Tere õhtust, kell sai kuus, võtame nüüd kokku kolmapäeva, 21. märtsi olulisemad sündmused. Mina olen toimetaja Margitta. Otsmaa. Riigikogu arutas gaasivõrgu lahutamise seaduse eelnõu eelnõu algatanud valitsuse ja riigikogu majanduskomisjoni sõnul tagaks seadusemuudatuse Eestile suurema energia, julgeoleku ja sõltumatuse ning suurendaks ka konkurentsi. Riigikontrolli hinnangul ei ole majandusministeerium teinud piisavalt mõjuanalüüse. Riigikontrolli hinnangul on aga teaduse ja arendustegevuse toetus puudulik. Tegevused on ebaselged ja prioriteedid liiga laiad ja see võib kaasa tuua Euroopa Liidu poolse toetusraha kadumise. Haridusministeerium tervitab auditi tulemusi ja tõdeb, et probleemid on keerukad ja nende koordineerimine ministeeriumite vahel raske. Prantsuse politsei jätkab Tuloosis asuva maja piiramist, milles varjab end relvastatud islami äärmuslane, keda kahtlustatakse seitsme inimese tapmises. Mees teatas, et korraldas tapatöö kättemaksuks palestiina laste tapmise eest. Väidetavalt on mees seotud al-Quaedaga. Järvamaal Koerus tegutsev aktsiaselts Con Esko on pärast kolm aastat kestnud katsetusi valmis saanud esimesed väiketarbijatele mõeldud tuulegeneraatoreid. Tehase esialgne tootmisvõimsus on kuni neli generaatorit kuus. Sajad abituriendid üle Eesti kogunesid Tartusse kõrgkoolide avatud uste teemadele. Üldiselt olid noored oma kõrgkooli valiku juba teinud ja käisid kindlust saamas. Luulet loetakse ja armastatakse, palju oleneb ka sellest, kuivõrd on luuletaja olnud esil meedias. Nii tõdeb Tallinna keskraamatukogu eestikeelse kirjanduse osakonna hoidja Mariziiberg. Tänase rahvusvahelise luulepäeva puhul korraldas Raamatukogu luulemaratoni, kus üheksa luuletajate lugesid nii enda kui teiste loomingut. Estonia teatris esietendub homme tee ilves, Hermanni muusikal mees La Manchast. Lavastaja Neeme Kuninga sõnul keskendub lugu vaevarikkale võitlusele halva ja kurja vastu mitmel eri tasandil. Öösel on pilves selgimistega ilm, kohati võib sadada vähest lörtsi ja vihma. Päeval pilvisus tiheneb ja vihma sajab mitmel pool. Puhub läänekaare tuul neli kuni üheksa meetrit sekundis, homme pärastlõunal saartel ja rannikul puhanguti 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur tõuseb aga kohati pluss 10 kraadini. Riigikogu arutas täna gaasivõrgu lahutamise seaduseelnõu ja saatis selle teisele lugemisele. Eelnõu järgi peaks Eesti gaas müüma hiljemalt 2015.-ks aastaks gaasivõrgufirmale, kes ei tegele gaasi müügiga. Liisu Lass jätkab. Aktsiaselts Eesti gaas tarnib praegu 100 protsendi ulatuses gaasi, Venemaalt tegeleb ka gaasi müügiga. Maagaasiseadusemuudatusega sunnib riik Eesti gaasi oma gaasitorusid 2015.-ks aastaks maha müüma. Sellega eraldatakse gaasi, ülekandevõrgu tootmis- ja müügitegevusest. Riigikogu majanduskomisjoni liikme Kalle Pallingu sõnul looks seadusemuudatus võimaluse selleks, et Eestis saaks tekitada toimivat gaasiturgu, kus oleks mitu tarneahelat ja ühendused ka teiste Euroopa riikidega. Kuna gaas on vägagi väärtuslik primaar Kütus, ühtlasi on sellel ka väga oluline julgeoleku aspekt. Kuna Eesti soojamajandus sõltub 50 protsendi osast gaasist, siis sõltuda Gazpromi, kes on ju Eesti gaasi omanik. Suvast ei ole Eesti tarbijate huvides kuidagi. Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu leidis eelmisel nädalal riigikogule saadetud kirjas, et ühendtorusid ei peaks sundkorras lahutama. Ma tooks kaasa varustuskindluse kahanemise ja suuremad kulud tarbijatele. Ka riigikontroll heidab majandusministeeriumile ette, et gaasivõrgu eraldamise kohta ei ole tehtud piisavalt analüüse ja uuritud, kas see ka tegelikult suurendaks energiasõltumatu just ja konkurentsi ning tagaks tarbijatele parema hinna. Riigikontrolli peakontrolör Tarmo Olgo ütles, et vaid gaasivõrgu eraldamine isenesest konkurents ei loo ja tegelikult ei ole teada, milliseks hind kujuneda võib. Selleks, et siin Vene gaasile tekkis konkurents, et siis peaks turule tulema uusi gaasipakkujaid ja ega nad kuskilt mujalt tulemas ei ole, kui siis kurikuulsad LNG terminalid LNG vedelgaasiterminalist nii-öelda suudaks konkureerida maagaasiga vene gaasiga ainult juhul, kui me teeme sedavõrd suure terminalid, mis kogu nii-öelda meie regiooni Soomet, Eestit, Lätit ja Leedut varustab gaasiga kõik need kulud, mis kaasnevad nüüd selle ülekandevõrgu eraldamisega, et seda ju maksab kinni lõppkokkuvõttes tarbija. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles täna riigikogus tainustu sellega, et eelnõu puhul ei ole analüüsi tehtud. Ta ütles samas, et riigikontrolli kriitikaga sundvõõrandamise menetluse kohta, aga praegu tegeletakse. Gaasiturul konkurentsi tekke kohta ütles parts aga, et tänane süsteem ei olegi selleks võimalust andnud. See analüüs käib tegelikult gaasituru osas alates 2004.-st aastast on olemas Eesti konkurentsiameti analüüsi minu arust kõige tõsiseltvõetav analüütiline töö nii-öelda turgude tekitamiseks erinevate turgude suurusega on siiski Euroopa Komisjoni ja Euroopa arutelu, mis on, kui seda nimetada mitte analüüsiks, mida siis üldse analüüsiks nimetada. Välislähetusega seoses skandaali sattunud maanteeameti juht Tamur Tsäkko esitas täna lahkumisavalduse ja kinnitas, et lahkub omal soovil. Eile tuli avalikuks täiskoos nelja kolleegiga märtsis lähetuses Šveitsis, kus veedeti muuhulgas aega puhates kogu reis maksta kinni maanteeameti eelarvest. Majandusministeerium alustas ka suhtes järelevalve menetlust. Ministeeriumi tähelepanu pälvis ka see, et mitu maanteeameti töötajad käis ka veebruaris Rootsis suusatamas. Majandusminister Juhan Partsi sõnul otsustab ta Tsäkko vabastamise, kui on näinud teenistusliku järelevalveraportit. Riigikontroll märgib värskes auditis, et teadus- ja arendustegevuse edendamisel on mitmeid puudujääke. Tõnu Karjatse vahendab. Riigikontrolli audit näitab, et teadus- ja arendustegevuse rahastamine on liiga laialivalguv ja tulemuste hindamine jätab soovida. Ilmselt jäävad tulevaks aastaks täitmata mitmed arengukava teadmistepõhine Eesti põhinäitajad, räägib üks auditi läbiviijaid. Külli nõmm. Riik on just neid riigile prioriteetsetel valdkondades ette nähtud Nende programmide käivitamisega hiljaks jäänud, mis tähendab seda, et kui, kui Euroopa Liidu raha on vaja aastaks 2015 ära kulutada läheb meil täna juba väga kiireks ja meil ei ole selles valdkonnas väga palju teadlasi, kes saaksid nüüd täna ja kohe hakata oma tegevust ümber planeerima. Ja teiseks, täna on veel vara hakata hindama riiklike teadus-arendusprogrammide mõju. Vaadates, mida on planeeritud üleüldse mõõtma hakata või mida üldse teatakse nendest valdkondadest, siis tegelikult ei ole loodud isegi eelduseid, et me viie või 10 aasta pärast suudaksime öelda, mis on olnud nende programmide mõju. Haridus ja teadusministeerium tunnustab riigikontroll õigete märkuste eest. Ministeeriumi asekantsler Andres Koppel ütles, et see on abiks järgnevate tegevuste planeerimisel. Ta seletas, et riiklike programmide käivitamine on olnud väga pikaajaline tegevus ja sai alguse