Uudis pluss uudis. Umbes tund aega tagasi alustas rahvusringhäälingu korrespondent Igor Taro tagasisõitu Pihkvast Eesti konsulaadist Eesti poole ja me saime mõni minut enne tagasisõidu algust Igor Taro telefonile, samuti ka eesti vanem konsuli Pihkvas Karl-Eerik, Laan, tee Reintami ja Igor Taro käest. Ma muidugi kõigepealt küsin, et kas üldse sai täna öösel ka magada? Noh, niivõrd-kuivõrd, see oli ikka paras stressidest. Häälest on kosta, et sa oled päris esindaja. No selles mõttes, et ma olen viimase ööpäeva veel ei ole, aga niisugune kolmveerand ööpäeva põhiliselt telefoni otsas olla seletanud kordi uuesti ja uuesti, mis minuga siis nagu toimus, ma tunnen ennast selle inimese nahas, nüüd saan aru, kuidas on olla ajakirjanike küüsis No võta, need paluks ka sul nüüd paar minutit olla meie küüsis. Kas nüüd tagantjärgi sulle tundub, et tegemist oli Pihkva politsei isikliku initsiatiiviga, et võib-olla keegi politseiametnikest lootis suurepärase aktsiooniga mõne tärmikese õlakutele juurde saada või sa arvad, et tegemist oli korraldusega, mis tuli kas näiteks Peterburist Moskvast? Ei, ma arvan, et tegemist oli korraldusega, mis tuli miilitsas mujalt, politseisse, vabandust, kogu aeg unustan ära, et siin on politseimehed. Et see tuli mujalt, aga see tuli kohalikult tasandilt kindlasti. Tähendab see, mida mulle ütles, major mingid valvsad kodanikud on mind tähele pannud filmimas noh, seda ei saa väga tõsiselt võtta, sellepärast et ma ei filminud tänaval ühes kohas nii pikalt, et mind oleks saanud nii ruttu tabada. Sest ma liikusin ja tõenäoliselt mind jälgiti mõnda aega. Ja siis noh, viimases kohas siis lõpuks astuti nagu ligi. Noh, minu arvamus on see, et tegu oli ilmselt mingi inimesega, kellega ma suhtlesin hommikul ma käisin hommikul näiteks Putini valimisstaabis. Kuigi seal oli kõik nagu vestlusel, nagu sõbralikke, midagi, mingit teravat momenti nagu ei olnud, nemad tundsid õudselt minu dokumentide vastu huvi, vaatasid minu passi ajakirjaniku viisate küsisid ka selle akrediteeringu kohta nii palju mille kohta ma nagu seletasin, et ütleme, et mul näiteks keskvalimiskomisjoni akrediteeringut ei ole. Sest minu mõte ei olnud minna valimiste päeval kuskile jaoskonda või no mõte oli lihtsalt käia ühel tavalisel päeval enne valimisi linna peal natuke ringi, natuke rääkida inimestega. Selle jaoks piisab ajakirjaniku viisast küll mingil ametlikul üritusel me ei käinud ja kõik oli nagu kokku lepitud varem nende inimestega, nendes erakondades, kellega ma siis kohtusin. No minu teooria on see, et üks kõrge erakonna mingisugune funktsionäär või tegelane kasutuslihtsalt nii-öelda admin ressurssi helistades siis teisele kõrgele tegelasele, siis nii-öelda jõustruktuurides. Ja siis paludes minuga nii-öelda tegeleda. Mis sa arvad, kust tuli esimese märtsi õhtul otsus pidada sinu üle täna hommikul kohtuistung ja kust tuli otsus see kohtuistung ära jätta? See otsus kohelda mind võimalikult karmilt, sündis kindlasti Pihkvas koha peal. Loomulikult ma ei tea kogu seda skeemi täpselt, aga aga see, major, kes minuga tegeles, major ei ole nagu miilitsas kõige madalam hauast, kaugeltki et tegu on ikkagi noh, aastate jooksul karjääri teinud inimesega, aga samas oli tema nagu noh, Bastist sellise nagu etturina, sellepärast et ta ka eile ütles. Kui ma nagu üritasin talle seletada, et see minult mälukaardi äravõtmine see põhjustab nagu mõttetut skandaali. Et ma ei saa oma lugu teha sel juhul, siis ma pean hakkama seletama oma toimetuses, miks ma lugu ei saa teha ja no sealt läheb see lumepall nagu teile veeres üpris suureks, et tema ütles selle peale, et tema täidab oma ülemuste