigutus sigapaga ümbrust ja teeb ka selle närviliseks. Täheli paneelisus kaasinimese vastu kohustav, seepärast Henry rahule sundima. Tegevused, käsi peab seisma paigal, mitte mängima uurigeti käevõrul, lõngadele, sõrmkübara line, vermate, muude ettejuhtuvate asjadega, mitte pead kratsima, habet sügama, val või tooli seljatagusel trummeldama ega riietel või näol ümbriksime. Peieldiga imengite keerutades neid teenides ümber ja lastes siis kokkupõrgete neididoppidega vestiga jälle aukudesse või taskusse. Käsi põrutav vastamisi nagu ümmarguseks treide püüdis, ei hoita kuu või püksitaskus, ei panda neid kukla taga või seljal kokku ega sirutada neid ringutades välja. Käi silmitsi, liig sagedasti silmatorkavalt sõrmeküüsi ei nätsutada sõrmeliikmeid ega niisutada Rootsi ei kääride mängides raamatu lehekülgi pöördes. Samuti pole kombeline vormi leivakuulikesi ja kogude toidwiwakesi laud linnalt. Kahvlid kohvitassihoidja sõrmi laiali ajada on nimetu, need hoitagi ilusast ilma igasuguse kre aedsijate hoos. Küünarnukk ei pane lauale, jääb väed, sünnib niisama vähe toetada ühile, kui tähele käele süües tulev käedeleti hoide nähtavalt laual. Seljal pole neil ju midagi otsida. Söömisel tuleb hoiduda igasugusest kolistama, siis nii hästi lauanõude kui suuga viisakas inimene Eyritseeemmatsuda ega nugise sees suleb pliiatsit pole tehtud söömiseks ja nõelu, rohukõrsi, lilli ning paberit. Pole mingit põhjust suhu toppida. Kuulsite katkendid Rasmus Kangro kuule ja Henno Rahamägi 1932. aastal ilmunud raamatust.