Tulevikus nii nagu praegu, nii nagu tulevikus meie idanema paberiks on, oli, jääb Venemaa. Muidugi tekib küsimus, kuivõrd ja millisel tasandil. Me peaksime temaga suhtlema sellega seoses. Me siiski vajaksime nii vene keeles kui ka tõlke vahendusel uurida neid teoseid kus Peenemad valgustatakse olukorda tema ajalugu, demot, Rahvuskultuuri ja nii edasi kõige erinevam mõttest aspektidest. Ja seda just nimelt ajaloolises perspektiivis. Hiljuti mul õnnestus osta ja läbi lugeda üks raamat, mis on selles suhtes üks klassikaline teos. Aastal 1839 ja venekeelses tõlkes ilmus ta teist korda sel aastal. Ta kannab pealkirja Nikolai-aegne Venemaa Nika vaesgressiia. Mis mõttes on ta klassikaline teos? Asi nimelt selles, et autor prantsuse kõrgaristokraat, kes enne oma reisi oli rännanud paljudes maades, sealhulgas koori endist Egiptuses, Pärsias türgimaal, siis veel Haanjas, Portugalis ning kellel oli väga selline terav, tähelepanelik, nii-öelda treenitud silm suutis kirja panna niivõrd köitvalt ja kokkuvõtvalt ja tabavalt oma tähelepanekud. Et see raamat jõuab tähtsus siiamaani, mitte juhuslikult terved aja vältel Astuaalsetegi stiini teos oli Venemaal keelatud ning ainult, et noh, prantsuse või saksakeelsete tõlgete kaudu vene lugeja sai siis sellega tutvuda. Milles on siis asi? Teos on kirja pandud päeviku vormis ja päevik hõlmab umbes kaks ja pool kuud. Kusjuures autor rändab mööda mad kolmel nii-öelda eri tasandil. Kõigepealt Peterburi selle impeeriumi pealinn, õukond, Moskva vana pealinn, niiviisi selle kirjeldus ning veel Nižni Novgorod provints. Teos algabki kirjeldusega, kuidas Kroonlinna reidile saabub siis pea tegeleda tavalise reisilaevaga. Olgu täheldatud seejuures, et Astoldekistin, kes valdas prantsuse, saksa ja inglise keelt, ei osanud absoluutselt vene keelt, nii nagu ka tema teener. Seda enam on huvitavat tema tähelepanekud. No üks neist on minu arvates läbi üleajaline kui ta Maale tulles läks siis Vene välisministeeriumi kõrge ametniku juurde ning küsis tema käest. Kuulge, kas te armastate venemad, jah, ma muidugi armastan Sist jätkemis riietuge ümber või öelge oma ministrile eto riieteks ümber välismaalaseks ning lasta prooviks siia sõita ning läbida kõik selle kontrolli, et tollikadalipu. Mul tuli teha, siis te alles saate aru, mida tähendab Venemaale saabumine ja poolest. Koos tollipagasikontrolli passide läbivaatamisega kestis piiri ületamine tal peaaegu 24 tundi, nii et arheotüübid olemas, nad kestavad siiamaani ühes või teises vormis või näiteks põhjalikult arutleb siis Stalte Kristiin Peterburi linna tekkeloo selle linna loomuse ja tuleviku üle. Nii et meie oleme harjunud näiteks niiviisi nägema ikkagi sõnas Peterburis vast vastandina siis selle nõukoguliku uus linnale midagi väga ilusat, ülevat, toredad ma Essteetliku karged. No ühel või teisel määral kõik need omadused, vähemalt varem sellel linnal olid see prantsuse kõrgaadlik. Ta oskas märgata neid iseloomulikud joonides sellel linnal mis enamikel inimestel kas jäävad osaliselt või täielikult tähelepanu orbiidist välja. Aga see on nimelt see, et ta ütles, et jah, et niisugune linn. Aga see on ikkagi impeeriumi pealinn, on näha, et see linn on üles ehitatud isevalitseja käsu ja tuju järgi, et see linn on nõudnud kümneid tuhandeid inimelusid. Ja et see linn peab pidevalt oma eksistentsi pärast võitlema. Et see on siiski midagi võõramaist ning ebardliku siin põhjamaa looduses, et mitmed sellised arhitektuuriliselt ansamblid on lihtsalt Lääne-Euroopas tuppa