korralduste, tema ülemused otsustavad, mis on siis Vene riigile nagu kasulikum. Et see otsus minuga eile põhjalikult tegeleda oli, sündist vihkas kahtlemata, et need plaanid nurjusid, ma arvan, juba sellest hetkest, kui meie konsul jõudis uskumatult kõigi jaoks uskumatult kiiresti kohale. Noh, mul ei olnud nagu seda kahtlust, et mind hätta jäetakse. Aga mina helistasin lihtsalt konsulile teda informeerida, et noh, lihtsalt et ma olen sellises olukorras, noh, et ma ei teadnud, et kas ma pean teda kohale kutsuma või pea, et ma lihtsalt tahtsin teada, et selline lugu on, et mind nagu peeti kinni, aga ta jõudis hästi ruttu. Tõesti, mõne minutiga ei jõudnud mitte midagi tegemagi hakata. Et tõesti, see oli nende jaoks see suur üllatus ja tõenäoliselt ka mingis mõttes sellest suhtelise ebameeldiv üllatus, et noh, ma ei tea, mis, mismoodi see menetlus oleks muidu käinud. Kui Karl-Erik ei oleks mul kõrval istunud ja kogu seda asja jälginud, kuulan, teavad täpselt näpuga järge ajanud kogu aeg küsimusi esitanud. Et noh, sellest hetkest alates on ta minuga kõrval olnud kõik need tunnid. Selles mõttes, et mina oleks ise paljude asjade peale tulnud võib-olla, et kuidas ühte või teist asja nagu lahendada, et tal on nagu väga täpselt teada, et mismoodi tuleb toimida kuhu tuleb minna, milliseid toiminguid teha, täpselt nagu täna hommikul oli kõik neil siin konsulaadis punktipealt teada, et kui keegi helistab, kuidas ta sisse kutsuda, kes peab kus ruumi seisma viimaste detailideni, et milliseid pabereid me peame välja nõudma, milliseid kinnitusi kirjalikult välja nõudma, et see on kõik meie konsulaadi tõesti suurepärane tööd. Et ei oleks võimalik see, mida ilmselt täna hommikul nagu oli selline plaan neil, et nad vaikselt kuidagi annavad mulle selle mälukaardi tagasi, saadavad mu minema ja siis võib-olla kuskil teatavad, et ma ikkagi olen midagi rikkunud, aga nemad oma nii-öelda heast tahtest on minusse nagu suhteliselt leebelt suhtunud. Et ma arvan, et see oli see plaan. See otsus, mis täna sündis, tuli selgelt juba Moskvast. Seda ütles ka major, et pärast konsultatsiooni Moskvaga sündis see otsus, et seda asja ei ole vaja kohtusse viia. Sellepärast, et ega kohtus ei oleks ka midagi muud saanud sündida, kus me oleks lihtsalt ette lugenud sellesama seaduse punkti, mis väidab selgelt, et ma ei ole nagu midagi rikkunud. Ja noh, ma ei kujuta ette muidugi noh, Vene kohus ja Venemaa müstiline Venemaa kõike võib oodata. Ma ei saa öelda, et ma eile šokeeritud oleks olnud sellest, mis toimus, sellepärast ma olen kogu aeg arvanud kõik need aastad, ma tean, et siin olles sa pead arvestama, sellega, võidakse tulla ja väita, et sa oled midagi rikkunud ka siis, kui sa oled kõik paberid vormistanud. Justkui alati võib leiduda inimene, kes ütleb, et seal on see üks, paber on puudu või sul on midagi nagu valesti vormistatud, see on nagu selle riigi puhul nagu tavaline asi, millega tuleks arvestada, aga noh, mis oli natuke üllatav, et tõepoolest, et see eile nagu sündis sellepärast et mingit teravat momenti ei olnud mingite paljastustega, ma ei tegelenud eile. Sihuke rutiinne nagu olukorra filmimine, fikseerimine, kuidas Pihkva elab oma rahulikku elu enne valimisi, et selles suhteliselt oli natuke üllatav ja et see juhtus niimoodi. Ja nüüd jätkame Peterburi peakonsulaadi Pihkva talituse direktori Karl-Eerik Laan, tee Reintam iga, nagu ma aru saan, te olete praegu teel eesti poole. Tähendab teel selles mõistes, et me varsti lahkume esindusest ja istume autodesse ja sõidame Eesti poole, jah. Aga olge hea, rääkige palun, kuidas teie roll selles Eesti rahvusringhäälingu korrespondendi