Nursipalu harjutusvälja kasutab hetkel nii Kuperjanovi pataljoni ajateenijate koolitamiseks Võru lähistel Meego mäel asuv lahingukool kui ka kaitseliit. Oma. Senistes piirides on laskeväli jäänud kitsaks ning 2008. aastal asutas valitsus Nursipalu harjutusvälja eesmärgiga laiendada nii harjutusala kui ka kasutusse tulevate relvade valikut. Kui seniseid kaitseväelased. Nursipalus harjutada vaid käsitulirelvadest laskmist. Kuperjanovi pataljoni soov on luua tingimused ka miinipildujate ja granaadiheitjate harjutamise jaoks. See plaan ei meeldinud aga sugugi mõnedele kohalikele elanikele. Kui kaitseministeerium lootis suurendada arenduseks vajaliku riigikaitsemaa osakaalu detailplaneeringuga siis nüüd on käimas hoopiski Rõuge valla üldplaneeringu kehtestamine, millega saab määratud ka Nursipalu arendusplaanide tulevik palusingi Rõuge vallavanemal Tiit Tootsil kirjeldada üldjoontes, miks Nursipalu harjutusvälja laiendamise teema nõnda problemaatiliseks osutus. Noh, mure siit ongi see, et me ei tea, mis, mis Nursipalu harjutusväljak toob kaasa valla arengule, et kui nagu hakatakse harjutama Se harjutuste intensiivsus ja relvade hulk suureneb, eks müra hulk suureneb, et mis juhtub siis valla elanikkonna, aga tänasel päeval ikkagi on meie trump see, et meile soovitaks tulla elama ehk siis nagu inimesed mujalt soovitused üle elama, et kuna siin on ilus looduskaunis keskkond ja ikkagi suhteliselt vaikne elukeskkond Sarts väljak tuleb, et mis, mis siis juhtub nagu valla arenguga ka siis meil rahvastik hakkab vähenema, kui vähenema hakkab, mis siis saab, et kuidas me suudame nagu tagada valla edasist arengut, mis siiamaani on suhteliselt nagu hea olnud? Saamaks aimu seni Nursipalu harjutusväljateemalistele aruteludele valitsenud meeleoludest, meenutame ühe suvise koosoleku järel Nursi koolimaja juures kõlanud inimeste arvamusi. Või tulevad nüüd miinipildujalaskmised ja teised suured relvad nagu granaadiheitja ja mis nüüd on veel tulnud ilmsiks, et on veel uus relvaliik, mida tahetakse siia tuua, on see tankitõrjekahurit, hirmutab neid, ei olegi üldse selle praeguse olukorra vastu üldse, me oleme selle vastu, me oleme absoluutselt vastu sellele, et raskerelvad tuuakse meile siia sisse ja mõtelge ometigi. Võru maakond on välja kujunenud puhkemajanduse ala, siin on väga paljud tublid noored inimesed, ehitanud siia puhkad. Talud vallavanem Tiit Toots kinnitab, et lisaks elukeskkonnale on üks peamisi murekohti vallavalitsuse poolt vaadates mõju kohalikule puhkemajandusele. Täna ikkagi on väga palju rõuge, inimesi tegelevad ettevõtlusega just turismisuuna peal ja, ja meil on hästi palju majutuskohti, et üle poole Võrumaa voodikohtadest tasub meie vallas ja mida turist siia otsima tulete, tulebki siukse siin ilus loodus. Teine asi on see vaikuse rahu. Ehk siis, kui tulevikus nagu tulebki, nagu kõne alla laienemine ja räägitakse ka nagu sellistest kompenseeritud meetmetest, et et üks, üks nagu kindlasti kompenseeriv meede oleks see, et turismi tipphooajal nagu harjutusi toimuks, et et ikkagi jättega kohalikule inimesele leib laual lisaks sellele, et on nagu elukeskkond, säiliks eelminegi tavad saime kokkuleppele, et teostame ridamisi uuringuid, mis nagu peaksid andma meile vastused, mis see nagu tulevikus toimuma hakkab siin, et mis siis, et mis, mis, mis see siis see müratase on ise elanik, tuvid arvavad asjast. Meie soov oli see, et vaadatakse, pigem vaadatakse tulevikku, et mis, mis nagu tulevikus hakkab toimuma, aga kaitseministeerium nagu tegi uuringuid lähtudes nagu olevikust, ehk siis inimestest käest küsiti, et mida nad arvavad täna Nursipalu harjutusväljakust, et