Tere emakeelepäeval 14. märtsil tehti teatavaks 11. aasta keeleteo auhinnad auhindamisele eelneva aasta jooksul tehtud eesti keelele kasulikku, talle suurimat avalikku toetust ja tähelepanu toonud teo eest. Keeleteo auhinna eesmärk on tunnustada keeletegu ja selle tegijat mulluse keeleteo auhinnasaajatest ja saajatega täna räägimegi. Minu nimi on Piret Kriivan. Keeleteo auhinnale on kaks liiki peaauhind, mille valivad Eesti haridusministrit, kes peavad kokkuleppele jõudma ja rahvaauhind, mis selgitatakse avaliku hääletamise teel. Nii et kõigil on võimalus mõjutada tulemust oma lemmikut toetada. Näiteks tulevaks aastaks tuleks meeles pidada. Selles saates saavad sõna peaauhinna võitnud Tanel Alumäe ja Kaarel Kaljurand Tallinna tehnikaülikooli instituudi foneetika ja kõnetehnoloogia laborist. Ja nende tegu on kõnetuvastusrakendused. Nutitelefonidele ja rahva lemmikuks osutusid Mariko Faster Triin rõõmusoks ja Egle Vodi võro keelepesa käivitamise ja arendamise eest. Keelesaade. Nüüd on meil saates vestlusring Tallinn-Brüssel siis tänavuse keeleteo peaauhinna pälvinud Tanel Alumäe ja Kaarel Kaljurand, kes tegid kõnetuvastusrakenduse rakendused nutitelefonidele. Tere päevast mõlemile. Tere. Võib-olla kõigepealt rääkige oma muljetest. Mis tundega te autasu vastu võtsite, kui oluline see teie jaoks on? Keeleteo auhind on kahtlemata meie jaoks väga oluline ja see on meie jaoks väga suur au. Kaarel, millal see pihta hakkas, kui te hakkasite tegelema selle rakendusega või programmiga või mis sõna siin kasutada? No võib kasutada rakenduse eesti keeles vist ei olegi paremat nime nendele nutitelefonide programmidele. Ma arvan, et me hakkasime seda arutama aasta 2010 lõpus. Koos Taneliga, Tanel oli just, või noh, küberneetika instituudis just mõned avalikud kõnetuvastusserverid valmis tehtud ja siis me mõtlesime, peaks ühendama nutitelefonid nende serveritega. Nutitelefonidel on nagu väga kasulik, kui oleks selline mugavam viis sisestada informatsiooni telefoni. Tavaliselt siirdatakse edasistele virtuaalse klaviatuuri abil, mis nutitelefonides on ehitatud aga seal tihti tülikas, et kui saaks esitada informatsiooni kõne abil oleks päris huvitav lahendus ja väga kasulik. Kas teil oli ka kuskilt eeskuju võtta? Tegelikult täpselt samasugune kõnetuvastus nagu meie tegime eesti keelele, on sisseehitatud selles androidi operatsioonisüsteemi paljude suuremate keelte jaoks näiteks inglise, prantsuse, saksa, jaapani ja veel paljud keeled, meie lähinaabritest ainult vene keel, see puudub ka Soomele, soome keelele, rootsi keelele loomulikult kõikidele väiksematele keeltele, et see mõtlesime, et ilmselt Google, kes siis neid kõnetuvastusrakendusi teeb android operatsioonisüsteemile. Et kindlasti lähiaastatel nad ei tee seda eesti keelele ja see oli üks inspiratsiooniallikas. Miks on oluline, et eesti keelel see olemas oleks? No kujutage ette, et viie aasta pärast, kui näiteks inglise keeles telefoniga suhtlemine käib juba väga ladusalt ja noh, me nendel, kes räägivad inglise keelt emakeelena ja eestlastel samal ajal ei olegi muud valikut kui kapursside inglise keelt selle telefoniga. Et kui telefonid juba tehakse niiviisi, et, et kõne, kõne põhilised liidesed on kõige loomulikumalt viisid telefoniga suhtlemiseks või noh, üldse masinatega suhtlemiseks. Et kui siis Eesti inimesed peavad ka inglise keelt purssima nende masinatega siis olukord on ikka suhteliselt masendav meie kultuuri jaoks kui ka eneseteadvuse jaoks. Et kui me võtame jah sellise vaatevinkli, et mingil hetkel läheb enamus suhtlemist masinatega põne põhiseks ja eesti eesti keele jaoks seda tuge looma Ehk siis, kui eesti keelt ei