Kordan, Toompead rünnatakse. Tule taevas appi, mul on kahju ja ma vabandan väga hästi välja ei paista. Olukorrast riigis. Tere. Päeva kõigile alustame saadet olukorrast riigis. Täna on stuudios Anvar Samost tasemel. Rahvusringhäälingu uudistepealik Urmet Kook, minu nimi on Kalle Muuli. Alustab. Tänases saates räägime pikemalt Eesti Rahva Muuseumi ehituse rahast vastamisest Keskerakonna sisepingetest, Euroopa stabiilsusmehhanismi väidetavast vastuolus Eesti põhiseadusega aga ka Eesti Päevalehe ja Delfi sisulisest ühendamisest ja kui aega jääb siis ja kiiruskaamerate kasutegurist ja poliitiliste abide palkamisest riigikogu liikmetele, aga kõigepealt nädala sündmuste edetabel. Esikohale paigutasime õiguskantsleri taotluse riigikohtule tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu säte, mis näeb finantsabi andmise hädas riikidele ka kiirmenetluse korras. Juhul kui sellega on nõus 85 protsenti siis või kui selleks on 85 protsendiline häälteenamus, seda arvutatakse siis siis mitte riikide arvu järgi, vaid vaid palju keerulisem metoodika järgi, nii et Eestil on selles kogumis 0,2 protsendiline häälteenamus ja õiguskantsleri või häälteenamus aite 0,2 protsenti hääli. Ja õiguskantsleri väide on siis, et kuna see otsus võidakse langetada vastu Eesti tahet, et siis see on vastuolus põhiseadusega, mis nõuab, et Eesti riigikogu saaks Eestile Eesti riigile võetavaid kohustusi otsustada ise. Nädala sündmus number kaks on valitsuse kabinetiistungi neljapäeva õhtune otsus, millega tehakse Kultuurkapitali nõukogule ettepanek suunata kogu riiklikult tähtsate kultuuriehitiste raha Eesti Rahva Muuseumi ehitamiseks. Kolmandaks Keskerakonna aukohus tegi siis otsuse, mida ametlikult ei ole avalikustatud, aga aga mide meel sisuks. Kuulu järgi on ühtlasi ka ettepanek heita endine siseminister ja ja praeguse erakonna juhi Edgar Savisaar üks suurimaid kriitikuid Kalle Laanet Keskerakonnast välja. Nädala sündmuseks number neli Ekspress Grupi otsus liita Delfi uudisteportaal ja Eesti Päevaleht, nii et sellega luuakse ühine uudistetoimetus, mida asub juhtima senine Delfi juht Urmo Soonvald, kellest saab ühtlasi ka Eesti Päevalehe uus peatoimetaja. Ja vähem kui aastapäevaleheametis olnud Päevalehe peatoimetaja ametis olnud Vallo Toomet peab. Te maha panema, viiendaks Maksu-Tolliamet avastas, paljastas ühe suurima maksupetturi maksupetturite jõugu viimasest ajast, et niinimetatud arvevabriku missis kirjutas võltsarveid selleks välja, et, et sooritada maksupettuseid käive oli seal arme vabrikul 34 miljonit eurot. Vahistatud on kuus inimest, umbes veerandsada ettevõtet kasutas seda arvevabriku teenuseid Eestis ja Lätis. Riigi petmiseks. Olukorrast riigis. Aga alustame siis Eesti Rahva muuseumist, millest on siin saates ka ilmselt veel juba väga palju räägitud, et neljapäeval õhtul oli koos siis valitsus, kabinetiistungile mindi üsnagi üsnagi erinevate vastakate meeleoludega, et mulle silma Juhan Partsi üsnagi üsnagi kuri võiks nii-öelda kommentaar enne valitsuse kabinetiistungit aktuaalsele kaamerale. ERMi võimalikku rahastamist, ERMi ehituse, uue hoone ehituse rahastamist, aga istungi järel tuli siis teade, et kõik kogu valitsus oli seda meelt, et Eesti Rahva muuseumit uut hoonet on Eestile vaja ja see tuleb raadilehist ehitada ja, ja selleks tehti siis Kultuurkapitali kogule ettepanek suunata kogu riiklikult tähtsate kultuuriehitiste raha Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ehitamiseks raadile. Aga samas öeldi välja ka see, et Eesti muusika ja teatriakadeemia kartus, et nemad teavad nüüd oma Raha soovisti ilma ei ole põhjendatud, aga seda siis kavatsetakse rahastatakse rahastada Euroopa struktuurifondide baasilt. Eks, sest Eesti Rahva muuseumist ja tema ehitamisest ole raske viisi rahulikult ja ja asjalikult mõistuspäraselt rääkida, et hoone ise või, või see muuseum ise on ju teatud selliseid pühapaiste või nimbusega ümbritsetud, et kes see nüüd tahaks nii väga ikkagi või söandaks üks kõva häälega ütelda, et seda ei ole vaja või seda ei ole rahastada vaja või mis iganes. Et kõik, kes julgevad vähegi kahtlust avaldada ilmselt noh, ei paista heas valguses sellise üldise üldise meeleolu taustal. Jaa, jaa. Ma arvan, et eks ma kogun väga palju vaenlasi, kui ma esinen siin seisukohaga, et raha on küll väga vaja, seda hoonet on vaja ehitada, aga minu meelest võiks kaaluda veelkord selle hoone asukoht, et ma saan aru, et kõik projektid ja, ja arhitektuuriliselt lahendused ja konkursid on tehtud just selle koha peale ja sel viisil. Aga. Aga mida sa mõtled uue asukoha all, kas sul on selle vastu, et see tuleb Tartusse või on sul selle vastu tuleb raadile? Minu meelest me võiksime või ajakirjandus võiks pisut rohkem kirjutada selleks, miks Euroopa liit selleks raha ei olnud. Ja, ja seal oli asukoht väga olulisel põhjusel põhjusena just nimelt see, et teda käsitleti turismiobjektina ja Euroopa Liidu otsustajad leidsid, et sinna ei tule piisavalt palju turiste, et selline asi ennast ära tasuks või, või et see rahaeraldus ennast ära tasunud. Siin ma vaidleks sulle veidi vastu, et et kindlasti on ühelt poolt turistid sellise ERMi uue hoone ehitamise puhul väga olulised, aga Eesti Rahva muuseum ei ole mõeldud tegelikult ainult turistidele. Eesti Rahva muuseumil on lisaks ka väga oluline säilitusfunktsioon kõik see, mida on Eesti Rahva muuseum aastate jooksul kogunenud. Ja teisalt on ta ka teadusasutust, nii et see, et Euroopa komisjonilt ei saadud selle turismimeetme alt raha noh, oli võib-olla tegelikult hoopis vale koht, kus üldse küsima mindi. Mitte sellepärast, et neile hirmsasti tahaks neid turistide sinna voorima hakkavad, et