Mulle tundub, et iga inimese kohta on elus öeldud nii, et kuidas ta ometi suutis sellel hetkel nii vastu pidada kuidas ta ometi oli selleks võimeline. Ja see on kummaline tõesti, et igapäevaelus me võime elada täiesti tavalist elu ja siis mingil hetkel ennast nii kokku võtta, et ise ka pärast ei usu, et kuidas see hetk või see aeg nii üleelatud sai. Ja sellepärast Tõnu otsme täna tahaksimegi küsida, et mis on need inimvõimed ja ja kas nendel võimetel on olemas ka mingisugused piirid? No inimvõimeid on tavaliselt mõõdetud täiesti igapäevases situatsioonis ja sellepärast me oleme nagu harjunud rääkima, et inimvõimetel on teatud piirid. No tavaliselt me räägime keskmisest inimesest, et ta suudab tõsta ehk enda kehakaalu kergitada maast lahti. Samal ajal me teame, et õhtul sportlased tõstavad juba neljakordse enda kehakaalu sirgetel kätel. Me oleme harjunud oma käimistempoga, kui me peame seda normaalseks, samal ajal sportlased jooksevad 100 meetrit 10 sekundiga. Ja nii on igal alal ütleme tavaliselt tunda ja teada inimvõimed ja siis on veel treenitud võimed. Aga peale selle on tõepoolest inimesel küllaltki saladus põrane kontsentreerumise võime. Näiteks on teada juhtumeid, kus autoõnnetusel on auto alla jäänud lapse ema päästnud, nii et on auto üles tõstnud ja ei tema ise ega mitte keegi ei suuda seletada, kuidas endal tal juhtunud või küllap me oleme ise hirmu olukorras jooksnud. Nii et noh, küllap ei ole seda aega mõõdetud. Aga kui oleks mõõdetud, tuleb välja, et see on rekordlähedane kiirus. Ja need on füüsilised võimed. Ja peale selle on meil veel väga palju salajasi või salapäraseid võimeid. Küberneetikale rajaja Norbert viiner on kunagi öelnud sellise mõttesähvatused. Kui me ei oleks avastanud telefoni, siis küllap me praegu räägiksime Tepp paatia teel. Me leidsime ja sidepidamisvahendi telefoni ja sellega nägu ei aretanud endas edasi. Igaühes meis peidus olevaid telepaatilisi mõtet, ülekandmise võimeid. Ja küllap on väga paljude eluvaldkondadega nii. Ja me oleme kõik väga erinevad välimuselt ja füüsilistelt, omadustelt ja siin, kui sa rääkisid, et me kõik umbes jookseme või saime teatud kiirusega ja, ja tõstame teatud raskusi, siis tegelikult ka ju me liigume väga erinevate kiirustega ja tõstame väga erinevaid raskusi. Need võimed, mis meile on antud, erinevad võimed, kas me võime siis seda ütelda tõesti? Nende erinevuste intervall on tohutu. On loomulikult on, on tohutu, tohutu kultuuride lõikes, ta on erinev ealises piiris ja täiesti indiviidid. On teada Aafrika ka rahvaid, kes pidupäevadel käivad mööda põlevaid lõkkeid või, või sütel käivad ja nendele ei juhtu midagi, kuigi meil on väga raske seletada, mis seal siis toimub on teada inimesi, kes Need on siis Okeaania kandis elavad inimesed võivad vee all olla kaks, kolm, neli minutit, kui meie mõistes normaalne inimene oleks selle ajaga juba uppunud. Nii et need võimed on erinevad, kindlasti ka kultuuriti. Rääkimata sellest, et meil igalühel on erinevad võimed. Aga kas see tähendab siis seda, et too Okeaania elanik, kes võib-olla neli minutit vee all ja sealse silma hingamata niimoodi ujuda on, seisis temal kuidagiviisi kaasasündinud võime või teatud kultuuri