Tere kaunist argipäeva. Alustan saadet meenutusega, et iga linna ja valla arengukavas on kindlasti sees punkt selle kohta, et tuleb arendada turismi. Täna saates küsime, kas Eesti tegelikult ikkagi armastab ja aitab meile külla saabunud välismaalasi. Ja kuidas tunneb ennast üleüldse välismaalane, kui ta viibib Eestis ja selleks me tegime ka ise väikese eksperimente, püüdsime Eestimaal ringi vaadata välismaalase rollis, ent kõigepealt saate osalejad. Ja saates on siis Eve Rohtla Sakalast, Margus Mets Pärnu postimehest ja mina olen Rein Sikk Eesti päevalehest. Aga alustuseks tutvustan kõigile kuulajatele ka saates olevat elus välismaalast nii-öelda eksperti. Nimelt kirsi Vardonen üles, raadioajakirjanik. Räägi, mis ajenditel sa üldse Eestimaal oled? No mina tulin siia, et õppida eesti keelt ja tutvuda meediaga, et ajaleht ega et olen olnud seal poolteist pood Rakveres ja, ja Virumaa teatajas olen olnud nagu enam-vähem frakti kantina praktiseerimas vaatamas, kuidas kirjutatakse ja missuguseid reportaaži tehakse. Nii, aga kuidas tunned sa ennast Eestis välismaalasena, kas Eesti on soomlase sõbralik riik? Pole viga, et mul on kõik läinud nii hästi, et inimesed toovad eriti sõbralikud ja nagu avatud ja tahavad rääkida minuga ja tahavad abistada, kui mul midagi probleemid on. Need kõik on läinud. Olgu, nii, eile tegid sa suure uurimistöö, püüdsid teada saada, kui palju on Lääne-Virumaal ja Rakveres võimalik saada soomekeelset infot, aga selle juurde jõuame peagi. Aga sama küsimus ka teistele stuudios olijatele, Eve ja Margus, kas teie arvates on Eesti välismaalase sõbralik või mitte? Eve? Mul on selline tunne, et Eesti väga tahab välismaalase sõbralik olla, aga meil ei tule praegu veel päris hästi välja, sest me alles ise kohandame ennast turiste vastu võtma, alles õpime seda ametit kogu hingest, me seda väga tahame, aga kas meil siis ei ole päris oskusi? Keele oskustest jääb puudu, jaagu, keele oskusi on vähe, siis igasugune tõlketeenus on väga kallis. Et me nagu püüdleme selle poole ja samas me päriselt tahaksime hirmsasti, et välismaalased meile külla tuleksid. Et me neid suudaksime väärikalt vastu võtta, et me oleme nagu kusagil seal vahepeal. Aga neid välismaalasi endale külla ka südame sellepärast et meile kohe meeldib teiste kultuuride teiste tavadega suhelda või sellepärast, et välismaalasel on taskus ilusa suur rahakott, kus raha on üldjuhul natukene rohkem kui eestlase rahakotis. No mina olen ju kõigile teadaolevalt mulki, mina kaldun sellele teisele poolele, et ju me ikka armastame rohkem seda välismaalase taskus olevat raha. Aga, ja muidugi võib-olla ma teen kellelegi väga liiga. Võib-olla mõned inimesed tahavad seda tööd ka väga südamest ja hingest teha, et neil need kaks asja lähevad kokku. Aga lihtsalt heast südamest ja tahtmisest on vähe, kui, kui selle eest ka tasu ei saa, nii et ma arvan, see on täitsa normaalne, et me teeme seda tööd selleks, et seda sellest ka teenida. Margus, mis sina arvad? Mina olen seda meelt, et regiooniti on see pilt ikkagi väga erinev, et kui me räägime Tallinnast, räägime Pärnust, siis kujutleme kohalikud inimesed kipuvad juba ütlema, et need linnad on liiga välismaalase sõbralikud ja liiga palju arvestatakse turistidega juba nii-öelda pärisasukas on ära unustatud, et kui me jalutama aga Pärnu kesklinnas, siis väga sageli kipuvad olema soomekeelsed sildid või kohvikutes soomekeelset menüüd eestikeelset justkui justkui enam ei olegi. Et nii ja nii, ja, ja kui sa sõidad kuskile lõuna Lõuna-Eestis, siis on paratamatu see, et seal soome keelt ei kõnelda ja, ja tuleb kuidagi selle eesti keelega hakkama hakkama hakkama saada. Neid pilte väga, väga väga erinev võiks, võiks tegelikult ühtlasem olla. Kirsi, kas sina tunned Eestis, et sinust ollakse huvitatud kui inimesest või kui rahakotist? Ma tunnen, et minust on huvitatud inimeseks. Ja kui inimesed, aga oled sa tähele pannud seda, et näiteks kas või sulle pannakse mingi suurema arve kusagil kasvõi sellepärast, et sa oled välismaalane, välismaalaste pealt tuleb teenida. Seda ma ei tea, et ma olen nii loll, et ma Nonii Virumaa Ta viis hiljaaegu läbi ühe huvitava eksperimendi, nimelt saatis Virumaa teataja ühe oma noore reporteri Rakvere tänavatele jalutama ja ta Ta mängis puu inglise keelt, rääkides Norra turisti. Ja ütleme tõesti, kui Tallinnas ja Pärnus Mullen Margusega absoluutselt nõus, et ja paljugi sellest, mis toimub, on tõesti sellepärast, et välismaalastelt nende raha kätte saada siis Virumaa Teataja reporter kas tänavatel ääretult sooja suhtumist, kuni selleni välja, et ühes kaupluses õpetati talle seda, kuidas valmistada, kama, viidi kohe külmkapi juurde, kuna müüjal ei tulnud meelde, kuidas inglise keeles on hapupiim siis võeti sealt välja hapupiim, näidati, kui palju seda hapupiima peab panema, siis toodi kamapulber ja nii edasi, et kui see müüja lõpuks sai aru, et tegemist oli eksperimendiga, siis ta oli kuidagi natukene vanad, et nagu sest tõenäoliselt tõenäoliselt võib-olla tavalist inimest, kes oleks küsinud, nagu tahaks kama, kama retsepti teha, eriti kui veel tegemist on niimoodi teismelisena noormehega. Ma ei tea, kas seda öeldakse, mitte, aga igastahes