Tere hommikust, jätkan sealt, kus eile pooleli jäi. Eestlaste suurest usulembusest. Jah, statistikaga saab teha igasuguseid vigureid ring sobivalt esitatud arvude najal rinna õieli ajada ning väita, et Eestis elab maailma kõige kõige sekulariseerunum rahvas. See kehtib kirikust hõõrdumise kohta, aga mitte religioossus, kui sellise kohta. Eelmisel rahvaloendusel 12 aasta eest moodustasid usu suhtes ükskõiksed 37 protsenti. On iseloomulik, et küsimusele ei osanud vastata 15,8 ja ei soovinud vastata 8,7 protsenti. Niisiis üle poole jättis otsad lahti. Võib-olla osa tõepoolest ei teadnud, sest maksis ema või vanaema kõigi pereliikmete eest, kes leeris käinud oli ju liikmemaksu suurus, vabatahtlik ring rublade hulk, mille ta andis, jagunes vahel kümnekonna inimese peale. Poeg võis vabalt olla partorg, aga kuna tema ei teadnud, mida ema teeb sai ta puhta südametunnistusega pidada oma parteilist ametit. Aga kui ikka aastal 2000 või 2012 mõni ei taha või ei julge vastata, siis on sellel teised põhjused üleolev olla. Moekas. Tõde ei ole ammugi siis uskumise asjus. Ühiskonnas, kus kõik normid on kokkuleppelised, on hukkamõistmist, et kui keegi väidab, et tema on taibanud tõde ja tõde on ta teinud vabaks. Säherdune jultumus ajab teised vihaseks. On veider, aga nii see on jumalate julge karta, aga kaasinimesi tuleb karta. Aga nii see on. Inimene on sotsiaalne olend ja talle on äärmiselt oluline, mida kaaslased temast arvavad. Eriti nõndanimetatud tähtsad teised. Jeesus teadis seda ja julgustas omi. Ärge kartke, mina olen maailma ära võitnud. Kristlane ei pea pelgama olla teisiti kui teised ei pea häbenema. Sest meie ei ole saanud arguse vaimu vaid väe ja armastuse ja mõistliku meele vaimu. Midagi ei ole parata, ei ole kahte kosmost, teaduse ja religiooni oma on üks ja ainus. Konflikt tuleb siis, kui inimesed klammerduvad oma ajastu ja ühiskonna arvamuste külge, mis on paratamatult poolikud ning aeguvad üsna pea. Kuid me ei pea 10 küünega kord omandatud teabest kinni hoidma vaid võime leppida tõigaga, et meil ei ole tõde ja täiust käes. Ja võta oma poolikust edasiarenemise võimalusena. Apostel Paulus ütles Ateena Areopaagil kohalikele filosoofiahuvilistele kõnet pidades jumala kohta. Tema sees meie elame ja liigume ja oleme nagu ka mõned teie luuletaja-ist on öelnud, sest ka meie oleme tema sugu. Jumal on maailma looja, aga see maailm ei ole veel valmis. Piibli loomisloos on üks kummaline lause. Jumala ütleb. Tehkem inimesed oma näo järgi meie sarnaseks. Kellega looja niimoodi räägib? Talmudis on seda lauset tõlgendatud jumala üleskutsena inimesele. Ole kaaslooja. Tee, mida sina saad teha, et sinust saaks inimene. Nii ei ole see kirjeldus kunagi ammu-ammu toimunust vaid iga inimese kujunemisest inimeseks ka praegu. Loomine jätkub. Oleme teelised ja suur rõõm on, kui on aimu, kuhu poole oma sammud seada. Kui kusagilt kumab valgust. Palvetagem. Issand, jumal, me täname sind. Et sa oled meid kutsunud pimedusest valguse poole. Anna meile julgust usaldada sind, et me saaksime valguse lasteks. Aamen.