selline nagu tulevikku suunavad, nagu inimeste arvamuste küsitlust ei ole olnud, et aga meil nagu oli väga hea koostöö oli näiteks näidislaskmise ajal, mis toimus 10. augustil, et meiepoolne soov oli teha siin näidislaskmine, et inimesed saaksid aimu, et mis neid ees ootab seal küll, andis kaitsevägi nagu maksimumi, et selline nagu noh, inimestel nagu anda aimu, mis neid ees ootab mis oli siis nende näidislaskmist nii-öelda tulemus. Et näiteks laskmiste tulemus oli see, et mürahäiring ulatus 10 15 kilomeetri kaugusele. Aga tolle päeva ilm oli selline, et suhteliselt tugev tuul oli, et Rõuge poole peal seda müra eriti kuulda ei olnud, et pigem oli Tra liikus sinna Sõmerpalu, Vagula ja järvede poole. Kuna augustikuise näidislaskmise ajal puhus tuul Nursipalus enamasti naaberomavalitsuse Sõmerpalu valla suunas, uurisin ka Sõmerpalu vallavanema Aare Hollo käest, mismoodi näevad sealsed inimesed olukorda Nursipalu harjutusvälja laiendusega seoses. Noh, ütleme võrreldes Rõuge vallaga on meil tunduvalt rahulikumad asjad läinud. Kuigi pärast näidisharjutuse laskmist, mis oli sügisel kogutiga meile järvele kandist umbes 60 allkirja pärast seda me tegime kohe rahva sellise üldkoosoleku, kutsusime inimesed kokku ja kaitseministeeriumi esindajad kutsusime kokku ja arutasime neid asju ja tuli välja, et, et paljuski oli tegelikult puudu nagu informatsioonis mille me leppisime siis Kaitseministeeriumiga kokku ja need puudused informatsiooni osas on tänaseks juba ammu lahendatud. No aga see müra ja see heli siiski nagu kuigivõrd levib ju ka siia ütleme et viimase näidislaskmise puhul ka oli siin vallakeskuses, sest kortermajade juures seda kuulda. Jah on küll niimoodi, et kui, kui näidislaskmine oli, siis, siis kindlasti see müra oli tunduvalt suurem kui ta kui ta tavaliselt on, et kui ma täna vaatan ka valla teadetetahvli peal on harjutuslaskmiste aeg ja märgitud ka taha, kui tugev see on siis siis kindlasti selle näidis harjutas laskmisega, seda seda tegelikult võrrelda ei saa. Rõuge vallas on käinud selline aktiivne harjutusväljaku laienduse vastane protsess, et et Sõmerpalu poolt nii suurt vastasseisu ei ole nagu märgata olnud, et millest see siis vahe on? Ega sellele küsimusele minul siin Sõmerpalu poole pealt on küll raske vastata, et Kasto müra on siis väiksem või on siis niimoodi, et, et inimestel on selline meie inimestel selline arusaam, et, et noored sõdurid peavad ikkagi püssilaskmist saama, harjutada kuskil Natada tegema, peavad kindlasti Eestimaa territooriumil ja võib-olla see, see on ka siis mõjutanud meie inimeste suhtes. Võib-olla on asi selles, et elan siin, motokrossipealinn, te olete igasuguse põrinal müramüraga juba nii harjunud, et olete immuunsed. Ja võib ka, võib ka, võib ka see olla, et too on ju kõigile teada, et inimene üldjuhul üldjuhul harjub, et kui seal tee ääres, kus on pidev suur liiklus, siis mõne aastaga harjub ära või paljud inimesed, kui vanasti raudtee käis, siis mõned on mõelnud, kes on raudtee ääres, meil seal kurenurme kandis elab, on siis ütlevad, et, et raudteemüra oli tunduvalt häirivam, kui Sõmerpalus seda pauku kuulda. Võru maavanem Andres Kõiv on vaatamata pikalt kestnud vaidlustele optimistlik ning usub, et lõpuks saabub lahendus, mis arvestab nii praeguste harjutusväljavastaste, kaitseväe kui ka Eesti riigi huve. Tänane olukord on tõesti lubamatult palju või kaua kestnud, pole leitud lahendusi, aga võib-olla on olnud küsimus ka selles, et pole räägitud teineteisega sarnaselt? Ma olen täiesti veendunud, et on võimalik leida kokkulepet, kus tekib olukord kus on kõik võitnud, esiteks nii kaitseliit kui