Head kuulajad täna päevade külaliseks Mati Talvik, tere tulemast päevade saatesse, aitäh kutsumast. No kas on hea tunne ka üle hulga või, või lapsepõlvest võttes päris pikad, kas tahate err raadios olla? Äraütlemata hea tunne on, juuksed võivad olla sassis, praegu on väljas tuuline ilm ja nii edasi ei mingit tähelepanu sellele, mis on seljas või mis nägu sa parasjagu oled. On tõesti meil? Aga televisioon on ikka su elu, eks ole? Välja, kui vaadata, kus ma siis töötanud üldse olen? Ega kuskil mujal polegi, ega ei olegi jah, kuidas see siis niimoodi on kujunenud? Kõik tituleeris? Ja ja igava moodi sa oled nagu jala maha pannud ja sinna jäänudki. Nii tuleb välja kui vaadata tööraamatusse ja kalendrisse. No tegelikult ma olen ilmselt selle aja kunagi ammu maha maganud, millal sealt ära minna. Ja nüüd ei ole tõesti enam mõtet minna, noh, seda ma pean ka ütlema, et eks teletegemine on mul enam-vähem nüüd käpas ka juba. Et võib olla mõnegi teema juures. Ma lihtsalt näen vähem vaeva kui päris verinoor ajakirjanik, sest ma tean lihtsalt rohkem oma kogemustest üles. Näiteks mujal maailmas, kui vaatad kasvõi kuut minutit või niimoodi, et, et seal põhitegijad ongi niisugused 60 70 või vähemalt välimuse järgi mõtlen aastased meil nagu otsitakse ikka 20-st kuni neljakümneseid. Mina arvan, et Eesti Televisioon oli kunagi lihtsalt liiga väike, samal ajal ka liiga suur. Televisioon on üldse ühe miljonilise rahvakillu jaoks väga suur luksus, eks ole, selles mõttes suur. Aga väike selles mõttes, et ega ta ei ole kunagi eriti tegijate poolest väga-väga rikkalik olnud. Ja aeg on toonud nii palju väljakutseid nendele omaaegsetele teletegijatele, et nad on leidnud ennast teostama teistele vanadele valdkondadesse. Missugust perioodi sa peaksid seal oma kõige viljakamaks perioodiks sellest teletöös? Ma arvan, et noh, noorusaastad kipuvad ikka nagu mälus nagu niisugused kenamad olema. Ta oli see meelelahutussaadete periood, kindlasti oli see nagu meil kõigil see, kui ühiskonnas need suured muutusid, toimusid ja ma usun täiesti kindlasti, et nii Eesti raadio kui Eesti televisioonil quainsetel elektrooniliste kanalitele, kõige mõjuvõimsamate, kõige operatiivsemalt del oli oma roll, et kõik läks nii nagu läks. Aga kuidas sa ennast tunned praegu, ütleme pensioniealisena selles seltskonnas, kes on sinust ikka tunduvalt nooremad sõna otseses mõttes pensioni, mina olen ma kõigest paar nädalat või kui sedagi. Kui päris täpne olla, siis üheksa päeva. Nii et mul ei ole mitte mingisugust tunnet, ei ole teinud veel poolt sammu, et seda auväärset staatust kusagil vormistama minna, mul on öeldud, et mida hiljem läheb, seda suurema rahasumma saaga kunagi saan, nii palju siis sellest pensionist, aga vaata, niikaua kui mul on meelepärane töö, millest näen, et tagasiside on positiivne vaataja poole pealt ega ei olegi nii väga seal, igal teisel tegijal jala. Tee seda viga, mida minu intervjueeritavad tihti teevad, et sa tead ju ise, kuidas. Peeter, sa tead ise. Siin ma läksin jah, natuke, Aga läheks natuke raskemaks ka või on just vastupidi väga palju kasu nendest kogemustest ja elutarkusest, mida vastased on andnud. Kindlasti on kasu ja kindlasti nii kaua, kui ma pühin selle temaatika juures nisu praegu minu enda vabal valikul nagu on see on siis niisugused