sihukesed huvitavad huvitavad kogemused. Aga Kirsi, sina tegid eile sisse Rakveres suure suure otsinguinfobaasidest kui k i-punktist, et teada saada näiteks, kas soomekeelset informatsiooni üldse soomlane võib eestimaa saada või mitte, mis tulemused sulasid. No küll see tänun saada, et Rakveres on üks raamat on Rakverest soome keeles kirjutatud ja siis ma helistasin siia lahuma rahvusparkisse vai parkile ja seal on slaid programm seitsme 17 minutit on soome keeles ja veel on nagu radadest kirjutatud vihikuki. Ja leidsin ka sealt infopunktist palju infi, et et tasuta oli palju nagu põhjus, viron siin pöhja Virumaa ja Tallinnast oli palju ka pisikuid ja Lääne-Virumaa aasta. Palju oli, et olen rahul nendega. No palju ilusat värvilist paberit, kindlasti tuleb rahul olla, aga kas seal paberi sisu on see, mis näiteks sind kui soomlast huvitaks, kas sa nii kaugele ka oma uuringutes jõudsid? Mina ei ole küll neid kõiki veel läbi lugenud et seda ma ei oska öelda. Kas midagi, kas midagi jäi ka silma mida võib-olla tuleks teha, teha rohkem või paremini selleks, et soomlane tunneks ennast tõesti Lääne-Virumaal nagu kodus? Võiks olla, no just, et, et kui nagu poest Lähed ja tahad midagi toitu süüa teha, siis need retseptid oleks küll hea, et nagu kuidas teha verivorsti. Et ma ei teadnud seda ja praadin pannu peal panni peal ja siis läks halvasti. No vat austatud verivorstitootjad, kui te peaksite praegu kuulamas olema, pange verivorsti tõesti, kui ma loen mingisuguseid absoluutselt idiootseid, kasutusjuhendit kuskilt ma ei tea, et pastapliiatsiga ei tohi nagu naabrit torkida või või ei tohi seda ära süüa. Vaigukohv on liiga kuum, ärge kohe jooma hakake, laske sellel jahtuda. Ja ja siis siis Eesti verivorsti peol, mida me peame oma Eestimaa üheks kõige tähtsamaks kaubamärgiks pole täiesti kirjas see, mis verivorstiga teha. See on oluline tähelepanek. Nii, millised Eve ja Margus on teie tähelepanekud, kui te näiteks otsisite otsisite enda piirkondade ja maakondade kohta võõrkeeles infot? No meil on selles mõttes Pärnu Postimehega väga lihtne endale ise saastat andnud välja sellist ajakirja teatmiku nagu Pärnu piss viik. Nii inglise kui soome keeles tekstid sees ja hakkasime välja andma just selle tõttu, et saime aru, et seda infot on tegelikult vähe ja meie teatmik on ka tasuta erinevatelt sellest, et paljude selliste info teadmikest püütakse raha küsida ja üsna üsna kallist raha. Ja et selles mõttes olen ma sellega nagu kursis, aga minu jaoks oli huvitav tulistama käik, Pärnu linnavalitsus annab tegelikult ka ingliskeelselt välja väga korralikke iga-aastaseid reklaami brošüüre. Aga Ma lõin Google'i internetiotsingusse sisse Pärnu ja pärast Pärnumaa ja vaatasin see, et mida, mida nad siis välja annavad, et kui oletame, et välismaalane lähenenud nii-öelda interneti teel Eestile. Ja, ja üllatus oli tegelikult see, et enamik neid linke, mis lugejale välja pakuti, olite eestikeelsed. Peab ütlema, et Pärnu linnal on olemas kodulehekülg inglisekeelne ja ka Pärnu maavalitsusele on siis Pärnu maakonna kohta tehtud inglisekeelne. Kui ma läksin valdade tasandile sisse vallanimetused siis väga eeskujulik oli kihnu, kelle kodulehekülg on nii eesti, inglise kui soome keeles väga operatiivne ja kaunis. Tõstamaal näiteks ainult eesti keeles. Kilingi-Nõmme oli pannud igaks juhuks inglise keele ka ülesse, kuigi see oli selline trafaretne tutvustava teksti, mõned telefoninumbrid. Hoopis naljakas oli see, et kui ma lõin sisse tali valla siis kõigepealt pakuti mulle sealt saksakeelset mingeid vürtsifirmad, kes tegeles vürtside kohvi ja tee teiega. Teisena pakuti hoopis Texase mingi uurijate investorit seltsi tema liikmeks astuda. Ja kolmas oli vist minu teada on ka mingi rahvuslane, pressifotoklubi mis oli täiesti nagu väär väärinfo ja alles siis kuskil tagapool oli eesti keeles, oli nagu tali vallaga, mõned mõne mõned asjad. Nii et ma tahaks öelda seda, et kui sa võtad suurema maakonna kätte võtad suurema linna kätte sa saatega selle noh, vähemalt inglise keeles. Info ei pruugi alati soome keeles saada, saksa keelest rääkimata. Aga kui lähed valla tasemele, siis võid sa väga väära pildi meie Eesti valdadest saada. Nii Eve, sina oled saksa keele rääkija. Mina teen tööd selle nimel, et otsida saksakeelset informatsiooni ja mina pean nüüd küll ütlema, et, et väga põhjalikult ma ei suutnud seda tööd teha, sest internetikeskkonda võibki surfama jääda. Ja, ja eks ta suur röövel ole. Aga minu tähelepanekud on sellised, et Viljandimaa kandis võib saada enam informatsiooni soome keeles kui näiteks inglise keeles. Inglisekeelset koduleheküljed on kas alles teostamisel või on nad tõesti väga napisõnalised, nagu Margus ütles? Jaa, rääkimata sellest, et saksakeelset või prantsusekeelset või hispaaniakeelset kodulehekülg on ilmvõimatu leida. Võib-olla neid on kusagil, mida ma küll ei leidnud üles, aga aga üldine tähelepanek on küll selline. No ma ise olen internetis üsna kõva surfaja, eriti mis puudutab siukest, geograafiat või mingite mingite kohtadega ennast kurssi viima viimist, sellepärast et nii mõnigi reis perekonnast tehtud nagu internetibaasi peal. Ja minu kogemus, vaatasin Lääne-Virumaa