Kaitsevägi tahad tegeleda enda jaoks vajalike tegevustega ja sealhulgas ka minimaalselt inimeste elu ja olu häirides taolist olukorda, kus pauku libista ja minema viia ei ole küll, aga no terve rida meetmeid, mis on võimalik rakendada selleks, et kohalike elu oleks võimalikult vähe häiritud ja ma olen täiesti veenduda, et on võimalik saavutada olukord, kus kõik on võitjad. Võrus asuv Kuperjanovi pataljon on suurim Eesti kaitseväeüksus, mis õpetab igal aastal välja sadu ajateenijaid, kes moodustavad olulise osa Eesti riigi kaitseks vajalikust jõust. Kui kaasaegse ning väljaõppeks vajaliku harjutusvälja rajamine Võrumaal ei osutu lähiaastatel võimalikuks, on kõlanud ka mõte, et kaitsevägi võiks pataljoni üldse võõrustada ära kolida koos kümnete selle juurde käivate töökohtadega. Seetõttu jõuad tuleval nädalal seoses Rõuge valla üldplaneeringuga arutelule midagi enamat kui vaid ühe valla arengut puudutav tulevikustsenaarium. Igor Taro uudis plussile Võrust. Kui kell näitab 13 ja 20 minutit, läheme selle teemakäsitlusega edasi. Meil peaks olema Ma ei rahvusringhäälingu Tartu stuudios kaitseministri nõunik Rauno Veri ja, ja Võru stuudios riigikogu liige Kalvi Kõva. Alustame Rauno Veri, teiega Tartu stuudiost. Öelge, palun, kui suur harjutusvälja laiendus Nursi palul kavas on ja millised uued relvad tulevad kasutusse? Siin on nüüd mitu asja, mida tuleks kohe hakata Ta päris alguses selgitama. Esiteks on Nursipalu raketibaasi kasutatud Kuperjanovi jalaväepataljoni harjutusväljak, kuna juba aastast 1992 ja valitsus on oma otsuse teinud. Nii et rääkida sellest, justkui harjutusväljakut ei ole üldse olemas või seda alles hakatakse, looma on exit. Praegu me räägime üldplaneeringu menetlemise protsessi käigus kaitseväe harjutusväljaku arendusprogrammist ja selle elluviimisest Nii kui suurtest laiendustest me siis nüüd räägime. Põhiliselt on arendusprogrammi eesmärk muuta juba praegu kasutuses koos kõigi nende loetletud relvaliikidega juba praegu kasutuses olev harjutusväljak kaasaegsetele nõuetele vastavaks. Praegu on sisuliselt tegemist metsastunud alaga, kus kunagi hoidis Nõukogude armee muuhulgas ka tuumarelvi. Ja meie eesmärk on teha seal töid selliselt, et kaitsevägi saaks kaasaegseid harjutusväljakud, mille ümber on müratõkkevallid, mille ümber kasvab nõuetele kasvanud, mille ümber mets, mis hoiab müra levikut tagasi, kus saab takistada kohalike elanike juhuslikku sattumist harjat harjutusväljakule kus saab takistada suve suvisel perioodil tuleohu teket. Et see harjutusväli oleks mugav kasutada nii kaitseväele kui ka võimalikud ohud ja võimalikult väikese müramõjuga kohalikele elanikele. Kas me saame rääkida, kui palju hektareid Nursipalu harjutusväli praegu hõlmab ja kui suur laiendus on kavas? Krundi suurus on jätkuvalt 3000 hektarit, sellest jääb Rõuge valda umbes 1200, millest omakorda vähem kui pool on plaanis võtta kasutusse harjutusväljakute jaoks. Et kuidas laieneb nende relvaliikide nimistu, mida seal hakatakse treenima ja millest laskmist? Tema tegelikult on olemas selline dokument nagu Nursipalu harjutusväljaku kasutuseeskiri ja seal üles loetletud kõik relvad mida seal praegu kasutatakse. Jutt sellest, justkui miinipildujaid praegune Nursipalus ei lastaks, ei vasta tõele. Nursipalus lastakse ka praegu miinipildujaid, aga seda saab teha ainult siis, kui looduslikud tingimused võimaldavad vaadelda miinide maandumise paika. See tähendab, enamasti lastakse miinipildujaid sel talvel, kui ei ole puudel lehti ja kui tuleoht on väiksem. Tegelikult lastakse miinipildujaid ja tankitõrjerelvi Nursipalus ka praegu. Kas relvanimistu laieneb? Arendusprogrammiga