kindlasti muuseumi puhul on oluline see, et seda külastatakse, eriti kui see nii suur ehitis tuleb, aga Eesti Rahva muuseumil on ka teisi funktsioone. Absoluutselt et aga ega säilitusfunktsioon mees ehk ladu või hoidla ei ole ju takistatud üheski kohas praktiliselt, et kui ikka maavärina ohtu ei ole, siis siis muid ohtuda säilitamiseks ei ole, et, et selles mõttes ei ole vahet säilitamise mõttes ei ole vahet, kas säilitada raadil, säilitada kaalis Otepääl, Tallinnas, Valgas või ükskõik kuskohas, eks sa oled sellega nõus, et mis asukoha puhul on tähtis, on ikkagi inimesed ja külastajaid, eks ju. Et ma ei arva, et Eesti Rahva muuseum tuleks Tallinnasse teha. Aga ta tuleks teha sellisesse kohta, kus ta oleks siiski inimestele käidavas kohas, et mis, kui me, kui me selle hoidla funktsiooni nüüd kõrvale jätame, mis minu meelest ei ole vahet, kuskohast teda hoida. Et, et ta on igal pool hoitud kui normaalne hoone. Et mis on argument just raadi kasuks, et ma saan aru Tartu argumendist, see on tõsine argument, seal on olemas töötajad seal olemas väljaõppinud personal ja ei ole nagu mingit väga olulist põhjust hakata seda kõike lõhkuma. Aga ega siis Tartus või Tartu ümbruses ei ole raadi ainus koht, kuhu saab maju ehitada. Et kui ma vaatan aadid selle pilguga, et, et kas kas inimesed või sisevõi välisturistid seal väga käiksid ja et kas see on selline koht, kuhu, kuhu, kuhu ilmtingimata tahaks nagu põigata, siis ega ta tänapäevases vaatevinklist seda ei ole, et kui küsida näiteks nüüd jälle esinenud pühaduseteotus, aga et kui küsida mõnelt kaupmehelt, kas ta tahaks ehitada raadile oma supermarketi siis ei, kaupmees ilmselt ütleks, et ega väga ei taha, tema tahaks ehitada näiteks sinna, kus on Tartus lõunakeskus ehitatud ja see on hoopis teine koht, eks ju, see on Tartu kogu transpordisõlm on viidud sinna lõunatiiba, kus on kõik ringteed ja, ja läbisõidukohad nii Otepääle kui, kui, kui mitmete esse muudesse kohtadesse, kus, kus tõesti turismiliiklus ja kõik on ja, ja, ja kaupmees teab, kuhu ta maja ehitab, ta ei ehita lolli kohta. Ma ei taha ütelda, et muuseum peab olema kaubamajamuuseum, peab mõtlema külastajate peale ja vabalt valida, kui meil on vanas rahas miljard Eesti krooni või rohkem paigutada vabalt, kuhu me paneme. Mis on see raadi argument, lihtsalt nostalgiline argument, et seal oli kunagi lippardi mõis, mis anti muide, täna just 90 aastat tagasi Eesti Rahva Muuseumi kasutada, eks ju. Ega ühe eksiarvamus oleks ära õiendama, mis sellega sinu eksiarvamus, aga mis on Eesti avalikkuses nagu olnud, et justkui oli see Eesti Rahva Muuseumi enda nagu hirmus suur soov ja tahtmine just nagu raadile minna, et ei, et see oli nagu, nagu puhas nagu poliitiline otsus, et see tuleb raadile teha, et et mis selle põhjuseks omal ajal olid, vist oli aastal 2006, kui see, kui see konkurss seal käis, on ju, et et eks seda tuleks tollest ajast nagu vaadata, aga, aga see ei olnud ERMi enda otsusest esimene koht, kuhu nagu tegelikult pikalt ju räägiti, oli ju Toome piirkond, et, et, et ehitada sinna, aga kas ma saaksin palju-palju rohkem ara, aga aga mingil põhjusel see jäi ära, et nüüd hirmsasti tahab riigikohus laienema hakata, aga, aga see on iseküsimus. Et noh, teisalt ma nagu väga ei muretseks selle üle, et siiski kolm kilomeetrit, mis ta peaks tulema Tartu kesklinnast eemale Eesti Rahva muuseumi uus peahoone, noh, ma ei tea, kas see on nagu niivõrd uskumatu kaugus kui sinna pannakse käima kohalik või korralike transpordiühendus. Ega kumu ei asu ka ju Tallinna kesklinnas sõna otseses mõttes, ta on ikkagi Kadrioru ja Lasnamäe piiri peal aga ma küll pole kuulnud, et see oleks nagu takistuseks inimestele, et inimesed tulevad sinna. Pikemalt jalutades tullakse väga palju sõidetakse sinna Kadrioru kas siis Koidula Poska peatusesse trammiga, turistid tulevad maha, jalutavad Kadrioru pargis ei ole nagu eriline probleem olnud nagu selliselt et minu meelest nagu, kui vaatame muu maailma, siis noh kolm-neli kilomeetrit, kesklinnast eemal asuv suur muuseum, see ei ole nagu eriline, nagu probleemina. Ma arvan ka, et kilomeetrites ei ole asi ja kui sa võrdled kummuga, siis minu meelest see ei ole hea võrdlus, et Kadrioru park on niigi selline koht, kus inimesed käivad, kus nad käisid ka enne kumu ja, ja väga palju käidi oma aega veetmas lastega jalutamas. Just nimelt pühapäev mindi sinna, et ega seal õieti midagi teha ei olnud, aga, aga sai võib-olla parte sööta või, või, või lihtsalt ilusas looduskeskkonnas olla. Presidendilossi vaadata, praegu on ka vana kunstimuuseumi aias seal päris ilus olla ja, ja igasuguseid muid asju. Noh, minusugune võib-olla vaatab tenniseväljakuid või, või, või praegu on kaks lastemuuseum sinna rajatud ja, ja laste suur mänguväljak, park, et ta ilma kummuta oleks seal palju rahvast. Et selles mõttes nagu Kumon Aga teine võimalus tekitabki sellise keskuse raadile, et sinu tulevad ka muud asjad Miia-Milla manda samalase lastemuuseum, millele sa viitasid, see ju renoveeriti oluliselt. Hiljem ära, kui, kui kui kerkis kumu, et see sinna ja tahtis ju nüüdseks pankrotistunud endine tippsuudab, kas Indrek Pertelson sama koha peal selle maha tõmmata selle, selle vahvasele puust ehitise ja teha sinna mingit ujulat või suuda saali või mida ta tahtis teha, et, et kõik see ju. Ja see myya, mille manda ees olev see mänguväljak lastele või neid on suisa kaks, seal on ju need tehti kõik hiljem, et et alati ei ole päris nii, et et, et peavad kõik asjad valmis, mingi asi peab kuskil olema, esimene. Jah, sellega ma olen ka nõus, et, et on ilmselt võimalik sinna raadile tekitada mingisugune keskus ja mingeid muid asju. Aga seda