kinnipidamises oli, et kuidas te, kuidas te saite aidata Igor Taro vabastamisele? No meie roll on see, mis on alati, kui eesti kodanikuga midagi juhtub, et õnneks antud juhul eesti kodanik teadis täpselt, kellele helistada, tal oli juba konsuli number olemas, kuna tegemist oli isikuga, keda me peaaegu eestimaalased teavad, siis ei läinud üldse aega selleks, et täpsustada, kas tõesti on tegemist Eesti kodanikuga või või kellegi teisega, kes on hädas, need, selle tänu sellele oli võimalik koheselt reageerida, kohe hüppad autosse ja sõita kohale. Ja, ja õnneks härra taro oskad kirjeldada. Kus ta asus ja ma sain kohe aru, siis millises politseijaoskonnast asus ja ja see võttis ainult mõni minut, kuni ma olin kohal. Kuidas politsei reageeris teie tulekule? Kindlasti väga kiiresti sisse, õigesse kohta, sellega üldse ei ole probleemi. Ma arvan, et oldi küll üllatunud, et, et ma ilmusin välja, sest keegi ei teadnud, et vahepeal oli Igor Taro jõudnud minule helistada. Väidetavalt kuulas Pihkva politsei Igor Taro üle kolm tundi, kas te saite kõik see kolm tundi olla? Küsitluse juures? Praktiliselt jah, tähendab, et saabumise hetkest, kuni Igor Taro sai lahkuda, oli mina tema juures tähendab minu saabumise hetkest ja, ja kuna läks ainult mõned üksikud minutid aega, siis, siis jah, olin praktiliselt kõik need kolm tundi. Temaga seal, mida Pihkva politsei Igor Taro käest küsis? Peateema oli see, et nad selgitasid välja, talle akrediteeringut ei olnud ja, ja nemad leidsid, et tal peab akrediteering olema olema ja, ja siis täpsustada kõiki neid punkte ja täita ankeete ja, ja nii edasi ja meie jälle arutasime seda, et kas ta tõesti vajab akrediteeringut või vajamiteni ja see, see kõik võttis aega. Ei küsitud midagi, mis oleks akrediteeringu ust ja Venemaal ajakirjaniku töö tegemisest kaugemale läinud. Ei küsitud arvamust. Kusjuuresolekul ei olnud mingit sellist küsimust, nii et siin oli nagu küsimusele akrediteeringu juured aga aga märgata oli see, et, et nagu et oli kindel arusaam olemas, et ta teeb midagi valesti. Et ei, võiks mitte siis ajakiri on nikuna tegutseda Venemaal kuidas, kuna tal puudub akrediteering ja, ja võeti siis see mälukaart ja, ja arvata eile siis seda mälukaarti on vaja informatsiooni, selles on vaja kustutada. Aga nüüd me teame siis, et kustutatud ei saanud ja asi on leidnud lahenduse, tähendab, tundub praegu, aga me muidugi ei saa veel kindlad olla selles enne, kui on otsus käes ja otsus peaks saabuma teisipäeval, kuuendal märtsil. Mis oleks juhtunud, kui rahvusringhäälingu korrespondent oleks politsei poolt kinni peetud linnas, kus ei ole Eesti vabariigi konsoritega konsulaati? Ja siis oleks tükk maad rohkem aega läinud, kuni konsul oleks jõudnud kohale, et selles mõttes oli tegemist õnneliku juhtumiga. Politseijaoskond ei asunud väga kaugel esinduses ja, ja mul oli võimalik autoga väga kiiresti kohale jõuda. Kui palju taolisi juhtumeid on teie praktikas varem ette tulnud ja siin ma ei pea silmas mitte lihtsalt ajakirjaniku aitamist, vaid üleüldse eesti kodanikuaitamist. Siin Pihkvas olen mina olnud viis aastat ja, ja pean ütlema seda, et juhtumeid on päris vähe. Meil ei ole mitte niimoodi, et pidevalt oleks vaja tegutseda Eesti kodanikega, kes on hätta sattunud, aga mõned üksikud juhtumeid on ikka olnud ja me oleme alati püüdnud neid lahendada. Need võivad siis olla liiklusõnnetused. Kinnipeetud Eesti kodanikud on, meil on olnud ja nii edasi, neid juhtumeid on, aga neid õnneks ei ole. Palju. Aitäh selle vestluse eest Peterburi peakonsulaadi Pihkva talituse direktor Karl-Eerik Laan, tee Reintam. Palun väga. Igor, kui laante Reintam