Tere päevast on pühapäev ja uudistetoimetus võtab meil vikerraadios kokku 38. nädala olulisemad teemad. Stuudios on toimetaja Anne osad, mis mahub aasta 38.-sse nädalasse. Pärast suvepuhkust alustas riigikogu tööd presidendi kõne riigikogu liikmetele oli koostööle, manitseb valitsus teeb eeltööd, et tõestada auto aktsiisimaksu tõstmise vajadust. Raha läheks riigieelarve aukude lappimiseks ja võib kaasa tuua uute autode müüjatele näguri. Mõõdukad tegid lõppeval nädalal ettepaneku Reformierakonnale ka erakonnale ja Isamaaliidule luua ühine valimisblokk. See ei tähenda teps mitte ühtset nimekirja riigikogu valimistel või tähendab ehk siiski. Valitsuse ja põllumajandustootjate läbirääkimised jooksid ummikusse. Tootjad ei välista rahumeelsete meeleavalduste korraldamist. Aga uus emissioon on siiski mõeldud kõigile ja Rootsi pankade võitlus Hansapanga ümber jõudis finišisse. Domineerima jääb Swedbank. Täna hommikul alanud koonderakonna kongressil pidas aruande kõne erakonna esimees peaminister Mart Siimann. Aga reedel teatas Koonderakonna üks asutaja vaid akadeemik Endel Lippmaa, et astub erakonnast välja ja ei taha kuuluda ei erakonda ega Riigikogu Koonderakonna fraktsiooni. Samuti lubas Lippmaa mitte kandideerida järgmistel riigikogu valimistel. Jälle siis kõigest pikemalt. Kauni vananaistesuve algusega alustas ka riigikogu taas oma tööd ja nagu ikka, haavas esimese istungi president Lennart Meri. Muuhulgas ütles ta nii. Täna, kus me alustame riigikogu selle koosseisu eelviimast istungjärku teadvustame maailmas, mis on kevadise maailmaga võrreldes tundmatuseni muutunud. Selles seoses ma puudutaksin välispoliitikat, sisepoliitikat ja poole aasta pärast toimivad valimisvälispoliitika. Mida väiksem on riik, seda enam homme on tema sisepoliitika. Majanduspoliitika, põhiseaduslikud institutsioonid sõltuvad tõhususest ja realistlikkust, välispoliitikast, millisesse maailma tänavune istungjärk astub? Me astume, maailma rahanduslikud mehhanismid on praegusel hetkel abitud. Euroopal ei, ja 14. septembril veel ühtset nägemust. Probleemid Venemaal sunnivad meid kainelt ja avameelselt hindama ka Eesti riiki mida oleme teinud seitsme aasta jooksul sotsiaalpoliitika, korrakaitse, Eesti kaitsevõime ja muudes valdkondades. Kas sellest piisab, et tagada eesti rahvale rahulik tulla Olevik ka ebakindlatel aegadel? Praegu me püsime kindlalt jalgadel kuid küsigem, mida oleks lähiaegadel vaja ette võtta, et parandada meie riigi vastupanu võimet ebakindlatel aegadel? Hoolimata valimiste lähenemisest ei tohi mees silmi kõrvu sulgeda muutuva maailma ees. Eesti ei ole omaette planeet. Seda tööd ei saa jätta ka uuele parlamendile. Tööga tuleb tegeleda nüüd ja praegu. Lugupeetud riigikogu jaamised, kaasmaalast ei ole kaugel. Aeg, mille kuulutan põhiseaduse järgi välja korralised riigikogu valimised. Eesti kodanikel on aeg öelda oma otsustav sõna. Oma lõplik hinnang seni tehtule. Demokraatia pole mitte ainult juhtide valimine vaid ennekõike nende vastutus rahva ees. Kaotavad need, kes lubavad rahvale pudrumägesid. Nüüd on aeg häälestada ennast nii, et võidaksid Eesti kodanike ühishuvid, et võidaks Eesti vabariik. Jõudude grupeerumine Riigikogus käib juba täie hooga ja valimiskampaania on alanud. Teisipäeval tegid Mõõdukad ettepaneku Reformierakonnale Isamaaliidule ja rahvaerakonnale luua ühine valimisblokk. Mõõdukate liider Andres Tarand selgitab, mis vahe on siis õigupoolest valimisliidul ja valimisplokil. No selle vaheseletamine on suhteliselt pikk ja vaevalt raadiokuulajatele huvitav asi on selles, et valimisliidud põhimõtteliselt on, loomulikult olen täiesti vastuvõetamatud olnud ja plokk selles mõttes nagu aitaks lahjendada seda vastuolu, mida teiegi viitate, kas see plokk on, on praegu nagu vahe aaste, et anda teada, et meie oleksime valitsuse moodustamisel nõus selliste erakondadega seda eeskätt tegema ja et olemine õnnestuks siis juba praegu töötada nii-öelda koos, mis ei ole päris olematu olnud ju see nii ka ühinenud opositsiooni raames parlamendis. Härra Tarand, et see, teie oletatav valimisblokk, mis võib nüüd sündida, kui ülejäänud osapooled sellega nõus on, ei tähenda mitte seda, et te lähete eelseisvatele riigikogu valimistele ühise nimekirjaga. Kuidas me läheme, on aja ja ka teiste kõikide partnerite käitumise tulemus, mis selgub hiljem. Praegu kehtib Mõõdukate volikogu otsus kõikide Mõõdukate sealhulgas kohta ja see seisneb selles, et Mõõdukad eelistavad minna valimistele oma nimekirjaga, mis ei ole just väga kategooriline, nagu märkate, ma loodan, et kuu ajaga meie järgmiseks volikoguks siin siiski mingisugused nihked võivad aset leida, aga see ei sõltu ainult meist. Kas need kõnelused ja konsultatsioonid tulevad pikad ja keerulised? Nad ei tule väga lihtsad nagu kunagi sellised asjad, sest kõiki erakondi huvitab hirmsasti oma näo säilitamine, millega nad eristuvad teistest erakondadest, mis Eestis on eriti metsik praegu olukord järecondud liigse arvu tõttu ja millised need nüüd ka ei olekski, asi hingusele lähevad siis igal juhul on selles mõttes tervitatav, et inimestel hakkab selgem pilt tekkima meie sisepoliitilisest maastikust üldse nimel, et nüüd ellu jääda, tahetaksegi oma nägu hirmsasti säilitada, aga kokkuvõttes