ma tahtsingi rõhutada, ma tahaks näha neid argumente, et siis peaks olema mingi Plaan peamine. Paneme, et, et me oleme 40 või 50 aastat mõelnud ja vaadanud läbi traataia, et pagan, siin oli meie muuseum ja me tahaks hirmsasti seda aastat ja nüüd, kui see võimalus on meil avanenud, siis ainult sellepärast, et meil on olnud see igatsus. Kui meil on suuri otsuseid vaja teha, siis tuleks kõik võimalused läbi arutada. Ma ei, üldse ei vaidle sulle vastu vaiba tagatipuks ja lõpuks ma ütleksin, et raadio ongi parim koht, aga ma praegu ei näe neid argumente, ei näe seda koha põhjendust, muudkui rohkem, et vot seal kunagi oli. Kurjad keeled räägivad, mina seda ei tea, kas see tõele vastab, et see üheks argumendiks oli lisaks sellisele-sellisele ajaloolisele nostalgia-le oli ka puhtpragmaatiline huvi, et riik rajaks sinna oma infrastruktuuri, mille, mille kõrvalt oleks siis võimalik hakata sinna teatud kinnisvara arendust tegema ja elurajoone rajama ja nõnda edasi, et et noh, ma ei tea, kas see tõele vastab või mitte, aga et otse loomulikult oleks ta kuskil olnud Tartu kesklinnas selline koht, kuhu kindlasti oleks saanud teha, et oleks ta loomulikult mugavam olnud, aga praegusel hetkel öelda, et tuleks koht ümber vaadata, on selles mõttes jällegi ka minu meelest nagu ebapragmaatiline käitumine, et sellisel juhul seda praegust projekti, mis on kavandatud, ei saa ju realiseerida enam sense, 500 meetrine nii-öelda just sellesse keskkonda mõeldud nii-öelda lenn lendude õhku ja maandumisrajale mõeldud, nagu hoone on ju seda sümboliseerib hoone on ju, seda ei ole võimalik kuskile Tartu kesklinna piirkonda enam rajada ja sellel ei ole ka mingit koha konteksti, ei teki selle juurde. Minu tagasihoidlik soov oli mitte ära muuta seda kohta, vaid korraks veel arutada, kas see on parim koht. Aga lähme siis edasi veidi poliitilisemate küsimustega õigemini otsusega, mille sisu me täpselt ja ametlikult ei tea. Aga mis siis kuuldavasti on? Keskerakonna aukohtu ettepanek? Ei ta erakonnast välja endine siseminister Kalle Laanet kes on siis kritiseerinud erakonna juhtkonna tegevust või täpsemalt erakonna juhi tegevust? Ausalt öeldes me vist ei tea isegi neid lauseid, neid ütlusi ega neid konkreetseid sõnastusi, mida siis Laanetile pahaks pannakse, aga, aga. Aga eks siis kuuleb, järgmisel nädalal neist täpsemalt. No nii palju, kui on olnud varasematest arvamustest kõlanud, siis ametile pannakse ennekõike süüks siis erakonna lõhestumist ja erakonna maine kahjustamist, kuna ta on võtnud sõna avalikkuses ja julgenud avalikkuses kritiseerida neid Keskerakonna esimehe ja tema toetajaskonna otsuseid. Et see on olnud nagu selline peamine süüdistus, et et homme õhtul peaks siis olema olema siis koos Keskerakonna juhatus kes siis seda aukohtu ettepanekud, mida, mida tegelikult ametlikult ei ole ju kinnitatud, et see on nagu väidetavalt on see otsus tehtud, nii et Laanet tuleks välja visata Vakra alles jätta ja loomulikult alles Toobal. Et juhatus seda arutab, kuidas see juhatuses otsus võib kujuneda, see ei tähenda, et automaatselt, et juhatus peaks aukohtu otsuse kinnitama. Et võib ka juhtuda, et Laanetile antakse nii-öelda armu siin osa ajakirjanik on arvutanud kokku võimalikke nii öelda leere keskerakonna juhatuses ja jõudnud järeldusele, et tegelikult peaks olema Keskerakonna juhatuses laaneti toetajatele ülekaal. Aga noh, eks väga palju, väga palju kindlasti sõltub sellest, kas Keskerakonna esimees Edgar Savisaar tuleb sinna juhatusse kohale ise ja, ja esineb siis oma sõnumiga, et kas ta on samavõrra karm, kui ta oli Haapsalu hiljutisel volikogul või või nii-öelda head Saarina annab ta Laanetile armu. Eks sellest sõltub kindlasti väga palju sellest, et milline saab olema sellest juhatuse otseses Savisaar enda roll. Noh, võiks ju küsida, et mis suur tähtis asi, see nüüd on üks erakonna liige ees või teine taga ja, ja ja heidab üks erakond ühe oma liikme välja või mitte arutada seda üleriigilises raadios 10 minutit või 15 minutit, et poisid, kus teie aru, et noh, tegelikult ikkagi probleem on ju Keskerakonna juhtimisstiil ja Keskerakonna selline saatus ja tulevik üldse laiemalt. Aga selles kontekstis Vakra, Laanet ja muud tublid inimesed, kes praegu oma erakonna esimeest kritiseerivad või erakonna juhtimisega rahul ei ole. Ausalt öeldes, ega nad minus mingit sellist suurt sümpaatiat ega, ega poolehoidu või kaastunnet veel mingeid selliseid tundeid küll ei tekita. Minu esimene küsimusele ikkagi, et mehed, kus te olite siis, kui Sven Mikserit või, või Harri õunapuud või, või kes iganes kritiseerisid täpselt samuti seda esimest, et siis te olite kindlasti teises leeris ja vaatasite vähemalt kahjurõõmsalt pealt, kuidas nendega arveid õiendatakse, selle asemel, et neid toetada. Et see on, see on 20 aastat, on keskerakonnas jant kestnud ja alati on Ühtede, erakonna liikmete kätega arveid õiendatud teiste kallal. Et väga meenutab see Orwelli ja loomade, farmi ja, ja muid selliseid klassikalisi diktatuuri raamatuid. Et Te kõik olete lihtsalt ühed tööriistad erakonna juhi ka käes ja ja niikaua, kui te olete erakonna juhile kasulikud ja vajalikud, nii kaua teid seal hoitakse ja kuid enam kasulikud ja vajalikud ei ole, siis visatakse minema nagu vanad saapad teiste teiste erakonna liikmete käte abiga. Ja ise olete te endale sellise asja sinna tekitanud, et selles mõttes minu selline suur soov on küll, et Keskerakonna esimees oleks igavesti Edgar Savisaar kuni kuni teda vähegi jätkub ja, ja kannatage talud taluga teda ja, ja see on Keskerakonnal täiesti paras saatusetel. Senine esimees on. Mingi mõju siiski Kalle laaneti väljaviskamise saab olema, et arvatavasti