tänu Euroopa abirahadele toetusraha kadumist auditis välja toodud puuduste tõttu. Koppel ei karda. Tundes Eesti teadlaskonda nad neid toetusi rahaliselt kindlasti ei kuritarvita. Küll aga oli riigikontrolli etteheide nende programmide niisugused konkreetsed väljundid ei ole piisavalt täpselt kirjutatud, sellega me paraku oleme nõus. Asekantsler tõdes, et ministeeriumide vahelist koostööd on vaja parandada. Eelkõige ootab haridusministeerium tagasisidet tööstuselt. Piltlikult öeldes on meil praegu nagu teadvus süsteem on võrreldes meie ettevõtlussektoriga pisut konkurentsivõimelisem või edasiarenenum. Kui me arvestame, et kui palju Eesti teadlaskond, kui edukas ta on rahvusvaheliselt teaduskonkurentsis, siis meie teadlased saavad sealt umbes kaks pool korda rohkem vahendeid tagasi, kui Eesti riik sellesse sisse maksab. Väga primitiivne siukene näide, seda võib vaidlustada tahad, paraku paljudes valdkondades. Meie niisugune baasteaduslik kompetents on ees meie majanduse, nende soovidest, väljakutsetest, Võtame teemat terve tänase päeva on jätkunud politseioperatsioon Prantsusmaal tulu siis kus on ümber piiratud maja, millesse on peitunud islamiäärmuslane, keda peetakse vastutavaks seitsme inimese mõrvas. Indrek Kiisler teeb ülevaate. Käimasoleva politseioperatsiooni kohta on tulnud palju vastukäivaid teateid, näiteks hommikul teatati, et kahtlusalune on kinni võetud. Ennelõunal aga selgus, et tegelikult tuluusis politseioperatsioon jätkub ning mees asub ühes viiekorruselises elumajas, mida piiravad sajad politseinikud. Kahtlustatavaks on 24 aastane Alžeeria päritolu prantsuse kodanik Mohammed mera varustatud kalašnikovi ja Mini-Uzi automaadiga ning mitme väiksema tulirelvaga. Politsei teatel on mees kinnitanud, et tema kuritegude eesmärk oli maksta kätte palestiina laste eest ning Prantsusmaa sõjaliste välioperatsioonide eest. Kahtlusalune on väidetavalt Al-Qaeda liige, näiteks on mees korduvalt külastanud Afganistani ja Pakistani prantsuse prokurör François Malle Lään ütles äsja lõppenud pressikonverentsil, et mees on pidanud politseiga pikki kõnelusi ning selgitanud oma eesmärke. Prokuröri sõnul oli mees lootnud panna Prantsusmaa põlvini ning tappa veelgi inimesi. Palestiinlaste peaminister Salamfuajeed ütles, et palestiinlaste nimel tapmine on täiesti vastuvõetamatu. Afganistani Kandahari provintsi vanglate ülema sõnul võeti mera 2007. aasta detsembris pommide valmistamise eest vahi alla ning talle mõisteti kolmeaastane vangistus, kuid mees pääses mõni kuu hiljem toimunud Talibani vangla mäss vahel vabadusse. Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy esines täna televisioonis pöördumisega, milles avaldas tunnustust riigi julgeolekujõududele. 19.-le märtsil tulistas tuluusis mootorrolleril sõitnud mees juudi kooli ees ootavaid lapsi. Hukkus neli inimest, kellest kolm olid lapsed. Mõned päevad varem lasi tundmatu mootorrattur Kagu-Prantsusmaal maha kolm sõdurit, kes olid parasjagu pangaautomaadist raha välja võtmas. Politsei sai mehe jälile tänu tema kasutatava arvuti IP aadressile. Uurijate sõnul kasutas kurjategija nimelt seda arvutit, et määrata kohtumine enda esimesele ohvrile kolmekümneaastasele õhudessantvägede seersandile. Jeruusalemmas maeti täna pärastlõunal neli Duluusi koolitulistamise ohvrid. Matustel oli kogunenud tuhandeid inimesi. Ja uuesti Eestisse Järvamaal Koerus tegutsev aktsiaselts Con Esko on pärast kolm aastat kestnud katsetusi valmis saanud esimesed väiketarbijatele mõeldud