Tere hommikust, siit vikerraadio stuudiost ja täna on siin rahvateenrite laua taga Neeme Korv Postimehest Sulev Vedler Eesti ekspressist ja, ja saatejuhi rollis, seekord Sulev Valner kah postimehega seotud ja mis sel nädalal iseendast, mis iseendast oli nagu sündmustele. Aga teisest küljest suur jagu neid sündmusi olid, võib öelda sellised igasugused pikaajaliste protsesside jätkud et mis siis sellest nädalast võiks, võiks võib-olla esile tõsta, noh, üks üks sündmus muidugi, mis noh, on seda tüüpi sündmus, mis jälle nagu lõikab lõikab sisse ja mida, mida noh, mida ei saa kuidagi ette oodata, oli see, see traagiline bussiõnnetus, mis juhtus, juhtus Euroopas ja ja noh, kuna me aina rohkem oleme ka mõtteviisilt eurooplased, siis võib öelda, et, et see on ka meie õnnetus. Ja ja, ja ja et ei ole sugugi, et juhtus kusagil kaugel. Et võib-olla isegi sellest võiks, võiks alustada, sest võib-olla ka just olukorrast liikluses on, on sel nädalal olnud tõesti ajakirjanduses päris palju juttu, kuigi mulle tundub, et et need lood sündisid tegelikult sõltumata sellest, mitte nii, et juhtus suur bussiõnnetus ja siis hakati Eesti ajakirjanduses liiklusest rääkima vaid vaid tegelikult need liiklusest sündivad lood tulid isegi nagu natuke varem, eks ole, kiiruskaamerate teemad ja ja, ja siis, nagu selle teema võimenduseks juhtus, juhtus küll midagi väga traagilist. Et et võib-olla võiks sellest isegi isegi alustada, võib-olla seal isegi olulisem teema, kui need pisikesed poliitkähklused, mis mis siin mõnes meie parteis võib-olla sisemiselt hirmsasti kirgi löövad, et kas kedagi visatakse välja või visata või noh, et et sellest võib-olla jõuame ka saate jooksul rääkida, kui jõuame. Kui sa rääkisid siin sellest, et et liiklusteema on olnud päevakorral, siis tõepoolest juba mitu nädalat on, on ju olnud erinevaid artikleid, eks põhjust on andnud selleks meie liiklusstatistika, mis on taas nagu võtnud sellise suhteliselt kurva pöörde, siin on põhjendatud seda ja kindlasti on see ka õigustatud, et majandusliku olukorraga, nii et vahepeal vahe vähendate siin sõitmisi ja, ja, ja nii edasi. Praegu on küll nii, et kütuse hind tõuseb, aga, aga jälle tõepoolest statistika on üsna nukker. Ja teisest küljest on see, et jah, loomulikult on see meie õnnetus, sellepärast et kui me ikkagi seda praegust aega võrdleme siin mõne mõne ajaga tagasi, siis siis me liikusime vähem ja teadsime vähem ja nüüd on tihtipeale see, et paljud inimesed on isegi sellest samast tunnelist läbi sõitnud. Olen siin lugenud erinevaid kommentaare ja see teeb otsekohe selle asja asja lähedasemaks. Tõsi on see, et kui nüüd siin kui seal lastega see õnnetusel juhtus, siis hakkasin isegi mõtlema, et milline, milline on näiteks kasvõi sedasama busside turvalisus siin Eestis ja ja, ja, ja tegelikult tahaks, tahaks vägagi teada, et sellised asjad alati uuritaks nagu lõpuni, sest sellest oleks nagu kasu kasu kõigile. Küsisin oma näiteks oma tütre käest, kes on käinud nüüd bussiga koolireisidel siin ja, ja teatrites muuseumides ja küsisin näiteks, et kas meil pannakse turvavööd bussis kinnisest antud bussis, nii palju kui mina tean, olid lastel küll turvavööd kinnitatud, aga võib-olla, et seal polekski üldse olnud ellu jäänud, kui need turvavööd poleks kinni olnud. Ja siis minu tütar ütles, et, et, et jah, et neile küll öeldakse, et turvavöö tuleb kinni panna ja nad seda ka teevad. No mina ütleks küll nii, et eilne kogemus Võru ja Tallinna vahel bussiga sõites niiviisi Võrust Tartusse ja Tartust Tallinna oli see, et tegelikult mõlemal korral bussijuht ütles, et pange turvavööd kinni ja näiteks ka ütleme, ühel ühel vahel oli nii, et seal lapsed natukese bussis liikusid sõidu ajal ja bussijuht kutsus kohe korrale, istuge maha, ei tohi mingit liikumist kuskil olla, et et selles mõttes see arvata võib, et see on nagu nagu täiesti teadvustanud ise ka märkad muidugi sellisel nädalal seda rohkem aga, aga küllap ka tõsta. Aga samas ma arvan, et mõlemal korral neid, kes tegelikult selle turvavöö selle bussijuhi ütluse peale kinni panid, noh minu nii-öelda pilgu läbi ei olnud just just valdav enamus. Võib-olla pigem mõned, võib-olla panid kinni. Võib-olla läbi bussi lennukis me näeme, et inimesed siiski panevad turvavöösid kinni ja ma räägingi, et sellel kontroll. Sellega jah, kusjuures nagu väidetakse, siis lennukis tegelikult see vahe on ilmselt päris väike, kui õnnetus juhtub, et kas sul oli turvavöö kinni või mitte bussis, võib-olla isegi on see tõenäolisem, et sa turvategelikult sind päästab. Jah, aga ega me ei tea, mis seal õnnetuses Šveitsis juhtus, et viimased uudised ütlevad, et bussijuht ei olnud alkoholi tarbinud, tõenäoliselt tal ei olnud terviseriket. Ja õnnetus juhtus väga selles mõttes õnnetus kohaselt seal tunnelis on sellised pisikesed taskud ehitatud, kus saab siis sellist hädapeatust teha. Sellised taskud nagu meie unistaksime, et meie teedel oleksid, kus saaks möödasõitu teha, seal küll on selleks, et kui vajadust on, saad teha mingi peatuse siis nagu selline nagu kapi moodi asi on tunneli seina ehitatud, põrutas selle seina vastu põmdi. Ja õnnetus on õudne. No eks ta kahtlemata samas oleks vale teha need järeldused, bussiga sõitmine on üks ohtlik tegevus. Et kindlasti kindlasti mitte, et, et ma arvan, et see selline, et see on iseenesest õige, mida ma ilmselt tavateadvuses kõik endale ette kujutama, et kui nagu panna kaalukausile, et kas sõita pikka maad maanteel autoga või bussiga, siis buss on kindlasti turvalisem. Reeglina. Ja seda see aga, aga jah, muidugi mingi noh, sellised õnnetused näitavad, et päris turvalist hetke ei ole jälle jälle jälle naljalt kusagile, et sellist lõpuni lõpuni turvalist. Aga, aga jah, et meie teedeteede ja see õnnetuste olukord, hulk on, on võib-olla ka sellest sellest juhtumist nüüd sõltumata tegelikult hästi oluline teema, et tõepoolest on nagu Eestis liiklusõnnetuste arv kasvanud. Võrreldes vahepealse langusega. No see oli jah, 2010 79 inimest sai surma 2011 101, et tõus oli märkimisväärne. Aga kui me nüüd vaatame, paljud inimesed saavadki