valdasid ja mis, mis keeles ennast tutvustatakse, natuke vaatasin Ida-Virumaad, ka, oli see, et võrreldes Poolaga oleme me kindlasti oluliselt eespool, sest mul on meeles see, kui ma püüdsin Poolast leida mingisugust informatsiooni, siis need kõik keeled peale poola keele olid suhteliselt välistatud. Ja mis mulle hakkas nagu Virumaal, no poole pealt silma on see, et Narva tõesti tutvustab ennast kenasti nii vene kui ka inglise keeles. Kadrina on tip-top, Haljala vene keel, inglise keel, soome keel, aga vene keel, inglise keel, soome keel ei tööta, veel, on ettevalmistamisel. Väike-Maarja pakub kenasti võõrkeelset informatsiooni, aga kõige naljakam oli minu jaoks Sillamäe. Sillamäel pakutakse venekeelset inglisekeelset informatsiooni, nagu meenutaks inimestele Kell. Praegu ei ole meeles, mis aastal sündis Sillamäe linn. Sillamäe linn sündis aastal 1946 ja siis on seal üks link, et Sillamäed külastanud kuulsad inimesed ja sealt lingi alt leidsin ma ka näiteks Pjotr Tšaikovski, kes mäletatavasti suri aastal 1839 tema väidetavasti aastal 1946 hiljem külastanud Sillamäel. Nii et internet, informatsioon, nii täpselt nagu ta on, et mõnikord mõnikord mõnikord võib seda usaldada, mõnikord mõnikord mitte, aga samasugused kogemused ütleme Rumeenia keel, mis on ju viimaste andmete kohaselt maailmas juba levinum keel kui inglise keel on täiesti tühi koht. Rääkimata prantsuse keelest. Koht, koht, kus ma leidsin suhteliselt palju Eesti kohta informatsiooni, aga seal valdade tasandil on see veel tegemata. See on selline ülemaailmne internetientsüklopeedia nimega Vikipeedia. Seal tõesti nii türgi keeles ma panin sinna vaata mis keeltes mul kuskil paberi peal, no näiteks Eesti kohta üldinfo seal vikipeedias hispaania, inglise, aafrika, Taani, Bulgaaria, Tšehhi, esperanto türgi-tatari keeles on täiesti olemas. Aga see, mis puudutab maakondade tasandite siin on juba täiesti võimalus tegutseda kas või maakondade arenguosakondadel või või ükskõik kellel, kes tegelevad sellega, et info leviks. Sellepärast, et Vikipeedia on ju teatavasti asi, kuhu igaüks saab lisada oma kirja ja seal ma vaatasin türgi keele all ilusti lahti kõik Eesti maakonnad, aga edasi on see, et ole hea, lisa see tekst. Nii et kui me sooviksime näiteks kusagil türklasi vastu võtta ja ma mäletan Danet Lääne-Virumaal käis lastefolkloorifestivalil käis hiljaaegu Türgi rühm, nii et Lääne-Viru maavalitsuse ametnikud või arenguosakonna töötajad. Olge, olge tublid ja mõnusad, hakake tegema, täitma neid lünkasid, kas keegi soovib veel täiendada selle koha pealt? Margus vargusel on meil kalad kaasas käinud. See on nimelt üks karp sardiine, räägi, miks sa siis tõid sardiinid toimetusse. See on, need on Maroko sardiinid ja ma olin eelmine nädal Marokos just teistpidi uurimas seda, et kuivõrd on käepärane eestikeelne informatsioon Marokos ja sardiinid sellepärast et Sa oled. Paraku on maailma kõige suurem sordiini tootja ja kui me seda karpi vaatame, siis siin on tõesti itaalia keeles ja saksa keeles ja vene keeles on peale kirjutatud sardiinid eesti keeles ei ole ess Maroko oli selles mõttes minu jaoks huvitav kogemus, et tal esimene riik, kus ma jäin inglise keelega hätta ja ma olin sellepärast hätta, et selle riigikeel on araabia keel. Ja teine nii öelda ametlik keel on prantsuse keel. Ja neid kahte keelt vaid valdavad suurepäraselt, aga kolmandat keelt inglise keelt väga, väga pisteliselt mõnes kohas olid ikka otse seda keelt ei räägi. Aga samas kui astusin sisse ühte tänavarestorani. Nad küsisid peaaegu kohe, et mis rahvusest olete. Ma ütlesin, et eestlane, et ega ta niikuinii ei tea. Okei, me toome teil eestikeelse menüü. Mina mõtlesin, et see on nüüd küll nali. Tõsise menüüpakk, mis neil seal baarileti peal oli, see koosseis, nagu mõne 10-st eksemplarist otsiti, otsiti enne antigi mulle kätte menüü, kus olid soojad eelroad, külmad eile road, praed, kalad, joogid, kõik on eesti keeles olemas väga korrektses eesti, eesti keeles. See oli minu jaoks väga, väga, väga suur üllatus. Ja üllatus oli ka see, et kui sa tänaval inimestega rääkisid veidigi inglise keelt, pankasid, siis alates küsis, kuskohast oled, ja ma ütlesin, et Eestit, aga ega ta ikkagi jälle ei tea ja ja üsna mitmed ütlesid, teame. Kust te teate internetist, internet on viimastel tuttel Põhja-Aafrikas on väga-väga palju levinud uue noore kuninga hõissa Tiigrihüppe all ja, ja tõesti, nad teadsid Eestist, Nad teadsid rohkem kui mõne kuu tagune Saksamaa, kui ma Berliinis ka mõne inimesega vestlesin, teinud Saksamaal Eestist peaaegu et mitte midagi, siis ma ütlen, et Marokos Aafrikas teab Nii et tõestus sellele, millest me rääkisime, tegelikult tuleb osata vastu võtta ja, ja iga vald, iga maakond peab ikka vaatama, et tema koht oleks internetis maksimaalselt informatsiooni ja ja ka seda, et võimalikult paljudes erinevates keeltes. Nii, nüüd aga telefoniühendus Viljandimaaga ning kuuldel on kopra turismitalu juht Rudo puks. Tere. Tere. Tere. Nii just lõpetasime, lõpetasime siin ühtede välismuljetega ja kuna eile saabusite teie Argentiinast, siis öelge palun seda, kuidas teie Argentiinas ennast turistina tundsite. Seda on muidugi ma natukene kiiresti raske