Kuidas hobuse nimi on? Lars, kas arstile ei meeldi kõvahäälne, ilusasti lauldud meeste laul võib-olla tuli lihtsalt üllatusena nende rähilist. Arsikene on niisugune tubli hobune ilusate tarkade silmadega ja, ja nad ei häält ka. Ja. Kardab ikka natuke ta natuke seal Tartus koja platsil ka natuke niimoodi nalja ja kui vana ta on? Sõnuga kuskil kuue aastane, umbes nii et ei ole eriti veel. Kui kaua te temaga niimoodi tegelenud olete? Üldellu alles, ütleme teine päev. Aga kuidas te nii julgesite Arci endale võtta? Teiseks? Tabelid on võistelnud ka siukses asjas nagu vankrisõitja ja saanud häid kohti. Selles mõttes on õppinud hobune aitäh. Mälberg tervitasid Elva keskkooli trepi ees inimesi, kes olid tulnud Tartust tulega. Tervitasid oma kodulinlasi. Mida te kõige tähtsamaks pidasite? Selles jutus te rääkisite ajaloolises teest, mida mööda tuldi. Mainisite Ugandit. Ma tahtsin, et võõrad ja omad saaksid teada, et meie linn on küllalt vana. Meie asula on võib-olla üle nelja ja poole 1000 aasta vana ja kõike seda natukene meelde tuletada. Ja te ütlesite, et siit on läbi käinud tähtis ühendustee. Praegu räägitakse, palju hansateest räägitakse viia Baltijast. Räägitakse tunnelitest, mis ühendaksid sealt erinevaid riike, erinevaid rahvaid, aga alati on olnud ka maa peal tee niisugune, mis on erinevaid rahvaid ja, ja inimesi ühendanud ja üks niisugune. Tüüp kaudu Poolaga saksoga Austriaga, Itaaliaga. Meil on leitud siitsamast ümbruskonnast palju münte, mis omaaegselt on lihtsalt siia, ma jään veel Hiinas. Linnast on läbi käinud ka teed farmiga, 11. nende auks isegi puutsin olemas. Kuigi Vene Peetri puu on ilmastiku poolt hästi, ära räägi. Aga pärlimänd kasvab veel hästi. Te viitasite ka sellele, et tule teekond läks mööda väga paljude eestikult suuri loos väga tuntud ja teada nimede ja nende kandjate kodudest nimetaksid. Hugo Raudsepa vaim, kelle näidendit ju Eesti rahvast on juba 100 sadakond aastat vaimustanud. Mida te sooviksite neile, kes Tallinnasse suurele laulupeole kokku tulevad? Mida Elva lastel on nendele kaasa anda? Ilvallased soovivad seal kõige paremat ilma. Uhket traditsiooni nagu oli laulupeod, nagu oli laulev revolutsioon Seest jääb alles olgu ta revolutsiooni jätk, Sordena. Te ütlesite ka, kaua siin tee ääres või tund aega, jah, käe kannatas vaadata siis küll, mis ta ei ole siit oota ike hoolega. Mitu koori te teate, läheb Abja-Paluojalt Tallinnale laulupeole? Või ei tea? Te olete laulupidudel ka käinud, mõnikord? Ei ole juhtunud. Laulukooris olete või tantsinud? Varem jah, kui koolis sai käidud, siis sai ikka lauldud. Aga kas on mõnda tuttavat ka perekonnas, kes läheb? Jah, minias läheb. Mis kooristele saldab? Kooris siis teil on laulupeoga täitsa side olemas, mis te arvate, kas nüüd see ootamine tasus ära ka ennast? Oi ikka tore, tore elamine, teate, kes siis sitapeast nüüd edasi seda tuld saatma lähevad, kas needsamad Karksi mehed lähevad, mis edasi või need lähevad ikka edasi ja lähevad Nõmme ja aitäh ja kõike head teile. Ootasite ka kaua või. Siis vahepeal tegite. Kodus käisin vahvas ja nii taha ootasite. Tund aega üle tunni otsime. Täna on esmaspäevane päev siis tasu hakata niimoodi tööajas korda vaatama Suislepa Good. So elate siinkandis puhkate praegu siin elan ja töötan vanematele, suitsutus on kas, kas Suislepa või siin Abja-Paluojal? Rohkem tallinn, seal ikka küla. Mis te arvate, mida üks niisugune asi võiks rahvale anda, kui, kui siin tund aega oodata ja ma suur elamus on eelmisel päeval ikka sündaal päeval ei näe rahvastik. Kõik meelevile rahvariided kõikidest lõbusam. Tore. Te olete nii noor abielupaar lapsega, kas te ise olete ka lapsepõlves või noores põlves laulnud või, või rahva tahtsime? Mulle tundub, järjest laulupeol käin laulmas. See on 80.-te alguses midagi, kas meil teist pluss 82 või midagi. Siis ma Suislepa käisin Suislepa poistekooridel. Aitäh teile kõike head, me läheme nüüd edasi kõike head. Ma tahaks su käest ühte asja küsida. Kas sa oled kunagi laulupeol käinud? Olen, mis aastal see oli? Eelmine aasta? Siis eelmise laulupeol. Kas te ootasite siin Raplas kaua tuld? Ei? Mida siis teie arvates niimoodi Eesti inimesele see laulupidu annab? Annab ikka rõõmu ja kõike jälle edu ja kas mõni tuttav on ka sellel aastal Tallinnas laulupeol ja eks neid on ikka küll, jah. Ja Rapla linn, mis võttis vastu laulupeo tule omamoodi auväravatega, nendeks olid kaks toredatele palgikonstruktsioonidele kinnitatud hobuse pea võttis vastu laulu memmede lauluga ja nende poolt antud ilusasti pakitud moona korviga. Seesama Rapla linn saatis laulupeo tule ka sama südamlikult ja pidulikult teele, sest nagu laulupeol tule toimkonna esimees Oleg Salunda ütles, on tee Tallinnasse pikk ja viimasel tule teekonna päeval tuleb graafikust väga täpselt kinni pidada. Aga kuna blamaalt, nii nagu paljudest teistestki nendest kohtadest, kus laulupeotuli läbi läks, olid esimeseks juuliks juba põhiliselt kõik suure laulupeo esinejad Tallinnasse proovidesse sõitnud. Nii oli ka Raplas ainult koduhoidjad kohal, aga nad olid toredad ja väärikad inimesed. Nende head soovid saatsid tuld, siis edasi Tallinna