lihtsalt vigaks ja mõnikord vigasena elamine on väga-väga õudne siis see pilt on tegelikult jubedam. Minu meelest Eesti liiklus peegeldab väga hästi eesti kultuuri. Sellist, missugused me oleme siin Päevalehes oli ju väga lugu, ilmus eila rääkis rullnokkade, sest ma isegi kirjutasin ühe loo rullnokast, kes lihtsalt Meil ongi silmi kultuur tekkinud, et osa inimesi nagu peab ennast täna valitsejateks ikkagi keegi, keegi ei allu neile käitub neile Esko meile vastaselt, siis nad on valmis autost välja kargama ja teisele juhile peksa andma. Siis on täiesti õudne ja ma ei tea, kuidas seda kultuuri on võimalik muuta. Jah, et Postimehes ilmus äsja just ka sel nädalal Sikkel Toomas Karu sulest, kes on Tartu Ülikooli arstiteaduskonna emeriitprofessor ja ja tema juhtis tähelepanu sellele, et, et liiga vähe üldse, kui sellest liiklusest ja liikluskultuurist meil räägitakse, siis analüüsitakse seda, et, et tegelikult autot juhib inimene ja see hakkabki nii-öelda sellest peale, nii et kõik need kõik need protsessid, kuidas autot üldse juhitakse, aga see liikluskäitumine. Ja, ja kui, kui selle inimese poolega nii-öelda rohkem tööd teha võib-olla mingisugustes autokoolides ja nii edasi, eks siis siis siis see parandab ka üldist pilti. No kahtlemata jah, et seda tööd tuleb, tuleb jätkuvalt teha, noh teiselt poolt oleks vale öelda, et seda tööd ei ole tehtud. Ka vale öelda, et see kasvõi hukkunute arv liikluses ei ole langenud kuni pikemat ajalist perspektiivi vaadata, on langenud. Selle nädala esimesed uudised ütlesid, et nädalal pühendatudgi just turvavööde kontrollimisele, need olid esimesed uudised, mis tulid esmaspäeval esmalt, kui mitte teisipäeval. Politsei tegigi sellist lauskontrolli, see on üks osa liikluskontrolli nagu noh, ütleme parandamisest samamoodi, nagu ma aeg-ajalt peame puhuma. Kui me siis. Ja ehkki ütleme, sel nädalal nüüd oli tõesti, olid artiklid teemal, et sellist väga märgatavat efekti ei ole, need kiiruskaamerate esimese tegevusperioodi analüüs nagu näidanud, siis ma ikkagi julgeks küll arvata, et et see efekt noh, reaalselt näiteks Tallinna Tartu vahel liikudes on olemas, et et autode noh ütleme kasvõi siis autojuhtide noh, ikkagi käitumise, mingi muutus võrreldes sellise aastatetaguse uljusega on siiski näha et päris ikka igaüks ei taha riskida, siis ütleme siis võib-olla sellepärast, et tõesti mitte saada trahvi kuigi kuigi jah, tegelikult peaks, mis mõttes olema see küsimus, et kui sa ikkagi möödasõidul kellelegi ka nii-öelda ninapidi kokku paned, siis siis ei ole ju trahv, on kõige väiksem probleem, mis sel juhul No üldiselt on nii, et autojuhid panevad vägagi hästi tähele, mis, mis tee ääres on, et ma mäletan siin mõned aastad tagasi oli üks mingisugune, kui ma ei eksi, üks vana Moskvitš, mis eemalt vaadates sarnanes natukene värvide poolest politseiautoga ja siis enne seda toimus üsnagi tugev ja intensiivne pidurdamine ja täpselt samamoodi tegelikult need need kiiruskaamerad ise ma sõidan Tallinna-Tartu maanteed küllaltki tihti ja ja ma näen seda, kuidas, kuidas nad tegelikult tekitavad sellist jõnksutamist seal tee peal ja kohati. Kohati jääb selline mulje, et, et see ei ole justkui justkui see hea efekt. Et siis kihutatakse, kihutatakse seal, kus kaamerat ei ole ja ja kiirust lastakse ka liiga palju alla, eks. Sa mõtled kaamera vaatevälja saab just mina sõidan seetõttu väga tihti hoopis Piibe maanteed pidi Tallinna Tartuaal tunduvalt rahulikum, muuseas, seal on, seal on tõepoolest rahulikum sõita, sest autosid on vähem. Ja ei ole sellist efekti nagu Tallinnas Tallinnas Tartu suurel maanteel, kus pidevalt toimub siis mööda seesmist, eks ju, ja ja meeletut kihutamist. No, ma ei tea, minu mina olen juba tükk aega sõitnud selliste autodega, millel on see kiirusehoidja peal, eks ole, ma lihtsalt praktiliselt, eks ole, sellel maanteele jõudes panen ta sinna lubatud kiiruse peale ja hoiab ja sõidab, et ei ole üldse nagu seda dilemmat, et kas olen vajutanud liiga tugevasti või mitte või, või siis või siis et kiirus läheb aeglasemaks, et noh, ongi üks kiirus tegelikult see, mis lubatud on. Just nii, aga kui keegi sinu ees sõidab ka niimoodi samuti, aga näeb siis seda kiiruskaamerat, jõuab sinna vaatevälja, siis vajutab pidurile, siis sul kukub täpselt samamoodi see püsikiirushoidja maha. Aga mis sa ütlesid, siin mainisid sõna analüüs? Vaat mina tahaks seda öelda, et minu meelest ka ajakirjandus, võib-olla tihtipeale võiks nii-öelda rohkem tähelepanu pöörata just just sellele, et, et kui on midagi eriti, kui on midagi juhtunud või kui on, kui on mingisugused ümberkorraldused olnud, et, et neid analüüse ikkagi tuleks ja ja, ja et, et inimesed saaksid neid neid lugeda ja ma arvan, et see on üks asi, mis kindlasti parandab. Ja, ja võib-olla sellist aktiivsust iseenesest ootaks ka iseenesest. Liiklusjärelevalve poolt. Ei, muidugi, ja noh, üks asi muidugi, mis sedasama kiiruskaameratega pikitud teed ikkagi aitaks, palju, palju tõepoolest ju ohutumaks teha on see, mida siin Sulev just ütles ka, et needsamad võimalikud möödasõidud. Et tõepoolest, et ma ise olen seal tundnud seda, et seistes kusagil sellises möödas möödasõitu mittevõimaldavas kohas nagu pikalt kellegi järel nii-öelda loksudes ja mõeldes, et tuleks juba ometi see neljarealine lõik, mis, mis siin Mäos on ehitatud. Et kus sa saaks nagu rahulikult mööda sõita, et ei taha nagu, ütleme näiteks 10 kilomeetrit enne seda ei hakka riskima, eks ole, siis loksud vaikselt sinnani ära, siis sõidad mööda. Jah, aga me räägime praegu maanteedest, vaatame enamus inimesi, siis nemad käivad hoopis jala jalakäijad saavad kahjuks enamus, meie jalakäijad saab surma suuremates linnades sugugi mitte kuskile maanteedele. Ja kui me vaatame meie siis närvilist liiklemisskulptuure, siis noh, siin on väga suur vahe nagu sadulad Tallinna piirilt üle sisenevad pealinna ja hakkab hoopis teine maailmas seal närvipuntrasse sattunud. Täiesti noh, roolis on see tajutav, kui sa tuled üle üle Tallinna piiri, millegipärast on, on siin elu kuidagi hoopis jõhkram. Ega ega me tavaliselt ei näe ka