võrreldes on üks relvaliik, mis on ka kohapeal põhjustanud poleemikat, see on tankitõrje kahur, mida kasutab kohalik kaitseliit. Seda relva on viimaste aastate jooksul lastud seal mõned korrad ja võrreldes näiteks tankitõrje või miinipildujaga. Tema poolt tehtav helilöök ei ole väga palju suurem kui nendel nõlvadel. Te olete viibinud mitmetel kohalike elanike arvamuste ärakuulamise koosolekutel, mis on kaitseministeeriumi hinnangul kohalike kõige põhilised põhilisemad vastuväited. Hästi oluline on vaadata selles protsessis kolme erinevat dimensiooni. Üks dimensioon on riigikaitselised huvid. See, et Eesti kõige suurem jalaväepataljon saaks head harjutustingimused koos kõigi teiste Lõuna kaitseringkonnas tegutsevate sõjaliste organisatsioonidega. See on nii-öelda sõjaline dimensioon, riigikaitseline dimensioon. Teine dimensioon on kohalik poliitika, mis on selles protsessis mängimas üha suuremat osa. Mida lähemale tulevad 2013. aasta kohalikud valimised ja kolmas protsess on see, mis näiteks järgmisel nädalal kutsub kõik inimesed kokku planeeringu arutelule. Son planeeringu protsess, Rõuge valla üldplaneeringu menetlemine. Kui te olete inimestega rääkinud, siis mis on nende kõige põhilisemad vastutajaid? Vastuväidetest me võiksime teha pika nimekirjana, võiksime teha veel pikema nimekirja müütidest mis ümbritsevad kogu Nursipalu harjutusväljaku käsitlust. Kõige pikantsem ehk oli üle-eelmisel nädalal lõunalehes, kus kirjutati sellest justkui Eesti Kaitsevägiplaaniks hakata kasutama Nursipalus vaesustatud uraani. Et see kindlasti ei vasta tõele. Eesti kaitseväe ei ole selliseid relvi ja me ei plaani neid kasutama hakata ka illustreerib väga selgelt seda kui kaugele on kogu selle mütoloogiaga protsess läinud. Täna me praegu Rauno või riideid Eesti Raadio Tartu stuudios ja vaatame, kas meid on saanud kuulata ka riigikogu liige Kalvi Kõva Võru stuudios tere. Tere, võru on kuuldav väga tore või mis on kohalike elanike, te olete ju sealtkandist valitud riigikogusse, mis on kohalike elanike kõige paremini argumenteeritud vastuväited Nursipalu laskevälja või harjutusvälja laienemisele. Kohalikke elanikke teeb murelikuks kõige rohkem see, et ei saa usaldada meie meie kaitseministeeriumit usaldust ei sa usaldada meie ametnikke, sest vastused, mis antakse tänasel koosolekul, ei päde enam homme. Ja tegelikult see ongi see põhjus, mis on, mis on viinud inimesed selleni, et ei usuta ja, ja võib julgelt ütelda, et, et selline Simik ehk tsiviil ja militaarkoostöö võiks olla kordades kordades parem ja siis kindlasti oleks ka neid vastu hääli Nursipalu harjutusväljaku laiendamise vastu oluliselt vähem, sest inimesed ütlevad, nagu me kuulsime intervjuudes Nursipalu harjutusväljaku tänase seisu vastu ei ole kellelgi midagi, aga mis sinna tuleb? Missuguseid relvi sinna tuuakse, siis see on kõik inimestele nii-ütelda, selgusetu ja ei usuta, et, et tänased paberid pädevad ka homme. No üldiselt on ju Eesti kaitseväe usaldusväärsus kõikide avaliku arvamuse uuringute järgi üks üks kõige suuremaid, mis Eestis üldse olemas on. No eks selle selle nii-ütelda arvamuse on andnud aeg, ehk siis need tegevused, mis on nende 10 aasta jooksul nii-ütelda Nursi ja Sänna sõjaväelinnakut ümber toimunud ja, ja inimesed mäletavad väga hästi ühte, teist ja kolmandat lubadust, mida pole täidetud. Aga, aga, aga ühe ühe väikse nii-ütelda mõttearenduse tahaksin siinkohal tuua, et, et kui me vaatame üldse Rõuge valdaja Nursipalu, siis siis seal on väga Rõuge vallas on väga tugev nii-ütelda vabatkond, meil on, meil on üle 61 MTÜ ja, ja inimesed on harjunud läbi aegade hästi kõva häälega ja