nii-öelda, aga aga ma arvan, et väga hästi, sellepärast et Argentiina inimesed on nagu väga vabad ja ja väga lahked ja see riik on iseenesest üldse väga tore. Ja, ja kuidas öelda, et toidud on seal tunduvalt paremad ja ja loodus on seal nagu väga ilus ja ja seal on palju huvitavat, mida vaadata. Aga mida näiteks peaks Eesti inimene eriti veel see inimene, kes ikka vahetaval turistide kokku puutub ja tegelikult seda me oleme ju kõik, mida me peaksime õppima Argentiinast, kas midagi jäi midagi, jäi silma, midagi kõrva taha? Minule meeldis kõige rohkem selline naturaalsus. Seal on niimoodi, et inimene, kui ta midagi mõtleb, siis ta ütleb sellega nagu otse välja ja või lähme siis ei ole nagu toitudele siis toitude poole pealt tehakse kõiki asju väga, lihtsalt väga puhta maitsega. Väga-väga naturaalselt ei kasutata mingeid erilisi toituained või midagi, näiteks seal. Üks külamees Pablo panimel kitse raudvardasse küpsetas ära ainult soolaga ja, ja see oli kõige maitsvam liharoog, mida melus üldse söönud olen, et et nad ei nagu ei püüa olla väga erilised, nad on lihtsalt naturaalsed, lihtsad inimesed. Ja, ja ma arvan, et see on üks asi, mida me peaksime neilt õppima. Et mida lihtsam, mida looduslähedasem, seda parem. Jah, ja seda parem ja me nagu läksimegi tegelikkuses vaatama Argentiinas argentiinlase endai endid on ju mitte mitte nagu, nagu, mis seal nagu tehtud olnud just need inimesed seda kultuuri, kuidas inimesed käituvad, kuidas inimesed elavad maal, mida nad söövad, mida joovad, mida kasvatavad, kuidas töötavad ja just selle poole pealt on, on seal, mida vaadata. Nonii tegelik põhjus, miks me neile helistasime, on see, et turismitalupidajana peaksite te meist väga hästi teadma, mida välismaalane Eestimaalt tahab, mida ta, mida ta soovib. Vaatasin näiteks teie reklaamite internetis oma turismitalu kui kohta, kus on saunad, kalapüük, ujumine, kan, ujud, jalgrattad, Bent, pool jahilaskmine, mida siis turist nende juures hindab ja kas on ka erituristidele eri maitsed. On küll meil on meie koprakalu on muidugi põhiliselt nagu orienteeritud eesti turistile, sellepärast et me asume nii Lõuna-Eestis ja metsade keskel siin kaugele nagu välisturist, nii lihtsalt väga jõuagi. Ja me oleme küll nagu üritanud neid siia nagu meelitada, aga see ei ole mitte lihtne. Sellepärast et ta jääb nagu sellest põhikohas Tallinnast või pealinnast ikkagi suhteliselt kaugele ja, ja Pärnusse, kuhu Tartusse on ka siin üle 100 kilomeetri ja ja sellepärast orienteerunud rohkem eesti turistile. Aga mida, mida turist tahab? Turism tahab ikkagi näha sellist maturaalsust. Kas ta tuleb siia, kas ta tuleb ööbima, kas ta on mingi kindel tegevusprogramm kas ta tahab kala püüda, kas ta tahab süüa hästi või puhata rahulikus looduses või lihtsalt pidu pidada, noh, kõik on nagu erinevad võimalused, on meil nagu olemas. Aga öelge seda, et kui rääkida välisturistide koha pealt, milline neist on kõige heldem see tähendab meie turismitalupidaja jaoks kõige tulusam? Tulususega on muidugi nüüd natuke keerulisem lugu, sellepärast et kui, kui Eesti hinnad on üldiselt üldse natuke kõrgemad kui, kui mujal piirkondades näiteks kopra talus saad sa magada sama hinna eest, mis Argentiinas kuskil väiksemas linnas keskväljakul, et et meie üldnõuded on nii kõrgeks aetud, meie ehitus Nad on nii kõrged, meie püsikulud on väga kõrged ja see määrab ka nagu ära nagu meie hinna. Aga noh, et selles majanduskeskkonnas nagu välja tulla, siis me peame orienteeruma natuke nagu rikkamatel klientidel on. Ma nagu ise, nagu näen, et ikkagi nüüd MUPO poolt tulevad kliendid on meil nagu kõige kasulikumad näiteks sakslased, rootslased, soomlasi, ma otseselt nagu ei tea. Et oleks. Nii sakslane, rootslane aga ütleme väljastpoolt Euroopat, kas, kas seal on ka kedagi, kelle peale võiks näiteks Eesti riik ja Eesti Eesti turismindusega tegelevad natuke rohkem orienteeruda kui praegu. No praegusel hetkel kogu Euroopa orienteerub otseselt hiinlastele sest Hiina Hiinamaal on nagu suured majandusprotsessid nagu käimas ja, ja kui seal nagu väike majanduskõikumine või, või tõus nagu nagu tuleb, siis see tähendab, et tekib väga-väga palju rikkaid inimesi, kes on väga huvitatud sellest Bubba stiilile, on iseenesest väga-väga uudishimulik inimene tantsuga lahke, ta tahab kõike maid nagu külastada ja kõike maid nagu näha. Ja, ja ta tuleks siia hea meelega. Tuleks aga paraku on vist meie riiklik poliitika on natuke teistsugune. Selles suhtes jah, et, et neil ei ole nagu kuigi nad saavad nagu Schengeni viisa, siis Schengeni viisaga nagu Eestisse ei saa tulla ja nad peavad Eestis eraldi viisa nagu taotlema. Sellega läheb mõnikümmend päeva aega ja kindlasti nad ei viitsi seda teha. Nii ja tahtsin küsida veel seda, et niipalju kui välismaalasi teile on sinna kopra tallu sattunud millised on nende jaoks olnud suurimad probleemid Eestimaal turistina liikudes? No niimoodi, kui me oleme siin teinud hinnapakkumisi, siis on väga huvitavaid küsimusi tekkinud, näiteks Saksa turist on keskeltläbi selline vanemapoolne, võib isegi öelda, et väga palju on nagu, nagu pensionieas inimesi ja neile on olnud väga tähtsad küsimused, et kui kaugele näiteks meie turismitalust