eeskujude halb, kaunis halbu kopeerimine ja muuseas ta sugugi vaimustatud sellest vaskratsanik ost. Niiet ta veel ennustas sellele linnale, et ükskord nii nagu ta nendest põhjast üles tõusis, vajub taga tagasi. Muuseas astaarsete Kristiin päris pika aja kestel vestles eikellegi muuga kui tollase Vene imperaatori keiser Nikolai esimesega. See oli talle muidugi suur, et keiser talle andis audientsi, mis pärast talle niisugust võimalust võimaldati. Üheks põhjuseks oli see kindlasti, et ta oli väga tuntud literaat ja üldse Kulteroloog Prantsusmaal. Ta oli teatud määral ka poliitikaga seotud ja teiseks ta kuulus oma aegse prantsuse kõrgaadli hulka. Vanaisa ja vanaisad la kylleotineeriti, see tähendab, nad langesid selle Jako piinliku revolutsiooni terrori ohvriteks ning loomulikult tolleaegsel Venemaal. Niisugune graafia oli parimaks adju staadiksis. Asgardide Kristin, väga palju arutleb selle üle, miks on see Venemaa on niisugune, nagu ta on ning miks ta niivõrd erineb siis Euroopast miks siin inimesed kui niisugused, no näiteks päeval nad ei ole vabad mingi pressingu all peaaegu üldse ei kohta inimesi, kes Ma jalutab või teise inimese vestleb peaaegu üldse ei kohta Peterburis. Arvata võis südamest naer, vaid inimesi. Ja lõpuks kõige selle taga ta arvabki, nii et see peab olema mingi jube, ise valitses lik, selline kord, kes inimesi niivõrd ümber teeb. Juures ta veel täpselt sai aru, et ta lausa seda väljendaski, et venelastele on iseloomulik topeltmõtlemine ning topelt tegutsemine, et see ei ole sugugi Orwell isegi selline väljamõeldis. Üheks põhjuseks, miks ta Venemaale tuli, ta ise mainib seda väga siiralt. Eta tahtis kogeda sellise seisuslikku ise valitsuslikku ühiskonna eeliseid demokraatia ees. Aga raamatupäevikute kestel võib kohe tunda, kuidas üha rohkem ja rohkem pettub ta Venemaas, kuni muutub siis kõigele libera varasemate ideede pooldajaks sõites Peterburist Moskvasse ja tundes tee peal nii iseloomuliku ka hilisemale-Venemaale vintsutusi. Ta jah, et nägi kuivõrd armetu oli selle rahva elu, kuivõrd kardeti seda feld, jäägerid, kes juhtis siis tema EKi kes oli ühtlasi ka nuhk tema järele niiviisi. Ja kuivõrd kehvad on need ühendusteed Venemaa, need kommunikatsioonivahendid, nii need tõlla admis pidevalt katki läksid kui ka nende olukord ja ta siis kuidagi irooniliselt kurvalt mainis jah, et venelased võivad küll öelda, et me ei tunne mingeid piire ega kaugusi, aga aru, mismoodi nad kavatsevad küll neid ületada. Moskvas ta kõige rohkem uuris ning vaatles siis Kremli jalutades Kremlis ütles ta sellise mõtte välja. Et see pseudopitsa Ansliku stiilis üles ehitatud arhitekt tooniline monstrum ei ole mitte mingi originaalne ega ilus selline ehitus ega linn, ehitiste kompleks nagu väike linn, vaid see on sisuliselt hiiglasliku impeeriumi orjastatud rahvaste sümbol, nii et igav. Kas vene linnas on kindlasti üks niisugune kreml, kus siis istub isevalitseja? Olgu täheldatud, et tollane Nikolai-aegne Vene impeerium oli muuseas tunduvalt suurem kui praegu Nõukogude noh, sest talle kuulus juveel Soome, Poola admingallaska, Vena asundused olid lausa San Francisco tänapäeval San Francisco lähedal. Nii et kolmel eri selliselt kontinendil, nii maailma ja aasta siis oli. Veel omastas siis prantslased, niisugune tõik et ka kõige kõrgemad Vene ülikud muutusid lihtlavastaks, pugejataks tsaari ees, kaotades suguse väärikuse tunde ning paugupealt said neist omad sellised isevalitsejad suheldes lihtrahvaga või oma alluvatega. Kuid siiski