neid liiklushuligaane, kes teisele kallale tungivad, sugugi mitte niimoodi maantee peale esinevad rohkem hoopis sina meie enda tänavatel ka sellistes piirkondades, kus on liikluse piirang näiteks 30 seal näeme me kõige rohkem väga räigeid rikkumisi seal näiteks kaks korda kiiremini 50-ga 60-ga Kuim 30 näiteks mitu märki järjest. Ja üks väga tuntud koht, kus Tartus on saanud viimase nelja aasta jooksul kolm inimest, surma on siis raudtee viadukt mille all on keskel sinna tala sinna vastan siis mitu inimest surnuks sõitnud, saaksid ennast seal surnuks sõita, peab sul kiirus olema umbes 100. Seal seisis keset linna. See näitab väga hästi, missugune on kohati liike, skulptuur. Jah, ja kui sellest teemast veel niimoodi üldisemalt rääkida, siis, siis miks, miks üleüldse kevadeti näiteks tihtipeale võib-olla rohkem räägitakse sellest, et on jälle muutuste aeg, et et tegelikult ju kõik peaks minema inimeste jaoks justkui hõlpsamaks, aga samal ajal on, on see, et päikese intensiivsus suureneb, augud on nii-öelda efektselt välja sulanud, neid püütakse vältida, teekattemärgised linnas on kadunud. See kõik, see kõik tekitab tegelikult sellist sellist omamoodi ebakindlust juhtides ja, ja samal ajal jälle teisest küljest on see, et kiirused lähevad jälle suuremaks tee nagu, justkui võimaldab seda mingil mingil moel. Nii et sellepärast sellepärast tahes-tahtmata kevadeti ikkagi see temaatika tõuseb, nii nagu nagu ka sügiseti Jah, kematuleb, aga vahetaks võib-olla teemat siis ja räägiks nüüd sel nädalal hästi palju kõneainet. Ta on andnud majad, majade ehitamine. Kas me alustame heast või halvast uudisest? Aga mis on halb uudis? Nojah, et eks, või mis see on hea uudis jah, et ühe ühe maja kohta öeldi, et, et see, et see kindlasti tuleb ja teise kohta öeldi, et seda tõenäoliselt vähemasti nähtavas tulevikus sellele kohale sellisel kujul ei tule. Aga mis siis hea? No peaks vist heaks nimetama ikkagi siis valitsuse otsust Eesti Rahva muuseumi kohta, mis, mis iseenesest ei, muidugi ei, ei üllata kedagi, eks ole, et mõnes mõttes on ju valitsus võib öelda, et ta kinnitas üle tegelikult varem varem kinnitatud otsuseid, et Eesti Rahva muuseum kindlasti ehitatakse, ta ehitatakse kindlasti Tartu, tulid sinna raadile. No et kas ta nüüd ehitatakse kindlasti sellesama projektiga võis vist aru saada, et vist küll. Selle projektiga on ju tegelikult Ta tegelikult hästi palju tööd tehtud ja igas mõttes, et kuigi kuigi see töö, et üritada Euroopale tohutut selgitada, miks meil seda raha just täpselt sellisel kujul ja nii palju vaja on. Läks muidugi aia taha. No ma arvan seda, et see suund oli noh, algusest peale, selles mõttes vale, et ja tegelikult peaks keegi selle eest vastutama, aga, aga see selleks põhimõtteliselt nüüd on, on tehtud see otsus ära ja mina küll arvan seda, et see on üks õige otsus ja hea otsus ja, ja see, et, et valitsus on seda selge sõnaga öelnud ainult ainult õige No sa arvad, me rääkisime siin enne ebakindlusest selles mõttes, et see minu arust vähemalt, et meie liikluskultuur on meie ebakindluse peegeldased. Valitsus näitas tõesti meie ebakindlas sellises ühiskonnas teatavast kindlast ütles, et teeme selle asja siis ära, et vähemalt on selles noh, mingi selgus on tulnud. Teistpidi mulle jällegi imponeeris väga mu kolleeg Janar Filippov kirjutas Ekspressis, kes ütles, et kuulge, et see otsus on, millele valitses, tugineb see riigikogu otsus, on 10 aasta tagune isegi viie, isegi 15-l vabandust. Et nad oleks 96 vist täpsemalt jah, et selle ajada väga palju vett merre jooksnud, võime öelda, et elu Eestis on muutunud ja ja kas me ikkagi vajame sellisel kujul hoonet nagu ka seda planeeriti mõned aastad tagasi, see on omaette küsimus. Mina võin öelda, et mulle absoluutselt ei ana Filippumi võtavalduse imponeerinud, ma lugesin seda küll suure huvi, aga ja, ja oli võib-olla aspekte, kus ma, kus ma olen temaga nõus, aga see põhiseisukoht, et hakata nüüd uuesti seda lahti kiskuma, rääkima seda, et elu on muutunud. Mulle tundub see vabandust, nagu umbes sellise mõtteviisi näed, et elu ongi Facebooki sein. Et, et elu on ikka elu ja Eesti riik ja selle selle mõtestamine on ikka, see ongi, ongi nagu pikaajaline projekt või mis meil siin käsil on. Ja, ja need, need, mina arvan seda, et see otsus, antud otsus ei ole halvemaks läinud, kahju lihtsalt, et me ei ole lihtsalt selle 15 aasta jooksul suutnud seda seda realiseerida. No muidugi see, millele nüüd Janar Filippov vihjas, oli ka selline kahtlus, et võib-olla on tegemist lihtsalt mõne erakonna rahastajatele lubatud suure ehitusprojektiga, mistõttu tulebki võtta see projekte, teha ta nii ära. Seal saab keegi Aita midagi, meil ei ole praegu seda kindlust, et, et vot just see ettevõte saab just selle lepingu, et siin seda ma ei saa küll väita. Minu meelest minu meelest pigem oli see jälle nagu ikkagi see teemapüstitus, et noh, kas meil on ikka vaja seda kappaja rege nagu näidata, aga tegelikult, kui, kui kasvõi vaadata seda, mida ERM on nüüd nii-öelda ilma sellise keskuse või majatagi teinud, siis mina ausalt öeldes täiesti küll olen täiesti selgelt ja sirgelt veendunud, et meil on seda vaja ja sellest kujuneb nii-öelda selline kultuurikeskus ja mõttekoda täpselt täpselt selline nagu, nagu meil tegelikult on vaja ja, ja, ja, ja ma arvan seda, et term saab olema Eesti ühiskonnas väga nähtav asutus. Ja ei, selles mõttes ma arvan ka, et, et selle ettekujutust tähendab selle selle põhimõtte vastu, et ERM tuleb ehitada ja ta tuleb ehitada Tartusse. Ma arvan, et seal nagu sellele on nagu raske vastu vaielda. Et küsimus ongi lihtsalt et alati nende suurte projektide puhul, mis tähendavad nii, ütleme, rahvamuuseumi maja kui siis kunstiinstituudi maja, kui ütleme kasvõi rahvusringhäälingu uut maja, eks ole. Et mis on ju, võib öelda kolmandana ja siis on veel kindlasti 405. siin, eks ole, uut ooperiteatrit on justkui ka, eks ole tahetud ja ja et et seal alati tekib nagu see küsimus, et kui see projekt läheb väga suureks. Et siis on küsimus, et kas see õige, et õige asi, mida, mida iseenesest on õige see