on haigla. Kaugele on päästeteenistus Tähendab, missugused toidud, kas nad on seal igast gluteenivabad ja taimetoitlastele erinevad toidud ja ja kuidas need tehtud on, väga spetsiifiliseks läinud väga palju, muidugi sakslased orienteeruvalt keskkonnanõuetele saksa turisti kui sellist võib üldse võtta nagu sellist ratturite, et kui kui ta on väga kõrgete nõudmistega ja kui turistile koht meeldib, see tähendab seda, et see koht on tasemel, et et nad nagu uurivad väga põhjalikult ennem kuhu nad tulevad. No see oli küll hea tähelepanek, et kui keegi tahab teada, et kas tema teenus või kohtan tasemel võtke üks sakslane ja vaadake, mis juhtub. Meie näiteks spetsiaalse, kutsume praegu Saksamaalt eksperdi, kes tuleb meil teisel mail siia ja BBC 10 päeva ja ja üritab siis või tähendab teeb meile siis selgeks, mida me teeme õieti, mida valesti. Ma soovitan seda kõigile kasutada, sellist varianti. Aga mida te teraeksperdi saabumise eelkõige rohkem kardate? Otseselt nagu ei kardagi midagi, sellepärast et Meie see Eesti turism praegu nagu tõusvas joones ja ja järgmistel aastatel ma näen küll ainult nagu, nagu ülespanekut selle turismi poolt, ma kardan, võib-olla kõige rohkem seda, et ei võetaks vastu jälle mingisugune haige seadus mis ütleb, et ma pean pool turismi noloog näiteks ümber ehitama homseks päevaks või midagi sihukest. Et, et sellist kindlustunnet nagu päris täielikult ei ole, aga iseenesest, et nüüd siin majandussfääris midagi nüüd nii väga kardinaalselt juhtuks, seda ma küll ei karda. Ma ei, siis muudkui peame pöialt, et kõigil Eesti turismitalude pidajatel ja sealhulgas ka siis teil puudub uks kindlasti hästi läheks aitäh ja kõike head. Nägemist, oluli ja jätkame stuudiost, jätkame, jätkame selle koha pealt, et see tarvised quo kuhugile pära jõuda on vaja jälgida. Lisaks raamatutele lisaks lisaks internetile sellist imelihtsalt asja nagu igasugused teeviidad. Ja milline, milline teie saatesolijate arvates on meie viidandus. Vähemasti kord ma püüdsin nii-öelda välismaalast mängides Tallinna linnas sõita autoga siis sadamast kesklinna. See on võimatu, see on võimatu, sest pole silte, rääkimata sellest, kui ma tahaksin autoga sõita Tallinnast nagu niimoodi näiteks et ma leiaksin sildi, mis näitaks, kuidas Narva pääsenud, et sõnaga Tallinna Tallinnas selle asja koha pealt on ikkagi väga palju arenguruumi. Kirsi, sina oled sinagi autoga seal ringi sõitnud, kuidas viidad on? Pani pead ette valmistanud ja vaatanud, et kuhu soita, kuidas soita ja nagu proovinud sellist tööd leida, mis, mis oleks nagu vähe liiklust ja nagu oleks nagu vaikne tee siin Tallinnas, sellepärast et ma natuke kardan sõita nagu võõras ja suures linnas. Aga nüüd seal nagu Lääne-Virumaal ning küll ma olen hästi leidnud. Eesti teedeatlas on nagu eriti hea. Ei, mina kasutan ka Eesti teedeatlast, aga kui sa viitade järgi läheksid, kas jõuaksid kohale? Ei tea. Kas, kas kellelgi on viitadega seoses kogemusi? Aga see, mis puudutab nüüd maakondi, siis pilt on palju paremaks muutunud. Ma mäletan, et siin veel mõni aasta tagasi oli üsna võimatu, ma kujutan ette välismaalasel Pärnust Viljandisse sõita, sest see Valga maantee, kuhu tuleb siis Viljandi poole sõites keerata, seal näitas vees Teeviit näitas Valga peale. Aga kui ma ikkagi ei tea, et ma seda teed pidi jõuan Viljandisse, siis Pärnust Viljandi pole minnes võõras inimene või turist, kes ei ole kunagi mööda seda teed sõitnud, küll ei leia seda nurka üles, kust peab nüüd Viljandi poole sõitma hakkama. Aga nüüd on see viid sinna pandud, et lisaks Valgale on pandud ka Viljandi, nii et suur tänu. Nii Margus, mida sina arvad? Tegelikult kui Tallinnas on siin mitmeid ristmikke viimastel aastatel ümber ehitatud ja ka põhjalikult, ütleme seda, et ka Tallinna sena on vahel hulk tegu sõita nendes rajoonides, kus iga päev ei satu. Ja viitade peale sa küll loota tegelikult alata ei, alati ei saa kuidagi väga pisteliselt on üles pandud, aga ma tooks noh näiteks Helsingi näite siis noh, Helsingis on väga raske ära eksida, kuigi linn on linn on veel suurem kui, kui Tallinn, aga viidamajandus on seal äärmiselt hästi-hästi korras. Küll. Kui, kui viidandus kuskilt õppida, siis mina tooksin eeskujuks Taani kus tõesti igal viimasel kui metsatalul, kuigi nii nii vähe või palju, kui seal metsa üldse on, on oma kindel aadress ja igal teel on oma number juba, kui sa lähed kuhugi teeotsa peale, sa tead seda, vaatad atlasest järgi, et ma pean ära keerama teelt number 32 ja sa keerad kera ja sa jõuad perfektselt kohale ilma mingi mureta. Aga eesti viidandus on tõesti viimasel ajal oluliselt paranenud, aga mina tahaks nüüd juba, et need astuksime mingi järgmise sammukese selle, et kui on kuskil mingi oluline koht, mingi oluline mälestusmärk või nii edasi, et ma saaksin sealjuures lugeda seda, et misjaoks see mälestusmärk seal on ja et ma saaks seda rohkem lugeda mitte ainult eesti keeles vaid ka teistes keeltes. Aga noh, klassikaline näide on loomulikult Rakvere linnast kus otsustati kesklinna läbiv tänav nimetada Ferdinand Gustav, või äkki ma eksin Gustav Ferdinand Adolfi tänavaks ja samas olen ma veendunud, et 80 protsenti Rakvere linnakodanikest ei tea, mis, mispärast