toob see kaasa selle, et Keskerakonna riigikogu fraktsioonist astuvad välja mitte ainult siis Laanet ise, vaid ka veel viis, kuus, võib-olla ka seitse inimest ja Keskerakonna nii-öelda hääl või jõud riigikogus muutub nõrgemaks ja arvestada seda, et need inimesed, kes seal Laanet ja, ja laaneti nagu mõttekaaslased, on olnud ka erakonna töös riigikogus olnud sellised, just nagu aktiivsemad liikmed siis kindlasti Keskerakonna nagu võimekus valitsusele mingit opositsioonilist positsiooni pakkuda Riigikogus kindlasti nagu nõrgeneb. Aga minu meelest asetame selle, mis praegu toimub laiemasse pilti, siis siis minu meelest on see täiesti nagu desotunne tekib, et et tegelikult oli ju Keskerakonnal ja Edgar Savisaarel käes ideaalne, nagu hetk. Erakond oli tõusnud populaarsuselt taas küllaltki pikaaegseks languse oli tõusuteel. Erakonna toetus, kesk ja sotsiaaldemokraatide toetus kokku oli jaanuaris-veebruaris suurem kui reformil ja IRL-il kokku. Lisaks tulid streigid, õpetajate streik, ametiühingute streik, mis veelgi valitsuse positsioone halvendasid. Peaminister andis Ansip, teadsin, et ta on väsinud, et kõik trumbid olid justkui mängitud Keskerakonna kätte. Ja nagu varemgi sarnastes situatsioonides, kus Keskerakonna liidrile on justkui väga hea positsioon, keerab ta vindi üle. Et milleks oli vaja hakata tegutsema selle või Haapsalu volikogu istungil, nendel tegelema Vakra ja laaneti personaalküsimusega tuua taaskord päevakorda see teema, et kas Keskerakond on demokraatlik või juhikeskne noh, ütleme siis autokraatlik erakond, et selline väga seina ajaloost juba korduvalt ja korduvalt näinud juhtum on see minu meelest. No see näitab ka, mida, mida nagu erakonna, millest erakonna juht huvitub, teda, teda tegelikult huvitab, huvitab nagu isiklik seal arvete klaarimine erakonna sees hetkel selle asemel et mingisuguse riigi poliitikaga tegeleda või, või kuidagi selles plaanis neid asju näha, et et aga nagu ma ütlesin, ainus halb asi selle asja juures on see, et, et see, et meil on Parlamendi, sealt need neli erakonda ja nendest üks on koostöövõimetu või vähemalt teiste erakondade poolt koostöövõimetuks kuulutatud. Seetõttu, et tal selline esimees on ja esimees on, on Venemaalt käinud raha küsimus endise KGB töötaja käest. Et see lihtsalt Kes võib saada Venemaa uues valitsuses ministriks? Ja et sel hetkel vist teada veel ei olnud, aga, aga, aga et see, see olukord lihtsalt betoneerib Eesti poliitika ära niiviisi, et mingisugune võimuvahetus või võimumuutus on väga vähetõenäoline või väga vähe võimalik. Et see on kasulik ka praegustele valitsejatele ja küllap nad hoolitsevad nii, kui vähegi saavad selle eest, et Edgar Savisaar jätkaks sellel ametipostil, kus ta praegu on. Olukorrast riigis. Räägime nüüd pisut Euroopa päästmisest, täpsemalt siis sellest, et õiguskantsler Indrek Teder saatis esmaspäeval riigikohtule taotluse tunnistada põhiseadusega vastu vastuolus olevaks Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu säte mis näeb ette finantsabi esimeseks kiirmenetluse, kus nõusolekuks on vaja vaid 85 protsendiline häälteenamuse. Et ma lasin selle Euroopa stabiilsusmehhanismi lepingu need sätted ka välja ja, ja ESM-i märkimise aluse ka, et millest siis tõesti nagu selgub, et et Eestil on, see osalus seal on noh, selles suhteliselt marginaalne täpsemalt öeldes ei ole isegi mitte 0,2 protsenti, vaid 0,1 kaheksa kuus protsenti. Ehk siis mis on nagu õiguskantsleri peamine kriitika on see, et kui ESM-i loodi Siis oli see lähtuti põhimõttest, et, et et tuleb alati konsensus, ehk kui üks on vastu, siis asi jääb ära. Aga, aga eelmisel, siis sügisel tuli sinna juurde välja säte teatud olukordades. Täpsemalt võin siin ESM-i sellest lepingust ütelda, et kasutatakse hääletamiseks kiirmenetlust. Kui kui Euroopa komisjon, Euroopa keskpank on mõlemad seisukohal, et finantsabi andmiseks rakendamiseks vajaliku otsuse kiirkorras vastu võtmata jätmise ohustaks olulisel määral euroala majanduslikku finantsilist jätkusuutlikkust et sellisel juhul saab kasutada, siis tuleks kasutada seda. Häälteenamuse põhimõtet, milleks on siis 85 protsenti ja see, see protsent siis arvestatakse ESM-i märkimisalusest see omakorda on siis selle nii-öelda panustatava kapitali pealt arutatud, et noh, kui, kui Eesti on sealt panuse suuruselt tagantpoolt teine meist väiksem panus on paberi peal vaid Maltal ja meiega võrreldav panus on, on näiteks Küprosel meenutan see ligi 0,2 protsenti, siis noh, näiteks Saksamaal on see üle 27 protsendi Prantsusmaal 20 protsenti, ehk see Euroopa kuus suuremat saavad tegelikult omavahel kokku leppida ja ja otsustada Eesti osaluse näiteks mõne riigi päästmises isegi siis, kui Eesti sellele ise vastu Ja kui ma vaatan neid argumente, mis on siis õiguskantsleri Indrek Tederi taotlusele vastu esitatud eesti poliitikute poolt, Jürgen Ligi on sõna võtnud rahandusministrina, Taavi Rõivas on sõna võtnud Reformierakonna poliitik. Et nende argumendid on sellised, otstarbekust lähtuvad, et SM on vajalik otsustusmehhanism, selline paindlikum on vajalik ja, ja kõik, see on Euroopale hea ja nii edasi. Et noh, küllap nad on õiged argumendid, aga need ei puuduta minu meelest seda vaidlust. Vaidluse juriidilist poolt, et Indrek Teder räägib põhiseadusest ja see oli kooskõlasta vastavusest siis nende otsustega, mis on stabiilsusmehhanismi alustes kirja pandud et tegelikult ei olegi õiguskantslerile nagu vastuväiteid esitatud selles nendes piirides või nendes raamides, milles tema räägib, et üks räägib aiast ja teine räägib aiaaugust mõne, mõnes mõttes mõlemal õigused. Kindlasti minu meelest on Indrek Tederiga ise öelnud, et ta ise, nagu