tagasivaatelised asjad tähtpäevade ja sealt, kus on vaja meenutada lähiminevikku, siis niisugused persooni avavad aga ka ajas, eks ole tagasi ja ühesõnaga dokumentaalsarjad siis. Ma arvan, et on kõik okei, ma arvan, et ma ei sobi niisugust tüüpi saadet nagu poliitilised debatid ja väitlused, kus on väga kiiresti vaja reageerida ja kus võib-olla teatud niisugune mõte aeglus võib, võib jah asja nagu kergelt kahtlustada praegu nagu ei olegi erilist võrdlusmomenti, kes selle temaatikaga tegeleks, need mul on praegune võrdlemisi suveräänne seis. On sul vahel hirm ka, et ei tea, kui kaua nad seal taluvad või peavad? Ei, niisugust hirmu ei ole sa ise siin jutuajamise alguses juba ütlesid, et oled nüüd nüüd see Jah, Sa ütlesid, et oled nagu üksi jäänud nendest vanadest tegijatest peaaegu, nii et selles mõttes ma olen ma nagu mingisugune noh, mingil määral nagu ma ei tahaks öelda, et et vapiloom just, aga, aga niisugune püha lehm ütleme siis nii, mida naljalt tee pealt ära ei aeta. Tervis on seal hea ja tahtmine ka selle peale olekski jutt võinud kohe minna, niikaua kui kuppel jagab ja, ja töö tegemine ära ei väsita, võib seda täiesti vabalt teha. Mis seal praegusel hetkel teed või mis sul käsil on, no praegu on käsil saatesarja peaproov mis võtab siis nagu tollest nõukogude ajast ühe nähtuse või ühe konkreetse ettevõtte soovitama, et see oleks olnud siis niisugune noh, peaaegu tol ajal kultusettevõtte luu, Kiirovi kalurikolhoos või linnuvabrik või mida iganes. Me oleme palju neid teinud siis lahkab, mis on sellest saanud ja mis teda enam ei ole ja kuhu ta kadus ja kes kuidas seda protsessi mõjutas ja kas see pidigi nii minema, nagu ta läks. Kusjuures need on rohkem püstitatud küsimus, et kui vastatud küsimused ja seda ma teen eelmisel aastal 23 saadet. Sel aastal juba tehtud 13, see on siis juba 30 uus ja tuleb veel järge sügise poole veel oma kümmekond saadet. Need on kõik puhtal kujul dokumentaalsaated väga palju arhiivi kasutatud mälestusi ja käidud ka kohtadel vaadata, mis muutunud on. Nad on peaaegu dokumentaalfilmi ääre peal, aga siiski nad on telesaated, oleme aust vaat nende tegemise käigus puutuda palju kokku poliitikute ja ühiskonnaelus tähtsate inimestega ja kas nad ei ole tahtsid ka mõnda parteisse värvata või, või Riigikokku või või ma ei tea, kuhu kõik mida me teame, on läinud. Selle pika aja jooksul on seda ikka juhtunud ja seal päris alguse poole ikka väga tihedalt. Aga siis maalima rahul selle rolliga, mis oli. Ja viimati vist üks seitse-kaheksa aastat tagasi kaalusin päris noor, olin peaaegu minemas. Aga ei, see takistus oli siis miks sa siin ikka sirm ikka loomu poolest vistelt mugav ja arg, natuke ka, ja ega ma ei kahetse, ma olen seda poliitikat nii lähedalt nuusutanud, mitte ainult ajalehti lugedes või raadiosaateid kuulates või debatte vaadates. Minu arvamus on, et see, mida poliitikud on omavahel ja meile nimetanud nagu mängu iluks. See mäng on tegelikult nagu v palli enam Mängu toimub vee all, tiritakse pükse maha ja tõmmatakse vee alla ja nii edasi. Seal must mängija. Ma olen väga õnnelik, et ma ei ole poliitiks. Mis sa arvad, mis praegu on kõige häirivam asi ühiskonnas, mis tõmblemine, ebakindluse, tõmblemine, absoluutne ebakindlus homse päeva ees? Ma arvan, et neid teadjaid ei olegi või siis on niisugused