Tere hommikust ja jaksu uuel nädalal toimetusteks. Täna kutsun teid korraks kaasa Kreekasse. Mitte sellesse tänapäevasesse, vaid antiiksesse. Apostlite tegude raamatus kirjeldatakse sealset elu esimese sajandi keskel. Kõigilateenlastel ja seal elutsevatel muulastel ei olnud millekski muuks aega kui millegi uuema rääkimiseks või kuulamiseks. Rohke jõudeaega on eelduseks, et saaks hakata filosofeerima elu üle järele mõtlema. Usin askeldamine ei soodusta süvenemist. Ka apostel Paulus pidi Ateenas aega parajaks tegema, oodates oma kaaslasi hiilastati muutust, et siis üheskoos edasi minna. Ajatäiteks tutvusta linna vaatamisväärsustega, milleks olid arvukad templid ja marmorskulptuurid. Aga lisaks arutles ja väitles ta agoraal ehk turuplatsil kohalike Epiguurlaste stoikutega. Tema jutt hakkasid huvitama ja nad kutsusid ta esinema rahulikumasse paika arheopaagile. Ateena oli ammu kaotanud oma tähtsuse poliitilise keskusena Corentosele. Ja reopaagil ei käinud enam koos kohtunike kogu. See oli lihtsalt sobiv paik rahvakogunemist, eks noh, nagu meie lauluväljak. Paulus läks ja alustas kõnet nagu muistse retoorika reeglid nõudsid tunnustuse avaldamisega kuulajatega. Ateena mehed. Hooman, et te olete igatpidi igati jumalakartlikud. Ja põhjendas, kui ma läksin läbi linna ja teie püha muid silmitsesin, leidsin ka sellise altari, millele on kirjutatud tundmatule jumalale. Jah, igaks juhuks tundmatu ei vihastaks. Ei tea, kas ta loengut kuulama tulnud filosoofid ise nii väga religioossed, eks ennast pidasid. Tuntud antiigiuurija pool väin on kirjutanud õpetlik uurimuse, kas kreeklased uskusid oma müüte kus ta kirjeldab, kuidas uskumine käib. Kõige levinum on see, mille puhul usk tugineb teiste uskumisele. Ehkki ma ise ei ole kunagi Tokyos käinud. Usun siiski, et see linn on olemas, sest ei näe mingit põhjust miks peaksid geograafid ja reisibürood tahta mind petta. See kestab seni, kuni saab usaldada professionaale. Või kuni pole kerkinud autoriteeti, kes vastavas valdkonnas teis jõusi seadusi kehtestaksid. Eks ole. Kui me pole otseametilt bakteri oroloogid, siis peame uskuma mikroobide olemasolu ja võtma kasutusele järjest uusi desinfitseerimisvahendeid. Samal põhjusel, mille pärast pärismaalaste hõimud usuvad nõidade olemasolusse ja kaitsevad end nende eest maagiliste toimingutega. Usume, sest usaldame šamaan teadlasi. Kui Paulus jalutaks nüüdiseestlaste keskel takseeristame ja raamatupoodide lette ning müügiedetabeleid, kus troonivad eneseabiõpikut ning esoteerika ja ütleks, et eestlased on jube religioosne rahvas. Tõsi, vaid 16 protsenti usub isikulist jumalat. Aga lisaks usub 54 protsenti kõiksuguseid vaimolendeid Euroopas keskmiselt vaid 27 protsenti. Jah, usk on meil eestlastel täiesti olemas. Hoopis teine on, aga, kas see, mida või keda me usume, kardame ja teenime ka seda väärt on? Paulus kinnitas Ateenlastele. Aga teie nüüd tundmatuna teenite sedasama kuulutan mina teile. Aga kas me sellist valgustamist talume või keerame kohe selja? Palvetagem. Tõeline tundmatu jumal lase langeda looridel me silme eest. Et me näeksime alguse allikat. Aamen.