selle varju tikuvad jääma Eesti saatuse jaoks hoopis olulisemad küsimused. Teema jätkuks veel nii palju, et reedel jõudis Reformierakond esimesena kolmest otsusele ja vastas ametlikult mõõdukatele, et on valmis arutlema valimisjärgse koostöövormi ja sisu üle. Konkreetsed ettepanekud koostöö kohta lubab Reformierakond teha oma juhatuse koosolekul tuleval nädalal. Kahtlemata kujuneb alanud sügise tulisemaks teemaks Parlamendis tuleva aasta riigieelarve arutamine. Augud on eelarves jälle millegagi kinni toppida ja seepärast põhjendav valitsussõidukiaktsiisi sisseseadmist. Automüüjatele see loomulikult ei meeldi, ostjale aga tähendab see igal juhul auto hinnatõusu, sest kes see narr siis ikka enam kasutatud ja Eestis mitu aastat sõitnud autotki odavamalt müüb. Rahandusminister Mart Opmann rõhutas, et eelkõige on seni jäetud märkimata üks asjaolu. Mootorsõidukiaktsiisi puhul on tegemist ühekordse maksega, mis puudutab ainult Eestisse toodavaid või siin toodetud sõidukeid. Minister nimetas ekslikuks ka seisukohta, nagu teeks valitsus otsuseid ainult ühe päeva vajadusest tulenevalt, taotledes nii täiendavat eelarveressurssi. Mart Opmanni sõnul lähtus valitsusaktsiisist härrade esitamisel üsna selgetest seisukohtadest mis küll seni auto poliitikana sõnastamist pole leidnud. Seda võiks võtta kokku kahe lausega esiteks Nõukogude auto pargilt üleminek maailma Lääne-Euroopas Jaapani Lõuna-Korea autopargile ja teiselt poolt vanadelt autodelt uuematele autodele ja loomulikult sealhulgas võimalikult uutele. Aga ma rõhutan, et eelkõige vanemalt auto pargilt uuematele autodele ja tegelikult kui tähelepanelikult antud seaduseelnõud ja need on, siis need momendid on siin üsna selgelt sisse kirjutatud. Rahandusministrit täiendas teede- ja sideminister Raivo Vare. Tegelikult on tõde tõesti selles väites, et sõiduautode üldarvust üle 10 aasta vanuste autode osatähtsus on suhteliselt suur, kuid seejuures lääne autodel väiksime vene autodel ligi 88 protsenti. Ja selle otsusega, mis praegu kavandamisel selle eelnõuga tegelikult see tähendab, et me hakkame teadlikult loobuma vanaste autode pargist, nimelt Hiiu automaksust. Me räägime ühekordsest sissetoodava auto maksustamisest, mis ei ole aastamaks, mis tähendab seda, et 73. aasta Žiguli, mis juba on sees, siis ta sõidab nii kaua, kuni ta lagunev ja ta peaks kõikide arvestuste järgi kohe ära lagunema, kui ta veel seda teinud ei ole. Aga juurde selliseid tuua, no mitte kuidagi ei tohi kohe ja kui teda müüakse Eestis siseselt edasi seda autot ei maksta aktsiisiga aktsiisi maksab imporditud mootorsõidukilt importija Eestis toodetud mootorsõidukilt, tootja. Järgmise aasta riigieelarvesse on sõidukiaktsiisist planeeritud ligi 377 miljonit krooni. See on umbes kaks protsenti eelarve projekti mahust. Ja nagu ikka, on teisipäev ka valitsuse istungipäev. Teisipäeval lõppenud nädalal arutas valitsus kuriteo ohvritele abi andmise võimalusi. Justiitsminister Paul Varul andis ülevaate niinimetatud ohvriabi seaduseelnõu arutelust valitsuses. Inimestel, kes on kuriteo läbi kahju kannatanud, on õigus tsiviilhagi korras kahju sisse nõuda. Paljudel juhtudel aga ei saa kannatanud raha kätte, sest kurjategija on pikaks lisaks vanglas järilisi teenimisvõimalusi vanglas teatavasti pole kuriteo ohvritele riikliku hüvitise maksmise seaduseelnõu järgi hüvitaks riik poole kahjust kahju tekitaja maksab siis hiljem selle summa riigile. Arutati ka kriminaalmenetluse seadustiku parandusettepanekut, mis näeb ette niinimetatud sundraha sisseseadmise. Paul Varul. Kui juba inimene siidi siis tasuma sunnik raha, mille suurus on esimese astme kuriteo puhul üks miinimumpalk teise astme kuriteos 0,7 miinimumpalka, kolmanda astme kuriteoks 0,5 miinimumpalga härra sõltumata sellest, kas on kahju tekitanud mitte sellised riigi poolt peale pandud koormus, kuid võib-olla kuriteos süüdi mõistetud siis tuleb riigi ela vastav summa tasuda. Sundraha kaudu peaks riik tagasi saama selle raha, mis ohvriabi seaduse põhjal riigi kanda. Läks prognooside kohaselt laekuks aastas kaks miljonit krooni ohvriabi seaduse kohaselt hüvitiste andmiseks kuluks ilmselt veidi suurem summa. Rahandusminister Mart Opmann tegi üleval erastamisväärtpaberite väljaandmisest ja kasutamisest. Ercousid on välja antud kaheksa miljardit EVP-krooni, neist kaks miljardit on kustutatud eluruumide erastamisega ja kuus miljardit on kantud EVP-arvetele. EVP-sid lasti käibele ligi 16 miljardi krooni ulatuses ja praegu on ligi 65 protsenti emissioonist kustutatud. Rahandusministri sõnul on EVP-dele kattevara juurde vaja umbes viie miljardi ulatuses. Põhiliselt katteallikad, kuhu võiks EVP-sid kasutada, on esiteks tööstusvara müük, teiseks aktsiate müük avalikul enampakkumisel ja kolmandaks maa müük enampakkumisel. Novembris arutab valitsuskabineti istungil eraldi päevakorrapunktina EVP-dele kattevara leidmist. Valitsuse istungil arutati ka valitsuse tagatisfondist väljamaksete tegemise korda. Seni tegi kõik otsused pankrotistunud ettevõtete töötajatele vajadusel hüvitise maksmiseks valitsus. Nüüd otsustas valitsus enamuse otsuste tegemise delegeerida rahandusministeeriumile. Ministeerium otsustab hüvitiste maksmise kuni summas üks miljon krooni, seega jäävad valitsuse otsustada vaid väga üksikud juhud. Täna arutati ka kohtunike ja prokuröride palga seotust riigiteenistujate kõige kõrgema astme, see on 35. astme palgamääraga. Antud juhul on tegemiste lahtisidumisega 35.