juba traditsioonidepäraselt välja treenitud võime. Küllap midagi sellist, ka geneetilist koodi pidi liikuv kuigi me tänapäeval ei viljele sellist teadust, mille nimi oli kunagi eugeenika mis uuris ka sellist asja, et kas õpib tuur, võib muutuda päilikuks. Aga ma olen lugenud, lugenud aga huvitavaid kirjapanekuid sellest, et teatud tingimustes õpitu noh, ega see sukeldumine ei ole midagi muud kui, kui õppimine või töö tarbeks. Ja sellega omandatud muutused geneetilises koodis kanduvad edasi põlvest põlve, nii et ma usun täiesti seda, et kui selles atolli peal mingisugune suguvõsa on aastasadu otsinud toitu või rikkusid Põhjas, siis sünnib laps, kes selleks on võimelised, on kui meie, kes me oleme elanud siin maismaal ja veega hoopis vähem kokku puutununa. Järgnevalt mõned välja kirjutasid rekordite raamatust. 12. novembril 1981. aastal purustas Belgia jõumees John märtsis, kes on sündinud 1940. aastal maailmarekordi sellega, et vedas hammaste jõul kolme kaubavagunit, mis kokku kaalusid 136,3 tonni. Ta suutis hammastega vedada, kui neid 1,26 meetrit. See kõik juhtus meile nii lähedal Helsingi linnas 1981. aastal. Suurima närimiskummist palli on suutnud suust välja puhuda Californiast pärit suusan Montgomery. See juhtus 1979. aasta aprillis ja närimiskummist. Rekordpalli diameeter oli 48,9 sentimeetrit. Et vabatahtlikult elavana maetuks saamine tunnustatav oleks, selleks peab kirst olema vähemalt kahe meetri sügavusel maa sees. Kirsturuumala peab olema 1,5 kuupmeetrit ja haug, mille kaudu ühendust peetakse ja toitu antakse, peab olema 10 sentimeetri laiune kantripill, vaid oli eeskirjade kohaselt maetud 31.-st juulist kuni 19. detsembrini 1981. aastal. See teeb kokku 141 päeva. Rekord püstitati Killeenis Texases. Kõige kauem on ühel jalal seisnud Kumar Anandan, kes püsis sellises asendis 33 tundi. 15 10.-st kuni seitsmeteistkümnenda maini 1980. aastal. Teatavasti ei luba seadus kasutada siin mitte mingit tuge ega asetada hetkekski ühte jalga teise peale. Aga kui nüüd räägiks kaasasündinud erilistest võimetest Jah, no see on nüüd niisugune teema, mida on tükk aega peetud kahtlaseks kasvanud olemas inimesi, kellel on erilisi võimeid mida argimõistus ei suuda seletada. Ja tavaliselt ongi käsitlus olnud see, et kui me seletada seda ei oska, siis tembeldame inimese kohe nõiaks ja neid põletati keskajal tuleriidal. Tembeldame inimese sarlatoniks või petiseks ja kõigepealt otsime ikka seda, kuidas ta küll meid petab ja alles viimaseks hakkame mõtlema, mis siis tegelikult võib juhtuda, kas on tõsi, et ta nii või teisiti toimib? Kõneteema, millest väga palju räägitakse Gazprovski ja tema seansid. Ja minul kui psühholoogilt küsitakse väga tihti, et et mis siis tegelikult toimub. Ma ei oska seda seletada, mis toimub. Aga see, et ta midagi teda näinud või, või kuravad inimesega teeb, on ilmselge. Kas ta sinuga teed midagi? Mina olen endas küll midagi midagi märganud, aga ma olen rääkinud juttu inimesega, kes on vaevelnud paljude hädade küüsis noh, kaasa arvatud langetõve hood, millal inimene väidab, et tal enam pole olnud. Aga samuti on ka minu patsientide hulgas lisandunud inimesed, kes on saanud mingisuguse tõve külge samuti väga