poole peatusi, jaga tuli veel ja veel. Nüüd on reede ja kell on pool kaks päeval, laulupeotuli on äsja Hagerist läbi sõitnud teie perekonnale ka siin surnuaia väravas selle tule juures, mis siit suurest tulest on jäänud, on teil siin palju neid inimesi, kelle hauale siis viite tule või, või viite koju? Ei, siin on hästi palju haudu meil ja ja koju koju ei, ei koju meil ei olnud kavas viia, aga just see autode peale siin on mehel on siin vanaisa ja isa ja, ja vend ja õde ja siis on siin veel tal tähendab onunaine ja, ja tema poeg ja ja siis on veel vana vanaema, minu lastel on ta siis vanavanaema abikaasale vanaema ja ja noh, nii on, neid on siin ikka on. Krabi vers kilomeetrit, millega teie pere tegeleb? Algajad talunikud või kuidas öelda jah? Läheb. Ma arvan, et nagu kõigil Eesti talumeest loodame paremat. Kuidas see kõigil Eesti talumeestele see talupidamine teie arvates läheb, kui te nüüd kirjeldaksite, mitu aastat te olete seda tööd teinud kui ta siiski põllumehel Mina otseselt taluga tegelen, mina tegelen ühistuga, juhin ühistut ja, ja kohutavalt raske on. Kogu aeg on rahaprobleemid, kõik asjad muudkui aga lähevad kallimaks ja kogu aeg peab mõtlema. Noh, kust raha saada ja millega traktoritele kütet osta, millega neile juppe osta ja ja palka maksta ja ümberringi on eluni kallis rahvas ei ole väikeste palkadega nõus, aga suuri palkasid maksta ei saa ja igasugused probleemid on raske. Raske on maal. Aga kuskile te ju mujal ei lähe, eks? Ei, ei, ärasid küll ei kipu, jah, ei selge on see ise. Me oleme mõelnud, et kui nüüd ükskord tõesti need ühistud välja suretada tehakse et siis joosta küll kuskil ei ole, ainuke asi, mis jääb, on siis omase talu ja maalapp, mis on ja, ja loomad ja, ja tuleb siis kuidagi sellest elada ja. Ja olla, aga, aga lapsed on kõik kodus ja ise ja ei ära küll sealt ei kipu ja kuidas. Sina võtsid nüüd ema küünlast tule, kelle, kelle hauale sa selle küünla paned? Mida su vanaisa tegi siin Hageris? Ma ei tea. Ehk ema teab, ta ei mäleta, jah, ta oli nii väike, kui ta ära suri. Ei, teda ei olnudki veel, kui vanaisa ära suri ja traktorist oli põline, alustas kolhoosist hiljem sovhoosis, siis läks pensionile. A puhkpillid puhkpillimees ka alustus naljatades. Taastajatel puhkpillimängimist. Surmale ei olnud juubel eelmisel juubelilaulupeol käis ära. 25. Tere tahaks teie käest ka küsida siin Hageri surnuaia väravas, et kust kaugelt teie olete siia tõrviku juurde tulnud. Meie oleme muidu Kuimetsast, aga ema elab sinus ütlemas. Ja kaua-kaua ootasite tule tulekut siia. Dialutades tulime ja. Kas teil on siin kiriku aial ka lähedasi? On õde ja vanavanemad ja tädi onu ja enamus, kõik on siin. Kust te teada saite, et niisugune komme ja võimalus on siit laulupeotulest, mis nüüd läbi rännanud, siis oma lähedaste kalmudelega tuli viia, see oli kiri see pealkirjas. Kes selle asjaga siin Hageri tegeles, või tuli see juba Raplast niimoodi? Ahhaa, noogutatakse ühe mehe poole, kes meie kõrval, tulge, astuge siiapoole. Kuidas teie nimi on? Andestust minema, Ma unustasin teie teie nimed ka küsima. Mina olen maie ja ma olen Irja baas ja lapsed on Piret baas ja Liina kabel ja. Nüüd siis see mees, kel kelle peale te nagu viitasite, teie organiseerisid selle ilusa asja siin täpselt nii nagu on. Kuidas teie nimi on? Minu nimi on Mihkel Tomson ja ma arvan, egas mina ei olegi seda asja organiseerinud, sest ikkagi see tuli ikkagi rahva iseoma tahtel, sest ta ainult oli vaja rahvale selgeks teha, kunas ja mis ajal kõik see asi toimima. Ma nägin siin Hageri vahel palju selle kandi rahvarõivastes naisi küll jala rattaga, nii et rahvarõivas siin ikka kantakse. Oi, Hageri rahvas peab oma rõivast väga lugu ja, ja meil on ju isegi päris hõiva meistreid, kes ise koovad, valmis kanga ja õmblevad valmis ka seelikud ja meil see talvenaised olid väga õhinas pluuside välja õmblemisega, kuna kõik ju teadsid, et suvel tuleb laulu ja tantsupidu. Aga no seda me ei osanud keegi talvel ette näha, et, et ka angerjast laulupeotuli läbi tuleb. Millal te siis teada saite selle laenuks kuu-poolteist tagasi teada, et kui ilmust need reklaamplakatid välja ja seal peal oli ka märgitud, et tuli läheb läbi Ahagerest? No ja siis sealt hakkaski see nagu selline hoogustub ettevalmistus peale või. Aga selle. Peatuse siin kalmistu väravas, kes selle peale tuli, teie? Jah, sest ütleme ausalt, ega ma ei saa ka öelda, et kõik on üks minu mõtted, siin on ikkagi terve küla mõtet taga. Veel püha ja vaiksem ja selline rahulikum paiku kalmistu. Ja siis jäigi nii, et teeme kaks peatust, suurem peatus muidugi oli rahvamaja ees seal siis salike külalistele külakosti pakutud ja ja siinses saavad iga mees oma kaasa võetud küünlast viiega tulukese lahkunu kalmudele. Kas siin oli palju inimesi, kui see tulevanker siin peatas? Kalmistu väravas oli momendil vähe rahvast, aga pidevalt on neid juurde tulnud, võetakse tuld, minnakse kalmudele, mõeldakse seal või noh, meenutatakse mõõdunud aegu. Ma vaatan praegustki, seal jalutab üks vanadaam tema on oma lahkunud abikaasa haual, tal mees oli suu lauluarmastaja, ta jõudis ka rahvamaja ees seal alla. Nüüd