ei oleks tulnud niivõrd kiiresti või poleks üldse tulnud, kas sa oleksid jäänud ööseks siis nii-öelda kinnipeetavaks? Teate, ma ei oska seda nagu isegi arvata, et mismoodi siis menetlus oleks toimunud, sellepärast et noh, tõepoolest kõik toimus nagu korrektselt tundus, et see valmistas neile nagu mingis mõttes nagu peavalu. Et meie konsul oli kohe ruttu kohale, nad ei saanud noh, niimoodi mingit meelevaldseid liigutusi eriti nagu teha. Mul oli hästi turvaline olla kohe algusest peale seal tõesti ei oska spekuleerida, mis plaanenud pidasid, aga noh, tõesti vaadates neid pabereid, mis vormistati konsuli juure juures, kus siis plaanid olid ilmselt nagu suurejoonelised korraldada mulle siis täna mingisugune kohus ilmselt noh, pookida ma ei tea, mingisuguse seaduserikkuja silti nagu külge mida iganes, noh alguses öeldi, et minu materjalide konfiskeerimine kustutamine on täiesti kindel, vältimatu, kuna see on ebaseaduslikult filmitud järel. Aga noh, täna on olukord hoopis teine. Aga ma arvan, et siin on ikka väga suur roll ikkagi nii meie välisministeeriumi tegutsemisel kui ka meie meediaorganisatsioonide tegutsemisele, kes on uskumatult palju tähelepanu pööranud sellisele olulisele isikule nagu mina oma rutiinset tööd tegemas. Et kui ma eile tegelesin põhiliselt sellega, et ma seletasin Eesti kolleegidele, mis toimus, siis dünamo seletasin põhiliselt Vene kolleegidele juba, mis toimus, et see jõudis nagunii kiiresti. Päris naljakas seik oli hommikul ka see, et, et Eesti veebijõudis uudis Riian Uuestilt. Et mul on kõik tagasi antud veel enne seda, kui minuga oli üldse keegi ühendust võtnud. Et see oli täiesti kummaline, et vjanovastis on ilmselt olemas kristallkuul ja nad näevad tulevikku. Aga kas nad selle kohta ka oskaksid midagi öelda, mis nüüd järgmisel nädalal juhtub, kas sa pead ise tagasi minema paberitele järgi või kuidas nüüd see justiitsministeeriumipoolne asi laheneb? Ei, ma ei pea tagasi minema, et see politseiametnik, ta peab tooma nüüd oma asutuse menetlusotsuse konsulaati teisipäevaks siis saame välisministeeriumi vahendusel selle kätte. Et ma ei pea tagasi minema tegelikult nende lootus eil. Osalt oli ka see, et Ma lahkun kohe Pihkvast ja ma kirjutan avalduse, et ma olen nõus tagaselja tehtud kohtuotsusega see oli nende lootus, seda võimalust mulle nagu kirjeldati ja pakuti ja loodeti, et et ma tegutsen naguniiviisi. Aga kuna esiteks ajakirjanikuna ma olen uudishimulik inimene, ma ei ole kunagi Vene kohtus käinud eriti süüdistatavana veel siis tõesti pakkus huvi, et mismoodi see siis nagu sünnib, et sa oled ühel hetkel tänaval midagi ebaseaduslikku ei tee siis siis ühtäkki sa oled nagu kohtupingis, et kuidas see asi siis juhtub. Vähetähtis pole ju ka see, et mult võeti toimetuse vara ära minu kaamera üks kahest mälukaardist kus oli siis materjal peal ja teistmoodi, mul ei oleks võimalik seda tagasi saada, kui ma oleks ära läinud, siis oleks Nende kätte jäänud, et et ma tahtsin seda siiski tagasi saada, kas siis materjaliga või ilma. Noh, see oli ka üks põhjus, miks ma otsustasin nagu siia koha peale jääda tuli neile üllatusena, noh, seda ma võin tajuda sellest, et Laura oli kogu aeg ühenduses oma mingite ülemustega, kes talle pidevalt helistasid nõudsid aru ja siis andsid suuniseid, et osanik kõnesid nagu kuulasin ka pealt või noh, selles kuulsin pealt lihtsalt, kuna osa asju ta rääkis nagu ruumis, mõnikord oleks nagu välja Egas midagist sul on olnud kannatuste rada, head tagasitulekut, Igor ta ära ja, ja ma loodan, et piiriületus läheb ka ilusti. Just see läheb kindlasti ilusti, sellepärast et konsul isiklikult saadab mind kuni Eestini.