on Ferdinand Gustav Adolf on meie jaoks oluline. Isegi oma inimeste jaoks pole üles pandud seda silti, mida küll nagu kohalik leht kutsus üles, et noh, kirjuta pange sinna peale, et see oli see inimene, kes projekteeris Rakvere turuhoone aha. Lähme vaatame turul, et väga tore, sellist silti ei ole ja noh, mida peab siis vaene nagu välismaalane kirsi, kas sina tead, kes seal nüüd sa tead, kusen? Ferdinand Gustav Adolf. Jajah, aga varem seal tänaval liikudes oled sa kunagi mõelnud selle peale, kas sa tahaksid teada või seal äkki näiteks minu mingisugune sihuke rumal arvamus, et peaks teadma. Siis ausalt öeldes ma, ma ei ole seda silti ma vista viita, näinud, et ma ei teadnud, et selline tee seal on. Vaidena. Aga kas, kas mul on õieti meeles, et et Helsingis on paljude tänavasiltide juures küll kirjas see, et kes oli Sibeliuse, kes oli see või teine? Pidi juures või? Ma ei tea nagu maja seina peal. Ma olen seinal nagu seina ees näinud küll sellisi. Mis need nüüd avad nagu Lagaadi. Aga ette nagu teesildi juures, seda ma ei mäleta. Kuidagi läheb ette loomulikult, aga sinu jaoks pole vajagi, et seda selgitatakse, kes oli Siberis, eks ju. Seda ka, kuidas, kuidas teie maakondades viidandusega Lopol niitide kohta selgitavad sildid. Selgitavad sildid Viljandis kohati on ja kohati ei ole, aga ma tooksin Eestist positiivse näitena näiteks Saaremaa ja Muhumaa. Kus on niisuguste vaatamisväärsuste, isegi isegi Vormsi, kus vaatamisväärsuste juures, kus on isegi mingisugune pisikene puukene või juurikas või kivi, kus on alati kirjas, millega tegemist on, ja seda on väga huvitav lugeda. Et on ta siis kuskil mingi pank või, või, või üüru, pank või panga pank või kus iganes seda huvitav lugeda ja see on päris mitmes keeles seal eesti keeles ja, ja seal on kaart, kus on igasugused muud niisugused loodusnähtused veel juures ja, ja mille, millega see see paik üldse silma paista, millised linnud seal pesitsevad, millised loomad seal elavad, et, et see on küll väga kena, aga ma arvan, et muu Eesti mandri Eesti peaks saartelt õppima. Et mul on tunne, et mida suurem paik, seda kehvemalt sildimajandus üldse korras korras on. Et siin on toodud põhjuseks selle, et need sildid, mis päeval üles pandi, need korjati öösel metalli korjate poolt jälle kokku ja tõesti märkama aeg-ajalt neid tühje tulpa, siis kuskilt enam küljes ei ole. Aga tavalised varastatakse ikka neid suuremaid silted, igat pisikest silti, mis mingeid vaatamisväärsusi näitab, neid ei viitsita kokku korjata. Et see ei ole tegelikult vabandus, et meil ei saa silte panna. See võib olla ka tingitud sellest, et suure asumi või kogukonna jaoks on see elementaarne, et see inimene on tuntud või see paik on tuntud, mida väiksem see koht on. Rohkem tunnevad kohalikud inimesed uhkust selle üle, et seal seal on elanud või töötanud või, või sündinud keegi neile väga oluline inimene, keda tunneb ka muu maailm. Et see võib olla ka selline psühholoogiline seos, et, et mida väiksem oh, seda, seda tähtsam see neil on. Aga näiteks Pärnu linnas on just suvepealinna tõttu on sildimajandus küll korras ka jalakäijate jaoks, seal ikka näidatakse väga selgelt ära, et kus pool on sanatoorium, Tervis ja kus seal supelrand ja, ja kus on kesklinn, tegemist on nende nii-öelda jalakäijatele mõeldud siltidega. Mul ei tule meelde, kas tallinlased tegelikult üldse mõnda jalakäijate jaoks mõeldud silti silti on kuskil. Mulle küll ei tule meelde. Ei tule, siin olete kohanud. Kas sa oled kohal silt, et Raekoja plats on seaduseplats? Estonia? Aga ma ei, nii palju küll seal ole jalutanud, et ma olen olnud Rakveres. Viljandis on ka. Näiteks Soome väikelinnas ja ma olen küll märganud sõda, et on silte, mis on mõeldud jalakäijate jaoks ka. Viljandis on ka viide, kus Viljandi järve rand, kus lossimäed, kus on turismiinfopunkt, need on kõik olemas. Jalakäijana. Ja mul mul siit meie jutust olla üks täiesti konkreetne ettepanek nendele inimestele, kes edendavad kodukandi liikumist ja mille raames saab taotleda ka mitmeid eurotoetusi, et võtke kätte ja tehke näiteks oma küla või oma vald. Eesti kõige sildistatu maksu annaks sellepärast, et seda, et kas nüüd mingi kivi juures juhtus mingi asi 16. 19. sajandil andke andeks enamusele inimestele, isegi kui sa, kui ta on seda koolis õppinud, läheb see meelest ära. Kirjutage korraliku email sildi peale see, lööge maa sisse, pange sinna juurde ka veel mõni teine keel peale eesti keele ja see on alles ja, ja ma arvan, et kuskil 10 aasta pärast äkki tabate. Kuivõrd hästi teie kohalik rahvas tunneb just nimelt oma kodupaiga ajalugu. Aga nüüd räägiks veel natukene sellest, kuidas näiteks eesti turistile mõeldakse Soomes sellepärast et kirsi sa uurisid seda. Seda, et Helsingis võib saada eestikeelset teenindust, see pole, see pole sugugi uudiseks, aga sa oled pärit hoopis väiksemast kohast. Ja mina olen sealt Kagu-Soomest, tulen maakonnast. Kelle nimi on Genellaakso sona Koiust vastaskaldal, sa nagu Virumaad vastaskaldal ja just nagu kaks nädalat tagasi Nad andsid jah, või seal ilmus selline prospekt või prosuur ka eesti keeles, et selle nimi on kümmellaaksa lihtsalt siin on seitse lehekülge, aga see on nüüd uus. Ma