-st palgaastmest ja valitsus ühtlasi vaatas läbi, et riigikohtu esimehe ja riigiprokuröri palga proportsioon jääks ka teatud võrreldavale tasemele peaministri ja ministrite palgataseme, kuigi nad täna on sellest mõnevõrra kõrgemad. Valitsus ja põllumajandustootjad lahkusid, aga läbirääkimiste laua tagant pikkade nägudega kokkulepet ei sündinud ja kumbki pool jäi endale kindlaks. Kokkulepe oleks pidanud sündima juba esimeseks augustiks. Vaatamata sellele, et kõnelusi jätkati ka pärast seda tähtaega, jäi oodatud tulemus siiski saavutamata. Läbirääkimiste lõpp-protokoll fikseerib, et probleemidele on püütud lahendust otsida, ütles tootjate delegatsiooni juht Urmas Laht. Me hakkasime valitsuse poole, nii et miks mitte siis selle pika maratoni peal pärast istuda, lihtsalt maas, kirjutada need konkreetsed punktid kokku, millega me oleme siis hakkama saanud. Mõlemad pooled on siis aktsepteerinud seda, et see tulude puudujääk on kaks, 27 1,27 efektiivsel tasemel. Samamoodi oleme kokku leppinud. Me komisjonides, mis kolm tükki peaksid lähiaegadel tööle hakkama, üks küll esialgu ka töötab, need on kokkulepped olemas, me pole jõudnud kokkuleppele summade osas nende jaotusmehhanismide osas katteallikate osas. Põllumajandustootjate sõnul on täiesti väär arusaamine, nagu taotleksid nad riigieelarvest toetusraha. Eesmärk on vaid põllumajandustulupuudujäägi katmine ning seda saaks teha mitmesuguste tururegulatsioonimeetmete abil, kinnitasid delegatsiooni liikmed. Urmas lahe sõnul jäi kokkuleppele jõudmiseks puudu eelkõige teineteise mõistmisest. Ma toon teile niukse naljaka näite, et kui meil oli viimane kokkusaamine, mis oli juba konsultatsioonide baasil või arvult 12., siis valitsus ütles, et kuulge, me oleme referentshinda kõik valesti aru saanud, kui viimasel päeval öeldakse, et kuulge, et me oleme kõik valesti aru saanud, mitte ainult tootja või samamoodi ka valitsus, siis noh, sisuliselt ei ole võimalik ju neile, kes ka väga konkreetselt rääkida Ka valitsusdelegatsiooni juht, põllumajandusminister Andres Varik nõustus seisukohaga, et teineteise mõistmisest jäi puudu. Eks see õigem, et nagu ei mõistetu, sellepärast et ka valitsus nägi nende otsetoetuste jagamise osas teisi prioriteete kui tootja. No loomulikult me ei mõistnud, et ta ainult raha ma peaks siis jagama. Tootjad ka siin ainult nagu taheti jätta, et 60 miljonit riik sellest summast ja ülejäänud jagaksid nad ise, tähendab maksumaksjate raha kasutamine peab olema läbipaistev, peab olema põhjendatud, arusaadav. Valitsus peab võimalikuks eraldada põllumajandusele ja maaelule tuleval aastal 730 miljonit krooni ning sellest ei taganeda, kinnitas põllumajandusminister. Viimane sõna jääb loomulikult riigikogu öelda. Mitmed põhjused on viinud põllumehe nii kaugele, et lihtsalt niisama ootama, aga jääda, ütles Urmas Laht. Kavas on ka rahumeelsed meeleavaldused. See on praegu vabariigi majanduspoliitika viinud niikaugele meid. Need viimased tilgad on sellel aastal karikasse lihtsalt maabunud. Ma pean silmas praegu Maapanka, ma pean silmas praegu meie looduse katastroof, reaalset olukorda põllumajanduse jaoks. Tootja tasuvust võib olla läbirääkimine, oli viimane tilk nendes, kus loodeti järgmiseks aastaks leida paremaid majandamistingimusi aga ka seda ei saavutatud. Mida kavatseb teha valitsusminister, Andres Varik. Etel saame aktiviseerida tegevust riiklikul tasandil vene suunas ja Brüsseli suunas. Teiseks maksuvõlgade ajatamist riigi viljasalv võttis juba otsese vastu, et kui on sõlmitud lepingud lepingus olid ette nähtud sanktsioonid neid sanktsioone rakendata väga-väga mitmeid meetmeid praegu ka peaministriga kohtus ja leppisime kokku, et nende küsimustega lähme valitsuse istungile. See võiks juba olla järgmine teisipäev, aga selleks on vaja veel natukene tööd teha. Analüüsid. Ja pangandusega jätkamegi kesknädalal teavitas Hansapank, et saab läbi Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupangalaenu. Esimese lepingu alusel annab Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupank hansapangale 10 miljonit Saksa marka ehk 80 miljonit Eesti krooni allutatud laenu. Leping on aga sisuliselt ühe vana lepingu muudatus ning see puudutab hoiupangale antud 25 miljoni saksa marga suurust allutatud laenu. Mõlema laenu puhul on ühine see, et EBRD soovi korral on tal kuni järgmise aasta 30. juunini õigus teha Hansapanga juhatuse kaudu aktsionäridele ettepanekule laenu konverteerimiseks aktsiakapitaliks. Kommentaar Hansapanga juhatuse esimehelt Jüri mõisalt EBRD esindajalt Andrei küüsletilt. Hansapanga juhatuse juhtkond näeb seda väga meelsasti, et EBRD omaosalus tänaselt nelja koma, ühelt protsendilt meie aktsiakapitalis suurendab, see on stabiilsust lisategur ja kui meil on siin täna skandina Haavia pankade osalus väga teravalt küsimärgi all, siis usun, et ever teest saab just see tasakaalustav ja sobiv puhver. Kui rääkida nüüd sellest, et kuhu me kavatseme seda raha paigutada või, või kuidas teda kasutada. Kui võtta niimoodi, et 10 miljonit