selgelt rääkima protsessides kaasa ja, ja me oleme püüdnud seda ka nii-ütelda, sealt sealt Rõuge poolt ministeeriumile selgitada, et head sõbrad, tehke tsiviil-militaarkoostööd paremini, rääkige rohkem kümneid kordi rohkem, kui te räägite. Võib-olla teistes omavalitsustes, sest meie see vabatkond on nii-ütelda suurem ja, ja võib-olla see on ka see põhjus, miks on Nursipalu harjutusväljaku arendamisel ministeeriumil ka kõige suuremad probleemid ja mured. Ehk siis see on see asi, mis, mis rõuge inimesi on, on läbi viimase 10 aasta ju ja kogu aeg kokku tulnud on see, et on harjutud koos käima harjutud asjadest kaasa rääkima ja nüüd ka selle ülblaningu protsessiga, kus protsessi oli kaasatud ju ja võib ütelda pool Rõuge valla elanikkonnast ja, ja kui me selle protsessi siin viimased aastad ju oleme vedanud, siis on inimestel kogu aeg räägitud Nursipalu harjutusväljakut üldplaneeringu protsessis menetleme ainult nii palju, et see üldNursipalu harjutusväljak otsustatakse osa planeeringuga ja nüüd enne lõpuse sinna juurde panna, see ajab inimesed päris pahaseks. Rauno Veri, teie vastus sellele pahameelele Ma võiksin paluda Kalvi Kõva. Ta tooks ühe konkreetse näite lubadusest, mis, Teate, mis on jäänud täitmata? Kalvi Kõva. No alustame, siis toome kõige esimese näite, see on kõrvalolevas Sänna Sänna raketibaasist, kui seal hakati ehitama ladusid, lõhuti ära ajalooline munakivi. Tee lubati korda teha jaanipäevaks. Tee sai remonditud valla eestvedamisel pooleteist aasta pärast. See on üks konkreetne näide, mis inimestel on ilmselgelt meeles järgmine müramõõtja, mida lubati tuua juba aastaid tagasi. Nüüd kohalike väitel toodi sinna üks mänguasi. Et need on need asjad, mis, mis inimestele ei mahu pähe ja, ja need on asjad, mis suurendavad vastu seisma. Sänna ja Nursipalu on kaks erinevat asja, minu teada müramõõtja praegu Nursipalu harjutusväljakul olemas. Nüüd on kaitseminister Mart Laar rääkinud ministeeriumi kompromissivalmidusest ja vist ka kompensatsioonidest Rauno Veri, mis asjad need on, mis, mis tähendab kompromiss ministeeriumi poolt vaadates ja, ja mis võiksid olla kompensatsioonid kohalikele? Võib-olla oleks mõistlik jälle tulla kogu selle planeeringu protsessi juurde tagasi. Sisuliselt on kaitseministeeriumi arendusprogramm dokument, mida me tahame ellu viia, et leevendada harjutusväljaku mõjusid kohalikule elanikkonnale. Juba praegu lastakse seal tankitõrjerelvi näiteks selle läinud aasta novembris oli kahel päeval tankitõrjerelvade laskmine. Meie soov on arendusprogrammi järgi ehitada ümber selle ala, kus lastakse tankitõrjerelvi kokku kaks kilomeetrit muldvalle. Kui mehitame muldvallid, on see müra, mis tegelikult jääb ka praegu juba sotsiaalministri poolt kehtestatud müranormide piiresse, et see müra oleks veel vaiksem. Kui me saame arendusprogramme ellu viia, siis me saame leevendada seda müra, mida me juba praegu Nursipalus tekitame. Lugesin ühest kommentaariumist kohaliku elaniku seisukohta, et tegemist on osaliselt seal Natura 2000 alaga, kus nagu see inimene kirjutab, ei tohi hingatagi. Nüüd siis me räägime müratõketest ja kahest kilomeetrist muld vallidest, et kuidas need asjad kokku panna. Rauno Veri. Me oleme arendusprogrammile koostanud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanded kiitnud heaks Võrumaa keskkonnateenistus kaheksandal augustil aastal 2007, et kogu see dimensioon on meil arvestatud kõikide reeglite kohaselt heaks kiidetud. Kalvi Kõva Võrus kas me oleme ikka selle probleemi ees, et, et kohalikud huvid on risti vastupidised riigi ja riigikaitsehuvidega? No loomulikult, sest kohalikud inimesed saavad aru, et