asi ajada. Et kas ta ei sure selle kätte, et nii suurt suutäit ei neelata alla. Et noh, see, see ilmselt on see tegelikult olnud selle ERMi muus ERMi maja ehitamise üks kõige suurem niisugune hoovus, mis ikkagi takistab seda asja käiku minemast. Et õige asi, aga kas just nii suur Noh, lõppkokkuvõttes on see alati nii, et plaane on ilus pidada ja visioonidest rääkida, aga kui siiski ütleme, reaalne raha hakkab liikuma reaalselt ühelt eelarvelt kellelegi kätte, siis alati tekib see küsimus, et noh, et kas see ikka peab nüüd täpselt nii minema. Aga ma arvan, et siin ongi vaja sellist meelekindlust, mida, mida valitsus antud juhul ka tõepoolest näitas. No siin hakkab veel väga palju pingeid tulema, sellepärast et teised kultuuritegelased tunnetavad, et nemad headest mingist ehitusrahast ilma siin tekib selline kadeduse efekt, miks nemad kõike endale saavad. Aga miks meie ei saa, no siis ongi, ta ongi täitsa selgelt tugevneb konkurents. Vaatame, miks praegu lähevad lapsed Tartusse ekskursioonile ahaakeskusesse, mis on väga kihvt muuseumi. Ja tulevikus hakkavad nad ilmselt samamoodi sõitma Eesti Rahva muuseumisse. Tartule see kindlasti tekitab ühe turismimagneti juurde, kas välisturiste hakkab selle pärast sõitma? See on ometigi ehk küsida, eks, et kui tal on näiteks valida seal, et kas ta läheb Eesti Rahva muuseumisse või sõidab Lottemaale, mis peaks kerkima Tartu, vabandust Pärnu Pärnu kanti, et siis oleks nagu ühelt poolt Riiast hea tulla, kui ta kui Tallinnast siis sõltub sellest, kas oled seal lastega või sa oled täiskasvanuks. Konkurentsi tõstab see väga kõvasti. Kui me nüüd regionaalpoliitiliselt vaatame, siis jälle iseenesest võiks kohe täiesti silmad kinni panna ja öelda, et pange, et ehitage muidugi selles mõttes, et et kindlasti, kui me nagu selles osas kaalume, et kas Tartut Lõuna-Eesti regionaalse keskusena vaja arendada siis selle koha pealt. Ma arvan, et ei ole üldse mingit kahtlust, et seda et seda välja arendada oleks vaja ja selline suursüst noh, sihukese täiendava argumendina põhjusena tartus käia Tartusse minna ja üldse seda nagu noh, seda piirkonda nagu üles töötada, et Eesti teise sellise keskusena, et see on nagu, see on nagu väga positiivne, sest aga pigem peaks tõesti tähendama, et koos Eesti Rahva muuseumi ehitamisega oleks vaja ka tõepoolest Tartusse jõudmise näiteks välisturisti Tartusse jõudmise üle ikkagi tõsiselt mõelda, et see Tartu lennujaam ei oleks selline hädine koht, kust on võimalik lennata ainult Tallinnas ja siis võib-olla Helsingisse vaid et sealt noh, et oleks nagu mingi või siis oleks väga tõesti kiire rongiühendus Tallinna ja Tartu vahel, eks ole, või Tartu ja Riia vahel No aga seda planeeritakse ja põllumehed on praegu päris närvis, sellepärast et nemad on kuulnud, et suured summad lähevad Rail Baltica arendamiseks, äkki jäävad niimoodi ilma oma põllumajandustoetustest, et alati on keegi, kes kardab, äkki meie jääme ilma? No ma veel tuleks korra selle juurde tagasi, et minu meelest ei peaks seda Ermin niivõrd käsitlema kui mingit tohutut turismiobjekti tegelikult ERMi see selline nii-öelda funktsioon Eesti riigi jaoks on, on siiski natukene natukene teistsugune, natukene sügavam kui ühel ühel muuseumil milletaolisi, muide ju olen siin jällegi saates öelnud näiteks Lõuna-Eestis on teisigi, näiteks maanteemuuseum on suurepärane muuseum, see on, see jätab igakordsel külastusel tohutu sellise elamuse ja kui just eile käisin ühel ühel ühel näitusega sain sealt kaasa sellise maanteemuuseumi selle aasta ürituste kava, siis ma mõtlesin, et sel aastal tuleksime kindlasti jälle uuesti minna, et vot see on selline. Räägime uus jaam on täiesti selgelt lõbustusobjekt vastasel, kui ta on lihtsalt hoidla, siis saab ehitada ka lao. Ei, seda küll aga, aga, aga ma ütlen, et lisaks sellele on tal on, tal on kal muu tähenduseks. Pigem on see, et võib-olla ta ei pea olema nüüd ehkki väga eestlaslik on nagu kogu aeg mõelda, eks ole, et mida teised meist arvavad, et siis Eesti Rahva muuseum ei pea olema see koht millega me näitan, et mida välismaalased meist arvavad, vaid et ta on suuresti ka selle identiteedi hoidmise koht. Täitsa selgelt peks seal tulevikus ikkagi enamus enamus külastajatest olema eestlased, ta hakkabki eestlastele olema, just eestlasi huvitab kõige rohkem meie enda kultuur. Aga ma siiski toonitaks, et ta on siiski lõbustusobjekt, mida peab ka mida peab ka väljaspoole näitama, et ta peaks olema selline uhke muuseum, mida, mis, mis kutsuks ka külalisi kõikjalt mujalt. Kui ta praeguse projektiga valmis ehitatakse. Seda mina mõtlen seda kogu aeg, et kui see praegune sisu, mida on Eesti Rahva muuseum läbi mingisuguste näituste nii-öelda just selle, just selle meiega selle oleviku kultuuri uurimisel näidanud ei andnud ja võrrelnud nii-öelda neid neid praegusi inimeste käitumismudeleid ja, ja nii edasi võrrelnud neid ütleme sind aastate aastatetaguste aegadega, siis, siis need on, need on olnud väga huvitavad sellised ajarännakud muuseas just minu meelest praegu peaks seal olema üks näitus, mis räägib inimeste sellistest nii-öelda spontaansetest, ostueelistustest, mis on, mis on ja siis on seda nii-öelda teaduslikult seletada. Päris huvitav, huvitavad asjad. Nojah, aga eks saab siis huviga näha nüüd, et kas, kas võib öelda, et nüüd on vaidlused suures osas lõppenud? Ei ole? Ei ole, ma ütlen, kultuuriinimesed on natukene, nad veel koguvad ennast, neid, neid ikkagi teeb murelikuks see kogu kogu raha läheb nüüd muuseumi ehitamist, kuigi see nii ei ole muidugi. Aga noh, selline mulje jääb, eks, et muuseum saab liialt palju rahahäda, kadedust me hakkame veel nägema. Siin antud juhul kahjuks tõesti Sulevi vastu vaielda ei saa, et nii see tõesti hakkab olema, et ma mäletan seda, et ju kumuga käis ju kasvõi ütleme, seal oli juba kopp sisuliselt maasse löödud, öeldi, et ikkagi, et on koht, on vale ja, ja nii edasi. Nii aga siis teine maja, mis, mille kohta jälle võib öelda, et toimub vastupidine liikumine ja ja noh, kui natuke tahta neid asju kuidagi nailiselt seostada, võiks isegi öelda, et, et