tuulegeneraatorid, millele loodetakse leida turgu nii Eestis kui ka Euroopas. Tehase esialgne tootmisvõimsus on kuni neli generaatorit kuus konis. Kui juhatuse nõunik all Ivar Hirtendrov ütles Olev Gengile, et esimesed tuulegeneraatorid on ka juba testitud. Väga pikaajaline ja ulatuslik test toibus Saaremaal Nasval kus lõime ekstreemolukorrad selle generaatori jaoks ja saime seal häid kogemusi ja need, mis seal ilmnenud, niuksed nõrgad kohad on nüüd likvideeritud ja võime siis seda, kui ta julgelt meie tulevastele klientidele tuulegeneraatorid on juba ammu leiutatud. Mida siin veel leiutada on, töökindlus, seal peab olema ja peab olema meetrit sellised, et ta võiks töötada koos elektrivõrguga ja need kõik vajavad väljatöötamist. Meie oleme võtnud eesmärgiks generaatoreid pakkuda just lõiketarbijale talunikule, mõnele puhkeb baasile või siis suvilasse. Tuulegeneraatorite projektijuht Indrek Kregor, te käsite hiljuti Saksamaal? No kas on nii, et taludesse sobivaid tuulegeneraatoreid maailmas üldse toodetakse vähe? Ei, neid toodetakse päris palju, aga ütleme, selliseid kvaliteetseid ja tugevaid konkurente oli, oli Saksa messil näha kaks-kolm tükki, et ülejäänud on, ütleme, Hiina tootjad, kelle kvaliteet ja tootlikkus ei vasta, ütleme nõuetele, neil ei ole piisav hulk pidurdusmehhanisme, mis on nõutud, nad liialdavad oma väljund, karakteristikud, aga ehk siis need ei vasta sellele, mida nad välja lubavad. Konesco tuulikud saavad selle aasta jooksul kõik sertifitseeritud ja katsetada tehakse Saksamaal ja sellega me kindlustame selle, et meie tuulikute lubatud eluiga 20 aastat vastab ka tõele. Kuidas selle väike tuulikuga siis on, et kas iga mees võib selle omale muretseda ja ka kodutalu õuele püsti panna? Põhimõtteliselt võib, kui on tegemist hajaasustusega, siis on projekteerimistingimuste saamine kohalikust omavalitsusest küllaltki lihtne. Kuna tuulikukomplekti kuulub nii tuulik ise koos oma juhtautomaatika kui ka paigaldusega, siis jah, põhimõtteliselt võib iga mees seal omale saada. Ka Unesco on ju tuntud elektrimootorite tootja, siis võib arvata, et suurem osa kasutatavaid detaile osi on ikkagi teie omatoodang või on siin kasutatud ka midagi sellist, mida te ise sisse ostate. Ikka ostame, ostame siin näiteks reduktori lahendused, ostame sisseandurid, ostame sisse ja kuna meil ei ole plasti, valmistas tehnoloogiasse kogemus, siis me eesti allhankijate taseme sisse nii korpuse kui ka tiiviku, aga samas on projekteeritud Kuneskos. Kõrgkoolides oli täna avatud uste päev ja mari leos käis kohal. Sajad abituriendid kogunesid täna Tartusse toimusid lahtiste uste päevad Tartu Ülikoolis, Eesti maaülikoolis, Eesti lennuakadeemias, kaitseväe ühendatud õppeasutustes, Tartu tervishoiu kõrg koolis ja Tartu kõrgemas kunstikoolis. Kaitseväe ühendatud õppeasutustes rääkisid põhikursuste kadetid külalistele riigikaitsest, tutvustasid õppe ja eluruume ning relvastust. Huvilistele räägiti sisseastumiseksamite õppimisvõimaluste kohta, teiste seas tundsid sõjakoolis õppimise vastu huvi Urmo utsel ja Svenbikav ur. Moodsal. Erialavalik on juba päris ammu tegelikult majandus on kaitseliidu liige, on päris mitmeid aastat noorkotkas, et see valik ei olnud nüüd niimoodi just hiljaaegu, vaid kogu aeg olen tahtnud siia kooli õppima tulla. Mõlemad noormehed on läbinud keskkooli ja sõjaväe, osalenud noorkotkaste ja kaitseliidu töös infopäeva lähtuldi edasiõppimisvõimaluste kohta lähemalt teada saama Svendikav. Vajalikku informatsiooni, et kuidas sisseastumismis