Saksa marka on 80 miljonit Eesti krooni ja see võimaldab meil riskiaktivaid suurendada umbes 800 miljoni võrra siis küll peab ütlema seda, et tegelikult on ikkagi tegemist teatud mõttes ajutise lahendusega. Hansapank vajab oma arengukavade realiseerimiseks tunduvalt suuremat kapitali ja praegu on sisuliselt tegemist olemasoleva situatsiooni stabiilse olukorra kindlustamisele, puhvri loomisega. Mei alusta selle rahaga otseselt mingit uut projekti. Sellest laenust hakati tegelikult rääkima Hansapanga ja Hoiupanga ühinemise ajal, kui selgusid suhteliselt suured kahjumid ja tekkis mõte, et võib-olla on puhvri loomiseks täita korralikult väike kapitali normatiive siis kui selgus, et see asi nii põletavalt hull ei olegi. Aga tänaseks on elema kriis toonud täiendavaid vajadusi selle kapitali saamiseks on täiesti selgelt Andrus keskkonna muutudes ja eriti sellistes kriisi või kriisilähedastes tingimustes nagu hetkel Venemaa-alal asja institutsioonid tegelema sellega, et nad loovad omale puhvri mõlemas pooles nii kapitali kui likviidsuse osas et võimalikele turu muutustele adekvaatselt reageerida ja et oleks korralik kapitali maasse nagu kõige olulisem selle juures. Hansapanga emissiooni üle käis lõppeval nädalal vaidlus. Reedel tegid mehed otsuse Helsingis ära Rootsi kahest suurest pangast, kes Hansapangalt järele keelt limpsasid. Jäi peale. Swedbank ei olevat arvata, et Swedbank Hansapanga juhatuse välja vahetab, sest häid pankureid on Eestis vaid näpuotsaga. Swedbanki pakkumine olevat olnud üllatavalt hea, sest emissioon on garanteeritud praegusest turuhinnast kõrgema hinnaga. Ja teiseks vähendab aktsiate ostuõiguse andmine kõigile aktsionäridele ohtu, et Hansapanga börsilt hoopis kaob ja siis peavad väikeinvestorid oma aktsiad sisse soolama, sest nende müümine normaalhinnaga oleks võimatu. Ka on Hansapanga aktsiate müügist kogu see 1,4 miljardit krooni. Riigile üpris hea osutus. Aga vahetame nüüd veel kord teemat ja räägime taas riigikogust. Kolmapäevasel õhtusel istungil võttis riigikogu vastu riikliku kultuuripoliitika põhialused. Nõnda saab ehk mõnigi asi selgemaks ja võib-olla ka head alla. Kõige olulisem oli aga täna Eesti riigi kultuuripoliitika põhialuste absoluutselt üksmeelne heakskiitmine parlamendi poolt sel teemal ka lühikommentaarid. Esmalt kultuuriminister Jaak Allik. Ühelt poolt on see ühe väga pika etapi lõpp, viieaastase töö lõpp, mis algas 1993 Paul-Eerik Rummo poolt juhitud kultuuri haridusministeeriumis, geoloodi esimene variant Eesti riigi kultuurikontseptsioonist ja nüüd see tulemus, mis täna vastu võeti, oli minu meelest tõesti järgmisel tore, tähendab selles mõttes, et on kaks ja pool lehekülge põhiseisukohti, see on siis nüüd Eesti erakondade eesti poliitikute ühine kultuuriplatvorm, see on need aluseid ja nad ei ole väga üldsõnaliselt muidugi üldistatuse tasemel, aga nad üldsõnaliselt ei ole see müür mis on Eestis üle poliitilise võitluse üle erakondliku võitluse, mida Eesti riigikogu eesti rahvas, Neil postulaartidele peaks põhinema Eesti riigi kultuuripoliitika, tähendab see on riigi osa, see, mida tagab riik, see ei ole mingi mudel, et kuidas keegi kirjutab romaani võimalik pilti vaid see on, millise osa Eesti rahvusskulptuurist võtab riik enda vastutusel ja see on tänaseks kokku lepitud, see on minu jaoks ülimalt olul. Ning riigikogu kultuurikomisjoni aseesimees Lauri Vahtre. See tähendab siis seda, et nüüd on meil olemas dokument, mida iga kodanik saab lugeda, ta saab selle kohta oma arvamuse kujundada. Kui ta on ise konkreetselt kultuurivaldkonnas, töötab siis nii-öelda milline suund on riigil tema valdkonnaga seoses plaanis. Ja juhul, kui riik ja riigijuhid üritavad oma võetud kohustustest taganeda, siis on see dokument, millele saab apelleerida. Nüüd eriti oluline põhimõte on ikkagi kasvõi rahastada neid, neid, neid valdkondi, mitte sekkuda loomingu sisulist külge, ei hea ega kuri, aga mis on eriti oluline, et Camite heaga niimoodi üle poputades midagi või kedagi, mis puutub sellesse kontseptuaalselt võsasse, siis me püüdsime detaile vältida, näiteks ütleme kas või seoses teatrikunstiga, et piisab tõesti sellest, kui me ütleme, et riik toetab ka edaspidi teatrikunsti no näiteks, et selge sõnaga on öeldud, et eesmärgiks on see, et Eesti rahvuslik kinokoolkond säiliks. Jätkame nädalakommentaari jututeema ka välismaalt, aga mitte väga kaugelt, vaid üsna lähedalt naabrite juurest ja ikka ja loomulikult Venemaast. Meie korrespondent Moskvas Madis Hint, kas see valitsuse moodustamine Jevgeni Primakov-il on nüüd lõpuks ühele poole saanud ja missugune valitsus sellest siis õigupoolest tuleb? Primakov valitsusega küll ta on kaks probleemi, esiteks pole ikka veel jõudnud lõpule valitsuse moodustamine ja teiseks on nüüd kerkinud päevakorda uus. Kui nädal aega tagasi kardeti, et valitsus saab hirmsasti vasakpoolne ja kommunistid tõmbavad tema imidži alla ja vaata, et hakkavadki meeletult piirama turumajandust ja demokraatiat ja kõike muud sellist tsiviliseeritud maailmavaadet, siis nüüdseks on põhiliseks ohuks kerkinud see, et valitsusse on kutsutud erinevate maailmavaadetega ja ideoloogiate ka inimesi. Et ükski kõrvalseisja ei usu, et selline kompott võib tööle hakata valitsust nagu