kirglikult Gazprovski saadet vaadates eriti puudutab see allergiat, mida inimene endas varem ei ei avastanud, aga nüüd on juurde tulnud. Nii et täiesti seletamatu asi, aga väga palju küsitakse, et kuidas ta meid küll petab või teine asi, et on ta ikka nõid, on ta tulnukas, on minu käest küsitud. Kuidas ta suudab niiviisi ilma silmi pilgutamata üldse rääkida meiega nii kaua? Vot Me püüdsime analüüsida, mis siis toimub, sest tuleb välja, et tema enda kohalolek nagu inimesi ei mõjutagi, sest täpselt sama mõju, mis on otsesaated, sama juhtub kui vaadatav videolinti. Kuid samal ajal ka ise on hoopis võib-olla kuskil mujal. Ja mõjub isegi siis, kui tema kõnest aru ei saa, tähendab, umbkeelsele see mõjub ja mõjuvat isegi siis ja selle kinni keerame. Nii et see visuaalne pilt kuidagi mõjub. Ja ainukene, mida me oleme siis avastanud, on see, et ta ei pilguta silmi mida tavaline inimene teeb. Aga muud midagi temas erilist ei ole. Me just nimme jälgisime tema esinemist ei ole midagi muud avastanud. Te olete kindlasti psühholoogide ringkonnas ei rääkinud nii teaduslikul tasemel ja olete katsunud ikkagi mingisuguse fenomeni sabast kinni saada. Jah, aga midagi seletada ei oska. Ainukene kurb asi. Teate tema kohta ta keeldub astumast kontakti teadlastega ja ta ise ei, ei taha lasta ennast uurida. Et mis temaga siis toimub tema endaga, milles tema salapärased võimed üldse seisnevad. Aga oleme aegade vältel paljusid inimesi, kas kuulnud neist või kohanud neid kätega ravijaid keda on päris palju ja ainult hirm, et nendega midagi ette võidakse võtta, onoidundad kuidagi põranda all. Ma olen ise näinud pealt katseid kunagise kuulsuse kulaaginaga, kes liigutas laua peal esemeid. Ma olin selles ekspertide grupis, kes pidi ausate inimestena Sis püüdma avastada pettust temas. Ja tookord me küll mitte midagi ei avastanud. Kuidas see toimus? See oli tehnikamaladioosi toimetuses ja laua peal olid suusad, esemed. Metallist esemed olid seal, mündid olid, tikutoosid, puust esemed, tikutoosid oli sulepea ja laud oli gaasist, nii et selle alla nähtav ja tema alguskatse ebaõnnestus. Ta ütles, et ta ei ole psüühiliselt valmis. Paar tundi kontsentreerus. Tulija. Hakkad neid esemeid siis mõttega liigutama, ta oli nende kohal kummargil. Nii et tõepoolest ehk oleks võinud oletada. Tal on kleidi külge kinnitatud mingisuguseid jõhvid, mida ehk tavaline silmi näe, millega ta neid liigutas. Ja kõige enam suutis ta liigutada just keskmise suurusega esemeid, nagu tikkuda Joosep. Ja kuigivõrd liigutas k s metallist esemeid ja tikutooside liigutus laua peal oma kümmekond sentimeetrit. Nii et see oli kõigile märgatav ja nähtav ja mitte mingisugust valet me ei suutnud avastada. Ja minu teada ei ole ka tema fenomenile teaduslikku seletust siiamaani antud, välja arvatud see, et ta on ikkagi tunnistatud sallatoniks, sest tema võime, nagu ta ise väitis, olevat kadunud, aga temalt kogu aeg nõuti katsete kontrollimist ja siis ta üritaski kuskil kedagi petta ja sellest tehti järeldused. Kogu tema senised esinemised olnud pettus. Ja samuti ma olen nime unustanud, aga ma olen näinud ühte Kesk-Venemaal elavat erakut, kes käib siiamaani ka igasuguse ilmaga, ainult trussikute