katsed ja mis vajalikud eksamid ja nii edasi Jõgeva Gümnaasiumi abituriendi Karol mõisaotsal oli Tartu Ülikooli avatud uste päevale tulles erialavalik juba selge. Teda huvitab materjaliteadus. Ma olen üsna palju taustauuringute tänasega ajaliselt, kinnitasin oma arvamust, praegu käisin minimessil, võtsime voldikud, aga plaanis on ka võib-olla loengule minna. Ka Kanepi Gümnaasiumi õpilane Janar Tamm on tulevase eriala suhtes oma otsuse teinud. Et valitud alast rohkem aimu saada, lubas noormees osa võtta mitmetest õpitubadest. Valisin ajakirjanduse eriala praegu pakub isiklikku huvi. Peamised mõtted on spordiajakirjanik, saada reporter, telekommentaator või midagi taolist. Tartu Ülikoolis toimus lahtiste uste päeva osane miinimess, kus olid esindatud kõik ülikooli teaduskonnad ja kolledžid. Teiste seas jagas abiturientidel erialast informatsiooni keskkonnatehnolooge kolmanda kursuse üliõpilane Eerik Säre. Huvi on positiivselt võtta väga suur, sest et igalt igalt poolt ma näen, on abiturientide suured silmad vaatamas mind küsimas infot, et mida teha inimesed tunnevad väga suurt huvi selle vastu, et mis ikkagi siis Tartu ülikool pakub, mida üldse Tartu pakub? Tallinna ja Harjumaa noored said juba seitsmendat korda sõite Tartu kõrgkoolide avatud uste päevale tasuta üürirongiga. Esmakordselt olid käima pandud ka eribussid, mis tõid abituriendid tasuta kohale ka Narvast, Pärnust, Viljandist ja Võrust. Tallinna keskraamatukogu tähistas rahvusvahelist luulepäeva luulemaratoniga, kus üheksa luuletajad lugesid kogu päeva nii endi kui ka teiste tekste. Tõnu Karjatse vahendab. Tragi tüdruk konna kata aitab kõiki nurumata põrandat pesi uhas põrand, nõnda puhas õpilist liugu lasta. Seal võltsis Dalia karter Bear. Nõnda alustas luulemaratoni kõige väiksematele luulesõpradele leelo tungal. Keskraamatukogu eestikeelse kirjanduse osakonna pearaamatukoguhoidja mari siiber kinnitab eta luuleraamatuid laenutavad eeskätt noored lugejad ja ka küsitakse peamiselt noori tegijaid. Uudiskirjandust läheb alati väga hästi, väga hästi võetakse ka sellist luulet, millest on meedias rohkem juttu, kui ikkagi mõni noor autor esineb kuskil kirjandussaates, näiteks televisioonis või raadios, et siis võetakse teda Cramo kogus päris hästi. Ja näiteks kui sinna 14. märtsil emakeelepäeval jagati Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindu ja parima luulekogu auhinna sai Kalju Kruusa tühja siis täna on meil tema mõlemad luulekogud väljas. Üheks oluliseks eneseteadvustamise vormiks on noortele autoritele ka tänase luulemaratoni sarnased luuleõhtud, seda eriti praeguse teksti ruumi tavat ulatuse tõttu, kui interneti ka arvesse võtta. Jürgen Rooste. See raamatuvorm on ikkagi nii kanaliseeritud või pähe taotud, et ma mingis mõttes mõtlen, see vabaauhind, mis antakse, võiks minna kunagi mõne luuleõhtu või ettelugemise või mingi sellise asja peale nagu kinnitaks meile, et see suuline osa on mõttekas ja vajalik. Luuleraamatute tiraažid on tagasihoidlikud alla 200 eksemplari. Kui on tegemist väiksema kirjastas jalgu ja autoriga, siis on neid veelgi väiksemad. Seest on luulet väga mitmesuguste, igaüks leiab enda maitsele sobiva. Kirjanike Liidu esimees Karl Martin Sinijärv leiab, et olukord võiks olla isegi parem. No ma loodan väga, et siiski paljuräägitud raamatukogude rahastus, mille on ümber korraldatud, et sinna leitakse ka lisaks struktuursete uuenduste leitakse reaalset lisaraha maha, sest nii väikestest tiraažidest kõneldes näiteks, kui juba mõnisada