sain teada, et et minu oma kodulinnast Ko last on, on ka kirjutatud. Üks veegvaid aspekt, selle nimi on puhkusel. Ja pealinna ümbrusest Helsingi ümbrusest on 10-l keelelt aspekti, et on, on kindlasti ka eestiks, et ma sain teada, et Helsingi on sinu seesugune non olemas. Aga ütle näiteks kui sina ajakirjanikuna lähed kuhugile riiki, ükskõik kuhu maailmas, kas sa tahad seal leida just nimelt soomekeelset brošüüri või piisab sulle täiesti sellest, et ajakirjanikud ikka räägivad natuke rohkem kui ainult oma emakeelt? No ma hakkan nagu annab heameelt, kui kui midagi on ka soome keeles. Et küll mina seda hindan, et selline onu olemas. Nii nagu Margus hindas seda eestikeelset menüüd. Belgia Eve, kas sina tahad välismaal kohata eestikeelseid brošüüre eestikeelset teenindust? Jah, mul on kuskil ligi 10 aasta tagune kogemus, kast kus me saime siis sellelt meesterahvalt, kes jälitustänavakohvikus ja seal on joodud turistidele mõeldud tänaval, igaüks püüab enda juurde meelitada täiesti eestikeelse suhtumise ja kui me avaldasime imestust, siis ta ütles, et jah, et aga palun, et üha rohkem eestlasi hakkab jõudma Kreekasse ja loomulikult me peame selle keele ära õppima, sest kuidas me muidu jälle eestlastega kohtume. Ja täpselt samamoodi õige kiiresti tulid ju venekeelsed nüüd, et mida rohkem kui rikkamad turistid ja kust eri paikades tulevad, et see on täiesti elementaarne, et selle, selle koha keel saab selgeks seal kõige kõige elementaarsemad moel ja samamoodi ka tänavakauplustes, kus kus müüdi turistidele mõeldud suveniire, et seal ei olnud üldse midagi imelikku, kui sinu poole pöörduti, kui kuulsid, et eestlased omavahel rääkisid ja juba ainuüksi sellest verest piisas, et sul läks süda hellaks ja kindlasti sa midagi sealt ostsid, et see on üsna oluline, eriti muidugi meiesugusele väiksele rahvale. Ma arvan täpselt sedasama, mida käsi ütles, et võib-olla tõesti, et nad inglise või saksa keeles seda informatsiooni, mis sa kätte saad, seda on palju rohkem, aga see, et keegi väikese rahvamehel mõtleb, see soe tunne ikka kaalub üle väga paljusid asjasid ja üsna tõenäoline on ka see, et, et need rahakotirauad siis lähevad lahti. Nii ja saate lõpetuseks selline teema, et kui turist on käinud, näinud natuke raha maha jätnud, taato tavaliselt ka midagi kaasa võtta. Ja peaaegu tegi siin Tallinna abilinnapea Tallinnas väikese retke ja selgitas välja, et põhiline suveniir, mida Tallinnast kaasa võtta, sa matrjoška, sest enamus enamus Tallinna niinimetatud suveniiripoode müüb just nimelt matrjoška, Sid, aga kuidas, kuidas on lood maakondades? Kas see inimene, kes satub kuskil Eestimaal ja sugugi mitte Tallinnas suveniiripoodi? Kas ta võib kindel olla, et ta saab eesti suveniiriks? Kust sest me keegi ei vasta eesti mad suveniire? See on, mida suveniiriks pidada, ma hakkasin mõtlema ka, et kui me peame mingisuguseid kunagisi püstolid Salvo või Norma poolt tehtud, selliseid väikseid paistmas nukukes eesti rahvariided seljas siis neid ei tehta enam või tehakse väga vähe. Need ei ole ostjad. Aga palju ostjaid minu teada on nendel külmkapi magnetitel, millel on ka rahvariided seljas ja mille alla sa saad panna sildikese niimoodi vii prügipang välja. Ma arvan seda, et Pärnus on suveniiriturg väga väike ja seal hästi palju on eakaid soomlasi, kes veedavad sanatooriumis oma oma aega, arvatakse, et neid on tsirka isegi 1000 pidevalt Pärnus. Ja ma ütleks küll, et nemad viivad eestimaalt kaasa pigem ühe pudeli odavat napsu. Võib olla odavad türgi rõivad Pärnu turult. Ja väga harva vist ostavad tõesti niimoodi lambavillast kootud käpikuid. Kihnu troid või midagi sellist kaasa, kuigi on, on ka, on ka erandeid. Kirsi, mida sina oled endale, kas sa oled juba endale eestist suveniiri astmat? Ja jõulude ajal ma ostin endale ühe uksekellaseppa oli teinud seda koputi rauast jaa. No sellepärast, et see töötab alati. Kohutavalt hea ja praktiline põhjendus tõesti, see ei lähe rikki. Patareide kulu ära, üles pole vaja keerata. Nii, aga kui, kui sa peaksid nüüd oma kodumaale tagasi minnes Eestist mingi mingeid suveniire kaasa ostma, mida sa tahaksid osta, matrioskasid? Ei, ma tahaksin osta heliplaate ja raamatuid. No vat, et see selline teada siis neile, kes tahavad, tahaksid hästi palju soomlaste jaoks midagi kududa kirsi vähemalt kaasa kaasa ei, vastab kuidas Viljandisse Soniiridega? Viljandi ja Sakala on sellel nimelt see ei olnud õige mitu aastat teinud ja viimati Me mõtlesime ise välja näiteks niisuguseid tee pakkusime välja Viljandi linnale, et miks ei võiks olla tikutoos Viljandi suveniiriks. Et sajaaastane Viljandi tikuvabrik võiks olla väga ilus lugu selle taga, tiku doosile võiks ju trükkida erinevaid Viljandimaa turismiobjekte vaatamisväärsusi, ta on taskukohane, tan, pisike kaasa võtta, et kui te isegi olete välismaal käinud ja siis kohe esimene mõte on, see ju tahaks ju kojujääjatele midagi näidata, midagi kaasa võtta, kellelgi head meelt teha, valmistada, kes, kes on teinud sulle võimalikuks välismaale sõidu siis alati ju mõtled selle peale, et oleks väike, et see koormaks võimalikult vähe sinu reisipauna. Et jah, me võime ju arvata, et meie muhu kampsun kangesti vinge, aga kui meil