väel, kes praktiliselt ei karda külma ja jumala eest, seal väljas oli tookord küll külma kuskil kümme-viisteist kraadi, kui ta jalutas mööda tänavaid talu trussikute väel. Ja noh, kõigil meil oli külm juba kinnastes ja läkiläkis. Ja võib-olla kõige huvitavam kohtumine ma kunagi nimelt püüdsin selliseid kohtumisi enda jaoks kollektsioneerida ja, ja enda jaoks ületada. Kõige põnev kohtumine oli mul pulgaga kaarjas. Seal on üks pime daam, keda tunnevad väga paljud meie turistid, kes on käinud Bulgaarias ja tema nimi on madam vanga. Tema teenib leiba just sellega demontreeritaksegi turistidele ja tema näitab oma, tema teeb oma võimeid. Ta on pime, absoluutselt pime. Aga Ta istub mu koduõuel, tervitab siis turiste, kirjeldades nende välimust. Ta ütleb, kust me pärit olime. Vaatasin sinna koos Vene NFSV kirjanike turismigrupiga ja siis paluti, et me valiksime enda hulgast inimesi, kes mingil juhul ei valeta, kes mingil juhul ei saa osaleda mängus. Ja siis kirjanik Leonov oli, oli siis see mees, kes võeti meie poolt katsejäneseks ja ta täpselt kirjeldas, mis on Leonovil taskus. Ja siis see võtmeküsimus oli see, et Leonov küsis selle pimeda Bulgaaria proua käest, et praegu mõtlen ühte asja, mis on minu kirjutuslaua peal ja öelge, mis asi see on. Ja pangatükk aega nagu kirjeldas tema kirjutuslauda ja mida sa küll see võib mõelda. Ja siis ta ütles väga sul laua peal mingisugune veider puust paat, et sa mõtled paadi peale ja siis selgus, et see oli mitte vaat vait puust king, mille alkoholi Leonovile ise nikerdanud ja võib-olla tema kunstioskustest tingituna pilast pangas lapaadiks, mitte kingaks. Et nonii, täpselt ta suutis ära arvata, näha võõra kirjaniku kirjutuslaua peale tuhandete kilomeetrite kaugusel. See on nii-öelda selgeltnägemise võime siis jah. Me nimetame seda selgeltnägemise võimeks. Ja seda on ju kuulda olnud, et ka politsei kasutab niisuguseid inimesi. Kas seda võimet on nagu rohkem inimeste hulgas? Ikka on kuulda olnud inimestest, kes kes võivad näha kauguste taha aga kui nüüd püüda seda seletada, siis mingisugune võime on meil kõigil olemas väga ekstreemi sellises olukorras väga lähedase inimese surma või õnnetuse korral. Me elame tihti üle midagi sellist, mis sunnib meid ütlema maa. Kohe tundsin ette, kui ma sel hetkel tundsin. Ka on kerge süüdistada inimesi valetamises. Aga kui palju oleme kohanud inimesi, kes ütlevad, et sel hetkel, kui minu ema või isa suri, ma kuulsin nii, et nagu koputati akna peale, ma kuulsin, et mind nagu kutsuti kuskile. Ja eriti tuntav on ema ja lapse side. Kui lapsega midagi juhtub, siis emad tunnevad seda lausa füüsiliselt. Südame valuna, tunnevad lapse nutuna, kuulevad lapsed häält, lapse kutsumist. Ja kuna meil ei õnnestu seda mitte kuidagi mõõta, siis me kõigepealt tunnistame selle lihtsalt oma mõtte kujutluseks, et tagantjärgi hakkasime mõtlema, nagu saime siis teada, et siis asi, ütlesime sel hetkel midagi, tundsin. Kunagi oli meil selline üritus nagu kaksikute kokkutulek, üritasime teadlik traditsiooni. Aga see oli stagnaaeg ja siis keelati, kuna küsiti, miks, et miks on vaja sellist veidrat kokkutulekut, samal ajal kui tuleks teha lüpsjate traktoristile kokkutulekut. Aga me