seda, see ei ole üks saekaader või, või loomalaut, mida ehitatakse sinna 10-ks 20-ks aastaks objekt, mida planeeritakse kümneteks võib-olla sadadeks aastateks ja ja kindlasti kõigil Rõuge valla elanikel, kes, kes on oma strateegia nii-ütelda valla strateegia siin viimase 20 aasta jooksul üles ehitanud tänu sellele, et meil on tore vaikne koht, kuhu me kutsume linnakärast inimesi elama ja tänu sellele Rõuge valla elanike arv püsinud stabiilne. Meie turismiettevõtted, millest vallavanem siin rääkis, on, on, on eesrindlikud Võrumaal ja valla inimesi teeb murelikuks, kui nüüd siia tuleb harjutusväljak, see annab sellise maine, me ei saa rääkida sellest, et et me oleme vaikne, tore koht, kuhu elama tulla tuleb uus dimensioon, mis on see, mis on see võluvits, mis on see, millega me siis inimesi siia tõmbab. Et loomulikult siis saavad ka Nursipalu inimesed aru riigikaitselist vajadustest, nad on ju ju isamaalised inimesed, nad on rajanud sinna lükkesse ja metsavendade punkri mälestuskivi, kõik saavad aru, et harjutusväljakut on tarvis. Aga tahetakse saada selge ülevaadet, mis hakkab juhtuma, mis muhtub meie elukeskkonnaga. Mis juhtub meie rahvastikuga, missugused alternatiivid tulevad turisminduse asemele, sest meil on ju väiksed põllud põllumajandusega me ei ole siin konkurentsi pärast, mis on need teised mehhanismid ja vot need on küsimused, mida inimesed küsivad ja need ennem kui nendele küsimustele vastust. Loomulikult nad harjutusväljaku laiendamise poolt ei ole. Tegemist on küsimustega, mida ongi praegu väga raske prognoosida, kuidas asjad hakkavad minema. Rääkisite võluvitsaga Kalvi Kõva. Mulle tundub, et see toimib juba praeguse istet. Rõuge vallavolikogu. Need liikmed, kes esialgu olid laienduse vastu, on nüüd meelt muutnud ja ministeeriumiga ühel nõul. Ja mis te arvate, mis on vahepeal juhtunud ja mis on meelemuutuse põhjus? No ei ole mina seda rehnuti volikogu liikmete arvamuste osas nagu pidanud, aga tean niipalju, et üleeilsel vallavalitsuse istungil saadeti ministeeriumile nende ettepaneku osas Ta Nursipalu harjutusväljak üldplaneeringu Kle sisse. Sellele vastuväitele saadeti negatiivne vastus, ehk siis Rõuge vallavalitsus peab õigeks, et ei arvesta ministeeriumi ettepanekuga, sest on veel väga palju küsimusi lahendamata ja nendele otsitakse lahendust üldplaneering, ülbringu, osa planeeringu Nursipalu osa planeeringuga, ehk siis uks jäetakse lahti. Kui ministeerium tulevase kahe-kolme-nelja aasta jooksul, mil see osa planeeringuprotsess käib, suudab teostada nii-ütelda kõigile osapooltele vastuvõetavat tsiviil ja militaarkoostööd ja need leiab nendele küsimustele vastuseid, teeb uuringuid, siis kõik võib juhtuda. Rauno Veri, kas on kaitseministeeriumi asi otsida vastuseid küsimusele, millega hakkavad praegused turismitalunikud ja põllupidajad tulevikus oma leiba teenima, kui inimesed ei taha suure harjutusvälja kõrval oma suvepuhkust veeta ehk küsimused, mis justkui kaitseministeeriumi valdkonda üldse ei kuulu? Kui tohib, siis ma klaariksin paar asja ära, palun. Esiteks kordan, Nursipalu harjutusväljak on kasutuses aastast 1992. Ta on kogu aeg olnud olemas. Teda on kogu aeg kasutatud, ka praegu lastakse seal tankitõrjerelvi, ka praegu lastakse seal miinipildujaid, seal käib igapäevane sõjaline tegevus. Et kui te vaatate Rõuge kodu, Rõuge valla kodulehekülg internetis, te näete, milline on selle harjutusväljaku kasutamise graafik. Et selles mõttes, et Rõuge valla inimesed väidavad, et nad ei tea, et nad on harjutusväljaku kõrval. Minu meelest ei saa vastata tõele. Aga Rauno, tule arendusprogramm näeb ette seal tükimat intensiivsemat kasutamist, ole