selle pärast, selleks, et saaks ehitada, ühtäkki tuli tõmmata kriips peale teisele. Et noh, kuigi otsest otsest seost nagu ei ole, et siiski ka erinevad ministrid ja ministrid kirjumid tegelesid nii-öelda ühe ja teisega. Aga noh, ei tea ju, kas, kas need, kas need teemad valitsuses näiteks kuidagi kuidagi omavahel omavahel haakusid või mitte selle sellel määral. Aga et siis jah, Eesti kunstiakadeemia maja suhtes noh, peale peale siis ütleme mitmenädalast sellist teatud positsioonisõda vist akadeemia ja haridusministeeriumi vahel. Noh, võib öelda, et jäi peale siiski praegu siis haridusministeeriumi vaade, et ja kunstiakadeemia noh, võttis siis tõmbas nagu sammu tagasi mida samas võib-olla võib ka pidada selliseks mõistlikuks taandumiseks, sest ega paistis, et et Signe Kivil tegelikult on oskust teha ka teatud hetkedel selliseid taandumisotsuseid. Noh, ta on ju tuntud kui inimesena, kes ühe, ühe vähestan vähese ministrina, kes on omal ajal, kes on tagasi astunud ja kusjuures tagasi astuma ei mõjunud ilmselt tema edasisele tegevusele sugugi halvasti. Aga seal olid need võidutööks küll selline selline projekt, mis ei vastanud nendele algsetele tingimustele. Maja planeeriti tunduvalt kõrgem. Sama õnnetuse näide on ka ja Tartust, kus suus linnaraamatukogu võidutöö ei vasta, ei vasta sugugi detailplaneeringule. Et see on minu meelest täitsa jõudnud, miks nad ei taandunud siis nagu kohe alguses, et valinud sellise tee, mis sobib. Aga kusjuures on see näiteks selle Tartu näite puhul, on, on täiesti sunnib nii-öelda käsi laiutama, et nii-öelda ühtegi võitjat ei olnud, sest keegi ei vastanud nõuetele, aga kõik nii-öelda raha maksti kõik korralikult välja justkui nagu olekski, olekski nii-öelda õnnestunud konkurss, on ju. Et minu meelest on see, selles on ikka mingi teatav ebaloogilises kogu selle asja juures. On küll jah, kunstiakadeemia on selles mõttes õnnetu näide, et noh, kus need arhitektid meil siin tulevad, et need asjaajajad minu meelest nemad peaksid nagu seda asja ajama kõige paremini kõige ladusamalt ära lammutada suutsid nad küll, aga uut ehitada ei suutnud mina vaikselt vabandust, naeran siin omaette nad. Ma oleksin uskunud, see õnnetus juhtub ükskõik missuguse teise kooliga ka mitte sellega. No eks seal oli 100 bravuur ja tagantjärgi targana võime me kõik öelda, et Signe Kivi tegi valesti öelda, et ütleme, siis lõi kopa maasse, eks ole, ja nii-öelda lootis selle peale, et et kui ehitus on juba alustatud, et ega seda keegi ei peata, aga, aga tegelikult, kui hästi meenutada, siis enam-vähem seda loogikat on Eestis avalike ehitustega. Räägite, et, et see on enam-vähem igal pool nii ja ega tegelikult kõik need suured ehitusobjektide tegijad, et ütleme, üritavad jõuda samasse situatsiooni, et saaks kopa maasse, ega siis enam seda ei peata, eks ole, ükskõik kas jutt käib siin Rahva muuseumist või ringhäälingumajast, tegelikult seesama loogika on tegelikult saatnud seda asjaajamist, et et teeme nii-öelda projekti valmis, eks ole, nii-öelda ja ühel hetkel lihtsalt on, ollakse. Ühel hetkel ollakse paratamatult situatsiooni ees, et kuna sellesse on juba nii palju kulutatud, siis ega seda asja enam seisma panna. Et see, see tegelikult on sama loogika, millele lihtsalt ütleme, Signe Kivi nüüd sai esimesena, võib öelda, et valusalt vastu näppe millelegi pärast aastal 2012 see loogika, mis võib-olla 2007 2008 tundus täitsa õige, et nii nii need asjad käivadki. Et kes esimesena suudab nii-öelda öelda, et meie alustasime. Et sellele, sellele nii-öelda ei keelata seda asja lõpule viimast. Aga millegipärast nüüd jah, ütleme noh, mitte millelegi pärast, eks ole, selgelt masu pärast on, on see loogika üsna nii-öelda karmilt muutunud. Aga samas on ju nii, et ülikooliseadus annab ülikoolidele üsna suured vabadused ja õigus, et tegutseda iseseisvalt ja neid oma neid otsuseid teha. Aga samal ajal me oleme ikkagi ei usu ju, ikkagi näeme, et kui on niisugused suured objektid, mis nagu tõepoolest neid omavahel seob, nii nii ERMi kui kui, kui, kui ekad kui kõiki teisi, eksju et lõpuks see otsus langeb ikkagi suuresti sellel valitsuse ja poliitilisel tasandil. Mina võtan küll, et üks et hea küll, me võime siin Signe kivile mitut asja ette heita, aga minu meelest on ka see, et et ka ka ministeerium, mina tahaks ka küsida, et kas ministeeriumi järelevalve ei oleks võinud nagu varem avastada, et seal on mingisuguseid probleeme või, või mis iganes ka avalikkusele võib olla mingisuguseid kindlamaid sõnumeid selle kooli kohta anda, et et jah, et, et, et, et me tahame, et see tuleb praegu räägitakse mingist umbmäärasest hariduse jätkamisest. Et meil on siin arhitekte, juba õpetatakse kuskil mujal natuke ja, ja kunstiharidust antakse Tartu Ülikoolis ka ja nii edasi. Ma ei tea, võiks, võiks nagu mingisuguse kindluse anda avalikkusele öelda ka, et, et see asi nagu mingil moel tule, aga võib-olla on ka probleem. Selles, et eks varem oli ka teine minister, see minister on ikkagi olnud ütleme enam-vähem aasta ametis isegi vähem, eks ole. Et selles mõttes see on ikkagi natukese, need hoovused võib-olla on ka aja jooksul ka ka muutunud, et võib-olla varem anti nagu rohkem mõista, et küllap te saate. Et noh, kui me nüüd võtame jälle niiviisi võrdluses teiste suurte riigi õppeasutustega, sest noh, ta on küll iseseisev, aga põhimõtteliselt ju, ega see raha ikka tuleb suure investeeringuraha enam-vähem kõigile riigilt, eks ole, kas ta ehitab mingi suure asja, tehnikaülikool ehitab, Tartu ülikool ehitab maaülikool ehitab kunstiakadeemia. Et siis iseenesest see kunstiakadeemia maja oma mahult ei ole ju midagi sellist enneolematult suur. Et, et umbes vähemasti samas mahus ehitusprojekte teistes suurtes ülikoolides ju on läbi aastate tehtud ilma isegi väga suureks määrata. Ja see on kui palju kerkinud uusi aja. Et selles mõttes nüüd öelda, et, et nüüd, et kunstiakadeemia tahab midagi enneolematut, mida näiteks ütleme Tartu ülikoolile või Tallinna tehnikaülikoolil ei ole luba või ka maaülikoolile. Ma arvan, et see ei ole tõsi. Et pigem on nagu võib-olla tõesti küsimus, et