moodustatud luige, haugi ja vähipõhimõttel. Et igaüks peaks vedama eri suunas ja kokkuvõttes peaks olema hirmus hea. Aga millegipärast on tõesti, kriitikud on muutunud väga pessimistlikumaks. No sellest lõikest augustivähist võib ju lõppkokkuvõttes tulla välja mitte midagi ja see, ma arvan, et ainult pikendab siis riigi agooniat. See pikendab riigi agooniat, et muidugi esimene asi on see, et see ei ärata usaldust läänes, siin oli külg selliseid suuri viisakusvisiit, kohtumisi sel nädalal Euroopa Liidu suurte ja tublide riikide välisministrid käisid visiidid, tegid selliseid viisakaid ja sõbralikke avaldusi, aga kokkuvõttes ikkagi on mingisugust reaalset abi. Reaalset raha ei saanud esiteks. Ja teiseks ka põhimõtteliselt anti mõista, et pühkige suu puhtaks ka lähimas tulevikus. Näidake enne ja hakkama saate, aga selline valitsus, kus majandust juhib veendunud kommunist ja temast sutsuke allpool kogu riigi rahandust veendunud turumajandusideoloog. Selline asi ei ole tõesti maailmas nagu enne kusagil toiminud ja lääs peab olema väga ettevaatlikud ja äraootaval seisukohal. Kui me nüüd juba selle Habini pooleldi jõudsime, siis käis ka eelmisel nädalal läbi see jutt, et Venemaa on loobunud, ei võta vastu leedu pakutud humanitaarabi, et me oleme küll vaesed, aga me oleme siiski uhked. Missugune see majanduslik olukord praegu Venemaal on ja mida teeb siis rubla? Leedu abist alustades siis võib jõuda just nädalalõppu, päevadeni ja selleni, et Kaliningradi oblast võttiste suurima ahnusega vastuke leedugi meditsiiniabi sealjuures teda küll veel ohtralt tullidega maksustades ja bürokraatlikult kiusata ei saa ka ära öelda nad ikkagi ei saanud. Ka majanduslik situatsioon on endiselt täiesti määratlematu selle tõttu, et keegi ei saa aru, mis ikkagi toimub rublaga ka näiteks viimasel paaril päeval ja väga kiiresti jälle odavnenud, põhjustades meeletute kaubanduspaanikat tänavatel ja sealjuures on see rubla kurss kohati nii ebaloogiline, et kui näiteks dollar võib-olla võrdne peaaegu saksa margaga, nagu ta oli, siis kui oli rubla oma tipphetkel ja samas on praegu dollar ligi kolm korda kallim kui Saksa mark Vene siseturul ja ütleme niimoodi tänavamüügipunktidest, sellist loogikat nagu kusagil maas maailmas ei saa olemas olla ja see annaks ju meeletult võimalusi spekulatsioonideks. Ja ilmselt need Venemaal toimuvad ja teenivad mingit väga kitsast ringkonda. Ja lihtrahvas muidugi muutub aina kibestunumaks ning seitsmendal oktoobril oodata suure üleriigilise streigi ja masi miitingu laine osavõtjate arv näib aina kasvavat. Tahtsingi just küsida, et tegelikult käib siis endiselt see arvamus, et Venemaa on kõigi võimaluste ja suurte imedemaa. Kas need suured imed ei või lõpuks lüüa tõesti selleni, et rahvas tuleb massiliselt tänavale ja kannatus saab ühel hetkel otsa? Tundub, et nüüd on hakanud ka valitsus väga tõsiselt võtma seitsmendaks oktoobriks kavandatud üleriigiliste meeleavalduste ohtu. Asi on selles, et, et tegelikult on ka viimasel ajal vaatamata valitsuse sellistele välistele žestidele väga kiiresti kasvanute võlg riigiteenistujate ees on juba peaaegu et nälgivaid, arste, õpetajatest, rääkimata Venemaalt vähemalt kümnetes tuhandetes, kui mitte sadades tuhandetes. Koguvõlg on viimastel andmetel 86 miljardit rubla. Ükskõik mis kursiga seda ei jaga, aga saadetakse Eesti mastaapides ikka täiesti ette kujuteldamatu Rava hulk ja selge on see, et seda kiiresti kusagilt võtta ei ole ja selle lihtne pühkimine või emiteerimine tekitab mujalt pingeid juurde. Et valitsus on sotsiaalselt omadega tõesti väga pigis, siin käivad küll kavalad sammud, nagu olukorra maharahustamiseks kutsutakse valitsusega inimesi regioonidest, et nad siis tõestaks oma rahvale, et näed, meist hoolitakse. Aga ma kardan, et enam ei aita nälgivate õpetajat või kaevurit või veel enam arsti, et ta tuleb ikkagi tõesti nendele massimeeleavaldustele. Ja ma tean, et on väga tõsiselt Venemaa valitsus tegelenud ka, ütleme, korrakaitse, miilitsa ja sõjaväereaktsiooni ettevalmistamisega. Nendeks miitingutaksime. Nii et asi on tõsisem, kui esialgu paistabki. Aga miks ja, ja mille poolest peab uus valitsus nüüd tähelepanu pöörama järjest rohkem ka kunagistele tsaariaegsetele mure lastele eksis kaubkaaslastele. Vot see on nüüd jälle üks selline teema, mis seoses primakovi uue sellise õukonna poliitikaga ja Kremli ümber toimuvate intriigidega on jäänud natukene ajakirjanduse tähelepanu alt välja. Aga tegelikult on olukord Põhja-Kaukaasias võib-olla katastroofilised kui kunagi varem, võib-olla isegi hullem Venemaa jaoks kui enne Tšetšeenia sõja algust, sest põhimõtteliselt, kui hakata niimoodi sealt Kaspia poolt lähenema, siis Dagestanis ei valitseb mitte mingit korda seal pidevalt midagi vabastab, toimuvad massimõrvad, rakett, rünnakud, islami äärmuslased, kas omad või tšetšeenid, ründavat miilitsapoiste ja sõjaväeosi jõgi, midagi nende pidurdamiseks ette võtta ei suudeta Tšetšeenia eraldunud, nagu ta on, aga ka Tšetšeenias on siiski omad sisekonfliktid niimoodi väga käärimas ja võivad hakata ületama nagu seda administratiiv Jüri Tšetšeenia siis ülejäänud Venemaa vahel. Ja nüüd selgub, et praegune või senini nagu rahulikumaks peetud siis Mustamäe merepoolne osa