hea, vaata seda arendusprogrammi. Seal arendusprogrammis on lahti kirjutatud maksimaalsed kasutusmäärad. Praegune kasutusintensiivsus on selline, nagu ta on ja keegi ei plaani seda tõsta. Näiteks raskerelvadest rääkides selle aasta neljal kuul, maist septembrini, ei ole plaanist teha Nursipalus raskerelvadest, tankitõrjerelvadest miinipildujatest mitte ühtegi lasku. Et selles mõttes arendusprogrammis on kirja pandud kaitseväe maksimaalne võimalik vajadus. Aga see ei tähenda, et see on plaan hakata selle järgi koostama laskegraafikud ja selle intensiivsusega igal juhul nagu plaani järgi 100 koormust andma sellele väljakule, see lihtsalt ei ole nii. Veel Rauno Veri, oleme kuulnud seisukohta, et ja see tuleb siis nagu ma aru saan kaitseministeeriumist, et kui seda Nursipalu harjutusvälja laiendust ja arendust ütleme, siis arendust ei tule või kui Rõuge vald on ikka väga ja väga vastu, siis kooperiani Kuperjanovi pataljon kolib Võrust ära. Kuhu üldse on Kuperjanovi pataljonile kolida? Tegelikult minuga kaitseministeeriumi töötaja ülesanne siin ennekõike on selgitada seda, millised on Eesti riigikaitselised vajadused. Reanovi pataljonis on praegu üle 700 ajateenija, seal tehakse iga päev väga tõsist välja. Eile õhtul ma ise nägin võru taga metsas kell 11 õhtul. 23 külmakraadiga olid valgetes ülikondades eesti noormehed, kes õppisid seda, kuidas igapäevaselt riiki kaitsta. Nende inimeste igapäevane töö on anda ja saada korralik riigikaitseline haridus. Meie ülesanne kaitseministeeriumis on luua kõik tingimused, et need inimesed saaksid oma tööd teha võimalikult hästi. Et eesti poistel oleks ajateenistuses käimisest tõesti hea kogemus, oleksid valmis minema reservi kui korralikud sõdureid, kes on saanud maksimaalselt heades tingimustes maksimaalse hea välja. Me ei saa leppida sellega, et need inimesed ei oska kasutada relvi kui nad lähevad reservi, see väljaõpe muutub selle läbi mõttetuks. Kuperjanovi pataljon on Eesti kõige suurem jalaväepataljon ja selle pataljoni vajadused on Eesti riigikaitse üks prioriteete. Kahtlemata. Põhiküsimuseks on ikkagi see usaldamatus, et kuidas te suudaksite seda usaldust taastada, kui vaadata neid varasemaid kogemusi ja mis annab selle kindluse kohalikele elanikele, et plaane lähitulevikus ei muudeta, ehk et veelgi suuremaid relvi ei võeta kasutusse või et ei hakata ka suvel näiteks laskeharjutusi korraldama? Selleks tuleks ümber korraldada kogu Eesti praegune riigikaitse mudel, väljaõppe mudelit tuleks teha ümber midagi väga erakorraliste suurt peaks selleks juhtum, et toimuksid märkimisväärsed muudatused. Praegu me lähtume oma igapäevases tegevuses väljaõppeplaanidest ja neid ei ole plaanis muuta. Aga kui te pakuksid sellise variandi, et juhul kui selline muudatus suur muudatus tuleb, et siis on olemas ka teatavad kompensatsioonimehhanismid või, või kasvõi karistusministeeriumile määratav või vabandust, kaitseministeeriumile määratav karistus. Kaitseministeeriumi ettepanek on olnud vallavalitsusele üldplaneeringu menetlemise protsessis lisada üldplaneeringule üks dokument, mis oleks kokkulepe kaitseministeeriumi ja Rõuge valla vahel. Ja me tahaksime, ehkki lisaks kõigele sellele, mida me teeme harjutusväljakul müra leevendamiseks, tuleohutusnõuete inimeste ohutuse tagamiseks teha, me tahaksime ka väljaspool harjutusväljad teha investeeringuid. Me tahaksime Nursi Sõmerpalumaa see korda teha koostöös maanteeametiga. Me tahaksime osaleda Nursi külakeskuse renoveerimisel. Me tahaksime külanoortekeskuse lausta Peinud pooli varustuse. Me tahaksime osaleda lähikülade tuletõrje veevõtukohtade korda tegemisele loomisel. Me