Head kuulajad täna tee külaliseks legendaarne jurist Karl Plutus, tere tulemast päevade saatesse. Oli tuttav teiega raadiosse tulla? Miks ei ma varem käinud siin aga nüüd viimasel ajal, kas vanaduse teete miljonid laisaks jäänud ja ei ole nii avalikkusega suhelnud, välja arvatud kui kutsutakse, nagu täna tehti siin ees suur aitäh teile, et meelde tuletasid õieti niisugune isik ikka veel elav ja. No see on ikka väga pikk elu, eks ole, 100. No natuke on siin üle 100 läinud ju ega siis siin enda teha midagi ei ole siin. Kuidas saatus otsustab ja eks ta nii ole. Ise peab ikka ka silmad lahti olema ja tahtmist oleme kõik. Aga kuidas on teil õnnestunud nii hästi säilida, teised on poole nooremalt juba palju halvemas? Vaat, see on jälle, ma olen nooruses põlves kõik need hädad läbi põdenud ja kõikidest ikke oma jõuga välja rabelenud, et seetõttu on, mul on juba ka kogemused, muidugi arstid on aidanud kaasa ja kõige rohkem ma arvan kaasa aidanud ikese värskes õhus võimlemine ja need kallai trepid, mis ma elus olen teinud, kuni eelarvesse ritta panna, siis tuleb ikka kilomeetrid kaupa ja kalade arv ka ikka kippuv tonnidesse minema. Probleem veest välja tõmmanud. Aga kas praegu näiteks kalal käia noote, käite talvel jää peal püüdmas ja see on ju üsna raske varustus ja külm ja kõik. Ega see pole naljategu selleks vastav varustus olema, nii et ikka soe oleks. Seal ikka ballikingade käge ei lähe, tuleb ikka vildid jalga. Vadi püksid jalga ja kasukad selga ja läike, mütsid pähe. Aga haigused ei kimbuta teid praegu. Praegusel momendil küll vaat minevad, nagu ma käisin seal Kulkale püüdmas, vaat siis oli külm mul viiruse sees ja, ja palavik oli ka seal, nii et et ma olin palavikuga seal, jää peal olin hädas, aga seekord läks nii ilusti puhtalt ja need ei tulnud. Väsimus jal. Hakkasin vaatama teele viis, kas näidatakse juba. Ja teil ei ole prill ega ju prilli, see oli nüüd tükil ajal kannavad, et mul oli niisugune ta, kae, tekkis vasaku silma peale, kaotasin sellega nägemise hoopis sõda, aga siis läksime endise arsti juurde trafiimu juurde ja tema sokutas mind kohe kiiresti vaatas jälgi Leikse põhi oma kõva. Sinust saab veel asja leppisi seal totter kalaga kokku ja tehti mulle operatsioon ja nüüd siis essaadiks on juba seitse, kaheksa aastat näen vabalt eriti väljas, lähen mere äärde laeva, kiidelda ainult arstid sood ja lugeda, et siis võtta kasvatatud prillisiga võid niimoodi ka ma praeguslikega prillisi lähedal juulis Louenny. Aga kui te satute praegu ühe võõra arsti juurde ja see saab teada, et te olete üle 100 aasta vana, kas ehmatab arst ära või? Hänniskusi juht, see on küll ja küll olnud moosist, mul tuleb see meelde siin omal ajal mulle ema suri varakult ära, ka nad meid, öid, seltsi, last ja veel kõik seal lapse kasvatamise koormus oligi, hooldas meid pealaest jalatallani, kõik käisid esiõmblise, tegin lõpuks siis tuberkuloosi suri ära, siis elasime Sondas siis arssisi tänases mõttes ei olnud, seal oli üks küla Verskelise, tema käis seal siis ravimas, seal ema ja pärast oli siis. Et vaat see pois k on minemas, selles pikemaks ajaks asja ei ole, räägib sealt. Aastaid on, te näete ju välja ka nagu 60-ni, et nii nooreks, sest streigiga ei lase teha ka viimaks nõudlikutest väesum. Nii ilusti suudlete kätt jupats kasvatesse viga jälle oli saksa mutt, tapal elasime ees, seal lasteaiamoodi hoidis lapsis jälle õpetasi keeli ja siis käitumist ja kõik kõige suurem vahend oli Sars vitsakimp, aga noh, kõik niisugused kombed ja need juba lapsepõlves kassetid meile sissi ja vaat sellest lahti saanud veel siiamaani. Head kombed säilivad 100 aastat ja rohkemgi. Kuidas te praegu elate, kuidas te ennast tunnete? Praegusel momendil ei ole viga, ma elasin mul abikaasa suri siin 95. aastal ära, siis ma elasin üksi kogu aeg tegin ise kõike, ka siis nüüd viimased aastad siin läks igavaks elu siin ja ja see jändamine seede toiduga, no ma hakkasin käima perekeskuses, soovite sinna veel seal ja toidud ja käisin ikka seal lõunatamas, aga siis nüüd tuli õde appi, siis siin see majapidamine korraldama ja tegema, Verekeskus on remondis seal ja nüüd seal eelnevate misse käia, aga siin kodune Aziz ja natuke koormab mind liiga tal poeks ja ise see, aga minul on kõht harjunud niimoodi, et mida vähem seda kergem elada. Mul nagu on tehtud ka väiksemaks, siin 69. aastal, jah, mull lõhkes. Veresoon viidi haiglasse ja, ja seal siis tehti operatsioon. Aga praegu teil ei ole arstidega mingit pistmist? Ei ole, siin on nii palju, käin kontrollimas, vahest siin hiljuti siin minev kuu käisin, perearst tahtis inventuuri teha. Et vaadata, kuidas Gordon leidis, et võib edasi elada ja aga kas te nüüd käite ka kõndimas lihtsalt kõndimas ja käin ikka, aga peab tunnistama, et viimasel ajal laisaks jäänud. Minema ka laisaks minema, jah, aga siis muidu käiniga ja püüan ikka poodi minna sealt midagi vaid koostööd teha ja kui ma käisin, perekesksed lõhn, ütleme siis, ega ma siis lõuna ja just sellepärast, et iga päev oleks ikka kuhugi minna jälle kuskilt tol Veseni sunnitud jalutuskäik ja ilma peale vaatamata. Mul on väga hea meel, et te tulite saatesse, eks teilgi oli mõnus tule üle aastate raadiomajja. Ikka sellepärast, et see on vana tuttav koht, siin sai tihtipeale käidud. Suur tänu teile ja head kalaõnne ju te lähete veel tänavu. Endas lähen, tuleb ilus ilm, et siis võtame, sõidame hiljutisi, käisime Maardus järve vöörid, seal need võistlused käisime ka, võitsime osa sälli. Veel kord, palju tänu teie külaliseks olidena Karl Pluutus, ma loodan, et, et me kohtume 102. ja kolmandal ja 105. aastal. Sellest mul ei ole mingisugust kahtlust, see on nii väike aeg, sest ma andsin lubaduse siinses 100 aasa uurijate loob verele, tema rääkis, et temale arvelt kõige vanem, midagi 12 aastat ma mõtlesin, et no kindlasti selle rekordile lubasin talle, et ma enne Külsemale kõrvu pea alla Ärge seda tehke ja jääme seda rekordit ootama, aitäh veelkord.