kasutasime seda kaksikute kokkutulekut ka selleks, et uurida kaksikute küllaltki laialt olevat telepaatia võimet. Nimelt kaksikud, eriti nagu kaksikud, need, kes teineteisest ainult ei lahkugi ja on teeninduse täpsed koopiad neil olevat väga tugevatele ja võime ja meie seda kontrollisime või püüdsime siis kontrollida. Ühe kaksiku panime esimesele korrusele ja teised kaksikud siis panime neljandale või viiendale korrusele ja andsime igalühel ette pildi, mida ta pidi väga mõtlikult joonistama. Mitukümmend meetrit eemal, päev, teine kaksikpidi siis järelegi joonistama, mida ta tegi. Üllataval kombel oli ma praegu ei oska ütelda, kogu langusprotsent kas oli alla 90 või 90-ga lähedal, oli see kokkulangevus protsent kunagi kirjutasin isegi ajakirjas noorus. Ja, ja ka meid süüdistati, et me usume maagilisi jõude ja time pimedaid katseid. Aga see on laialt tuntud. Kaksikud suudavad teineteisele kõige paremini mõtteid edasi anda, aga üks kaksikjoonistades lumememmesid Enioonistes jänes tähendab samasuguste vormidega. Ja kui üks joonistas kuuske tab kolmnurksete vormidega, siis teine joonistas kas siis linnagusega kolmnurkse katused või midagi taolist. Ma usun, et väga paljud inimesed on seda üle elanud. Telefon heliseb ja hetkel inimene tunneb, et ta teab, kes helistab. Ta haarab telefoni ja tõepoolest see inimene helistab, kuigi see ei pruugi olla isegi keegi kodustest või lähedastest inimestest. Aga mingil moel oodatud inimene. Kas. Sellisel juhul me kuidagiviisi oma kontsentreeritud sooviga võiksime mõjutada ka nii, et too soovitud telefonikõne tõesti tuleks. Ma usun küll. Näiteks samasugune näide, võib-olla veelgi üldisem on see, et kui meil on vaja kuskil olla kokkulepitud ajal keegi meid ootab, aga me oleme selle ära unustanud, tegelema hoopis millegi muuga. Ja just sel kellaajal, kui keegi meid ootab, siis meil tuleb järsku pähe õitsema, ei pea seal olema, ei ole kella peale vaadanud, ei ole kalendrisse vaadanud, aga me tunneme, et tuleb järsku meelt. Ja küllaltki loogiline seletus on see, et teine inimene ootab ja parajasti mõtleb, et kus sa nüüd oled. Ja see mõte nagu jõuab meieni ja, ja me tunneme, et peame just seal olema ja nii võib meelde tulla asju, mis on kokku lepitud, võib olla väga kaua aega tagasi. Täpselt samuti võib ka selle telefonikõnega olla. Aga noh, võtame veel asju, mida me ei oska kuidagi seletada. Näiteks mõte, mida me anname edasi pilkudega, sedastab igav, üks kontrollida järgmisel kontserdil või veel parem spordivõistlusel pilku. Teil on huvitav võimalus kohtuda. Meie vastavad teisel pool tribüünil istub sadu inimesi. Ometi me tabame ära inimesi, kes meile otsa vaatab. Pilgud kohtuvad kohaga teadlikult libistava nägudest näo pealt, näo peale, siis ei jõuaks iialgi lõpule. Aga ometi ei saa kohe plaksti, vaatad sinna, kus on teise inimese pilk. Et inimene on veel nii kaugele, et silmade värv ei näe isegi silmade kuju ei erista. Ometi tunneb, et pilgud kohtuvad, see on isegi füüsikutele. Ma olen küsinud neile raske seletada, et mis siis toimub nagu läheksid pilgud poolele teele, teine selle vastu ja tunned, et pilgud kohtuvad ja ei ole mulle füüsikute ta suutnud ära seletada, mis asi see siis on. Et