ta on siin kalmistul enamikke, tare komme ja nüüd selle ka seoses Messiinse tõoviku ei tuli, nüüd on, sellest ma kindlasti kirjutan lehes, mis sellest tulest edasi saab, see tuli peab jääma selliseks traditsiooniliseks tuleks, et iga surun aja püha ta põleks siin väravas, siis kes soovib ka oma esivanemate või sugulaste matmis juurde seda tõrvikut ka sinna saame seda anda. Nii et minu meelest tuleks siukseks traditsiooniks siin jätta. See on nii ilus mõte, et seda võiks selle mõtte autori nime kaudu ka üle Eesti siis laiemalt tutvustada, nii teie nimi siis meie jutuajamise, õigupoolest teie pika seletuse lõpuks ja amet ka. Mina olen Hageri rahvamaja juhataja Mihkel Tomson. Aitäh, ja siin on üks üks noor lapsepuhkusel olev emme oma lapsega, kuidas lapse nimi on Elise aia, kus sellise siis sündinud on. Tähendab Rapla haiglas, aga siis selle Magerisse kirjutatud. Ja ema nimi tuulike, nii, mis siis tuulike tõid siia kooselisega tõi siia tule juurde. Vanaema hauale ja õe siis isaväega inimesi. Nii et siis nagu öeldakse, perekondlik tulek kas teil on endal perekonnas ka olnud võimalust osaleda laulupidudel, olete ise? Olnud laulupidudel ja meil on minu meelest kõik kodus käinud kas laulu või tantsupeol ET laulmas ise või noh, tantsimas. Millal te Tuulikki ise viimati käisite? Kaheteistkümnendas klassis? Kui Tallinn on, oman viis, neli või viis aastat tagasi, eelmisel üldlaulupeole. Käisin laulmas ja siis olite lastekooris või segakoori segakooris ja Hageri segakooris ja Kohila keskkooli. Kes teie suguvõsast veel laulupeoga sellel aastal seotud on? Sellel aastal vist ei ole, keegi? Ei ole kõik, keegi ei õpi praegu kuskile ka ei tööta niimoodi, et kuskil saaks laulda ja siin kohalikus pole kuskil koori praegu, et noored saaks laulda. Siis tuleb koor teha kiiresti nelja-viie aastaga, järgmiseks laulupeoks õpib asjad ja laulud selgeks ja hääled uuesti trimmi. Nii soovin, et teie Elisest kasvaks sama kena noor naine siia Hagerisse, nagu teie olete, loodetavasti siis Eliise juba järgmiseks laulupeoks nii suur, et sealt kaasa võtta ei väsinud. Kui ta praegu siin on, magab ilusasti paremal küljel Lutsus. Me ikka proovime pühapäeval minna nõnda. Nonii, sest. Mul ei jää siis muud üle, kui soovida teile ilusat päeva jätku ja kohtume laulupeo, nagu on olnud sellesama laulupeo tuleteekonna üks hüüdeid bussist ja läbi mikrofoni, et tulge kõik laulupeole. See sõnum, mida me tulele kaasa andsime, on selline, et kui püsib Eestimaal laulusoov püsib eesti keel püsivad eestlased siis me jääme siia põhjamaa Läänemere kaldale igavesti elama ja sellepärast soovime teele tule edasi, et see täidaks ka harjumaalastel tugevat laulu tuld, laulu, soovi. Et meie, eestlased siia igavesti elama saaksime, jäädi ja meie eesti keel püsima jääda ja teed tulele. Raplamaa tere tulemast Harjumaale laulupeotuli. Me lubame, et me kanname sedasama hoolsalt edasi, kui kandsite teie siia meie piirini ja anname ta edasi üle peo korraldajale Tallinnale. Ja veel tahaks öelda. Eriti suur tänu nendele mähistele, sellele mehisuse meeskonnale, kes seda tuld on siiamaani kannud ja loodame, et ta kannab ka selle viimase lõpu, aitäh veel kord ja me jätkame. Maakonna nimel siis kõneles Kalle Talviste, Katre Talviste, öelge, palun, mis tunne siis oli nüüd esimest korda niisugust tuld kaitsta maakonna piires. Väga pidulik tunne peomeeleolus täiesti sisse ja, ja alates meie lõunapiirist Järvakandist algas juba täiesti laulupidu meie jaoks. Teie kultuuriameti juhataja oli nii agar inimene, tema oli meil vastas juba Viljandi juures, et küsida täpselt, mida on veel vaja, mida oleks võimalik veel paremini teha. Kust king pigistab? Veel võiks, nagu öeldakse, rohkem süüa anda. Kas teil on alati nii hästi organiseeritud, kõik asjad? Noh, lihtsalt teisiti ei kujuta ette, et nii suur üritus, mis on Meestelaulu seltsi poolt ette võetud, et, et see peaks kuidagi takerduma Rapla maakonna piires, see selle selles olekus lihtsalt tahaks olla. Öelge mulle, palun, kuidas te iseloomustaksite nüüd maavanemana seda meeleolu, mis praegu maal valitseb? Ma saan aru, et pühade eel on, on meeleolu kuidagi helgem ja rõõmsam ja paljud asjad tunduvad. Et nad on alles kaugetes sügiseste hal. Kellade ajal tulevad nad meelde. Mis on praegu Raplas kõige tähtsam asi? Kas see mõte, et ellu jääda, on praegu ikka veel esimesel kohal või on mingi muu positsiooni paga võetud? Ei, ma arvan, et meil on kindlalt, oleme juba selles järgus, sellest. Kõige madalam? Sellest kõige madalamad. Punktist mööda saanud, kas on apaatia ja nüüd oleme kindlalt selles veendumuses, et nüüd hakkab see aeg ja see, mis Tallinnas toimub, see meieni ei jõua, harilikult meie inimesed teevad tööd ja eesmärgiga ja ja kindla tulevikuga. Nii et ei, selline apaatia ja, ja arusaamatused need meieni ei jõua ja need meid otseselt ei sega. Aitäh, ja nii nagu on kombeks öelda, selle nädala jooksul kohtume laulupeol. Kas te ise olete ka laulnud ja meelelegi laulvaks, aga, aga karu on natuke liiga teinud kõrval. Kus need pirukad pärit on? Need piruka pandis Hageri rahvas pruugostiks. Angerjas oli väga soe vastuvõtt, meile