põhimõtteliselt toetab ESM Jah, aga, aga tahtsingi ütelda, et hoolimata sellest, et mõni asi võib tunduda väga otstarbekas ja ja, ja väga praktiline ja mugav ja hädavajalik, et me ei saa kuidagi üle ega ümber sellest, et meil on olemas põhiseadus ja seda tuleb järgida. Isegi see siis, kui selle järgimine tundub kuidagi noh, et ilma saaks paremini, et see on umbes sama küsimus, et kui ma pargin oma auto ebavõi keelatud kohta ja siis hakkan liikluspolitseile seletama, et noh, siin on küll keelatud, aga teate ei ole mugav, oli siit minna nagu tahtsin kontserdile ja siit üle tee ja lapsega ja lumi sajab ja näete, halb ilm oli, et, et tühja sellest kedagi nagu õieti ei seganud ka, oli keelatud, aga, aga, aga mis siis, et noh, see kõik võib ju olla nii, aga see ei puutu asjasse, et kui sa, kui miski asi on ikkagi seadusega vastuolus, siis ta on seadusega vastuolus, et raske ütelda Indrek Teder on kindlasti juriidilistes küsimustes targem kui mina ja, ja raske ütelda, mis sellest asjast riigikohtust saab, et ma väga loodan, et riigikohus ei, ei lähe sellist otstarbekuse teed, vaid vaatab ikkagi asja juriidilist poolt ja kooskõla põhiseadusega, et et üldiselt, ega see hea ei ole, kui meie raha hakatakse käsutama lihtsalt kuue Euroopa riigi suurema Euroopa riigi häältega. Sellest kuuest Euroopa suuremast Euroopa riigist piisab 100 85 protsenti hääli kokku saada, et kui mõelda ka üksikinimeste tasemel, et kui me teeme mingisuguse koosluse, mingisuguse seltsingu või asja, et siis seltsing ikkagi saab vastavalt Ta otsused, minu raha, ma pean panema selle raha mängu ka siis, kui ma tegelikult ise ei taha, lihtsalt teised tulevad kokku ja hääletavad, et see ei ole. See ei ole ka riigile niiviisi hea ja, ja ma arvan, et seda, seda peaks vaatama, kuidas asja ümber teha, aga taust on ju see, et tegelikult riigijuhid seda stabiilsusmehhanismi läbi rääkides-arutades. Meie peaminister, rahandusminister oleksid pidanud mõtlema juba siis, kuidas näeb meie põhiseadus taustal välja, oleks pidanud tegema vastava ekspertiisi ja paljudes riikides seda ka tehakse ja paljudes riikides on ju juba juba läbirääkimiste käigus selgunud, et üht või teist asja ei saa üks või teine riik lubada endale ja, ja siis ka vastavalt seda asja püütud kohendada. Vaevalt, et nüüd Eesti 0,2 hääle pärast või 0,2 protsendilise hääle osaluse pärast ja selle selle rahasumma pärast oleks hakatud miskit asja ringi tegema, ma ei tea, võib-olla oleks hakatud, võib-olla mitte, pigem mitte. Et aga, aga ikkagi see küsimus oleks pidanud juba kerkima siis praegu kui asjad on juba ära otsustatud ja Eestiski parlamenti minema. Ta tundub, et kuidagi hiljaks on jäänud vaidluseks, et miks meie riigijuhid ei saa sellise kahtluse kohta, et ta on põhiseadusega vastuolus infot varem, või oli neil see info ja nad ei kasutanud askelda. Räägime teemast, mis meid kallega tegelikult ka isiklikult puudutab. Ja me vist jah, nagu deklareerimine deklareerinud. Ja teiseks ka vist kaks aastat tagasi hääleti liidu konverents. Aktsiaid meil ei ole, aga on, on tunded jah. Et me kallega mõlemad oleme töötanud Eesti Päevalehes kalle kõige kõrgemal kohal, mina allpool ehk me räägime siis Ekspress Grupi selle nädalateatest, et et ajalehtede, Eesti Päevaleht ja internetiportaali Delfi noh, ütleme nii, siis toimetused liidetakse sellel selleks, et moodustada ühtne uudistetoimetus. Kes siis teeks uudiseid nii nii päevalehele kui kui Delfile ja kuid, kuid kelle brändid siis nagu kahe erineva meediakanali brändid hoitakse lahus? Niivõrd-kuivõrd see võimalik on. Ja selle ühendtoimetuse juhiks saab praegune Delfi juht Urmo Soonvald kes ühtlasi saab endale ka Eesti Päevalehe peatoimetaja volitused. Mis tähendab seda, et et eelmise aasta aprillikuust Päevalehe peatoimetaja olnud Vallo Toomet lahkub ametist. Noh jah, et võib-olla tunded natukene nagu mõjutavad seda sellel teemal rääkimist ja ja hirmud ja kõhklused on võib-olla seeläbi natukene nagu suuremat. Et Eesti Päevaleht on olnud siiski siiani kvaliteetväljaanne, kes on olnud selleks jõuks, mis peaks olema tasakaaluks Postimehele. Ja ma arvan, et ka Postimehe juhid praegu vaatavad taevalehe arenguid mõnes mõttes nagu murega sest tegelikult ei taha vast isegi ükski juht seda, et tal sisuliselt konkurent puuduks, sest see muudab inimesed mugavamaks, laiemaks. Et selles mõttes oleks tugeva ja, ja kvaliteetse Eesti Päevalehe säilimine kindlasti ka Postimehe huvides. Minu meelest. Absoluutselt, ja ma arvan, et tegelikult Postimehe juhtkond saab seda sellest aru ja, ja noh, kuna ma olen aastaid Postimehes töötanud, siis. Ma tean, et vähemalt veel mõni aasta tagasi oli Postimehe sees küll hoiaka juhtkonna tasemel, et keegi ei tahtnud näha Eesti Päevalehe surma või, või keegi ei tahtnud näha verd tänaval selles mõttes, et et ajakirjandusjuhid tajuvad ühiskonda ka natukene laiemalt kui ainult seda oma oma mätta otsas olemist, eks seda oma mätta otsas olev meestele Kaaga. Aga siiski, kui, kui asi läheb tõsiseks, siis, siis tuleb see laiem pilt ka mängu ja ega ju tegelikult kui nii hakata mõtlema, et kui, kui Eesti Päevaleht ära kaoks või sinna tühi koht jääks, et noh, mingil hetkel see tühi koht ikka täidetakse lihtsalt lihtsalt raskusi, muret ja vapustusi on ja segadust on rohkem kui, kui vaja, aga, aga rääkides endast, siis mina olin hästi peale esimene, peatoimetaja olin seda aastatel 95 kuni 2000 ja ja noh, mingis mõttes võiks ütelda, et kuulusin ka lehe asutajate hulka, ehkki ma omanik ei olnud, aga, aga, aga mingi mingit joont või mingit asja Sa ikka hakatud ajama selles mõttes väga veider on, et isegi veel mis nüüd on 11 või 12 aastat hiljem kuidagi iki