ole infotehnoloogias, siis taas me peame tõdema, et siis eesti keelel ei olegi tulevikku. Mitu võõrast sõna kõlas siin, et missugustes telefonides, siis saab seda kasutada misse, android süsteem tähendab. Android on üks mobiilne operatsioonisüsteem on praegu kõige levinum maailmas. Selle taga on siis suurfirma Google. Aga ka paljud telefonitootjaid on investeerinud androidi kõvasti. Samsung, HTC. Aifoonides ja Aipäädides on ka Windows lõun operatsioonist neid deemon, suuri süsteem on päris palju praegu, aga me valisime androidi, sest esiteks ta on Eestis väga populaarne. Teiseks androidi seadmed. Need nutitelefonid on oluliselt odavamad kui kui Aifaunid algavad siin juba 100-st eurost. Need hinnad samas kui Anthony eest peab maksma 600 eurot. Ja kõige olulisem osa on see, et androidi operatsioonisüsteem on kõige avatum vaba lähtekoodiga operatsioonisüsteem. Ja ka teiseks on disainitud nõnda, et näiteks eesti kõnetuvastust kõnetuvastuse rakenduste loomine mis tõesti pakuvad seda kõnetuvastusteenust teistele juba telefonis olevatele rakendustele. Et see on oluliselt lihtsam ja võimalikum androidi platvormil, kui siis äppi või Microsofti platvorm. Tegelikult neid rakendusi juba ma saan aru, kasutatakse ja suhteliselt hoogsalt kasutatakse. Kaarel, sina tead täpsemalt, kui palju neid on kokku alla laetud hetkel. Jah, see on küll esimene rakendust, mis me tegime, oli diktofon ja tee sai androidi marketist turule, kus neid androidi rakendusi saab endale tõmmata. Diktofoni rakendustega kõnele rakendust, mis on, mis tuli umbes kolm kuud tagasi välja. Allalaaditud. Kumbagi vist 7000 korda. No alustame siis sellest kõige vanemast tähendab kõnele arvutaja diktofone kui need kolm rakendust. Neid saab kõiki ühekaupa alla laadida, mitte ei pea kõiki kolme võtma. Jah, nad mingis mõttes on väidad erinevate ülesannete kõik need rakendused ja sõltumatult kasutada. Nii kõige esimene, mis te tegite, rakendus, diktofon. Nad diktofon, diktofoni mõte on see, et inimene saab lindistada pikema jupi kõnet, näiteks intervjuud selles kõnes võivad osaleda mitu inimest. Või võib võtta juba olemasoleva lindistuse näiteks mõne raadiosaate lindistuse. Ja siis on rakendus pakub võimalustele lindistuse transkibeerimiseks. Transkriptsioonis sisalduvad ka nende kõnelejad peab informatsioon selle kohta, et mis kõneleja mida ütles, mitte küll nimeliselt, aga on ära näidatud millal üks kõneleja alustas ja lõpetas. Ja siis noh, need sõnad, mis nad rääkisid teksti sel kujul. Ja tänu sellele on võimalik otsida, et märksõnapõhiselt oletame, et te olete transkribeeritud 100 lindistus. Te tahate teada, millisest lindistused rääkisid teemal ütleme, Eesti poliitikasaate otsida märksõna abil poliitika ja oluliselt lihtsamalt ja kiiremini leiate üles selle lindistuse, selle täpse koha. Kust te vastaval teemal rääkisite. Kui te peaksite hakkama kõiki neid lindistusi järjest läbi kuulama. Hirmsasti kasulik näiteks ajakirjanikele, kirjutavatele, ajakirjanikele. Ja tudengitele. Ma tahaks hetkel natuke hoogu maha võtta. Et idee on jah selline, et see on kasulik ajakirjanikele, tudengitele tudeng paneb mobiiltelefoni loengu ajal laua peale, lindistab lektori kõnet pärast nagu loeb seda transkriptsiooni, otsib sealt. Paraku päris nii lihtsalt see asi ei käi, et kui salvestus on halva kvaliteediga ja tavaliselt on salvestus suhteliselt halva kvaliteediga, kui see lindistav seade ehk siis antud juhul telefon on kõnelejast kaugel siis paraku see tuvastus, kvaliteet väga vilets. Et see diktofon töötab ikkagi hästi. Transkribeerimine töötab hetkel hästi siis kui Ta kui see kõne on lindistatud hea kvaliteediga, kui mikrofon on olnud