anti seal pirukas. Ma ei tea hobust, alati suur kott kaeru ja ja isiklikult andis üle vallavanem. See oli selline suur habemega mees, võimas, vaevalt et Eestis teist sellist meest üldse on. Soni Oliviaalse kirsasäärikud olid jalaspaistelisel rahvamees. Nüüd, Järvamaa Oisu kapell on seda tule teekonda Kassai kastis saatnud nädal otsa, kuidas teie, seda ma tunnen, et sinu hääl on kuidagi niisugune kare. Aga kuidas te ennast muidu tunnete? Igatahes päevitunud olete te kõik hästi, ninad kistendavad. Ja head kestendavad kõrvad ketendavad, aga muidu me tunneme ennast väga hästi seal. Suurepärane, kõik selline reis, tähendab, ma arvan, et see on elus üks kord võib olla üks võimalus ainult niimoodi rahulikult ilusa Eestimaa läbi sõita. Kas te olete omaga Belliga, niisugust niisugust noh, ütleme. Vanaaegset reisimisviisi enne ka. Proovinud tähendab sellega pillid on nüüd selline lugu, et me oleme reisinud, aga muidugi kõvasti ja ja kui silmas pidada, et kas vanaaegsed ja Me käime ringi tuletõrje show'd, õigemini tuletõrjenäitusega son vana tuletõrjetehnika ja ja see kapell tegeleda, tegutseb siis koos vanatehnika klubiga retro ja nüüd alles hiljuti Tallinnas turvamessi ajal sellises turvalises 94 andsime ka show Linnahalli juures. Nii et noh, päris tihedalt oleme käinud. Aga need, kes teid siia tule teekonna juurde kutsus, osalema niimoodi algusest lõpuni, kes teil siia ettepaneku tegi? Selle ettepaneku tegi meile Tuve Kärner kultuuriga toimkonna ülemus. Teil on väga väsitav roll, sest teie olete tegelikult need, kes sõidavad Kassai haiga ette. Muidugi üks üks ette jõudvatest muusikakollektiivides on ka Pärnu linnaorkestri vaskpillirühm. Aga Meil on lihtsalt kiirem auto. Aga kuidas rahvastid vastu võtab? Ma tean, et et kui meie siin Mersedes pentsis viimase malli järgi mudelis sõites loodame, et nüüd vaimustatud pilgud on kõik meile pööratud, aga siis me näeme, et oh, ei, tegelikult meie järel sõitev Kassai on see, mis, mis publikut hullutab. Aitäh, ja seda on väga tore vaadata, kuidas inimeste näod lähevad nalja täis sellepärast et et sellist vanatehnikat sellist lõbusat palagani ju iga päev ei näe ja ja iseenesest on see väga lõbus seltskond seal peal. Ja Wave inimesed võtavad mind väga-väga rõõmsalt ja mõnusalt vastu ja nii palju on seda, seda päikest ja naeru nende silmadest, tee ääres. Kui sa räägiksid natuke nendest inimestest, kes uisuga Bellis mängivad ja laulavad Meil on siis seal nüüd selline selline seltskond praegult kastis, on selline natukene vahelduse koosseis. Täna meil on mehi rohkem kui ville tegelikult ja naisi meil on sealses Oisu rahvamaja juhataja Ülle välime. Kapelli juhataja Silvi Niels on temal Laupa koolis õpetaja Järvamaal. Siis passi mängivad meil praeguse seisuga kaks meest, kumb parasjagu saab olla üks on Herman Rätsep, tema on Järvamaamees ja, ja teine valdu, valime, kes on ka eelpool mainitud retromi vanatehnika klubi ideeline juht ja ja vedaja. Tema on ka selle Kassai restaureerinud, eks. Ja ja tema on sõelist soleeninud, tema on selle omanik. Siis on meil seal eelpool mainitud Silvinejal soni õetütar. Maarika ka siis on jaak Tähnas, kes mängib põrts pilli, kes tegelikult mängib paljusid pille. Tema on need Ekspressi bussijuht, Järvamaal on selline bussifirma siis on depokale, krapsu pillil, tema sõidab meil seal autoga, siin siis on Teppo küllike, kes laulab, siis on meil selline kuulus mees nagu Aare Koppel, kes on, on vähemalt vist viis viimast aastat olnud vabariigi kõigega lõõtsamees võistumängimise tulemustena. Aare koppel elab tegelikult Jõgeva maakonnakeskus ja, ja tema on tehnikamees rohkem. Ja siis on mina ise, Ants Välimäe ja, ja töötanuisu rahvas kunstilise juhina. Et ongi kogu koosseis meil. Mina pidasin sind alguses Andrus vaarikuks, sa oled peaaegu tema kaksikvenna väljanägemisega. Kas keegi on sulle seda enne öelnud ka? Ja kui ma läksin kunagi Viljandisse kultuurikooli, siis olenes olukorras, tähendab, mis staadiumis seltskond oli ja staadiumis ise, et kas Andrus Vaarik või või Tõnu Kark. Kaks kõva meest mõlemad, et ja mul on kuulsad mehed on minuga sarnased minuga sarnased. Seda minagi tahtsin sulle öelda, aga nüüd, kes oli see suurepärane klarnetimängija, kes sõitis meiega kaasa Karksi-Nuia ast kuni tihemetsa? Ahaa, see suurepärane klarnetimängija oli, Ivo hakka ja ma arvan, et paljud puhkpilliga tegelevad inimesed teavad teda väga hästi. Ta on aastaid teinud Raplas puhkpilli ja nüüd on paar aastat elanud Mõisaküla, see teeb seal puhkpilli ja ongi ennist unustasin ära. Flööt Ta mängib meil iva, hakkaja tütar Angela kes elab Kehtnas ja lisaks on meil veel kaks kleidi tüdrukut, need on Anu ja meelika, need on ka meie oma uisutüdrukud, aga nemad on juba praegult laulupeol. Ma tahtsin sellepärast just seda klarnetimeest meelde tuletada, et ma pole ammu nautinud niisugust vaba musitseerimis, nagu see oli Karksi Karksi-Nuia koolimaja õues hommikul. Pärnu linnamuusik, linnaorkestri muusikud tegid tõelise Charls Sessioni. Ja see oli, noh, see oli võimas, päike tuli pilve tagant välja, kui see seal lahti läks ja ja lisaks muidugi oli ju neil veel juures