teeb Kristiin ühe lausa prohvetliku ennustuse. Ta ütles niiviisi seda sõnalt, et tõenäoliselt enam kui kahe põlvkonna järel praeguste vanemate lapselapsed saavad hakkama niisuguse revolutsiooniga mis jubeduselt ning selliselt julmused tähendab kõik senised. Ja tõepoolest, see on kusagil 20. sajandi algusesse. Nii juhtuski. Velda märgib, et. Vene rahvas ei ole teps mitte ilma. Tibude ilmale leidlikkuseta. Ta kindlasti vääriks paremat saatust, kuid ainus, mis tal tõesti puudub, on vabadus. Ja muuseas, raamatu motoks on lausa öeldud niiviisi. Mõte sellest, mida söör, rahvas oleks võinud saavutada vabaduse tingimustes. Ning nähes, millises olukorras ta on, see viib mind lausa marru Nižni too korralis. Ta vaatles siis provintsielu ühe suurema provintsilinna elu jusse sel ajal, kui ta sinna saabus. Toimus seal hästi hiigelsuur laat kus muuhulgas prevaleerisid maadest toonud kaupmehed, idamaade kaup, kaubad ja Kristiin ütleb nii niisuguse mõtte, et näolised tulevikus Venemaa ta pöördubki siis Aasia poole, sest oma Juurtelt meenutab ta enam tatari, mongoli impeeriumi järgi loodud Sis impeeriumi. Kui siis Euroopasse pürgivat, siis suurriiki. See pilt oli niivõrd trööstitu, mis ta edasi andis. Et kui aastal 1080 43 ilmus selle teose esmaatrik siis prantsuse keelne see väljaanne anti ka lugeda ka Nikolai esimesele, muuseas, isevalitseja valdas kuut võõrkeelt, nende seas ka vanakreeka keel. See ei ole tema teene, vaid kasvatuse hariduse, mida ta sai. Kui see olin natukenegi lugenud ja jõudnud sellele paani. Kuzalfekvstiin kirjeldab audientsi tema juures ja seal Nikolai seletusi, kuidas rahvas ise tahtis, et ta need neetud Deckabristid Liisi üles Books ja lausa nõudis seda. Ja lugedes staniat, viskas ta selle raamatu põrandale ning hüüdis, milline närukael. Ja Ma veel andsin talle audience, võtsin ta nii hästi vastu. Üheksa aasta kestel seal raamat tõlgiti viide Euroopa keelde arvuga 200000 eksemplari, see on muuseas ka tänapäeval päris soliidne tagala tollal tants oli siis selline bestseller. Ja vene tsaari valitses, oli niivõrd puudutatud sellest, et salaja Se sandarmeerial ülem Bentkenda andis käsu, et vene litter raadid, valmistaksid ette niinimetatud resputatsioon, see tähendab selle raamatu ümber lekkamisi ning raha eest siis neid avaldati saksa keeles ja prantsuse keeles välismaal. Aga noh, see oli niisugune noh, ikkagi primitiivne ponnistus. Neid oli neli eri autorid. Nii et see tuli ainult raamatule kasuks. Autorison ööl, kui teie keegi teist kirjutaksid, Pariisis elavad ainult lollpead, siis meie siin oleksime selle üle ainult naernud. Aga kas teie sõim näitab, et see raamat tabas just nagu rusikas silmaauku? Muuseas, mina isiklikult olen täheldanud, et osa ja siis venelastest on siiamaani puudutatud nad kas tõesti siis ei saa aru ikkagi tuntud ja demokraatia Aleksander Hertzen, sellist hinnangut sellele raamatule, kus ta ütles, et raske seda raamatut lugeda igal venelasel nagu kivi rõhub ta rinda seda enam, et see umbkeelne ja kõrk välis mahlane, solvavalt palju ning sügavalt nägi Venemaad, tegelikkuses on muidugi ka teistsuguseid arvamusi. Igaljuhul tekkis stiil, ta mitte ainult ei kritiseeri, vaid ta väga karmis selges otsekoheses toonis pakub ka omapoolseid laiendusvõimalusi, selle eest tuleb ka teda hinnata. Siinkohal lubage mulle, palun esitada üks soovitus palve meie kirjastajatele, et nad selle minu arvates siiski väga väärtusliku vajaliku raamatu ka eesti keeles välja annaksid. Loomulikult prantsuse keelest tõlgituna.