suule suhteliselt lähedal, mitte kuskil kolme meetri kaugusel keset lauda ja siis kuus inimest räägivad tema ümber ja ruumis on kaja. Et kui, kui selline salvestus saata sinna transkribeerimisest, siis võib juhtuda nii, et see tulemus on selline, et ei saagi nagu aru, et et tegemist ta trans transkriptsioon on siis tehtud sellest salvestusest. Mis reaalselt sinna serverisse saadeti? Aga kas te töötate selle rakendusega edasi? Kindlasti üheks eesmärgiks ongi see, et, et see oleks nagu reaalselt kasutatav just sellistes argistus situatsioonides. Aga hetkel noh, üks soovitus on see, et lihtsalt hankida nagu sellised näiteks väikesed mikrofonid, mis, mis käivad kuskile suu lähedale, mis on selle lindistama telefoniga ühendatavad ja kasutada selliseid mikrofone, mis teevad salvestuskvaliteedi kõvasti paremaks. Nii diktofon, rakendus, diktofon ja rakenduskõnele, mis vahe nendel siis need on? Diktofon on mõeldud siis pikkade salvestuste transkribeerimine, eks et seal on tüüpiliselt sellised mitmeminutilised kuni mitmetunnised salvestused, näiteks intervjuud, pikemad monoloogid või idee kohaselt ka näiteks siis koosolekuid või loengud. Ja meil ei ole tingimata vaja seda transkriptsiooni saada kohe, vaid meile piisab sellest, kui me saame transkriptsiooni näiteks järgmiseks päevaks. Et tegelikult see nende pikkade kõnesalvestuste transkribeerimine seal kasutatakse natuke ka teistsugust tehnoloogiat kui selle rakenduse kõnele juures. Tuvastus üritatakse teha kvaliteetsemalt, kuna meil ei ole nagu sellist ranget ajapiirangut. Diktofoni puhul võtab see salvestuste transkribeerimine kuus korda rohkem aega kui salvestus ise. Nii et tunniajase kõnesalvestuse tuvastamine võtab aega kuus tundi. Aga sellest saavutatakse noh, suhteliselt hea kvaliteet ja lisaks ka sellele see erinevat automaatselt leitakse, kui palju, millised on erinevad kõnelejad selles salvestuses ja kõik Need tekstid märgendatakse siis kõneleja kaupa. Need rakendus kõnele on mõeldud selleks, kui meil on vaja seda tuvastustulemust saada väga ruttu, näiteks Me tahame dikteerida SMSi kõne abil. Siis eesmärk on see, et kui me oleme lause lõpetanud siis tekst ilmuks sinna SMS-i kasti mingi paari sekundi jooksul. Et Sa pead tegema selleks, et see tuvastus piisavalt kiiresti toimiks. Peab tegema teatud kompromisse, mis teeb selle tuvastuse natuke ebakvaliteetsemaks, ehk siis natuke rohkem vigu tuleb. Aga selle eest tuvastustulemust tuleb suhteliselt ruttu. Ma saan aru, et te olete esialgu võrdlemisi kriitilised oma tööde suhtes. Kriitilisuse on tinginud ka natuke see, et et me oleme märganud, et, et kasutajad on, on palju selliseid kasutajaid, kes ei ole, olen rahul selle nende rakenduste tuvastus kvaliteediga. Ja ma arvan, et see kriitika on õigustatud, sest tõesti näiteks. Selle Google'i välja töötatud kõnetuvastus inglise keelele töötab palju parema kvaliteediga, aga noh, me ei tohi unustada, et Google'is on tööl ilmselt umbes 200 inseneri, kes selle kvaliteedi paranemise parandamisega tegelevad. Et mõned soovitused kasutajatele, et tuleb rääkida võimalikult hästi umbes nagu diktor Eesti raadiouudistes, et sõnalõpud korralikult välja hääldada, mitte rääkida liiga valjusti ja mitte kindlasti mitte rääkida väga vaikselt-vaikselt. Ja siis peaks tegelikult olemas olema päris hea Nii aga siis nüüd kolmas rakendus arvuta, siin on küll numbrid, aga, aga ikkagi eesti keeles rääkimine. Jah, selle nimi on arvutaja ja arvutamist me mõtleme, siin mõiste on siin nagu väga üldiselt, mitte ainult numbrite liitmist ja lahutamist võitma näiteks mõõtühikute teisendamist ja kaarti päringule või eesti aadressi päringule vastava kaardi