Mart puust bandžol, kes ka need terve selle reisija meiega Beliga kaasas olnud ja ta on meile väga mõnusat seltskonda pakkunud. Et see oli väga-väga-väga mõnus pidu seal ja õhtul sama päeva õhtuga Kilingi-Nõmmes. Ma nägin elus esimest korda, et rahvas nii meeletult puhkpilli järgi tantsib, et noh, ma ei ole midagi taolist varem näinud, see oli väga hea. Uisuga belli liikmete poolt lauldakse seda tule uinumise laulu, kes selle tegi. Selle tegi meiega belli juht Silvi nihelsam. Tema sõnad ja viis, see on tema tehtud, see on väga ilus. Nii aitäh sulle ja loodame, teie hääled ja pillid, naised ja mehed ja kas ai ise peavad kuni Tallinnani hästi vastu ja mitte ainult Tallinna, vaid ka edasi, sest ma millegipärast arvan, et pärast niisugust sõitu tuleb teile kõvasti tööpakkumisi. Eks me loodame ise sedasama ja ma tänan teid samuti ja soovin teile kõigile head suve ja ilusaid ilmu ja mõnusat laulupidu. Muidugi aitäh. Meiega kaasa on sõitnud algusest peale üks suurepärane näidiseksemplar iseliikuv punane, ahvatlevat kirjadega pere loosi peavõit. Kuidas siis on peavõiduga sõita? Peavõiduga on lausa fantastiline sõita, ma ütleksin nädal aega oleme liikunud kaaslasele laulupeotulega ja hakkame ise võitma. Kuidas on, kas eestlased on niisugust hulljulge rahvas, et ta mängib loosimänge ja tahab saada peavõitu endale? Minu meelest? Tahab, sest noh, auto ahvatleb kõigepealt ja noh, igaüks tahab oma õnne proovida ja kes ka esimeste piletitega pole võitnud, lootus on, proovib ikka uuesti. Aga see Toyota on ikka endiselt teie käes, nii et peavõitu pole välja tulnud. Selle nädalaga. Selle nädalaga meie käest veel ei ole. Kuidas teile üldse niisugune tore mõte tuli, et autoga sõita? Teha see mõte tuli rohkem Eesti loto poolt sellest, kui Eesti loto nüüd sellest tuletuuri sponsoritest ja Oliver käsise osta elevant, ehk siis pereloos siis koostöös firmaga Toyota, Eesti, kes siis kannab nüüd antud hetkel Toyota sõidukulud, sellel reisijuhatajal otsustatigi. Kui sponsor ollakse, miks mitte siis täie rauaga kaasa minna ja otsustati, et Toyota, Eesti annab siis kaasa auto. Eesti loto läheb sellele tulele kaasa. Te kihutasid mööda Eestimaa teid uljalt edasi-tagasi, raha oli vaja palju vedada. No raha oli piisavalt, aga ütleks niimoodi, et inimesed Eestimaal on nii sõbralikud ja piirkonnad, kus me liikusime nii fantastilised, et et selles suhtes küll mingit probleemi ei tekkinud. Osang oleks tekkinud, kelle kohalikud oleks aidanud. Ma mõtlen seda, et ka lisaks noh, nii-öelda turvameetmetele, aga ma juba küsisin ennist, et kas eestlane võtab kerge südamega tengelpungas 10 krooni Ütleme, kui meil nii pikk reis on selja taga, siis julgeks öelda, et enamus eestlasi võtab julge südamega, sõltub täiesti meie piirkondadest, kõverikke Lõuna-Eesti küladest läbi, sõidame siis ütleks, et võib rahulikult öelda, et eestlane on tubli, töökas, rikas rahvas. Küll aga räägitakse, et Lõuna-Eestis elavad inimesed, mitte. Jõukalt ütleks niimoodi, et selle selle asja kummutamiseks peab igaüks ise selle tiiruselt läbi tegema, aga see, mis meie tegime, on tõesti ma ei ole kunagi elus läbi sõitnud, aga see, mis ma sõitsin, fantastiline, ma ütleksin, et võib-olla meela tõesti nii luksuslikult, aga me elame hästi. Mul on niisugune tunne, et et niisugust hobusekiirusega sõitmist läbi Eesti võiksid praktiseerida ka kõik need inimesed, kes pürgivad näiteks poliitikasse või püüavad kaaskodanikke hääli sest nii saab alles aru, kes me tegelikult seal Eestis elame. Kindlasti, sest see on täiesti reaalne pilt, mida noh, sellise kiirusega läbi sõites nagu võib näha nendest kohtadest ja küladest, mitte suurest linnast. Mida teile see reaalne pilt siis praegusest juuni lõppu juuli alguses Eestimaast on näidanud? Kui jätame kõrvale teie igapäevatöö, tähendab inimeste peavõidule mängimise soovi ja selle võimalikult maksimaalse rahuldamise No mina olen esmapilgul tähele pannud, et Eestimaal on nii palju väikseid lapsi maal. Et noh, minu meelest Eestimaal on tulevik Ja mul on täpselt sama tähelepanek. Inimesed on ikkagi kui noh, ütleme teisest küljest, kui ma inimestega suhtlen, siis siis kui me oleme autooksast suhelnud, siis kõigepealt jõuavad meieni inimeste käed, inimeste käed on tõeliselt näha, et nad on maal kõvasti tööd teinud. Ma usun, et kui linnanemine käsi näeb, siis, siis mõni jahvatab, aga tasuks läbi sõita ja näha seda, mis tegelikult toimub. Jaanipäevaaegne Lõuna ja Kagu-Eesti. See oli ju täis kartulipõllul tööd tegevaid inimesi. Tee ääres võis igal pool näha ilusate ilmadega heinategevaid inimesi ja kes viskas reha nurka ja tuli ikkagi tuld tervitama, aga tuld ikka tervitati, ega siis mindi tööle jälle tagasi. Kuidas te arvate, kas niisugused no nii-öelda pea loosi või peavõiduga mööda riiki ringi sõitmine, see on muidugi võimas reklaamitrikk. Mis te arvate, kas midagi niisugust võiks korrata ka kunagi? Ristiemale kui korraldatakse, et oleksin jälle nõus autojuhiks tulema, sellepärast et see on tõeliselt hea elamus ja äärmiselt mõnus on kuulata inimesi. Sõidame eri maakondades, on siiski mingid pisikesed murded ja kuidas keegi selle, kes päev