Manivald Kasepõld väljakujundamisel oleva kaitsevägede staabi ajutine ülem polkovnik Ants Laaneots on kuulutanud välja võimaluse vabatahtlikel astuda formeeritavatesse üksustesse. Kas kaitseliit, sina oled teatavasti kaitseliidu juht, kas kaitseliitu läheb ka praegu veel vaja, milline on sinu seisukoht? Ja kaitseliitu läheb kindlasti veel vaja. Kui me vaatame, millised jõud üldse on võimalik vastu seada Nendele jõududele, mis ähvardavad Eesti rahvast siis ütleme, et peale kaitseliidu suuri organiseeritud jõude vastu seada ei ole. Ja kaitseliidu vajadus lähemal ajal suureneb veelgi. Millal võiksid tegelikult esimesed üksused või esimene üksus üldse valmis saada? No ma usun, et see aeg saab olema veel küllaltki pikk. Vabatahtlikult armeesse kutsumine ennast ei õigusta, kuna vastavas koguses mehi me kokku ei saa. No ikkagi see üldine suhtumine kaitseväkke on tauniv ja tõrjuv ja ei mõisteta, et kaitseväge on vaja luua kiiresti ja operatiivselt. Aga ikkagi kogu selle asjaajamise juures on mingi selline nõukogulik pitser. Läheb nagu vanadel aegadel. Kõigest võib-olla ei tasu rääkida selles mõttes, et nüüd sõjaväeline tegevus on selline ala kus vastaspool ei peaks liiga palju liiga kergesti teada saama. Aga üldjoontes võib-olla saaksid Skitseerida seda, millega kaitseliit praegu tegeleb. On kaitseliidu ülesandeks praegusel hetkel on igati kaasa aidata ka loodava ka kaitseväe moodustamisele ja kaitseliidu oma koosseisu väljaõpetamine kindlasti praegu ja samuti ka mitmesuguse varustuse hankimine ja meestele selgeks tegemine, kuidas seda varustust ja neid vahendeid kasutada. Samuti oleks praegu vaja kaitseliitu igati koondada ühtseks ja tugevaks löögijõuks. Kaitseliidul oli pikemat aega, ütleme, Nõukogude tingimustes selline põrandaalune maik küljes. Kas on muutunud või muutumas pärast Eesti iseseisvuse taastunnustamist nii mitmete riikide poolt? Nüüd võib öelda, et oleme poolpõrandaalune organisatsioon kuna ikkagi selline suhtumine on meie organisatsioon, nii meie nimetust meie organisatsiooni nime välja öelda siiski veel ei taheta või ei juleta. Ja me peame siin tegutsema teiste nimetuste all meeskonnad on nagu julgestuseks, mõnede objektide kaitseks planeeritud, aga mitte ei ole öeldud välja, et kaitseliidu allüksus sellel objektil valvet korraldab. Kuidas on lood relvadega, kas kaitseliidul ja kaitseliitlastel on õigus relvi omada? Aga kuidas sa suhtud sellesse küsimusse natukene laiemas laastus, kas, kas eraisikutel, ütleme, näiteks maainimestel peaks või võiks olema õigus omada relva, näiteks oma kodupaiku? Ka kaitse huvides kaitseliit kui sõjaväeline organisatsioon lähtudes 31. aasta põhikirjast võib omada relvi ja mis sõjaväeline organisatsioon on ilma relvadeta. Kui vaadata rahvarelvastamist, siis peab ütlema, et praeguseks on olukord muutunud selliseks, et maainimestel ei ole turvalisust, ei ole mingisugust kaitset praktiliselt peale omaenda organiseeritud kaitse. Ja et vastu hakata kasvõi ainult kuritegelikele rünnakutele. Selleks on kindlasti vaja maainimestel lubada omada enesekaitseks relva. Muidugi relva omamisel tekivad siin mitmed probleemid, mis oleks vaja lahendada. Aga põhimõtteliselt relv peaks olema. Meenutaksin omalt poolt, et, Vaid ikkagi avalikult andnud rohelise tule. Ma ei oska öelda, nüüd kui suur tema seljatagune on, aga ka rohelise tulekaitseliidule hakata relvi juurde hankima muretsema, sest et tõepoolest talv võib tulla küllaltki pikk ja rahvas ja riik on ilma kaitseliiduta suurelt osalt jäetud jumala hoolde. Kas kaitseliit on huvitatud endisel kujul juurdekasvust ja kuidas saab võtta ühendust kaitseliiduga? Kude kasust oleme me igal juhul huvitatud ja Eesti vabariigi ajal oli kaitseliit väga suur ja tunnustatud organisatsioon siis on meil selleks veel küllaltki kasvumaad ja oleks vaja noori