Kaukaasias, et ka seal on mingisugused söödad rahvuskonfliktid ja komad, tihti poliitikutevahelised kodu sõjakesed tekkimas niimoodi, et kokkuvõttes tihedalt asustatud ja juba ajalooliselt väga sõjakas piirkond on muutunud selliseks lapseks, et temaga on tegelenud viimastel päevadel üsna tõsiselt Jevgeni Primakov ise. Rääkimata sellest, et siseminister no siin on ikka olnud seal väga tihedane külaline. Viimase kahe kuu jooksul. Ja me jätkame nädala kokkuvõtet nüüd kõige värskemate sündmustega, mis algasid täna hommikul Sakala keskuses Tallinnas. Nimelt peab seal hästi Koonderakond oma seitsmendat kongressi. Praeguseks peaks olema ja sõnavõttude käes aeg ja kõige põnevam osa nii-öelda kongressist ehk siis uute juhtorganite jaga. Uue erakonna esimehe valimine jääb pärast lõunasesse aega. Aga esmalt üks intervjuu, mille ma jõudsin salvestada erakonna kongressi koridoris ringi kõndides ja ajame juttu Postimehe parlamendi reporteri Heiki talvinguga. Rahulik lepp bee tav oli üsna mitu revera tema peamiseks konkurendiks peetud Tiit Vähi suunas. Et sõnad, mida ei ole ajakirjanikele välja jagatud tekstis, et ma ei usu, et need siin on palju tigedust oli otsene vihje. Siimon on veendunud selles, et Eestil läheb hästi veendunud selles, et Eesti hakkas hästi minema pärast seda, kui reform algatas vähi. Jälle väransena komandör, otsene kummardus Tiit Vähi suunas. Ta ei varja ka majandusraskusi. Kuigi kuluaarides on juba nurisetud selle üle, et ta oleks pidanud näitleja rohkem välja tooma ja ennustatakse, et majandusega seotud inimene hakkab majandusteemadel tunduvalt teravamalt sõna võtma. Sellele viitab kasvõi ka vähieelne artikkel või vabandust intervjuu Eesti Päevalehele. Aga üldiselt oli esimene ettekanne oli rahulik ja oluline oli muidugi see, et Ta ütles otse välja, et valimisliit peab tulema ja valimisliit peab tulema mitte ainult maarahva ühendusega, vaid ka arenguparteiga. Need, kes veel lahtiseks küsimuse sellest, kes võiks olla koalitsioonipartner pärast valimisi, ta ennustas täitsa õigesti minu meelest seda, et isegi siis, kui KMÜ moodustatakse noh, koos arenguparteiga ikkagi õnnestub neil saada üle 51 hääle ja tuleb leida mingi koalitsioonipartner silma, jättis lahtiseks selle, kes võiks praegu olla. Sõltub kõik hääletamistulemustest armasta ja muidugi ka sellest, kuidas jõutakse ühistele seisukohtadele valitsuskoalitsiooni suhtes. Kas sulle ei tundu, et see kongressi meeleolu on sootuks teine kui aasta tagasi rahvusraamatukogus toimunud kongress? Kui päris aus olla, ma ei mäleta nii väga detaile, aga millegipärast ei tundu. No erinevus on muidugi juba kasvõi selles kohas, sellepärast et siis oli siis oli Koonderakond oli tunduvalt väiksem delegaate niivõrd vähe, et nad mahtusid Rahva raamatukokku ära, nüüd on neid nii palju, et nad sinna mahtunud ja see on muidugi oluline märk. See näitab, et hoolimata kõikidest oma vastaste ennustustest koonderakonnal on siiski mingisugune jõud olemas. Mulle tundub, kui ma tagasi mõtlen möödunudaastase kongressi peale rahvusraamatukogus, et siis oli Mart Siimanni ettekanne sootuks tagasihoidlikum veelgi niisugune üldsõnalised ja mitte midagi ütleva. Ja selle järel torkas eriti teravalt ja suure kontrastina silma just nimelt see, kuidas võttis sõna siis Tiit Vähi, kes ei jätnud kivi kivi peale. Nojah, aga tookord oli simman ka alles selline noor ja alles tulnud nüüd Pole kogemust juurde saanud peaministrina ja ka erakonna esimehena. Aga kas kivi kivi peale järgi jääb, eks see selgub mõne aja pärast, kui Tiit Vähi on oma kõne ära pidanud. Kuigi ta küll kavas ei ole, aga põhimõtteliselt, kas sa arvad, et ta täna ka kindlasti esineb ja sõnavõtud on olemas ja ma usun, et Vähi ei ta oma sõnavõttu pidamata? Kui nüüd natukene lehitseda seda nimekirja, kes on esitatud või esitatakse erakonna juhatusse, siis tõepoolest see juhtorganite valimine on ju see, mis kõige rohkem kirgi üles kütab ja huvi tekitab. Kuidas prognoosikas valimine läheb ladusalt. Kõigepealt alustame sellest, et esimehe kandidaatideks on praegu delegaatidele jagatud paberites ainult üks nimi Mart Siimann. Juhatuse liikmetel 21-le kohale on 54 nime. Esimene pilguheit sellele üllatas sellega, et välja on jäänud kaks koonderakonnas olulist rolli mänginud hinge praegu valitsuses. Minister Jaak Allik. Paul Varul. Muidugi ei tea, võidakse ju juurde lisada ka praegu, praegu neid ei ole. Loomulikult on juhatuse liikmete kandidaatide hulgas Tiit Vähi on Ülo Nugis. Mart Siimann ei ole nimelised. Mainitud ka erakonna esimees on esimesena kirjas. On peasekretär, on fraktsiooni liikmeid. Ja on ka esimene aseesimees ehk sisi veenvam. On tavaline aseesimees Arnold Kimber, need osa selliseid kohti tuleb juba niimoodi praegusest ametikohast tulenevalt. Ma ei julge siin praegu prognoosida, milliseks kujuneb juhatuse koosseis, selleks peaks teadma Koonderakonna siseelu tunduvalt rohkem kui Ma teen, kuigi näiteks Ülo Nugis on ajakirjanikele öelnud, et teda võiks toetada umbes peaaegu pool erakonna kongressi delegaat teedest, järelikult siis võib oletada, et Need inimesed on, võivad juhatuses muutuda domineerivaks koos vähipoolehoidjatega ka noh, see peaks selguma viie-kuue tunni pärast. Pidevalt halli võib etendada täna sellel