võidu välja ja kes on auhinna, on igasuguseid asju, aga, aga maru on see asi. Väga suurejooneline laud kaetud, kes selle idee peale tuli? See on röörlesin ja kas ka preeria koos kauboikommetega ja kuidas veel oma söögi- ja joogikohal niukse toreda nime panite, kesid kese. Kohalikule politseile nime hobustele antakse leiba. Ega nad neil on rauad suus, nad ei tohi leiba süüa natukene ja tal pidi suu vahtu minema, rauad suus, leiba, see vastab tõele. Ta läheb suurest teest ka tuua. Siis kui ta väga mälub ja nii, teie olete nüüd viimased kilomeetrid, kümned kilomeetrid seda kavalkaadi juhtinud, kuidas tunne on? Väga mõnus, on täna nii üksildane olete? Sellepärast, et me hoiame hobuseid Tallinna jaoks. Kas teil endal kobustan? Oli kunagi, kui ma veel noor oli, vanaisal oli, aga praegu ei ole. Et inimesed hobuseid armastavad, on vist üks imepärane armastus, see on juba ammu. Kuidas teil tunne on, kui teil oleks nii palju raha, et te saaksite hobuse osta, kas te ostaksite hobuse või mersu? Ikka ennem hobuse pärast, vaata kuidas autole järsku jääb raha järgistustamalt, aga öelge palun, kas te ise olete ka kunagi laulupidudel tegev olnud lapsepõlves või, või teie perest keegi ja ema ja isa laulavad, õde laulab, aga ma ise olen kahjuks tööl. Mina olen Kent, Kuldver Keilasse. Vaid Lepalaan on Pärnu linnaorkestri kunstiline juht ja dirigent, aga mitte, sellest ei taha ma juttu teha, vaid hoopiski sellest, et küsida missugune lugu on see, mida te kõige rohkem selle nädala jooksul mänginud olete. Kui see tulevoor on läbi Eesti sõita. Et need on päris mitu tähendab põhilood, mis me oleme nagu väga palju esitanud on Juhan Aaviku kaitsejumala Eestimaad ja ja siis on üks kaunis, laulsin müüa ja siis on üks pala, mida me oleme selle tule saabumise puhul alati mänginud on, on üks rammi poolt kirjutatud lugu, õrn ööbik. Aga peale selle on teie vaskpillikoosseis fantastiline selles mõttes, et te olete võimelised tegema igasugust muusikat, eriti hästi tuleb teil välja džäss. Jah, seda küll, me oleme aastate vältel seda Pärnus teinud ja, ja nüüd on see stiil nagu selgemaks saanud. Eriti vaimustav oli minu meelest Karksi-Nuias sellel hommikul, kui teiega ühines ka üks fantastiline klarnetimängija see tšemtšation, mis siis toimus ebaharilikul hommikusel tunnil oli nauding kõigile. See oli hästi vahva, see oli küllaltki varajane aeg puhkpillimängijal üldse, aga aga kuidagi see õhkkond ja meeleolu oli nii soodne, et sellest seisundist vahva kontsert. Kuidas teie huuled ja pillid on siis vastu pidanud, sellele värskes õhus mängimisele? Meil on siin teenistuse juures toredat tohtrid, kes on meid toetanud, kui on probleeme tekkinud uutega ja sest mängida on tõesti palju ja väljas tuulega ja siin oli alguse perioodis, oli vihma natukene ja see kõik mõjub natukene huultele ka aganad tohtri tantsida it's all vesi ja see kõik. Kas teil jäi ka tänu sellele tule teekonnale kaasa sõitmisele nüüd ära mingi tähtis kontsert või näiteks hea rahateenimise võimalus? Et meil on nüüd nii, et kuna linnaorkester on 26 liikmeline seal on 12 liikmeline keelpillirühm ja see keelpillirühm, siis mängib meie rahuoleku ajal niinimetatud suvekontserte promenaad kontserte kammerkoosseisuga ja siis juhatab neid siis Ilmar Tõnisson seal selle tulerännaku ajal. Kuidas muidu Pärnu linnaorkestrile need esimesed ajad on läinud? Küllaltki mõnusalt edukalt, seal olid natukene neid kirgi ülespuhutud, aga nüüd on kõik laabunud ja kõik on ühel meelel ja sellest saab kindlasti üks tore kollektiiv olema. Meil on kaasas Mustamäe haigla reanimobiil. Kas oma esmast ülesannet on pidanud ka täitma esmased ülesanded? Nüüd küll toitu ei ole pidanud, aga vaiksed, palavikud ja põletused ja kõhuvalud ja selliseid asju ikka saab teha näpud, mõnulgatki, väiksemaid asju. Kas niisugusel sõidul tuleb ju olla, nagu öeldakse, valmis kõigeks, eriti veel, kui on niisugune mootorsõidukite suur kolonn. Kas arstil on pabinlas ees, kui ta niisuguse ettepaneku vastu võtta plakati Niukest kolonni saatma? Päris igapäevane töö, ta muidugi ei ole nii pikka reisi ette võtta, see on natuke vaja ikka läbi mõelda ja organiseerida ja ja ette mõelda, aga noh põhiliselt sigaigav paneme oma töös, muidu teeme samasugust tööd autos, sisustus olemas, kohvrid on kaasas see kõik iga päev või paha midagi minna. Kui nüüd mõni inimene kuuldes meie jutu arvab, et ah soo, et sinna siis need reanimobiilid lähevadki. Ega siis ometi Mustamäe haiglas, nüüd teie auto pärast mõni sõit sõitmata. Nii Mustamäe haiglal on selliseid reanimobiile kolm tükki ja kaks neist ikka töös iga päev üks linnaseks vabariigis. Et see on lihtsalt selline reservauto, kus, mis saab just kasutada muudeks otstarveteks. Kas laulupidu on teile ras keskmised lähedane või väga lähedane mõiste? Ei, ta oli ikka päris lähedane mõiste, mul tööd käivad iga ikka laulupidudel ja ise lapsepõlves ka laulnud ja tantsinud. Aga ise olete lapsepõlves laulupeole olnud ka tegelasena või ainult vaatajana kuulajana? Olen tantsupeol olnud, aga need käivad käsikäes. Kui vanad aitäh? No ma käisin kolmandas klassis, siis mis sellest peost meeles on? Suur ikka