et kuidagi nad sattusid sellega valele ajale. Või millegipärast Signe Kivi, kes on kaotanud oma oma endiste kaasvõitlejate toetuse mingil põhjusel, mis on mõnevõrra hämmastav, eks ole, et just temaga niiviisi niiviisi. Kui ma ei, ta ei järginud, lihtsalt ma mõtlesin, et kuidas akadeemiat, kas akadeemia jälgi mängureegleid ei saanud lihtsalt kokkuleppele kalal näiteks naabritega, mis oli detail plane või ehitusloa saamisel seal üks, üks eeltingimusi ei saa kokkuleppele, siis ongi kõik Siska rahastaja ütleb ära ka pangad ütlevad ja samamoodi, et noh, et kui te neid nõudeid ei täida, siis me teile laenu ja ongi kõik. Tegelikult on asi väga selge, aga küsimus on pigem selles, et kas kunstiakadeemia kui selline üleüldse alles jääb minu meelest juba umbes poolteist aastat, vähemalt käib see jutt, et äkki see kool jagatakse teiste koolide vahel ära, sest tõepoolest, ka teistes koolides on võimalik neid aineid õpetada. Ja kui uut koolimaja ei kerkigi, selle, nad on nagunii juba erinevates kohtades laiali, siis võib-olla tasukski neid panna panna erinevatesse koolidesse laiali. Ja kui me mõtleme nüüd ka uudiseid, mis siin sellid umbes nädal või kaks tagasi, mis rääkisid et sellel koolil on ka teatavad finantsraskused, seal kasutati mingit tundmatut mõistet nagu pidev maksejõuetus, nagu püsimaksinud tähendab eesti keeles pankroti, et ma ei tea, mida pidev maksejõuetus tähendab. Aga kuna ma ei ole ka seda algdokumenti näinud, siis mäe räägin praegu uudiste põhjal, et palun mitte seda väga tõsiselt võtta, aga see oli selline kummaline kummaline nagu sõnakasutus, et ma saan aru, et seal on siiski mängijad, probleemid rahastamisega kui selline kloual tahab hakata ehitama uut kallist maja, sest küsimus, kas ta jõuab seda ka üleval pidada ja seal on nagunii palju lahtisi otsi. Nojaa, aga just seesama nagu maksejõuetuse jutt haridusministeeriumi poolt, noh, tekitab natukese sellise tunde vähemasti kas siin taga ikka niisugune väike kius ei ole. Et kes keda, kiusati noaga, et kust see raha siis ju ju ju tuled või et ütleme, mis alusel teda siis nagu on ära kulutatud või prognoositakse kulutada, et, et see on ikkagi ju selline sama riiklik kõrgharidustellimuses. Ja kindlasti raha pidi tulema sihtasutuses Archimedes samamoodi nagu tüüpilised pangad ütlevad, et kui lepime kokku, me anname raha sellistel tingimustel, kui need täidate, siis saategi, kus akadeemia täitnud ja oligi kõik, tegid vea. Üldiselt selle euroraha jagamisega ongi nii, et need reeglid on väga selged ja väga konkreetsed, väga täpselt ükskõik, seal pole vahet, kas inimene saab ladumiseks seda raha või, või siis nii-öelda ülikoolihoone ehitamiseks, nii et tegelikult Archimedes selles mõttes Archimedes ei teinud nagu midagi nii-öelda mingit midagi subjektiivset valesti, et kellelegi nägu ei meeldinud seal. Romaan eelmise teemaga Eesti Rahva Muuseumiga ega aadileks taotlus Brüsselisse sellepärast et lihtsalt täna, aga kahjuks ei vasta tingimustele. Siis maksab selle kinni, Eesti labaseks. Jah, aga mina siiski arvan muidugi seda, et et sellist poliitilist otsust ei ole, Valmis praegu küll Eesti poliitikud tegema, et üks ülikool läheb kinni, selline traditsioonidega ülikool kuigi, kuigi näiteks ülikooliseaduses on olemas täpselt need sätted, kuidas kuidasmoodi see võib toimuda, eks ju. Haridusminister teeb valitsusele ettepaneku. Nendes kinni ja siin on võimalik igasugu ühendamisi teha, näiteks teatavasti ei pea alati kinni panema, vaid saab jagada, saab liita ja ühendada. Aga samas, aga nagu olen olevik näitab, siis, siis kool toimib ka hetkel erinevatel pindadel, ei no võib ka edaspidi samamoodi toimida, belgia riik toimis ka ilma valitsuseta päris pikka aega vaja, et kunstiakadeemia ju loomult selline paljude erialad, vähemasti sellised poeemlikud, eks ole, et nendele võib olla täitsa sobib kusagil vanalinna erinevatel pindadel niiviisi, aga miks käia täna mõtleme näiteks Tartu Ülikooli peale, siis ülikool on ka erinevate maade vahel laiali, et kas seal on midagi mullu siis, et ei ole ehitatud mingit hiiglaslikku kompleksi, kus kõik teaduskonnad tuleksid, koosolek? Ei ole mitte mitte tulla. Saab ka nii, pidi läheneb, et see ei ole isegi võimalik ilmselt Tartus reaalselt ma ei kujuta ette, kui suur see maja oleks, eks ole, kuhu kohta sa seal keskel peaks olema ehitatud sinna kõik. Iga kinnisvaraarendaja unistus oleks küll. Ei nojah, et selles mõttes küll, et saab, saab näha, aga noh usutavasti siiski ütleme see spekulatsioon ei, ei, ei liigu mitte selles suhtes aseta, et midagi hakkab fataalselt minema, vaid pigem on tõesti küsimus, et lihtsalt, et kuhu kohta ja millal ja missugune see maja ehitatakse, mis iseenesest lihtsalt küsimus, et kas nüüd mingi aasta varem või hiljem, eks ole. Et sellisel juhul ju tegelikult ei ole asi nii traagiline. Nii aga tahtsime rääkida ühest nii-öelda ühest suurest majast, mida Euroopas üritatakse finantsmaailmas ehitada ja nimega Euroopa, mis ta on siis stabiilsusmehhanism, eks ole, ja ja millele nüüd Eesti on nagu nagu väidetavalt, et Eesti õiguskantsler siis sel nädalal oma oma teatud kahtluseussi sisse siis istutanud, et kas nüüd kogu seda mehhanismi peaks lausa kahtluse alla seadma, kui kui on küsimus, et, et sealt üks punkt olevat tõesti põhiseadusega vastuolus, aga noh, vähemasti, et Eesti ühinemine selle mehhanismiga kahtluse alla seada ja mine tea, et kui Eesti, näiteks Eestis riigikohus teeb otsuse, et Eestile ei sobi ühineda, võib-olla annab see annab see ka vastavat eeskuju kellelegi teisele, sest noh, vähemalt rahandusminister Jürgen Ligi juba juba nagu väga niiviisi suutis öelda, et Eesti on nagu kogu Euroopat negatiivselt üllatanud sellega. Mina küsiks küll, et kuidas saab Eesti üllatada kogu Euroopat negatiivselt, kui siin toimub normaalne õigusriik ehk siis on olemas vastav kahtlase, käivitub vastav mehhanism. Meie põhiseadus on meile väga tähtis. See on igati igati tähtis alusdokument, võib-olla isegi liiga vähe räägitakse sellest mõnikord ja ja antud juhul on, on normaalne õigusriigi protsess käimas. Minu meelest on ka