kaitseliidu ridadesse et kaitseliiduga liituda. Selleks soovitan võtta ühendust maakondades kaitseliidu malevate pealikutega ja samuti on võimalik tulla ka kaitseliidu ajutisse staapi Narva maantee kaheksa, kolmas korrus, tuba 31 ja siin saab siis informatsiooni täiendavalt, kuidas kaitseliidu liikmeks astuda. Kuulete intervjuud kaitseliidu ülema kolonel Manivald, Kasepõlluga igal organisatsioonil on, on raskusi ja millised on kaitseliidu praegused mured? Kaitseliidul muresid jätkub. Kui me vaatame suhtumist kaitseliitu, siis tahaks, et üldsuse suhtumist kujundatakse ikka sellisena, et kaitseliit oleks organisatsioon, kes eesti rahvast kaitseb ja samuti rida kaitseliidu ohvitsere ei ole praeguse valitsuse poolt tunnustatud ohvitseeridena. Siis võiks nimetada ka muidugi sellist probleemi, et kaitseliit ei ole küllaldaselt varustatud vahenditega, et seda kodanikkonna kaitset teostada. Ja ka praegused seadused mõnes mõttes takistavad kaitseliidu tegevust. Nii ühiskondliku korra kaitsel ei saa kaitseliitlased kasutada erivahendeid ja on probleeme muidugi käsitulirelvade omamisega ja kasutamisega. Samuti peab ütlema, et ei ole kaitseliidul ka korralikku vormiriietust veel kuna mitmelt poolt seda vormiriietust on püütud hankida, kuid need võimalused on väga napid. Ma seda hulka kaitseliitlasi, kes praegu kaitseliidu ridades tegutsevad ühtse vormiriietusega varustada, see muidugi võtab veel aega ja, ja küllaltki palju materiaalseid kulutusi, nii et probleeme meil jätkub. Nüüd järgmise küsimusega võib sattuda pisut õhukesele jääle selles mõttes, et tasu asjata tekitada inimestes mängsust hirmu psühhoosi inimesed on nagunii Eestis praegu mures tuleviku pärast, aga sa viitasid alguses ka niimoodi sõjaväelase vaatevinklist põldudele, millised stsenaariumid on sinul südamel? Ohtusid Eesti rahvale ja Eesti riigile on mitu. Kõigepealt olukord naabri juures idanaabri juures võib muutuda siin üleöö väga kriitiliseks ja sellisel juhul võime oodata ka sealt poolt tulevaid rünnakuid. Samuti võib sõjavägi väljuda kontrolli alt. Sõjaväeüksused, relvastatud üksused ja sellised kontrolli alt väljunud üksused võivad tulla Eestisse ja alustada siin aktsioone, et varustada end toiduga ja muidugi ka röövida teisi väärtusi. Ei ole välistatud ka kohapealsete üksuste allumatuse avaldus ja ka need üksused võivad siin hakata Eesti rahvale küllaltki palju pahandust tekitama. Ning organiseeritud kuritegevus ka see on üks mis ei ole Eestimaa pealt kadunud. Ja see organiseeritud kuritegevus tahab oma võimu Eestis tunduvalt kindlustada ning need jõud, kes on võidelnud kogu aeg Eesti iseseisvuse vastu. Ka sellised jõud võivad ennast organiseerida ja hakata tegutsema. Vabaduse vastu lõpetuseks vähemalt mis minusse puutub, kolonel Kasepõld, üks küsimus, mida võiks suunatult küsimuseks pidada, selles mõttes, et mina küll ei varjama oma isikliku heatahtlikkust või positiivset suhtumist kaitseliitu heatahtlikku hoiakut riigil nii nagu mina asjast aru saada. Mul on ainult üks tema olemasolu õigustav funktsioon. Ja see on kodanike kaitse. Ometi on kaitseliit asunud pikemat aega mõningate ringkondade kui need asja diplomaatiliselt serveerida. Peksupoisi rollis. Sa tunned oma mehi, millise hinnangu sa neile annad, käiakse nendega ülekohtuselt ümber? Ja kindlasti mehed on tegutsenud omast ajast ja oma rahakoti peal ning sellist tegevust tulekski igati ainult kiita, aga mitte takistada sellel tegevusel laienemist. Ja Eesti rahvakaitse suurenemist ei tohiks takistada. Ma tean, et kaitseliit on nagu auditki alati valmis, siis kui vesi ahjus. Nii et kui polkovnik Laaneots nõuab kaitseliidu depolitiseerimist, siis üks käsi peaks pesema teist. Ka valitsuse hoiak peaks olema kaitseliidu suhtes, teeb politiseeritud. Kaitseliitu võib jälle vaja minna. Ärme sülitame kaevu.