suur elamus oli, ikka, mäletame, kuidas sai kõvasti harjutatud ja kena elamus. Kolistasis käisite, käisin nõmmel 30 neljandas kaheksases koolis. Nii. Ja kuidas teie nimi on? Katrin purum. No erinevad see, et sa näed ikka nii neid inimesi, kelleni me siin sageli üldse jõua, sa istud siin kusagil Tallinnas ja, ja veel mingis teises linnas aga päris maale ja sa näed kui siirad, et inimesed seda kõike vastu võtavad ja tähendab, see tuleb neil südamest, neile, neile on seda vaja ja järelikult ka see jutt, et noh, kas meil on enam seda laulupidu vaja, kas ta tuleb üldse ja milleks? Me võime, võib rääkida siin linnas või võib rääkida kusagil niimoodi kõrgemal, aga, aga kui küsida sealtmaalt, siis noh, nendele on seda vaja ja järelikult on seda meile kõigile vaja. On väga tore lõpukaader, alati, kui teie lõik lõpeb televisioonis. Te olete mitmekesi oma kalli bussi taustal, kuidas teie töörühm töötab? Meie töö erg. Töötab väga hästi ja me oleme enne noh, tunneme 11 ja oleme ka koos töötanud, aga mitte need kõik niimoodi koos, aga üldiselt kuidagi peaaegu sõnatult mõisted ja, ja kõik tahavad teha seda ja see tõesti, et võib-olla välja minnes noh, läksid või isegi võib-olla väikse skepsisega, et järjekordne niisugune massiüritus kusagil kaugel, aga nagu tartust ära sai. Nii said aru misse tegelikult. Viimase laulupeo puhul on palju räägitud rahast ja ärist. Kas teie siin sellel laulutoimkonna kaubandus, šehhina või kaubandus elab peadirektorina? Tunnete ka seda, et te teete äri. Noh, võib-olla mõningas mõttes küll selles suhtes, et see, mis on, läheb müügiks, selle eest laekub raha ja ja selle peale me juba varem mõtlesime, et see sümboolika, mis kuulub laulupeo ja, ja just sellel tule juurde kõik. Ja meestelauluseltsi poolika, selle, need asjad, kõik müüme siin ära ja sellest laekub meile kuigi palju kasumine raha. Kes selle kaubanduse ka tegelevad, sest ma näen, et, et need mehed, kes müüvad, ei ole teps mitte. Ma usun, professionaalsed müüjad Ja ei, mitte ühtegi professionaalide seas ei ole, me oleme kõik Pärnu Mihkel Lüdigi nimelise meeskoorimehed kokku siin praegu kuus meest, kes võtsid endale puhkuse selleks ajaks. Ja nüüd siis katsume tulla toime kõikide nende nende ülesannetega ja asjadega, mis meil siin Endal teha tuleb müügi näol ja ka teised asjad, mis võib olla nii töö käigus kerkivad juurde. Minu meelest on teil olnud ka selle nädala jooksul üks märksa märksa toredam ülesanne kogu selle kaheksakümneliikmelise seltskonna jaoks. Te olete nimelt meile iga lõuna ajaks teinud hulgaliselt võileibu selle eest teile juba ette, suur aitäh. Kuidas te selle peale tulite? No ega tulid kõik inimesed tulid, et kellel kõht läks tühjaks ja ja kuna väga palju on kolonnis siin noori noort rahvast, kellel kes tahaksid kõvasti süüa saada ja ja lihtsalt, et see kõht tühi, pani selle peale mõtlema, et kuna meil endal see ülesanne nagu esialgu ei olnud läbimõeldud ja, ja siis tekkis just töö käigus, et toita, siis kõik see ligi 100 inimest lõuna ajal ära ja kes otse otseses oma tegevuse juures ja, ja siis mõned väiksed sellised puhkepausid, kus siis rahvas tuleb ja saab toita. Aga muidugi jah, tegemist omajagu ja otsimist ja ja noh, tekivad ka siin igasugused. Või selline asigi, näiteks, et kui me olime Lõuna-Eestis, siis just peale jaanipäeva puudus kauplustes leib. Ja me pidime seda tõesti otsima ja leidma nendes kohtades, kus mõni mõni üksik Pätsis veel järgi oli jäänud, aga noh, me leidsime, leidsime nad üles ja, ja rahvas sai nagu toidetud. Ma tean, et te käisite vahepeal ka Pärnus oma tagavarasid täiendamas, mitu korda te seda pärnu teed olete ette võtnud, siis? No praegu oleme selle aja jooksul oleme võtnud ette kaks korda Öeldakse, et Lõuna ja Kagu-Eesti ja Edela-Eesti, kus meie tee nüüd seekord põhiliselt liikus ja läbi läks, et need on eesti vaesemad kandid all ei ole palju raha. Kuidas teile, kui kaupmehele siis nädal tundus, on meie rahva rahaga, sealkandis? On meie rahvas ostujõuline. Noh, ei ütleks muidugi jah, et et teda nii väga pall on, aga aga noh, siiski olime, mine meie praegu küll ei saa mingisugust vahet teha, et, et kas nüüd eriline seal vähem osteti. Meie jaoks on igal pool ühesugused läinud. Nüüd kaubandusjutt on kaubandusjutt aga aga tule teekonnal juhtub igasuguseid imelikke ja täielik ootamatusi. Näiteks niisuguseid, et üks talu kingib paar koti kaeru. Ja. Konkreetne juhtum ja mitu tükki veel eriti tee peal oli võimalus näha, kui toodi kott kaeru ja rohkem ja siin tahaks ütelda just, et et Pärnumaalt Tani talu perenaine, peremees Asta, aktsel Morrison koos talutütardega kinkis neli koti kaeru meie hobustele siis Kaisma peatuses kingiti kott kaeru ja võib-olla isegi veel rohkem olla, mida, mille juures ma isiklikult ei olnud. No ja samuti peab ütlema ka, et seoses toitlustusega väga meeldivalt suhtusid meisse Kilingi-Nõmme leivatööstus. Pärnu piimatoodete kombinaat Pärnu leivatehast Siibus kellega nelisime. Väga kiiresti ja heatahtlikult ühise keele. Ma usun ka, et need on niisugused firmad ja asutused ja niisugused talud, kust võib-olla ka varemgi on käidud laulupidudele teatakse, mis