kongressil veel elama viis juhatuse valimistel ainult tõenäoliselt, sest esimeheks ta ei on viidanud, ilmselt ei kandideeri. Nõnda palju siis jutuajamist Heikki Talvinguga postimehest aga Oll lubata, kui mul veel pisut lehitseda peaminister Mart Siimanni ettekannet tänasel kongressil. Mart Siimann tõi välja, et Koonderakond asus kolm ja pool aastat tagasi oma liitlastega kandma võimuga seotud kogu vastutust ja see on põhimõtteliselt läinud hästi, sest võrreldes 94-ni aastaga on nii keskmine palk kui ka pension tõusnud vastavalt siis kaks ja pool korda ja 2,8 korda. Nõnda et justkui ei peaks sama põhjust rahulolematusega. Eriti märkis ära peaminister koalitsiooni hea töö Euroopa Liitu pürgimisel et just nimelt olulisemad sammud, ühinemisavalduse esitamine, jaga assotsiatsioonilepingu sõlmimine, astute ju praeguse valitsuskoalitsiooni rajal. Loomulikult jätkab valitsus tööd selleski suunas ja peab rahvusliku julgeoleku seisukohalt väga oluliseks prioriteediks Eesti ühinemist NATOga. Sisepoliitikas on valitsuse tegevus juba välja töötatud muulaste integratsiooniks eesti ühiskonda. Loodud on mitte-eestlaste integratsiooni sihtasutus, väljakutsutud riigikeeleõpetaja amet. Eelarvepoliitikas on leidnud üsna selge väljenduse regionaalpoliitilised taotlused ja ette on valmistatud viimaks ka pensionireform. Eestile edu toonud majanduspoliitilised prioriteedid Mart Siimanni arvates veel muutunud ja ta loodab ja soovib, et põhimõtteid ei muudeta ka järgmiste valitsuste. Mis puudutab nüüd suurt vastuolu oletatavat väidetavat vastuolu Koonderakonna sees, siis selle kohta kinnitas peaminister, et need on spekulatsioonid ja et täielik üksmeel valitseb teatavasti ainult kalmistul, nii et ühest eksisteerimast erakonnast ei olegi mõtet loota täielikku üksmeelt. Koonderakond on demokraatlik erakond, kus dialoog ja mõttevahetus on iseenesestmõistetavad ja on üsnagi normaalne, et valimisvõitlus toimub ka sellel kongressil, mis praegu kestab Sakala keskuses ja seda me võime aimata ja sellest aru saada pärastlõunal, kui hakatakse üles seadma erakonna esimehe ja juhatuse kandidaate. Tõsisemalt peatus peaminister kuritegevuse probleemil ja lubas, et valitsus on taas tuleva aasta riigieelarvest ette näinud politsei palkadeks. Lisa lisa valt 277 miljonit. Ent mitte ainult politseinike palgad ei ole tõusmas, sama on ka kultuuritöötajate ja õpetajate puhul oodata nii, et nendegi rahakotis peaks kroonide arv natukene suurenema. Tuleva aasta riigieelarve see eelnõu on peaaegu valmis ja need eesmärgid nimetas peaminister ära. Prioriteedid on siis inimeste heaolu ja turvalisuse suurendamine, Eesti välispoliitilise positsiooni kindlustamine, Eestimaa regioonide ühtlasema arengu tagamine, maaelu ja põllumajanduse toetamine, õpetajate ja kultuuritöötajate palkade tõstmine, jaga elamumajanduse arendamine. Elamumajanduse arendamiseks on valitsus kavandanud tuleval aastal 140 miljonit krooni ja see on tõepoolest üsna uus suund. Riigikogus on aga Koonderakond paraku vähemuses ja see loomulikult seab tõsise vastutuse kõigi seaduseelnõude puhul teha tõsist koostööd opositsiooniga, olgu siis ühelt või teiselt poolt. Majandusliku edu aluseks peab peaminister oma ettekande põhjal suuresti seda, et Eestil õnnestus varem kui enamikul teistel kesk- ja Ida-Euroopa riikidel viia läbi esialgsed reformid ja see ei toimunud mitte aastatel 1993 94 vaid veelgi varem, nimelt 92. aasta kevadel ja suvel. Ja siis oli valitsuse eesotsas Tiit Vähi. Siis oli hindade ja vahetuskursi vabastamiseni aeg ja siis kehtestati range fiskaalpoliitika ja toimus rahareform. 92. aasta oktoobris võimule tulnud Isamaa koalitsioon oli vaid nende protsesside jätkaja. Seega siis tegelikult tegi Mart Siimann taas tillukese kummarduse oma eelkäijale ja erakonna endisele esimehele Tiit Vähile. Loomulikult on majanduses probleeme, neid ei varjanud ka Mart Siimann oma ettekandes ja peatus pikemalt majanduskasvul, aga ka rahapoliitikal ja jooksevkonto defitsiit on endiselt ohtlikult suur. Aga peaminister kinnitas, et valitsuskoalitsioon jätkab konservatiivset eelarve poliitikat ja ei tagane siin mitte üks toll. Nendest nõudmistest. Kõigest hoolimata on Eesti majanduskasv väga hea ja esimesel poolaastal oli see 7,3 protsenti mis on kesk- ja Ida-Euroopa riikide vastavast keskmisest oluliselt suurem. Seal oli see number nimelt neli protsenti. Ja aasta lõpus loodetakse saada kuus protsenti majanduskasvu. Niisuguse eesmärgi võib tõepoolest testiga saavutada, kui kõik läheb hästi. Aga kui nüüd rääkida eelolevatest riigikogu valimistest, siis loomulikult on sellestki Koonderakonna kongressil täna pikemalt juttu. Mart Siimann peatus vaid võimalusel, et kui Koonderakond läheks valimistele üksi, siis tõenäoliselt ei võidaks ta neid valimisi. Parimal juhul võiks Koonderakond arvestada siis riigikogus vaid 10 kuni 12 kohaga. Ja loomulikult oleks siis jagada võimu mitmete partneritega. Aga on otsustatud ja selle otsuse tegi Koonderakonna juhatus. Möödunud reedel tehakse ettepanek maaerakondade saadikutele luua taas valimisliit KMÜ ehk siis Koonderakond ja Maarahva Ühendus. Aga seekord on seal ka veel üks uus liige ja läbirääkimised käivad arenguparteiga, keda võiks samuti kaasata Uuesse uude valimisliitu. Et