üks kõrge Euroopa ametnik mõned kuud tagasi, siis kui meil oli kõne all oli Euroopa riikide ühinemine teise mehhanismiga päästefondi EFSF-i ja siis ütlesid slovaki lei, sest tema võrdles seda noh, sellise nagu tuumaarsenali ära raiskamisega põhimõtteliselt tollal igal riigil oli vetoõigus. Ja slovakid oma esimesel hääletamisel ütles, et ei ja sellega nad sisuliselt raiskasid ära oma oma siis selle tuumaarsenali, sest edaspidi hakkas käima jutt, et aga me peaksime muutma lepinguid niimoodi, et enam ei peagi noh, igal riigil ei ole seda vetoõigust, vaid et oleks lihtsalt hääline suurema häälteenamuse ja siin me näeme ka, et 85 protsenti juskui peaks selle isse, mis siis olema poolt ja siis läheks abi andmine käiku. Ja mina ka muuseas, hind on õiguskantsleri käitumist väga heaks. Jah, mulle meeldib ka ligilähedane, ligi on näiteks väga tugevalt võidelnud Eesti huvide eest seal ESM-is selles mõttes, et siis kui ESM-i reegleid paika pandi ja kehtestati nii-öelda võti, ehk need reeglid, kui suur on iga riigi osalus siis rahandusministeeriumi ametnikud ajasid välja Eestile väga head tingimused. See Eesti osalus oleks algselt olla tunduvalt suurem ja Need ametnikud tegid selles mõttes tööd, et meie osalus seal ütleme kokkuhoidu tekitasid Eestil ikka väga-väga kõvasti ja ma saan aru, et noh, need ametnikud ei on ja poliitikud on siis leidnud, et me oleme siis samat meelt Euroopaga, et me oleme solidaarsed ja nii edasi ja nii edasi. Et Need on õiget asja ajanud ja neid muidugi ärritab, et õiguskantsler need sinna kahtlase tekitab. Käitub täiesti õieti, et üks asi on solidaarsus, teine asi on seaduste järgimine. Ja noh, teisipidi jälle võib-olla, et see küll hetkeks nagu takistab, aga, aga pärast seda, kui näiteks riigikohus on öelnud, et probleemi pole pärast seda on asi ju kogu ühiskonna silmis ka, eks ole, palju kindlamal alusel, sest siis on olemas riigikohtuotsuseta, et see asi on õige, mitte ei saa keegi kusagil kommentaariumis umbes hakata rääkima, et aga, aga kes on tegelikult vastuolus? Just just täpselt. Ja muidugi, kui sellest ESM-ist rääkida, siis siis minu meelest siin on kasutatud sellist mõistet, et, et see on selline nagu mingis mõttes nagu nagu kõvertee, et, et tegemist on ju teadupärast ei ole tegemist nagu Euroopa Liidu mingisuguse alusleppeid puudutava lepingu nii-öelda otseselt, vaid tegemist on nii-öelda sellise tavalise välislepinguga, kus lihtsalt riigid lihtsalt otsustasite leppisid, kuigi eesmärk on ju ikka, see on ühine. Et võib-olla peaks antud juhul ka ikkagi mõtlema nagu sellise kuidagi kuidagi nagu, nagu selle peale, et rahvale tuleks neid asju kuidagi selgemalt ja läbipaistvalt rääkida ja seletada. Et see on, see on ja sellepärast on ka hästi oluline just selle, selle seaduse täpne järgimine, eks ju. Ja ma arvan, et rahastaga ei huvita see selline rahvast huvitab tegelikult see, et Euroopas tuleks väga palju raha siia ja meie ei peaks nende jaoks mitte midagi, ei kuluta sellele lihtne inimlik lähenemine. Ja see on tüüpiline eestlaslik lähenemine, mitte isegi eestlaslik, vaid tegelikult see on valdavas osas Euroopas on niimoodi. Noh, eks ikka, aga muidugi jah, siin nagu Neeme vihjab, on ilmselt sellise laiema Euroopa Liidu ülesehitamise filosoofiaga võib-olla väike selline selline paralleel. Et mis tõesti, miks võib olla ka see teema on väike lakmuspaber, eks ole, et kas kogu Euroopa Liidu otsustusmehhanism võiks tulevikus liituda, liikuda selles suunas, et ta on pigem enamusotsustus, mitte konsensuslik. Eks, et, et see on ju tegelikult selline laiem küsimus selle taga, et kas, kas kogu Euroopa liidu ülesehituses noh, on ju ütleme sellised efektiivsuse ja, ja kiirete muutuste pooldajad ju arvanud, et et siis noh, mis siis tähendaks nii-öelda rohkem Euroopa Ühendriike, kui see see niiviisi öelda. Et selline, et, et väga valdava enamusega otsustatakse ära, kui keegi üksinda vastu noh lihtsalt siis jääb lihtsalt üksikuks vastuhääleks. Teine võimalus, eks ole, nagu praegu kus justkui vähemasti on kõik kõik võrdsed, eks ole, olenemata suurusest ja kõige väiksem Anuga vetoõigus, kuigi noh, me samas teame, et sisuliselt siiski sellel kõige väiksemal seda vetoõigust ütleme ei sobi just väga sageli kasutada. Enamasti enamasti suudetakse nii teha, et, et need väga väikesed siiski seda vetoõigust ei kasutata. Kuidagi saavutatakse siis jälle mingite mingite mõjutusvahenditega, eks ole, kuskil, mida me võib-olla isegi päris täpselt kunagi teada ei saa, et et mingid riigid siiski nõustuvad otsustega, mis neile võib-olla nii väga ei meeldigi. Aga millegipärast nad siiski nõustuvad. Minu meelest asjata hirmutatakse inimesi selliste sõnadega nagu Ühendriigid, et kui vaadata seda seisu, kuhu me oleme arengutega välja jõutud, nagu Siim Kallas ütleb, see on kõik üks selline protsess olnud, siis tegelikult me väga paljuski olemegi Ühendriigid juba. Praegu liigume sinnapoole küll, aga arvestama, kus see Eesti on tulnud sõnade ühest teisest ühendriikidest, et kas olid ka kõik liiduvabariigid võrdsed, aga millegipärast nagu üks liiduvabariik oli võrdsem kui kõik ülejäänud kardame seda, see on meie taust. See on täpselt samamoodi nagu varem olime harjunud, et me olime kõikides nende liiduvabariikidest justkui kõige jõuk jõukam ja me olime läänelik maa ja me olime üle teiste. Ja praegu me peame tunnistama, et me oleme ühes teises liidus, et me oleme üks vaesemaid ja see on mentaalselt on seda väga-väga raske tunnistada, et järskusele ei ole enam kõige jõukamaid, oled üks kõige vaesem? No meil lihtsalt see võrdlusbaas on hoopis teine, kui me võrdleksime ennast praegu endiste liiduvabariikidega pidevalt, siis meil oleks Eestis hoopis teine tunne, elades peaksime ennast väga jõukamaks. No ilmselt ongi see, et, et kui me, kui me võrdleksime ennast ka täna tõepoolest Ukraina ja Moldova ja Gruusiaga, eks ole, siis ma ütleks, et meie inimeste elatustase ikka väga-väga ja väga kõrge, eks ole, pole üldse noh, väga väga euroopalik ja noh, mitte kõigil väga kõrge kindlasti, eks ole, me teame väga hästi, et vot seal on väga suured