asi see kõik on ja kuidas niisuguse asja ettevalmistus käib ja läheb. No tundub küll jah, konkreetselt need ettevõtted, kes Pärnumaal on ja need on väga sellised ettevõtted, kes meeleldi toetavad kultuuri. Vanaema, eks vanaisa ja üks lapselaps kõik kenasti rahvariides ja kust kaugelt tulid? Ei Sakust, elame. Miks te siis siiani nii nii kolme kahe põlvkonnaga, selle kõige vanema ja kõige noorem, aga te olite sellepärast, et lastemamma on praega Norra reisil ja teda ei ole kodus. Aga vanaema, kas teie olete laulnud kunagi ammu? Kui ammu see oli, see oli, mina käisin 38. aastal laulupeol siis ma laulsin koskooriste olid siis ma olin Kalevi kooris, aga hiljem ma laulsin ema kooris. Aga no siis enam laulupidu ei olnud, see oli see aeg. Ja kui nüüd keegi Kaleviku oriliige tuleb teie häält, aga ei mäleta hästi? Tuttav hääl, aga mis see nimi oli siis, palun öelge see nimi ka nende jaoks, kes teid mäletavad vana nime järgi ja need uue nime järgi teavad siis mu nimi oli Tambre andmeid on põllust. Ja eznevi Meida, te olete mõlemad pensioniea teised, aga mida te varem tegite? Ma olen pena kalantariidot. Teie raamatupidaja, juhin teie perele siis ilusat ema ootamist pärast ja ilusat laulupeo ilma. Jõuate Tallinnasse ka tulla. Ja pühapäeval. On tore hobust silitada. Põlvasse jah, on küll, eksju, kas sina tahad ka, et sul kunagi hobune oleks? Mis värvi hobune? Mis sa arvad? Sa oled nii julge poiss, oskad rääkida küll, räägi julgelt. Ütle muidugi hobune, mehed ja muidu aare, leedik, te olete neid jälle siin Saku mõisas jõudnud oma Luunja riigimajandi hobuste juurde, kas ei andnud rahu? Tulite vaatama, kuidas nad sellenädalase sõidu on vastu pidanud? Mitte nemad muidugi üksi, vaid kõik see, teie suur töörühm. No nii ta on, sest ega vastutus on ikkagi suur see, see koorem, mis me enda kanda võtsime. See on ikkagi niivõrd tõsine, et ülevabariigiline üritus ja, ja noh, sellesse tuleb ikka täie tõsidusega suhtuda. Ja, ja sellepärast ma otsustasin selle viimase etapiga tulla. Moraalseks toeks. Ma tahtsin just küsida, et kas te tulite direktoriks, treeneriks, hobuse hooldajaks? Tulin lihttöömeheks siia ja küsin siin, mis ülesande toomas mul annab selle sellega ma tegelen. Nüüd hoiate seda parajasti rakmetesse, pandavad hobust kinni, see on küll hea ja rahulik hobune. Toomas traagel ütles, et ju ta on väsinud sellest Dallasest sõidust. Toomas, kas te peate ka graafikut, et kui, kui mitu korda näiteks see hobune on nädala jooksul rakkes olnud? See hobune on iga päev range sõnana. Miks lihtsalt on siiamaani kõige tervemana? Aga mis haigused siis meie hobuseid on kimbutanud? Sadulapigistused on, rakmed on natukene ei ole sobivad ja hobused on harjumatult pika teekonna. Kuidas te siis neid ravite Ma küll segan teid seda tööd tegemast, praegu. Need on omad veterinaari, nõksud neid Askasele mitu aastat Luunjas teel olete hobuste viies aasta läheb. Miks just selle ameti valisite? Hobused on mulle kogu aeg meeldinud. Ja miks loomaarst ei oska ütelda? Kas see teekond nüüd Tartust läbi läbi Lõuna-Eesti läbi Pärnu, nüüd üles Tallinna peale on andnud midagi muud lisaks sellele, et te olete oma hobuseid ja treenereid ja ratsutajaid nagu utsitanud ja silma peal hoidnud või on teil olnud ka jõudu ja aega vaadata seda, mis tee ääres sünnib? No mingil määral. Ka kui on paljas teekonna sõit, siis on ikka küllaltki palju selliseid kohti nähtud, mida Eestimaa peal ei ole kordagi varem käinud. Aga ja on ka igasuguseid toimunud, lõbusaid kurbasid, aga mina selle reisiga väga rahul. Kas ratsuri saabas tuleb puhastada mingi erilisem härdega? Saapamäär, trafo viiks ta, kui palju siin võiks olla, seda Eestimaa tolmu peal? Väga palju. Kuidas te oma varustusega ja väljanägemisega siis nüüd rahul olete? Kenad olete te küll täiesti otsast? Kui mitu aastat seal Luunjas juba selles Sa koolis käite siis? Oja, kes seda jõuab kokku lugeda? Mitu aastat ikka? No mikspärast lapsel tekib huvi lisaks sellele, et ta ütleb, et hobune on ilus loom ta tahab ka, et ta tahab ka seda tallimehe tööd teha ja kõike muud ja siiski veel kõigele vaatamata olla valmis niisuguseks pikaks teekonnaks. Te teete ju vaheldumisi, eks ju, ühed hoolitsevad ja teised sõidavad ja siis on jälle vastupidi, eks on jah, ja meie vaatasime sealt autoaknast, et see ratsasport on niisugune niisugune armastus, mis naisel lööb selja sirgeks kõigepealt ega seal vist sadulas ei saagi köökus õlgadega olla. Sageli ollakse aga, aga noh, egas ausalt öeldes ikka vana kombe kohaselt oleks ikka selg sirge olema. See on üks lõpmata aadellik harrastus, on see ka kallis spordiala? Küll ta on purjetamise autospordi kõrval üks kallimaid üldse. Kes siis teie teie harrastuse kinni maksab? No see meie ratsabaas on praegu Luunja riigimajandi finantseerida. Aga aga ega ta ilmselt kauaks jää, sest keegi ei taha heast peast üleval pidada, lihtsalt kari hobuseid. Mis selle hobuse nimi on, kellega te nüüd Tallinna poole teele asute? Kas te olite ka Tartust minnes esimene, kes need kolm vangis siis need sõidavad seda Tallinna viimast etappi? Kõiges on Aile Villemson siis on homo, Piret ja mina olen kajaga.