oraakli või prohvetid, kes maalivad enamjaolt musti stsenaariume teades juba peaaegu ette, teades, et nad ei eksinud. Mis sa teed nüüd, kevad tuleb kätte ja, ja siis tuleb suvi ja lähed oma aeda kaevama või heledama. Aga ma olen ju, aed on ja suur ajas kasvab, muru on naabritel hea vaadata ja ja endal ka parem kergem korras hoida, sellepärast et lihtsalt selle iga ülelastel on nii ab niidukid ka juba marsid lihtsalt ise taga ja vahetad käike või kiirusi, tähendab, aga noh, ma loodan ikkagi paata veel mitte niipea kuni jaanipäevani võtame me juba sügise saateid ja sealt väga mitmesuguseid suured projektid veel ees mida peab hakkama siis juba augustist juba täie jõuga tegema. Aga jah, juuli on täieliku puhkus seal Juminda poolsaarel, taburule kalurikülas ja seal põhiliselt ära ei lähe sellel ajal. Teine, kui ma siia tulin, siis üks sõber võttis nööbist kinni ja kuulis, et ma sinuga kohtun ja ütles, et küsi, mis Aliisistan saanud. Madis küsib. Alishist ei ole midagi erilist, seal on ikka täpselt samasugune Aliis, arstid tuleb temalgi juurde. Täna eile konkreetselt hoiab ta ühte kõige nooremalt lapselast, sellepärast et tüdruk tööle kutsutud tema jälle peab seal oma uustulnukaid välja õpetama. Selgub, et neid on nüüd niipalju, et noh, käib seal ja pühapäeval tulid vaata sära, mis on vaja teha, mina kuulasin ära korraldused ja nii edasi. No ühesõnaga, meie käskija on otsused teinud, ta otseselt täitma. Eluga rahul? Jah, no kuule, mina üle ei ütleks, et ma rahul ei oleks siin. Seda argipäeva mõjutab nii palju erinevaid asju, et et võib ka mitte rahul olla. Praegu olema Igalühel rahul, veel räägime paari-kolme aasta pärast, siis teine helin kellas, väike väike hirm sulle ikka ei no miks ei ole, mul on ikka toimetuleku pärast päris tõsine hirm ja ega mind ei peibuta nende 3000 kroonist pensionitega. Sellepärast, et kõige lihtsam võrdlus praeguse sissetulekuga on ikka kohutavalt väikese 3000 tundub mikroskoopiline summa tegelikult aga inimesed peavad ära elama siiamaani märksa väiksemate summadega ja ja märksa raskemates oludes ja ma olen peaaegu kindel, et väga paljudel ei ole enam midagi müüa, on kõik juba ära müünud ja ega see ei ole nüüd vanade inimeste probleem. Noortel inimestel on jällegi noh, võib-olla veel raskem, sest nad peavad ju kõike muretsema, võtad elu alles looma ja siis tulevad lapsed, seal peavad need üles kasvatama. Mul on õnneks see õnn, et kõik on iseseisvad juba ja kasvatab ise oma oma lapsi juba näen, et see aeg on möödas, et see pagana kapitalistlik kord on ikka selles mõttes üsna üsna ränk, et ikka ise peab hoolitsema oma toimetuleku eest ja meid sinuga ja väga paljusid tabasse kuidagi poole jooksu pealt, eks ole, oli neid, kellel selleks veel õnnetumad. Et neil tulidki kohe iseseisvasse astuda pensionärina, need olid see õnnetus seisus. Aga jah, nomissinalise ta loobub, mina olen niisugune looduse poolt antud elujaatus on mul kindlasti sees. Aitab elada ja tervis, tervis on põhin. Kui tervis on korras, siis ei huvita mind eriti noh, niisugused rängad asjad nagu arstiabi, kättesaamatus ja ravimite või noh, ma ei tea, kui kõrgele tõuseb hind ja esialgu see kõik on Peeter praegu aga mitte võib-olla homme. Kena oli sind näha, aitäh, et sa tulid saatesse ja ilusat suve sulle ja vaatajatele või kuulajatele.