Tere, head sõbrad. Mida inimene tegema peab, kui ta usub Jeesusesse, kui lunastas temasse, kes on tee tõde ja elu kui ta tahab jumala tahtmisega kooskõlas elada. Paulus vastab Mageelitandeid jumala armuheitmise pärast pakkuma nüüd oma ihu elusaks pühaks jumala meelepäraseks ohvriks. Et see oleks teie mõistlik jumalateenistus. Järge muganege praeguse ajaga, vaid muunduge meele uuendamise teel. Tema hoiatus kehtib, ärge muganege oma praeguse ajaga. Püüdke haarata nii palju kui see meil võimalik möödunud ja tulevaid aegu ja nende dünaamikat. Näiteks kui tänapäeval räägitakse ohvrist või millega ohverdamisest, siis on see midagi väga vastumeelset. Puista oli aga nii, et jumalale ohverdati parim loom, esimene vili, kõikkali saadud tema käest ning ohver oli tänulikkuse väljend. Ja vahel ka püüd oma eksitustele leida lepitust. Inimesed arvasid, et on hea ja ilus, kui nad kasvõi natukene raatsivad tagasi anda jumalale. Aga kristluses ei oodata ja selliseid ohvriraasukesi, vaid inimest tervikuna. Seda väljendabki, et meil tuleks anda oma ihu talle elusaks ja pühaks ohvriks. Me ei saa teha paremaks, kui oleme, et siis kõigevägevam meid vastu võtaks. Ainult tema halastuse tõttu tohime talle ligineda. Nagu ütleb Paulus. Te olete armust päästetud usu kaudu ja see ei ole teist enestest, vaid see on and jumalalt. Ei, mitte tegudest, et ükski ei saaks kiidelda. Sest meie oleme tema teos Kristus Jeesuses loodud heade tegude tegemiseks, mis jumal juba enne on valmistanud, et me käiksime nendes. Ateena filosoofidele Ta selgitas. Jumal, kes on teinud maailma ja kõik, mis siin sees kes taeva ja maa, issand, ana ei ela templites, mis on kätega tehtud ega lase ennast ka inimkätega teenida, otsekui oleks tal midagi vaja. Kuna tema ise annab kõikidele elu ja õhu ja kõik. Niisiis on parim, mis ma oma eluga peale hakata saame, anda ennast täiesti teadlikult jumala käte piltlikult pidada end ehituskiviks igaveses templis. Alles see annab meie tühisele isikule mingi rolli. Apostel Peetrus õhutab laske endid ehitada elusate kividena vaimseks kojaks. Saage pühaks preester konnaks, kes toob vaimseid ohvreid, mis on jumalale meelepärased Jeesus Kristuse kaudu. Ilmaaegne ja lapsik on hirm, et kui me anname end jumala kätte, jääme millestki väga väärtuslikust või armsast, ilma ei jää. Vastupidi, kõik saab tähenduse. Tuletades eile hommikul tsiteeritud Molood meelde. Me ei tunne end enam mustlasena universumi ääremaadel, mis on kurt tema muusika ja ükskõikne tema lootuse, valu ja kurjuse suhtes. Elul on mõte. Ja nii ei ole kristlased universumis enam võõrad ja majalised, vaid pühade kaaskodanikud jumala kodakondsed, ehitatud hooneks apostlite ja prohvetite alusele, mille nurgakiviks on Kristus Jeesus ise kelles kogu hoone kokkuliidetuna kasvab pühaks templiks issandas kelles meidki üheskoos ehitatakse jumala eluasemeks vaimus. Issand, jumal, me täname sind, et sa võtad meid vastu, kui me tulemuse juurde. Sina oled meid loonud enese poole. Ja meie süda rahutu, kuni ta leiab rahu sinus. Aamen.