me tunneme, pilgud kohtuvad. Nooruses oli niisugune mäng või või arvamuse kui järsku hakkavad põsed hästi õhetama, kõrvad lähevad ka tulipunaseks. Et siis see inimene, kelle peale sina just parasjagu mõtlesid, mõtleb ka sellel hetkel sinu peal. Täitsa usutav, aga ei oska seletada. Aga pilgu kohtumise tunne on tuttav. Nii nagu sa ütlesid siiamaani veel registreerimata füüsiliselt või aparaadiga või, või kuidagiviisi mingisuguse skaala või numbriga. Aga täpselt samuti me tunneme ju ka seda, kui keegi meid näiteks selja tagant vaatab. Naiste loevad isegi tugevam võime tunda et neid keegi keegi jälgib. Või natuke diskreetne näide, väidetakse isegi, et naised näevad põlvedega. Kui naine istub ja põlved on paljude ja keegi keegi tähendab naise põlvi, silmad, naine sinnapoole vaataski, hakkab seelikut kohendama. Ja see on ka asi, mida saate kõik kohe kontrollida. Esimene ettejuhtuv võimalus. Mul on tunne, et see, mida juba kõnelesime Kaspirovskistamist Kaspirovskiga väidab oma teleseanssides, et meis kõigis on olemas mingid erilised võimed, mis magavad mees, mis on üles äratamata, mida me ei oska üleüldse kasutada, et see on vist tõepoolest tõsi. Aga samas on mul ka niisugune tunne, et Meid ümbritsevad inimesed on väga vaenulikud niisuguste inimeste suhtes, kes on endas avastanud sellised erilised anded, võimed. Ma olen nendega küllalt palju kohtunud ja tõepoolest nad on ise hirmul enda pärast, sest tavaliselt nad ei oska ise seletada, mis nendega nüüd lahti on. Miks minu käed ravivad või miks ma oskan teise inimese kohta öelda midagi sellist, mida ma lihtsalt ja ja nad ütlevad ka teised usutakse küllaltki vaenulikult. Ja mõni asi on täiesti õpitav. Noh, ütleme olen püüdnud õppida, kuidas tunda ära inimesi, haigusi, nende liigestelt on kunagi oli, oli väga levinud menetlus, et inimesel haigused annavad kõigepealt tunda tema kätel ja küünte kuju ja, ja küünte värvi liigeste muutuste järgi saab väga paljusid haigusi ära määrata. Ma tegin seda tõesti raamatute järgi, ka meil on need raamatud ilmunud, seda teadust nimetatakse kliiniline refektsioloogia. Ja ometi pärast seda ma kohtasin palju suhtumist, et teise on kõik jama kuidas, ega võid, see pole võimalik ja ja see ei ole tõsi, teaduslik ja nii et see on täiesti arusaadav, selline suhtumine, mida me ei suuda seletada, see on kohe posimine. Mustkunst olen, me oleme umbes praegu samal tasemel mis oli kogu meie maailm Galileo Galilei ajal, kes julges öelda, et et mitte kogu see kupatus ei keerle ümber maakera, vaid meie keerlev mingi muu tsentri ümber. Praegu me oleme nii inimmõistuse keskseks saanud, et me kujutame ette, et inimmõistus on kogu maailma keskmeks ja kõik käib selle mõistuse ümber. Aga ma arvan, et inimese kuuluvus suurde süsteemi on meil veel avastamata. Ja meis endas on sellised jõud peidus. Ja Me aeglaselt ootab inimest, ma ise usun, et siia tuleb veel. Ka et inimmõistus ei ole mitte tsivilisatsiooni tipp. Et kuskil on midagi veelgi kõrgemat pilli keerukamat, milles alustame, me kõik allume, mille järgi käitume, toimime. Nii nagu Galileo Galilei ajal tuleb ja ütleb, et kõik Me käime hoopis tähtsama kaalukamad tsentri ümber kui inimese aju ja temale arusaadav.