puudutab isiklikult, kui, kui, kui miski asi seal läheb halvasti, et tahaks, tahaks, et see jääks monument, eks ju. Aga, aga kui ma vaatan nüüd nagu neid arenguid, mis on, mis on viimase aja jooksul toimunud, siis see on ikka päris masendav, et ma ei kuulu hetkel kummagi kontsernipalgaliste hulka, võin ütelda küll, et, et noh, see, mis nagu Päevalehes toimub ja mis nagu Postimehes toimub, et see on ikka öö ja päev, Postimehe kasuks. Et no kui ka numbreid vaadates ma ei taha ütelda, et me tegime omal ajal mingit kohutavalt head tööd, tegime ka palju vigu, aga aastal 2000, kui ma sealt lahkusin või 99 lõpus oli, oli, oli trükiarv üle 40000 ja lugejate arv oli üle 200000. Mina olen sihukese sellise mõlema lehe suhtes nagu lugeja positsiooni praegu ja mina ütleks, et kui Postimehe puhul on torkab silma selline stabiilsus, siis noh, kui Eesti Päevalehe kaitseks kasuks ütlen, et selle väljaande Puurorile üllatusi, positiivseid üllatusi rohkem olnud, et et leht on võib-olla ebastabiilsem, aga nii sisu kui ka majanduse poolest, aga aga, aga sellised noh, nagu huvitavaid silmatorkavaid asja nagu Päevalehes mina märganud rohkem, aga aga noh, see selleks, et nad tegelikult võib-olla. Ühelt poolt see Delfi ja, ja Päevalehe nagu ühendamine on kaguratsionaalses plaanis isegi õigustatud, et et tegelikult ju päevalehel siiamaani ju sisuliselt puudub ju Online toimetused, see, mida seal see praegune vahepealne variant on ja noh, see on see, see ei ole tegelikult mitte midagi, et, et justkui jäeti onlain toimetus alles, aga sisuliselt mitte midagi seal ju tegelikult ei, ei ilmu või midagi märkimisväärset. Et selles mõttes võib-olla ühendamine Delfiga nagu ratsionaalselt põhjendatud, et enda enda mõjukust ka internetiväljundis, mis on üha ja olulisem nagu tõsta. Aga minu jaoks nagu tekivad küsimused sellelt pinnalt, et mida ma olen ka ju Päevalehetoimetajate endi käest kuulnud, et et need kirjutamisstandardid ja ja teemade valdkonnad, mis on siis Päevalehes ja Delfis praegu on sedavõrd kardinaalselt erinevad, et isegi kui kontserni juhid või isegi väljaande juhid on siiamaani igati nagu nagu nõudnud ja peale käinud, et tuleks Delfi uudiseid Päevalehes ära kirjutada, siis lihtsalt lehetoimetus ei ole pidanud seda võimalikuks, kuna, kuna need teemad ja kirjutamis noh, ütleme viisid on sellised, mis ei kõlba lehte. Ma tean seda ise omast käest, väga hästi, ma olen, olen näinud seda, milline vaev on kehvasti kirjutatud online-uudistelehte toimetada, et see tundub arvutiekraani peal, et mingi tekst, aga tegelikult noh, ta, kui sa paned ta mustvalgel paberi peale, siis tal ei ole saba ega sarvi. Et see on, see, on kõik õige. Et see on üks laiem probleem, mis hakkas onlain toimetustega pihta mitte ainult Delfi, vaid vaid üldse Online toimetusse, kus. Ajakirjaniku asemel püüti kõigepealt leida inimest, kes oleks võimalikult odava palga eest valmis võimalikult palju pressiteateid või selliseid lühikesi ühikuid tootma. Et ajakirjaniku töö on ikkagi spetsialisti töö ja, ja, ja see on tööjõukulu poolest kallim töö kui, kui lihtsalt mingisuguste naelte või kastide või mingisuguse tüki toodanguga õppimine. Ja, ja esimene faas ju Online arengus oligi see, et leiaks odava inimese, kes võimalikult palju uudiseid üles riputaks, et on nad, millised nad on oma kvaliteedi poolest, sellele ei pööranud keegi tähelepanu, tehakse seal trikki vigu, pannakse koma valesse kohta või kama kaks, peasid ühikuid, oleks teine asi, oli teine etapp, oli see, kus lõitjat hea oleks, kui klikitaks ka neid uudiseid, et vähe sellest, et on palju ühikuid peaasi, et oleks palju klikke, siis hakkasid tulema pealkirjadesse need sperma veri ja ma ei tea, mis asjad ja juudid oli hea sõna siis alati klikite ja nii edasi. Et, et kõik see oli selline ühikutele organis orienteeritud vähe palka, inimestele palju ühikuid, palju klikke. Et see on viinud meie ajakirjanduse üldise taseme ka alla, sellepärast et eks ta, eks ta kipub ka siis muudesse toimetusse imbuma. Paberlehe toimetuse peale ka vaadatakse. No mis te nüüd teete ainult ühe loo kirjutajate päevast, who don't, aga teised kirjutavad seal viis lugu ja mõtle usklike saavad et kogu see mõtteviisi on sealt tulnud ajakirjandusse, mis ei ole hea mõtteviis, aga mis, mis ma arvan, et Eesti Päevalehele eriti on kahjuks tulnud on see suur raha, mille Ekspress Grupp omal ajal maksis Delphi eest ligi miljard krooni. Hotaali vist üheksa, see oli üheksa, 900 900 miljonit krooni. See raha läks Eesti ajakirjandust välja, seda makstakse praegust nagu surnud hobust. Ja mina ütlen, et mina ei usu, et selle liitmise Delfi ja Eesti Päevalehe uudistamist liitmise sisuks oli midagi paremaks teha. Selle sisuks oli kulusid kärpida, kärpida, veel odavamaks teha, veel rohkem maha tõmmata. Ja ütelda selle peale, et lugeja võidab taas. Ma hästi ei usu seda. Et ma isegi vaatasin, et arvude järgi, et augustis 2007 mõistis Ekspress Grupp Delfi uudisteportaali ja maksis selle eest 54,1 miljonit eurot, mis on siis nii-öelda vanas rahas ehk eesti kroonides 845 miljonit miljonit krooni ja, ja ei ole mingi saladus, et isegi kuna sa Ostoimus niukse majandusbuumi nagu kõrghetkel viimasel tipul peeti isegi siis selle ostusummat väga suureks, et et Hans Luik ise põhjendas seda väitega, et otsiti nagu arenevat turgu. Et ma lugesin täna hommikul veel kord üle, siis selle Ekspress Grupi konsolideeritud majandusaasta aruande eelmisest aastast, et vaatasin, kuidas siis nagu delfi kord kontserdil nagu arenevatele turgudele on läinud. Et noh, Eestis on läinud suhteliselt hästi, Lätis on läinud väga hästi ja, ja halvasti on läinud Leedus halvemaks on läinud ja Ukrainas