Nüüd hakkame rääkima kolmapäevasest otsust, kui NATO Põhja-Atlandi nõukogus otsustasid suursaadikud, et balti õhuturbemissioon jätkatakse missiooni jätkatakse lausa tähtajatult. Meil on stuudios kaitseminister Mart Laar. Tere. Tere. Miks tähtajatult? See oli meie soov ja taotlus, sest see, et lähematel aastatel NATO õhuturbemissioon jätkub, on, oli juba mõnda aega selge kuid kuna, mis seal salata, avaldati mitmel tasandil kahtlusteks, et kas ikkagi laiemat mõtet on, mis asi see on, miks seda vaja on, kas on NATO-le liiga kulukas, liiga koormav ja nii edasi ja nii edasi, siis oli juba selgelt näha vajadust, et selleks, et paljud küsimused ära lahendada ja tagada balti riikidele ühemõtteline turvatunne, sega heidutus siin kohapeal oli mõttekam minna ikkagi sellele välja, et me ei lepi ainult sellega, et emissiooni lihtsalt teatud aastateks edasi lükatakse, vaid muutas emissioon ülemalt selliselt tõesti püsivaks. Ja meil on väga hea meel, et peale üsna pingsat tööd, pingsaid arutelusid, kus osalesid väga erinevate ametkondade inimesed selle saavutamiseks, kellele ma väga tänulik olen ja ka koos meie liitlastega õnnestus meil see tahtmine saavutada. Kas kasulikum ei oleks neid hävitajaid endale rentida? Teate kohe kindlasti mitte sellisel juhtumil need kulud, mis läheksid ühtede korraliku hävitusüksuse hävituslennukite hankimisele siia balti õhuruumi ja selle kulu on ka välja arvutatud selleks, et oma argumente tõestada ja kõige peadki ise vaadata, mis on õige ja hea koostati mõned aastad tagasi üsna äsja. Põhjalik uurimus, mida üks või teine lahendus maksma läheb, on selge riikidel suveräänsete riikidena sellist missiooni vaja igal juhul. Ja kui siis purjed erinevaid maksumusi kallinevad, lennukitüüp erinevad kogu ala, sest et lennuk ei ole ainult lennuk, see on väljaõppepiloodi välja, et kõik muud tingimused sinna juurde. Siis need kulud tavaliselt olid ikkagi väga kõrged. Mis, kui neid hakata tegema, neelaksid ära ka Eesti osas, kus kaitse-eelarve on suhteliselt suurem kui meie kael. Balti naabril leiaksid sellest ära ikkagi väga märkimisväärse osa. Aga sellisel juhul, näiteks, kui meil oleks oma hävitajad Läti, Leedu maksaksid meile nende õhutaeva õhukaitse. Ma arvan, et probleem on ka selles, et ega siin, kui me kulutame oma asju, siis ei ole mitte noh, nõukogu, selle projekti maksumus, sõidame, maksame, maksame öeldakse toetava HV rahva toetust ja samal ajal igal juhul ükstaspuha, mida sa teed, on see kulu tohutult suur. Ja praegusel hetkel on meile oluline emissioon õige mitmes mõttes. Ühtepidi ka sellest tõesti, et meie õhuruum on turvatud ja kui me vaatame puhtalt sellist nähtust nagu 2004.-st aastast, kui see missioon neil alus pandi nende vastavate rikkumiste hulka Balti regioonis, siis on see hüppeliselt kahanenud. Aga teiselt poolt on meile kohtumatutsemissioon ka ülimalt oluline selleks, et tagada NATO kohalolek, konkreetne kohalolek siin meie territooriumil meie territooriumi kohal. Mis paneb ikka paika sellise heidutussüsteemi, mis on meile kogu sellele regioonile saatuslikult oluline. Ei ole ju oluline meil, kellega sõdima hakata või midagi muud teha ja oluline ka meie kaitsejõududel on ehitada üles niivõrd selge ühemõtteline, tugev heidutussüsteem et see püsiks ja see kataks meid ka tulevikku vaadates. Tõepoolest, juhul, kui meil oleks oma hävitaja kasvõi isegi hävitajat, et kas see tähendaks siis seda, et, et võib-olla tuleks provokatsioone rohkem, et just näha, kas me oleme võimelised reageerima. Ma arvan, et see faktorit võib teoreetiliselt ju välja mõtelda ja ka see on täiesti võimalikud, oluline on, on igal juhul see, et, et see kindlasti õhutud võiks toimuda ühe lennukiga, millele mõtet üles ehitada võimeid, mis on poolikud, mis on välja arendamata ja mis seetõttu, kui need on poolikud ja välja arendamata, muutvad nad eriti kalliks võtavad eriti eriti palju raha, palju targem on meil olla kaetud Nende võimetega, mis ta on teistel partneritel NATOs kergem pakkuda, keskenduda ise nendele võimetele, mida meil pakkuda ja samal ajal kindlasti pöörata tähelepanu siis sellele, mis on