Tere hommikust. Eks ole, eemaltvaatajale paistavad kõik usud ühesugused, aga see ei ole nii. Kristluse ei ole käskude täitmine, seaduse usund, nagu juutlus näiteks. Moosese seaduse sätete täitmisest ei piisa. Meil tuleb uurida, läbi katsuda, mis on jumalale meelepärane, hea ja nõnda edasi. Kristus ei anna valmis vastuseid, vaid suuna ja meetodi, kuidas lahendusi leida. Pimedal on vaja konkreetseid juhiseid. Mine 10 sammu otse, siis pööra paremale. Ettevaatust, sügav auk. Nägija vajab vaid valgust, et ise käia, komistamatama teid. Ent mõnes mõttes on see ise otsustamine palju raskem kui konkreetset eeskirjade hoolikas järgimine. Inimene väidab küll, et tahab vabadust. Aga kui talle selgub, et vabadus tähendab ka täit vastutust oma valikute tegude eest siis ta meelsamini loobuks sellest. Lihtne näide igapäevaelust. Eestlasele meeldib, kui peatee on tähistatud teede ristumise, elan pikemata selge, kellel on sõidueesõigus? Parema käe reegel on tunduvalt tülikam. No vähemalt mulle iga kord mõtlema, kummal poolse parem käsi on minul ja tollel teisel autojuhil. Ja alles siis otsustada, kumb meist tohib esimesena sõita. Usuteel on võimatu anda juhiseid, mis igas konkreetses olukorras saaksid olla õiged, olgu jutumärkides või ilma. Elu on lõpmata erinev ja arvesse tuleb võtta palju tegureid. Peame ikka ja jälle kahtlema, milline on parim lahendus. Ka siis, kui me taotleme, et me armastuses üha enam jana kasvaks taipamises ja kõiksuguses kogemises olulise kindlakstegemiseks et me oleksime selge meelega ja komistamata täidetud õiguse viljaga, mis tuleb Kristuse kaudu. Nagu me inimestena ei ole valmid, vaid meie loomisprotsess alles kestab, nii ka see, mida jumal meilt ootab selgub osaduses temaga. Meilt loodetakse tõtt rääkides armastuses kasvaksime kõigiti tema sisse, kes on pea Kristus. Evolutsioon ei välista, et me oleme siiski viimselt jumala looming. Inimeseks saamiseni on olnud pikk ega ole praegugi lõpule jõudnud. Paulus ütles Ateena mõttetarkadele, et jumal on loonud inimesed et nad otsiksid jumalat, kas nad ehk saaksid teda otsekui kätega kobada ja leida. Kuigi tema ei ole kaugel ühestki meist, sest tema sees meie elame ja liigume, oleme. Inimesed võivad vahel otsida jumalat vääral viisil, nagu apostel kirjutab roomlastele. Et mõned on oma arvamustega jooksnud tühja ning nende mõistmatu meelon sõdestunud, kujutleda, sendid targad olevat. Nad on jumala tõe vahetanud vale vastu ning austanud ja teeninud loodut tooja asemel. Ja nii see on olnud. Paulus nendib ka Ateena filosoofidele kõneldes. Jumal on küll selliseid teadmatuse aegu sallinud, kuid nüüd ta käsib kõigil inimestel kõigis paigus meelt parandada. Looja on halastav ja armuline. Ta teab, et Me põrm oleme ega nõua võimatut. Aga ta ootab, et valgus silmates. Me ei sulgeks silmi vaid haaraksime Rõua kinni meeleparandamise võimalusest. Palvetagem. Issand jumal, me täname sind, et sa lased meil meelt parandada. Anna jõudu ja julgust asuda kitsale teele ja minna sammhaaval edasi. Juhata kui sinu vaim meid täna, et me söandaksime käia sinu valguses. Aamen.