ollakse niivõrd noh, areng pole olnud halb, aga suhteliselt marginaalselt aga positsioonile, et selles mõttes noh, see turu turu ostmine, see on ka nagunii ja naa olnud, et või sõltub, sõltub nagu vaatenurgast, kas klaas on pooltühi või pooltäis. Aga mina tooksin, nagu sina tõid selle delfi ostuekspertgrupi poolt ühe võtmetegurina mis kogu kontserni on nagu puudutanud ja nagu su jutust välja tuleb, siis on võtnud võimaluse teisi väljaandeid Nende kahjumit kinni maksta ja pannud mingeid asju müüma, eks ta veel näiteks Rahva raamatut või mis iganes siis teine minu meelest oluline verstapost oli eelmise aasta märts. Kui seni ekspress kuni Eesti päevalehest 50 protsenti omanud Jaan Manitski müüs oma osaluse ära. Et Jaan Manitski oli, oli ikkagi mees, kes Eesti päevalehte osalust omas, mitte nii-öelda ärilistel kuivald Aattalistel kaalutlustel. Ja kindlasti ta pani, pani Päevaleht oma oma osanikuks oleku ajal siis seal väga palju suuri summasid ja just seda ennekõike sel põhjusel, et, et säiliks Eestis arvamuste paljusus ja ja seeläbi oleks demokraatia tugevam, et et Manitski kadumine, Päevalehe omanikeringist ja ekspertgrupi kätte minek kindlasti kindlasti oli selleks teiseks põhjuseks, miks täna on tehtud selliseid otseseid, nagu nad on. Olukorrast riigis. Räägime siis järgmisena kiiruskaameratest, mida üha rohkem ja rohkem eesti teedele paigutatakse. Postimehes on tellinud terve suure uuringu. Lugesin selle läbi pealkirjadest üldiselt tuleb välja, et püütakse rõhutada seda, et ega nendest kiiruskaameratest midagi abi ei ole olnud. Et laias plaanis on isegi Tartu-Tallinn maanteel. Õnnetuste arv suurenenud selle aja jooksul, kui need kiiruskaamerad on seal olnud aga, aga samas jälle kui hakata peenemat kirja uurima sellest uuringust, siis selgub, et ikka üht-teist abi on olnud. Et hämmastav küll, aga selles kiiruskaamerate alas, mida nad siis katavad, ei. Ja, ja seda on Tallinn-Tartu maanteest päris palju, see ei ole mingisugune pool kilomeetrit latika kilomeetrid ja kilomeetreid kümneid kilomeetreid. Et seal ei ole olnud ühtegi kiiruse tõttu surmaga lõppenud õnnetust. Liikluse õnnetuste statistika on, on väga mitmekihiline või keerukas, et, et see sul kuskil kiimud kiiruskaamera ei tähenda seda, et keegi sealsamas kiiruskaamera ligidale sõidab purjuspäi ja ideek õnnetust hoopis mingil muul põhjusel või et seal ei ole libe ja lihtsalt libedal teel olu tõttu ei juhtu õnnetus. Et selles mõttes on, on raske seda kiiruskaamerat hinnata, aga isegi kui ma seda uuringut loen, kus on väga püütud rõhutada seda, et, et ikka neist eriti midagi abi ei ole, sellest tuleb välja küll, et nendest ei ole olnud nii palju abi, kui on olnud näiteks Soomes abil, kus on, on päris selged tulemused seal 20 protsenti mingit õnnetuste vähenemist või mis iganes. Et, et kindlasti seal see Õige kiirusega sõit on paranenud, kihutamine on vähenenud ja lõppude lõpuks pole ka olnud kiiruse tõttu surmaga lõppenud õnnetusi, et seda minu meelest on ühe tehnikaseadme kohta täiesti tubli tulemus. Kus oleks Anvar täna minu asemel saates, siis sa saaksid ilmselt endale suurema oponente. Ja ma võin, võin ütelda, et tema põhiargument võib-olla Anvar tuleb hiljem ütleb, et põhiargument on hoopis midagi muud, aga nii palju kui ma mäletan, siis tema põhiargument on see, et see tekitab sellist frustratsiooni, mis selle kiiruskaamerast möödudes sunnib inimest vajutama järsemalt gaasipedaalile seda aega tagasi tegema ja jälle kõikidest mööda kihutama Nici veel ohtlikumat olukorda. See on osaliselt õige, sest noh, mina ei ole väga palju sõitnud Tallinn-Tartu maanteelt sma mitte talvisel ajal eelistan Piibe maanteed sõita Tartusse. Aga kui ma olen sõitnud seal, siis tõepoolest on nii, et need kiiruskaamerad on inimestele pähe kulunud paar-kolmsada meetrit enne kiiruskaamera tulekut võtaks hoog maha ja kui ollakse selles kaamerast möödas, siis pannakse kohe jalg, surutakse gaasipedaal põhja, et et sellist tõmblemist on seal tõepoolest nagu tekkinud, et et see nagu selles mõttes selles kriitikas nagu õige, aga aga teisalt jällegi võib öelda nii, et on seal seal kiiruskaamerad või on see teed neljarealine, et kui roolis on lihtsalt jobu, et noh, see ei muuda nagu ei te jobud kuidagi nagu paremaks, et need õnnetused ikka juhtuvad, et Norras on need kiiruskaamerate süsteem minu teada natukene teisel põhimõttel rakendatud, et seal on, arvestatakse siis sinu Liikumiskui arvestaks seda teekonda, mis jääb kahe kiiruskaamera vahele. Ja, ja kui sa läbid selle noh, teatud ajast kiiremini, siis sa saad trahvi ehk seda ei arvestata mingites üksikutes punktides, vaid arvestatakse distantsi jooksul. Väidetavalt on see objektiivsem ja sunnib rohkem inimesi mõistlikumalt sõita kui see, et nad on üksikutes punktides. No küllap ta on objektiivsem, aga sel juhul oleks ju lihtne, paneks kaks kaamerat, ühe, paneks. Tallinnast väljas ei tohi, aga lihtsalt meil ei ole sellist teed, mis algab Tallinnast ja lõpeb Tartus Kalle, et et vahepeal inimesed ikka, kes, kes kosele, kes pöörab paides, keskus, kuhu iganes. Aga kui ta fikseeriks needki autod, mis Tallinnast Tartusse jõuavad numbrimärgi järgi või mis iganes, et siis saaks ka nende Jah, aga siis sa teed vahepeal näos vaikselt nii-öelda jutumärkides burksi peatuse ja saad sealt ülejäänud aja 90 sel alal 120-ga, et liiklus muutub sellest paremaks. Mina arvan, et kui keegi tahab ohtlikult liigelda, ega siis keegi ei saa temalt seda võimalust ära mõtelda ja lõppude lõpuks võib seda isegi inimõiguseks pidada, ainult et see ohustab ka teiste inimeste õigusi ja sellepärast, et ega kiiruskaameraga mingi müstiline maagiline asi paneb postitee