meile teisena saatuslikud, oluline lisaks kollektiivkaitsele ja see on meie esmane oma kaitsevõime. Just et, et kui meil on olemas Ämari lennuväebaas, kas kunagi tulevikus võime näha neid hävitajaid siin paiknemas kokku selle meeskonnaga, võtame Šiauliaisse ära. Ma ei tahaks kelleltki midagi ära võtta, kuid pigem rohkem räägime jagamisest. Ja see on kindlasti küsimus, mis on juba praegu. Ja mis on üks küsimus, mida tulevikus arutatakse, te toetate seda kindlasti, ma toetan seda, et, et me saaksime ka seda võimet siit kohapealt arendada. See kindlasti aitaks meili väljaõppe võimaluste parandamise osas üldse parema kokkumängu saavutamine, sest et noh, kui on olemas korralikud lennuväljad, kus maandutakse kasvõi mingis kindlas rütmis mingi kindla jaotuse alusel, mis on kõik praeguseks hetkeks lahtine ja otsustamata, kuna nii kaugele pole aga jõudnud, kuna meil veel hämaraid ei ole. Aga kohe saab olema siis seda kõike hakkame näha, omakasu muudab kogu missiooni kahtlematult turvalisemaks, huvitavamaks, väljaõppe poolest tõhusamaks ja selles suhtes see on kindlasti balti riikide ühine huve seda koostööd vaadata ja tugevdada, mida me tegelikult juba praegu ka teeme ja oleme arutanud ja ja rääkinud, nii et praegu on meil võimalus sellel suvel oma balti kolleege Ämari lennujaama kompleksis, nii nagu ta siis, kui kaugele me praegu oleme jõudnud tutvustada nii-öelda balti riikide kaitseministrite kohtumine suvel ja selle asukohaks ongi just valiti Tamar. Seega missioon jätkub sellise pooleaastase rütmiga, nii nagu praegu. Emissioon jätkub samasuguses rütmis seal praegusel hetkel ei ole mingeid muudatusi ette näha, väga võimalik, et kindlasti, kui me pidevalt räägime sellest, Me pidevalt täiustame seda. Me ajame seda asja pidevalt oma oma partneritega koos, et siin võib tulla samuti muudatusi, mis tingivad paremat nii väljaõppe organiseerimise muud tegurid näeme juba tulevikus just täpselt selline, nagu me koos seda ühiselt otsustame ja ja selles suhtes on see otsus tõesti oluline, et see võttis väga palju küsimusi maha meie enda jaoks meie turvalisuse jaoks annab meile võimaluse ka kõik oma Sis üldist riikliku julgeolekut ja selle tagamist ette planeerida, et meil on olemas mingisugune selgus, kui sulle öeldakse, et kolm aastat on, aga mis edasi saab, ei tea. Siis olemas noh, vähemalt vajadus seda, et kõiki vastavaid samme, juhul kui seda õhutud võtu hetkel ei oleks ette planeerida, mis tähendab, sul on kogu aeg, oled sa seotud mingisuguse planeerimisprotsessiga, sest et ühtegi hanget, ühtegi võimet ei ole keegi võimeline välja nende ühe aastaga. Teil on kõik alati pikemaajalised protsessid ja kui sa siis arendad välja vahepeal mingid teised võimed, milleks on olemas kindel ka rahaline vajadus siis on väga raske siis lisada sinna järsku nii-öelda midagi midagi juurde. Nii et selles suhtes oli see mitmeski mõttes inimestele kasulik. See on kasulik just selles mõttes, et me võime kõik siin Eestis tunduvalt rahulikumad-turvalisemad pealselt otsustavad. Kas see tähendab nüüd seda, et raha suunatakse õhukaitsesse või, või tõepoolest on siin tankide ost või on soomukite ost või kuhu me siis oma kaitse panema? Eks seda me otsustame, kõige esmane kindlasti, mis on paika pandud vajadus, praegusel hetkel on kindlasti parandada meie kaitseväelaste enda eluolu ja muid tingimusi, sest et kui sul ei ole korralikku väljaõpetatud kaitseväelast, kui sa ei suuda temas piisavalt hoolitseda mis kasu on sul selles peenes tehnikast ja me väga tugevat orienteerumegi ikkagi riigikaitses nendele vajadustele mis lähevad siis konkreetsed sõdurile. Ja samas on selge, et ka neid võimeid tuleb vaadata samal ajal mitte nendega suude hoogu sattudes. Kaitseministril võib siin olla nagu igal teisel inimesel omad eelistused, omad meeldivad alad, kuid kõik peab lähtuma sellest, kuidas oma kaitse kavatsed ülesse ehitama. No kaitseväelastega alati on teemaks ka harjutusväljak, et kus kohas saaks oma kogemusi või, või kuidas saaks paremini õppida relva kasutama ja koostööd arendama. Uudis pluss käsitleb täna ka kaitseministeeriumi