Koonderakond on alati olnud pragmaatikutest koosnev erakond, siis eelmiseks valimisteks sõnastatud sotsiaalse turumajanduse loosung ei tähenda muud kui seda, et Eestil on kasulik avatud turumajandus. Sedagi rõhutas Mart Siimann. Ja peaminister tõi välja arvates sobiva loosungi järgmisteks riigikogu valimisteks. See võiks olla niisugune kindlalt ja rahulikult edasi turvalisema, targema, tasakaalukama ja jõukama Eesti suunas. Ja ära ei peaks ütlema ühelegi võimalusele, nii et kõigi partnerite suhtes haavad Koonderakonna ja Maarahva ühendusega koostööd teha on uks avatud. Nõnda kinnitas peaminister Mart Siimann aga vähemalt veel üks tilluke intervjuu, mille salvestasin Koonderakonna kongressil ja see jutuajamine on Koonderakonna Riigikogus töötava fraktsiooni esimehe Mati näosega. Temalt pärisin, missuguseid plusse ja miinuseid võita. Fraktsiooni kontosse kanda lõppeva aasta puhul. Koonderakonna fraktsiooni kuulub käesoleval hetkel 16 riigikogu liiget, kusjuures erakonna liikmed on lisaks veel kaks, kes ei kuulu Koonderakonna fraktsiooni. Endel Eero, kes on tugevdamas Pensionäride Perede Erakonna fraktsiooni ja härra Nugis, kes formaalsetel põhjustel ei saa kuuluda Koonderakonna fraktsiooni, me oleme andnud ka kaotusi. Meil on tulnud vahepeal juurde ära läinud, kaks inimest on meil ära, nii et sisuliselt sellest momendist, kui me 95. aastal seal riigikokku tulime, oleme summaarselt kaotanud ühe inimese. Kuidas me oleme siis tööga hakkama saanud, eks me oleme üks osa riigikogu koosseisust ja kui võtta, et tegemist on vähemuskoalitsiooniga, siis võib öelda, et need ütleme, 18 inimest 101-st on oma tööga hakkama saanud, sest vähemuskoalitsioon siiski toimib. Ütelda, et tulemusteta. Eelarve vastu võetud põhiliselt riigi põhilised seadused, mis riigielu puudutavad, on kõik vastu võetud ja loomulikult opositsiooni ühe või teise poole kaasabile. Sest selles situatsioonis, kus me oleme vähemuses, KMÜ ka, kuid, kuid samas ühinenud opositsioon ei ole nii-öelda meid paika pannud võib öelda julgelt, et tegemist on ka vähemus opositsiooniga. Kui kõik opositsioon liikmed kokku liita, siis oleks need küll rohkem, kui opositsioon on killustunud ja, ja seetõttu. Me oleme saanud töö käigus leppida kord ühe, kord teise huvigrupiga kokku ja ja, ja võib öelda tõepoolest, et võib-olla ühe käe sõrmedel on neid seadusi, mida me ei ole suutnud riigikogu läbi viia. Tõsine katsumus on taas jälle ees ja see on loomulikult tuleva aasta riigieelarve seaduseelnõu. Kuidas te arvate, kas läheb tõsiseks maade jagamiseks nii nagu see oli möödunud sügisel või läheb seekord natuke hõlpsamalt? Aga arvestades eelseisvaid valimisi, vist tuleb arvata, et võib-olla veel keerulisemaks. Kõige esimene küsimus on põhimõtteline küsimus, kas Need, kes ei ole võimul olnud, kannatavad välja, et üks koalitsioon saab olla terve perioodi võimul ja kui opositsioon leiab, et neil väga nii-öelda südame peal ei kriibi, siis siis tõenäoliselt me võtame riigieelarve vastu. Aga kui langetatakse otsus, et mitte mingil juhul ei saa lubada niisugust toredat muutust siis läheb meil raskeks. Kas Endel Lippmaa kui Koonderakonna asutajaliikme lahkumine koonderakonnast jaga Riigikogu Koonderakonna fraktsioonist nagu ta on oma kirjas teatanud, on teile valus kaotus? Loomulikult akadeemiku ja koloriitse kuju kaotus on, on valus, samas nagu kõik teavad. Endel Lippmaa on väga raske persaal. Nii et nagu elus ikka. Nii ja naa. See oli siis jutuajamine Mati Meos ega kes on Riigikogu Koonderakonna fraktsiooni eesotsas. Nagu juba eespool öeldud, tuletan veel kord meelde, et mitte enne kella viit või isegi veerand kuue paiku õhtul saame uudistesaadetes täpsemalt teada, kuidas lõppes Koonderakonna kongressiorganite esimehe valimine. Ja tõepoolest 54 kandidaati on 21 liikmelisse juhatusse üles pandud. Kes neist valitud saab, see selgub pärastpoole. Õige põgusalt siin olles veel lehitsen, lehitsen Koonderakonna seitsmenda kongressi resolutsiooni, seda küll etteruttavalt, aga loodame, et nad sellega vastu võtavad. Kongress on tõdemus, et tunduvalt on suurenenud erakonna liikmete arv, seda oli kvaga ruumi vahetamisest näha ja aru saada. Kasvanud on noorte ja naiste osakaal erakonna liikmeskonnas ja juhtunud organites. Ja üldiselt on erakonna liikmete koostöö kõigil tasanditel näod. Valitsuskoalitsioon ja Koonderakonna juhitud valitsus on viimaste aastate vältel taganud sotsiaalse turumajanduse põhimõttel stabiilsuse riigis moodustatud on stabilisatsioonifond loodud eeldused sissetulekute ja pensionide tõusuks. Toetuse ja abirahad on vähekindlustatud elanike gruppidele kasvanud kiiremini. Tarbijahinna indeks. Koonderakond hindab kõrgelt senist koostööd valitsuskoalitsiooni kuuluvate erakondadega ja peab väga tähtsaks selle jätkamist. Jätkuvalt, et peetakse oluliseks koostööd Eesti Pensionäride ja Perede Erakonna, Maarahva Erakonna, Maaliidu jaga teiste sotsiaalset turumajandust toetavate erakondade ja huvigruppidega. Nõnda palju siis koonderakonna kongressist, aga nädala kokkuvõte saab sellega ümber. 38. nädala kokkuvõttesse tegid kaastööd Agu Uudelepp, Vallo Kelmsaar, Kai Vare, Uku Toom ja Madis Hint. Saate toimetas Anneusvet koos Annika helemetsaga. Meie soovime teile ilusat päeva.