peale ja siis on kõik korras. Et eks ta ole ikkagi üks abivahend, üks paljudest politseinikke. Propaganda kõikide muude liikluskasvatusvahendite ja ka inimese üleüldise käitumiskultuuri kõrvale, et ei, me ei saa nagu üle müstifitseerida ja kindlasti ei maksa tõesti seda arvata, et nüüd on kõik Mabasti korras kui see bossi alal või siis vastupidi ütelda, et, et kui seda posti seal ei ole, seal on, on vastupidi, et kõik on siis maguesti. Ei kindlasti ei ole ka 100 protsenti võluvits see, kui kui Tallinn-Tartu, Tallinna-Pärnu ja Tallinna-Narva tee ehitatakse neljarealiseks, aga ma olen siiski seda meelt, et see kindlasti aitaks ära hoida õnnetusi. Ja muidugi on see tohutu raha mida Eesti riigil kindlasti endale ei ole sõbraks Euroopas taotleda. Aga, aga siis tasuks kaaluda seda varianti, mis on Soomes, et kus on need nii-öelda aunad või või kus, kus nagu on kolm rida, ehk siis teatud perioodi tagant on võimalik mööda sõita ja kolmandal reaalsus või sellel keskmisel real siis ühes suunas liitlejatel ja siis teatud perioodil teises suunas liiklejatele, et et ma korra küsisin ka ühelt eesti ministeeriumi ametnikult, et miks seda võimalust siis Eestis ei kasutatud, kui see rahaliselt peaks olema oluliselt soodsam, kui kui teha need neljarealised, kus on siis sõiduread tuleb ka suunad, tuleb omavahel ka mingi maag nagu eraldada. Ja tema hinnangul oli see, et ta ütles, et ta 100 protsenti selles kindel ei ole, aga et seda sedalaadi asja nagu Soomes on need kolmerealiseks sellest, selliste teede jaoks ei, ei ole võimalik Euroopa liidust nagu toetusraha saada, kuna, kuna neid peetakse selliseks ebastandardsete lahendusteks. Räägime nüüd mõne minuti veel riigikogu liikme töötingimustest ehk sellest, et Eesti riigikogu on väidetavalt ainus parlament, kus parlamendi liikmed ei ole abisid. Eelmisel nädalal Postimehesse teema tõusetus seoses seoses kantseleiülema vahetusega riigikogu riigikogus, kes siis kurtis, et, et see asi oleks Eestis vaja ära teha ühel hetkel teda isegi korra vist pandi seadusesse sisse, aga siis võeti kohe kiiresti välja. See oli vist aastal 2007, kui ma õieti mäletan. Et minu meelest dist Rain Rosimannus, kes praegu aktiivses parlamendipoliitika töös enam ei osale, nendega läheb äri rohkem, on Riigikogu toimetistes kirjutanud ühe põhjalikuma artikli, miks ka riigikogu liikmetel oleks vaja abisid ja ja noh, selliselt nagu idee tasandil on, on see iseenesest väga nagu õige, et et kindlasti see aitaks parandada seadusloome kvaliteeti. See vabastaks võib-olla riigikogu liikmelt mõnedest sellistest kohustustest, kus nad ennast nagu tühja raiskavad. Aga kui me läheme sellise noh, nagu päriselu tasandile, siis, siis tekitab see hulga nagu küsimusi, mis, mis selle nagu mõte nagu küsimärgi alla panevad, et noh, peamine põhjus on see hirm, mida mina või probleem näen, on see, et et neid riigikogu liikmete abidakse palgata spetsialiste vaid seda kohta kasutatakse ära noh, partei teise või kolmanda ešeloni nendeks nende inimestega, kes näiteks riigikokku ei pääsenud või, või kellele tahetakse alles poliitikas mingi šanss anda ülespoole tõusta, et palgad võetakse need nii-öelda lihtsalt nagu riigi kulul nagu palgale. Ehk siis varjatult suurendatakse erakondade rahastamist. Et mitte, et nad annaksid siis nagu riigikogu liikmetele väärtnõu, vaid, vaid lihtsalt need on nii-öelda pooleldi sotsiaalsed töökohad parteidel endil. No nüüd ma pean teiste sõnadega sedasama juttu ümber rääkima, sest ma põhimõtteliselt olen samal seisukohal, et et iseenesest riigikogu liikmel võib-olla tõesti oleks seda abi vaja. Vähemalt paljudel neist, kes tõsiselt esimest korda leius, kes ka on viiendat korda, aga teevad väga tõsist riigikogu tööd seal ja mitte ei tegele põhiliselt kuskilt TV3 saates esinemisega. Et, et kindlasti, aga, aga kui me vaatame asja suuremalt ja kogumissiis. Kõigepealt tuleks võtta vastu hulk seadusi, mis vähendaksid erakonna juhtimise autoritaarsus erakonna esimehe võimu ja, ja, ja need puudutavad valimisseadust, erakonna rahastamist, seadust, igast muid asju. Et praeguses olukorras Ta suurendab ainult seda, et erakonna juht saab veel ühe kangi juurde 20 või 30 või paljudel seal riigikogu liikmed, neid töökohti on riigipalgalist töökohta, millega veel tervet hulka selliseid inimesi enda enda võimuses hoida, ütelda, et sulle ma annan selle koha sulle, ma ei anna enam, pole Hannes Rummi kirjade vargaid vaja palgale võtta kuskile Tallinna linnaarhiivi või mingisugustesse linnaametitesse siis on veel 20 kohta, mida saab sellistele inimestele jagada ja, ja nendega mängida. Et me peaksime vaatama teisi seadusi. Jaa jaa, ja neid tegema demokraatlikumaks ja demokraatiat ja ja saadikuõigusi suurendavamaks ja saadikuid vähemalt lubaks erakonna juhi suvast. Ja siis võiks kaaluda ka riigikogu liikmele selle abi anda, abilise anda, kui meil oleks saadik tõesti suveräänne vaba mandaadiga ja, ja ei, peaks kogu aeg kellegi käsku kuulama. Ja teine asi on ka see, et see, et meie oleme ainus Euroopa riik kus ei ole saadikutel abisid, ega see ei ole pea, oleme ju mingi häbiasi, et see võib-olla justnagu selline positiivne asi, millega. Protsessid nagu algatud jah, et meie saadikud on nii võimekad ja tublid, me valime nii head rahvaesindajad endale et saavad hakkama ka ilma toapoisi ja sea poisitaja. Teevad meile nii häid seadusi. Tsoonidele endile tegelikult palgalised nõunikud olemas. Noh, võiks siis mõni mõne sinna juurde võtta, aga eks see, eks see läheb jälle samasse kapsaaeda, et siis saab lihtsalt mingit poliitilist nii-öelda looma seal üleval pidada. Aga sellega on meie saade tänaseks lõppenud, järgmisel pühapäeval jälle.