kuvamist. Ja kui ma algselt ütlesin, et kõik kolm rakendust on üksteisest sõltuvad, siis ma natuke eksisin. Arvutaja rakendus nüüd eeldab kõnele rakenduse olemasolu. Kõne on mingis mõttes nagu moodul. Et kui see on teil telefoni installeeritud siis saate te kõikidest teistest Androidi rakendustes mis ei pruugi üldse olla olla eesti keele teadlikud, saate ikkagi eestikeelse kõnetuvastus kasutatud, kui mingis rakenduses on mikrofoni nupp vajutate sinna peale saate sinna eesti keeles rääkida, sest kõnele on telefonis moodulina seest ja edastad selle teie kõne tuvastatakse serverisse. Nüüd arvutaja ongi üks selline rakendus, mis me oleme teinud mõnes mõttes nagu demonstratsiooniks. Et kuidas siis seda kõnelejat kasutada. Ja arute puhul on kasutajaliides väga lihtne, seal on mikrofoni nupp ja kui te sellele vajutate, siis sattuda kõne abil eestikeelse kõne abil sisse öelda aritmeetilise avaldise üks pluss kaks korda neli astmel viis või mõõthiku teisenduse 15 jalga meetrites. Või siis Eesti kohanime Tallinna tänava aadressi isegi kombineerida kahte aadressi, leida teed ühest aadressist teise, näiteks ütelda algus Akadeemia tee 21 lõpp Räpina ja sellele viimasele päringule siis kõigepealt transkribeeritakse ja saadetakse edasi kaardirakendusele, mis kuvab teekonna öeldud geograafiliste punktide vahel. See on selle rakendamata. Nii, aga kuhu nüüd siis edasi, ma saan aru, et arenguruumi ikkagi veel on ja kas teie koostöö jätkub, kuigi te olete erinevates linnades Tanel Tallinna Tehnikaülikoolis ja Kaarel Belgia ülikoolis aga teiesuguseid inimesi ei peaks need vahemaad ka takistama. Tänapäeval saab interneti abil kõik rääkimised ära rääkida. Jah, näiteks sel aastal on kavas just tööd tuvastus kvaliteedi parandamise nimel. Näiteks üks tee, mida me kavatseme teha, on võimalus kasutajale treenida oma häälele sobivad mudelid. Et kui praegu rakenduskõneleja kasutab sellist kasutajast sõltumatut mudelit tuvastamiseks ehk siis kõikide inimeste kõnet kasutad, tuvastatakse täpselt see mudeliga. Me teame, et tuvastuskvaliteeti oleks võimalik kõvasti parandada siis, kui iga inimese kõnet tuvastataks just temale optimeeritud mudelitega. Ja Meil on plaanis luua sellele rakendusele kõnele selline võimalus, et inimene saab oma häälele neid mudeleid optimeerida, et et see kvaliteet paraneks. Suurepärane jõudu teile ja aitäh Kaarel Kaljurand. Meie siit Taneliga stuudios, proovime jätkata, ma tahaksin ikkagi selle asja ise ära proovida. Aitäh, Karel Kaljurand. Nii Tanel, proovime rääkida telefoniga. No ma võtan siin telefonis lahti sellise märkmerakenduse ja üritan pihta lauset dikteerida. Olen vikerraadio stuudios, kus lindistame keelesaate jaoks saatelõiku. Tulemus sai mina, mina proovin lugeda. Olen vikerraadio stuudios, kus lindistama keelesaate jaoks saatelõiku. Üks viga, üks üks täheviga tegelikult. Täheviga jah, et sellised sõna lõpuvead tulevad suhteliselt tihti sisse, sest eesti keele grammatika päris selge ei ole veel sellel. Ta peab natuke õppima. Nii, aga proovime arvutada ka. No mina tahaks teada. 75 naela, mitu kilogrammi on? 75 naela kilogrammides? Nii ja vastus on 34,0194. Jah. Kõlab vist on usutav? Peab olema. Nii, ta arutas nii, aga proovime aja mõõtu ja viis aastat mitu sekundit. Viis aastat sekundites? See on nii suur number. Tal oli, see number on nii suur, et ainult nagu sellises inseneriformaadis. Ehk siis vastus on, kui täpne olla, siis 1,5 seitse seitse korda 10 astmes kaheksa, ehk siis üks viisa veel seitse nulli. Ühesõnaga tuleb küsida sellist küsimust küljest, ise pärast aru saada. Aitäh, Tanel Alumäe ja soovime jõudu, aitäh nende rakenduste edasiarendamiseks. Rahvaauhind läks Marika Fasterile, Triin rõõmus oksale ja Egle Vodile võro keelepesa käivitamise ja arendamise eest. Keelepesa on lastehoid või lasteaed, kus terve päev suheldakse lastega ohustada teatud keeles või murdes. Võrumaal on lastevanemate algatusel loodud võro keelepesa töötanud alates 2009.