raamatukogu saaksid osta rohkem raamatuid siis võib raamatutrükiarvu kahekordistada. Mis tähendab, kirjastaja võtab selle teose meelsamini nii teha, võib-olla saab autolgi pisut paremat honorari ja mis kahtlemata peamine, et emakeelne kvaliteetne kirjasõna jõuab rohkemate inimesteni. Veel üks tekstinäide Jürgen Roostelt Tahaks salakavalaks päev, nii tahaksin ma erilise suursündmusega. Midagi, mille pärast rõõmustada või kurvastada. Lihtsalt kuidagi. Homme esietendub Estonia teatris Michelle'i muusikal mees La Manchast. Tragikomöödia näitab inimkonna püüdlusi muutuda paremaks ja parandada ümbritsevat keskkonda. Liisu Lass käis peaproovis. Muusikalide kullafondi kuuluvat mees La Manchast mängite Estonia laval viimati seitsmekümnendatel aastatel, toona oli lavastajaks Sulev Nõmmik. Homme toob Mich lei muusikal põhineva teose lavale Neeme kuningas. Etenduses põimuvad tema sõnul korraga kaks eri maailma, ühelt poolt poetsermantase ning teisalt tema loodud tegelase tonki hote oma. Kuningas ütles, et olemuselt filosoofiliselt teosed on talle alati huvi pakkunud ning teilvessermanni libreto pakub palju sisulisi kihte. Lugu keskendub tema sõnul üksikindiviidi vaevarikkale võitlusele halva ja kurja vastu, mis meid ümbritseb ning selles on esindatud mitu eri tasandit. Et üks on see, kui me vaatame inimsuhteid, teine on see, eks ole, et me tegevusi tegelikult justkui toimub vanglas, kuhu improviseerin lülitatakse, see teater, milles tongi jota, hakkab oma lugu jutustama, aga samas ka servantes kui looja kui poeet, kui inimeste innustaja kui kunstnik, kes hindab inimestes headust ilu, tunneb selle ära ka oma kaasvangidest, ta paneb need kõik näitlema, paneb neid uskuma nendesse situatsioonidesse. Kuigi etenduse lõpus surevad nii servantes, kuid ongi hote, püüdis kuningas oma sõnul lavastada loo lõppu, nii et inimesed usuksid ikkagi seadusesse. Meie labasse moto on, ju ta näeb, mida teised ei näe, ehk seesama servantes näeb seda, mida võib-olla kõik ei näe, samamoodi sed ongi Hotne, võime teda hulluks pidada, aga ta näeb seda maailma teisi inimesi ümbritsevat. Ta näeb teistmoodi. Kui kunagi särasid Estonias Sermontesed ONGI hote rollides Georg Ots ja Voldemar Kuslap, siis nüüd on peaosatäitjateks Priit Volmeri ja René Soom. Priit Volmeri sõnul ei kao muusikalis käsitletavad teemad mitte kusagile ja on aktuaalsed ka praegu. Inimeseks olemine, püüd kuhugi poole võimatu unistuse kätte saame, need on ju iga päev, võib selliseid mõtteid mõelda. Kutsungi hote on õigluse, headuse, selle, mis on inimlik selle eest võitleja ja ma väga loodan, et siin etenduses tulevad need teemad ilusti välja, kui inimesed saalist ära lähevad, et siis siis neil on kuidagi südames, on mingisugune teine tunne. Naispeaosatäitja kõrtsi teenijanna Aldonson astuvad muusikalis üles Hanna-Liina võsa ning Kelli Uustani Mich lei muusika kõrval mängivad etenduses suurt rolli ka dekoratsioonid ja kostüümid, mis kunstnike ott, evastuse ja Gretestitš lausi silme läbi aitavad maalida veidrat sürrealistliku ja kohati isegi traagilist pilti. Ja nüüd ilmast öösel on pilves selgimistega ilm, kohati võib sadada vähest lörtsi ja vihma. Homme päeval pilvisus tiheneb ja vihma mitmel pool. Puhub läänekaare tuul neli kuni üheksa meetrit sekundis, pärastlõunal saartel ja rannikul puhanguti 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel miinus neli kuni pluss kaks, homme päeval pluss kaks kuni pluss seitse, kohati kuni pluss 10 kraadi. Selline oli tänane Päevakaja kuulmiseni.