tahaksime Nursi külatänavavalgustuse rajamiseks kaasa lüüa. Me tahaksime lähikülade ümbrusesse luua kõrghaljastuse. Me tahaksime korda teha Nursi. Lükka tee ja me tahaksime kergliiklusteid rajada ohtlik, kes üha rohkem kergliikluseks kasutatavates paikades. Rauno. Ja hea Rauno. Te võite kõiki asju teha. Nursi lükke, tegelikult kasutate Sänna baasi tarvis Beyntpoli Nursi noortekeskusele. Selle jaoks on noorteklubi kirjutanud projekti, et te võite neid kõiki asju teha. Miks te neid siis täna ei tee? Me soovime leppida nendes asjades kokku üldplaneeringu protsessi raames. On mõeldamatu, et kaitseministeerium teeb ühepoolset koostööd Rõuge vallaga. Ma toon teile hea näite koostöötahtest, seesama avalik arutelu, mis toimub järgmisel nädalal ja mis peaks olema siis kõikide planeeringu osalejate jaoks arvamuse avaldamise koht. Kaitseministeerium, kes on Rõuge valla suuruselt teine metsamaa omanik riigimetsa majandamise keskuse järel ei ole tänase päevani saanud siin arutelule kutset, et kaitseministeerium saab teha koostööd kellegagi, kes temaga soovib teha koostööd. Rõuge vallavolikoguga on meil väga hea koostöö Rõuge vallavalitsuse poole ka mitte nii hea. Meie soov. Üldplaneeringu arutelule ei tule ju ühtegi personaalset kutset ei ühele ega teisele maaomanikule. See oleks hea tahte väljendusseadus, seda otseselt ei nõua, aga on ju selge, et me oleme planeeringu protsessis väga suur ja oluline osaleja on selge, et teise ootate meie käest väga paljudele küsimustele vastuseid. Aga kuidas me saame neid anda? Kuidagi kutsume isegi kohale neid andma. Nii meil on veel kaks minutit aega seda teemat käsitleda, enne kui me anname sõna vikerraadiokuulajale oma arvamuse avaldamiseks. Kalvi Kõva, kas kõik see, mida Rauno Veri siin loetles, mida kaitseministeerium Rõuge vallas teeb alates teedest, tänavatest, valgustuse eest, kas see ongi see, mille kohta öeldakse, et see on mõlemaid pooli rahuldav lahendus ja kõik on võitjad? No mina küll seda nii ei ütleks, sest need need objektid ja asjad, mida Rauno siin üles luges, siis need on vajalikud eelkätt kaitseväele, kasvõi ka kaitseväele, mitte mitte ainult kohalikele ja mitte ainult kaitseväe, aga ka kaitseväele. Aga kindlasti, mida nüüd kohalike inimesena. Ma olen seda korduvalt ütlenud. Taia ootab väga tugevat tsiviil-militaarkoostööd. Head sõbrad, et see on see, et ma möönan, ministeerium viimase, kahe kahe-kolme kuu jooksul on teinud päris head tööd. Ta on suhelnud väga paljude inimestega. Ta on läbi rääkinud kõigi volikogu liikmetega, paljude arvamusliidritega, Nursi nii-ütelda piirkonnas. Seda tööd tuleb jätkata, kui te teete oma head tööd nüüd selle Nursipalu osa planeeringuprotsessi käigus, mis kestab siin võib-olla noh, ma ei oska ütelda. Aasta-paar-kolm siis kui te teete sama toredat tööd, siis peale seda on kaks tulevat tulevast naabrit, Mursi inimene ja kaitsevägi oma harjutusväljal koostöös nõus taluma seda harjutusväljakud ja koos elavad nii-ütelda normaalset elu. Kui see asi rajatakse sinna tüli pealt, siis ei tule sealt head nahka. Ehk siis koostöö koostöö ei ole, ei ole Nursi rahvas küsinud endale mitte mingisuguseidki suuri investeeringuid, tahetakse, et tullakse, räägitakse õiget juttu ja räägitakse nii, et inimesed saavad kohapeal asjast aru. Nii ma tänan siinkohal meie esinejaid, kaitseministri nõuniku Rauno veriti ja riigikogu liiget Kalvi Kõva uudis pluss eriline tänu kuulub ka Igor Tarole. Nüüd on hetk muusikat ja siis me hakkame võtma eetrisse teie kõnesid, head kuulajaid. Me küsime, kuidas leida mõlemaid pooli lahendav kompromiss riigikaitsehuvide ja looduskaunite paikade säilimise vahel.