-st aastast. Eelmisel aastal panid õpetajad Egle Vodi ja Triin rõõmusoks ja Võru Instituudi keeleteadlane Mariko Faster käima ka rändkeelepesa ja selle keelepesa tööpõhimõte on, et igal nädalapäeval on keelepesa õpetajad ühes vana Võrumaa lasteaias ja suhtlevad ja tegelevad seal ühes rühmas koos õpetajatega kogu päeva jooksul lastega vaid Võru murdekeeles. Keele tegusad õpetajad rääkisid kolmapäeval Haapsalus Wiedemanni gümnaasiumis keeleteo 2011 lõppüritusel. Me oleme väga rõõmsa et meile seo auhind, anti Mid Ennomy väega. Tuut rahvastki Amy poolt Helvanud Once. Ja peab ütlema, et ta ei ole ka esimene kord, kui rahvas võrakesile Abu hinna anud tähendas. Rahvas ei anna aga rahvas anud heli Mei poolt. Väga hea meel on ka too üle, et. Väiku Ladze seal Võromaal, kõneles vasta meile võro keelt kõigele, et ongi kõige suurem rõõm. Ja kui te ei ole kuuldna, kuis Ladze võro keelt kõnelase siis. Beati minema juutjuubi, trükk ma sinna sisse sõna keelepesa ja siis sealt üle õige mitu videot. Kassa kullelda, tuud keelt. Jumalasse säder parandanu, et mitte nii ei käi müüda kuule vaid hätsijaido, ET keele mõistmine või keele Opmine nakataks alati võimalikult varra, et nii salatitele keelega ka parem vahel selges Too, kui kooli opatas mälestki võõrkeelt, siis too on tegelikult juba natuke Hilda ratsaloppijate omandatud, teist keelt alati parem vahe. Üks eelkooli eas nagu kõiki Elo Hololei Asju hoppimi oppimi siis tegema. Et keelopmisega samamuudu. Ja too ongi tavaliselt kõige rohkem tulemusi. Mida varrambasa tegema nakat, edu pärast. Niisama kõnelemi ummilatsiga, kotafara, keele. Ja, ja seal ei ole mitte midagi imelikku, nagu mõne mõtles, et nii naljakas, et lets kõneles võra, keel ei ole eesti keeles telesaates muutuda ollagi poolest selges, sest et me elame ju eesti, keelitasin keskkonnal. Et igalt poolt tule ja teda eesti keelt, et hirmu ei ole, et Lätis eesti keelt selgeks ei saa? Ei pea pelgama, ütles kõik, mis nukkuma keeles kõneles. Ärge peljake kõnelduma kohalikku keelt. Kohaliku keele kõnelemise Kotsile veel nii palju mille pärast setu tähtsa stuudiat kõnele suma kiilt on tuua, et Tutetas salati iga südamega ma ei saa oma keelt kõnelda, ütskõik, kuis maks, kiidud kogu sõjaväest ja täpselt samamuudu, kõneleme meiega päiv lätsiga võro keelen ja Nuulatse, kellega iga päev võro keeles kõneldes Tiido täpselt kääne oma. Mispärast on niimoodi kõnelase kostna Perjama Marva, ET Tomidž kõge tähtsantiidmine, see tähendab, et see maailm on üleüldse, mis linemisel olemas olla. Ja lõpus ma loen teile väiku luuletuse mille kirjutanu saare Evar keel ja luuala juure ongidu loomise keel, olke vai mõnen, sõnan olke vai seat ja jälle kuda yks kasus küll siis ka kand küll siis muile, kerahvile anud sõira, saslõkki ja lille. Ja kõige lõpuks tuleb esile tõsta pidulikku sündmust Haapsalus Wiedemanni gümnaasiumis kus seekord auhindade jagamine toimus ja kus õpilaste esinemised ja etteasted omaette tunnustust väärivad. Mistõttu kuulame Wiedemanni gümnasiste saate lõpetuseks. Saate toimetaja on Piret Kriivan ja Jaan Kaplinski sõnadele kirjutatud laulu Mu meel unus mägede taha. Esitab Wiedemanni gümnaasiumi noormeesteansambel. Silmi mehe. Hella heli. Kiriku, pehmes jõulusalm. Söödale saali laastulaada ja antu meeles. Imas. Vahe. Ei. Saa ja tee lahti. Ja. Kui see on nii val tuuleliin veel ja ja keeva suli lauge.