erinevused ja on inimesi, kellel on väga raske aga keskmiselt võttes ikkagi ikkagi oleksime me selgelt nagu skaala sellel poolel ütleme, et selle selle protsendi inimkonna seas üldse ka eks ole, kellel on nagu kellel on pigem hästi Me olime muidugi, me oleme kõik siin Eestis ütleme, maailma kõige rikkama miljardi seas, aga ma arvan, et teisel pool raadioaparaadi inimesed hakkavad seda kuuldes osaleb, peastuvad ja teised hakkavad lihtsalt naerma. Jah, no nii ongi selles mõttes ka, et ega ka see on ju tõsi, et et kui, kui õiguskantsler selle lasteombudsmanina räägib, et Eestis on kümneid tuhandeid lapsi, kes elavad vaesuses, siis niiviisi ületab mingi veeru uudisekünnise. Aga samas, et kui me räägime konkreetselt näiteks Eesti Ekspress kirjutab ühest konkreetsest perest, kus suuremad lapsed lähevad igal hommikul kooli ilma söömata ja kõige väiksem suudetakse üks võileib teha ja noh, nii ongi nagu kokku lepitud, et aastast aastasse nii elu käibki, eks ole, siis on seal ka, see on reaalsus ja see nagu muutub kohe, mis siis järsku nagu inimesed avastavad, et ongi nii, et tegelikult et ja see ei ole mitte üks pere, selline, vaid selliseid peresid on? Tegelikult päris palju jah, aga ka see lugu, mis isenesest ajalugu minu meelest üks parimaid, mis on Eesti ajakirjanduses sellel aastal ilmunud ja tõi sellele perele ka palju head kaasaegseks mitmed ettevõtet toetasid mees ja ja paljud inimesed on neile raha üle kandnud, et selles mõttes tõesti hea, aga see tekitas samamoodi kadedust. Sest hakkasid ilmuma kahega juttudega ja kommentaarid, et aga miks nemad, miks meie ei saa ekse või siis, et aga miks need lapsed ei käi tööl kuni 14 15 aastane tüdruk, siis nemad peavad koolis käima, niimoodi ei pea tööl käima. Aga millegipärast sistlaslik, selline hing on selline, et sa isegi kui kellelgi läheb. Noh, ütleme kehvasti, nad elavad väga vaeselt. Järsku tekib natukenegi parem võimalus. Muutud kadedaks, et see on, see on väga vastik. Nojaa, aga pigem on ikkagi minu meelest nagu oluline ka see näha, et tõepoolest, et see ei ole mingi statistiline üksus, eks ole, et, et inimestele et näiteks rääkides kas või poliitiliselt, kandes selle üle teemale, et kas, kas lastetoetusi on kellelgi tegelikult ka vaja? Noh, kui me võtame, eks ole ju Reformierakonna retoorikat läbi aastate on olnud see, et tegelikult lastetoetused seal mingi raha lennukite alla loopimine, eks ole, Andrus Ansip on korduvalt öelnud, et tegelikult tema ei tea umbes kedagi, kellel neid lastetoetusi nii väga vaja oleks või keda need nii väga aitaksid. Noh, nüüd me näeme peret, eks oleme reaalse kalkulatsiooni, me saame aru, et kui, kui lastetoetus oleks suurem, sellel perel oleks lihtsam, ei oleks Reformierakond. Kuna loogika natuke teine ütleb, et kõigile külvatakse võrdselt. See on jama, on? Jah. Ma kirjutasin ka eelmisel aastal ühe loo perekonnas, kes sisuliselt ilaski lastetoetust tegid, jälle lapsi, juurdekasvust, sissetulek, no vot, see on vastik, eks. Aga, aga paljudel peredel lähebki lastetoetusi vaja ja see on oluline osa nende sissetulekust. Samas jällegi sa vaatad siin Tallinna kesklinnas ringi, kus rahvaautoks Porschega ei n vahepeal kujunenud juskui Lexuses siis nagu elaks hoopis teises riigis. Tänavapilt annab hoopis vale mulje sellest, mis toimub Eestis. Et ühest küljest on küll nii, et valimistel on, on toetatud pigem nagu selliseid poliitilisi jõude, kes justkui justkui ei toeta nii-öelda seda, seda rikkuse laialijagamist, eks ju, ja ja justkui nagu toetab pigem nagu hea küll meil on, meil on riigi riigi rahandus korras ja mida armastatakse siin rõhutada ja nii edasi. Aga samal ajal samal ajal on jälle see, et vaata, kui selline üks konkreetne juhtum tuleb, siis järsku selgub, et et inimesed on valmis küll toetama. Jah, inimesed on valmis toetama, aga nad teevad seda vabatahtlikult. Mina ei ole sugugi veendunud, et inimesed on valmis muutma ka, näiteks tahaksid teistsugust poliitikat, kui Eestis on. Meil on näiteks maksude tõusud, jah, maksude tõusud. Kas nad tegelikult ka seda oleksid valmis, et üks asi on, kui sa teed seda vabatahtlikult? Teine asi on siis, kui seda tehakse seal sunniviisil. No aga teisipidi ma ütleks selle nii, et, et kui maksude tõus näiteks tähendaks seda, et noh, me teame tulumaksu, eks ole, on meil alandatud, ütleme viimase kümnendi sisse näiteks vaatame, eks ole, et mitte väga ammu oli tulumaks, meil kõigil 26 protsenti, praegu on 21. Et noh, et see nagu et põhimõtteliselt, kui ta oleks jälle 26, siis jälle pikas perspektiivis vaadates ei olekski mingi eriline maksutõus, vaid lihtsalt harjuksime uuesti situatsiooniga, kus ta on natuke suurem. Et noh, et see on nagu jälle selline, et noh et kustpoolt vaadata, eks ole, seda et et võib-olla, võib-olla jälle paljud neist oleks valmis paar protsenti näiteks tulumaksu rohkem maksma selle nimel, et kas või et lastetoetus oleks suurem. Jah, aga õpetajad saaks palka rohkem. Aga Eestis levib küll osa seltskonna seas siiski teistsugune mõtet kehtestama astmelise tulumaksu, mitte seal, et kõigile võrdselt tulu maksed võrdselt tõsteti meile kõigile käibemaksu küll. Ja seda tegi see seesama valitsus ära täitsa täitsa kohe jõuliselt ja kiiresti, ilmadebatite. Ja mis maksud on nagu kõne all on hoopis sellised varamaksud, et näiteks automaks kinnisvaramaks ja neid ongi mujal mujal riikides täitsa olemas ja ja tegelik probleem on selles, et Eestis on sotsiaalmaksuga kõrge, aga samas ei ole meil ka väga palju palju raha sotsiaalsüsteemis ja väga hea uudis, see, sellel sellel nädalase pensionid tõusid. No mis samas muidugi võib öelda, et ei olnud ju ilmselt sugugi mingisugune valitsuse kingitus rahvale, vaid tegelikult lihtsalt kokku lepitud pensionitõusu vormistamine. Jah, aga kui sulle sedagi raha antakse, ega siis ükski pensionär seda nüüd tagasi lükanud. Ei loomulikult, ja ega see vale ega paha kindlasti ei ole. Aga selle optimistliku noodiga teiste riigis mõned asjad vähemalt on hästi. Me meiega lõpetame Neeme Korv, Sulev Vedler, Sulev Valner olid stuudios ja järgmisel nädalal siis jälle uued teemad.