plaane Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks ja relvastuse nimekirja laiendamiseks, millega laskmist Kuperjanovi pataljoni ajateenijad ja Meego mäe lahingukooli kursandid harjuda. Vaata ka kohalike elanike hulgast kostab nurinat, et kaitseministeerium on pannud nad põhimõtteliselt suluseisu. Kui Nursipalu laienemist ei tule, siis kolib Kaitsevägi Kuperjanovi pataljoni võrust ära. Seega vaat kümned ja kümned teenindavat töökohad seega kuidas siis lahendada vastuseis riigikaitsehuvide ja looduskaunis piirkonnas? Turismiga leiba teenivate talupidaja? Sellest tuleb teha tihedat koostööd, omavahel rääkida. Ja kindlasti ei ole kaitseväeametnikud kuskil mujal nii palju käinud rääkimas ja seletamas ja lahendusti arutama ilmselt kui just nimetatud piirkonnas. Tegemist on tõepoolest meie kaitseväelaste väljaõppeks ülimat vajaliku möödapääsmatud vajaliku alaga. Ja tegelikult on väga hea meel, mul on seal palju rääkinud, et mina näen, puutun kokku väga erinevate inimestega ja ja ka sellest üldist arusaama, kui vajalik on kaitsevägi, kui vajaliku riigikaitse on selles piirkonnas küll tugevalt olemas selleks, et selgitada, mis siis toimub, mida tehakse, miks tehakse, kuidas tehakse, kuidas aidatakse, kuidas koos lahendused takse, tulebki käia, rääkida ja rääkida ja rääkida. Olen ka ise käinud, kohtunud nii paljude inimestega kui neid inimesi kokku tuli minuga kohtuda ja neid tuli meeldivalt palju ja oli väga hea aga tõsine ja korralik arutelu. Ja selles suhtes just vastupidiselt, et seda on üritatud lahendada 15 aastat. Mingi lahenduseni ei ole jõutud. Mina olen küll veendunud, et mingi kellelegi väljapääsmatus, olukorda panek või midagi muud surumine see ei aita. Me olemegi nüüd Kaitseväega võtnud, selge taktika, see, me räägime, räägime ja räägime ainult nii on võimalik koostöös arutades lahendusi kooslust otsides neid lahendusi leida. Ja minu meelest on siin asjad läinud väga kenasti kenasti edasi. Väga paljud nendest muredest, hirmudest on läbi räägitud, kus on vaja seal pakutud ka lahendusi, võetud äranid, asjatuid hirme ja ja üritanud ka omalt poolt siis teha, kuidas noh, kahtlematult alati neid küsimusi tuleb, et tõesti ka kaitsevägi oleks reaalne partner nagu naabruses oleval Sõmerpalu vallas on täiesti konkreetsed asjad ja konkreetsed asjad, mida kaitsevägi saab toetada, teha on need teatud teede ehitused, on need teatud hoonete tugevad võtamised, helikindlamaks muutmised, kus kohas katsetel me oleme seal neid katseid nüüd üsna palju koostatud, et reaalselt näha mis siis toimub seal ja kuidas see toimub, millised majades on nagu vajadused nende mõõtmiste, inimeste enda kogemuste järgi müra mingeid tõkkeid seada ja kõike muud? Selles suhtes oleme me omandanud seal just selle stiili, et me räägime, mitte ei suru, et me otsime lahendusi, mitte ei ähvarda ja see on tegelikult olnud tee, kuidas edasi liikuda. Mul on olnud väga meeldivad kohtumised ise selle kandi inimestega, ma olen nendega üsna palju ka ise rääkinud, sest et kokkuvõttes jõuab see kõik asi ikkagi kaitseministriga ja kaitseminister peab neid probleeme lahendama. Aga kui tõesti me jõuame selle hetke, kui see 15 aastat üleval olnud probleem saab lahenduse, siis ma pean tunnistama, olen rahul küll. Nii et lahendus on kohe-kohe ukse taga Botaanikaga minu meelest väga väga lähedal jätkuvalt nõuab rääkimast, jätkuvalt, nõuab inimestega läbikäimist, jätkuvalt nõuab tegemist, noh, kindlasti on alati kõikide asjade poliitiline foon, kui keegi tahab ühte või teistpidi last esile tõsta või mille minna, aga minu meelest tegutsevad seal kõik ka kohapealsed poliitikud tegelikult ühise eesmärgi nimel ja see on Eesti riigikaitse ja sellega kokkusobimine just kohalike inimeste huvidega, sest et et sellised projektid on tegelikult kohalikele inimestele head, vajalikud ja ka turismi arendamiseks, kasse arendatakse ka ka meie toel seal edasi teatavat metsavendluse ajalooprojekte, mis loomulikult kaitseministrile vastavalt minu huvi teile isiklikult väga lähedane on, nii et, et mul on, mul on hea vaadata, mida kaitseministeerium teeb. Aitäh kaitseminister Mart Laar.