tuleb Austraalia turistist, millal ta selle kampsuni selga paneb ja mis tema sellega edasi hakkab, peale hakkab, et kas paneb mingile mannekeenile selga või, või midagi muud samamoodi, kui juba inimene on kogu maailma läbi sõitnud, igalt poolt endale kohvitassi ostnud, et kuhu ta siis lõpuks need potsikud elantsikud paneb. Et siin on hästi palju mõelda, et mis sellega teha. Praegu meil siis Viljandi linnavalitsus kuulutas välja ideekonkursi ja seal tuli igasuguseid asju välja. Nii et kahjuks tikutoos ei võitnud seda konkurssi. Vähemalt Viljandi linn teeb selle nimel ja väga võimalik, et aga jätkab seda. Mina arvan seda, et ei peaks väga muretsema selle üle, et suveniiride valik väike on, sest et mina tulin Marokost ära ilma ühegi suveniilita ja ma vaatan, mida rohkem aasta edasi, seda vähem ma tahan kuskilt mingit suveniiri nii-öelda kola kaasa osta, sest ma tean, et see on see ostmise emotsioon ja hiljem on kodus probleeme, kuhu see, kuhu see panna. Ja läbi selle suveniiri mul ei tule, küll ei värskendu need mälestused selle selle riigiga et minu jaoks on Marokost suveniir, võib-olla see ligi pooleteistkilone merevähk, mille ma värskelt peaaegu seal ära sõin või mingi tundmatu pooleteist kilone kala, mis mul värsket, grillitud, need on tegelikult ikkagi mälestused, mis on minu jaoks natuke olulisemad kui mingi nukuke või kivike või, või kannuke. Rääkimata täiesti endasttassidest, millel igaühel on suure kollektsiooni. Mina muuseas, olen see inimene, kes toob tasse. Ütlen kohe ausalt, ära. Aga aga, aga see, mille vastu Tallinnas võideldi ja millega peaks ka mujal maakonnas tõesti võitlema, on see, et Valeri suveniire ei müüdaks. Kui müüakse ikka Leedu merevaiku ja vene mat Raskasid, siis on midagi ikkagi väga viltu. Tähendab juures peaks olema silt, mis ütleb seda, et see, et tegemist ei ole eesti asjaga, las müüa, sellepärast et kui me saame osta suvalistest odavatest kauplustest ka Türgis valmistatud Aafrika nukke, eksju las siis olla, las siis olla matrjoškad. Miks ka mitte? See on kindlasti üks osa meie idanaabrikultuurist, aga kindlasti ma ei tahaks seda, et matrioskad võetaks kui Eesti suveniiri. Aga mis puutub massidesse, siis minu isiklik arvamus on see, et ma soovitaksin tõesti kõigil, kellel oma suveniir ei ole teha tass, sellepärast tasse ostes ja kogudes olema tähele pannud seda, et selline tassi sõprade selts või liiga on täiesti olemas ja tass on sellepärast ülima praktiline asi, et üks päev niikuinii ta läheb katki ja see vabastab kohe nagu niimoodi ruumi järgmise tassi. Siis pead küll väga sagedasti lõhkuja olema. Ei minu minu selline väikene tassi kogu kokku vist mingi 50 erinevat tassi erinevatest maa nagu punktidest oli näiteks eelmine aasta koos paljude teiste tassikogudega väljas Järvamaa muuseumis ja inimesed vaatasid ja nii et kui keegi tahab mulle midagi nagu niimoodi, kas välismaal kinkida või kuskil meie asutuses kinkida, kohvitassid ma võtan alati kaasa hea meelega, aga see on täpselt nii, et nii palju kui on erinevaid inimesi nii palju, nii palju on ka maitseid. Carey Padon oma kodust kõik liigsed tassid sulle ära. Okei, järgmisse saatesse võtta, kaasa vaatame, hindame ja nii edasi. Ja nüüd lõpetuseks ma arvan, meie kuulajatele kuluks ära äkki üks meie arvust tark ja praktiline nõuannet, kui tõesti peaks tegelema välismaalastega, et kuidas, kuidas siis seda teha ja kirsi. Kuidas sina tahaksid, et sind kui soomlast eesti val koheldaks? No ma tahaks, et minuga rääkida lõkse ja tunnetakse huvi minu vastu ja ma tahan ka nagu rääkida inimestega ja küsida ja teada enam ja ja no sõbralikud mõnust ei midagi muud vaja. Ma ei oskagi ühtegi nii kokkuvõtlikud mõtet mõtet öelda, aga ma tahaks öelda ka teistpidi välismaalastele, et et ka välismaalased ei unustaks seda, et et Eestimaa on ka kellelegi kodu, mitte nii-öelda ainult turismipiirkond. Mina mõtlesin selle peale, et meil on muidugi veel käia õige mitu sammu sinnapoole, et me oleksime väärikad turisti vastuvõtjad kindlasti on meil siin liidandusega kui lood halvad ja alati ei ole toidu pakkumisega lood kõik kõige paremas korras. Võib-olla me ei oska veel ka väga hästi kõiki maailma keeli aga teisest küljest arvan ma seda, et võib-olla see, kui kusagil mõnes väikeses külas puutub viit sunnib turistid pöörduma selle kandi inimese poole ja temaga sõna vahetama ja juttu ajama leiab ta ehk tõepoolest sellise äärmiselt vastu avatud ja meeldiva inimese, kes temaga siis kätte jalgadega seda keelt pursib ja võib-olla nalja viskab, et see, kui meil kõik asjad ei ole ka väga mustvalgelt ilusasti säravalt kirjas, annab see võimaluse turistile meie kui, kui rahvuse inimese poole pöörduda ja teised, teisest küljest, et see asi läks nii kaugele, nagu Margus rääkis, et me hakkame üha rohkem kummardama turisti poole ja unustame ära omainimese, et see kõik oleks kuidagi tasakaalus, et me arenesime, aga et me üle areneks. Ja minu kokkuvõte oli, oleks selline, et võtke vabalt, ärge pingutage üle täpselt seesama, mida ütles kopra turismitalu peremees rodopuks. Sest need kogemused, mis on nagu erinevate välismaa inimestega näitavad minule seda, et mida lihtsamalt asja võtad, mida tavalisemate Eesti toitluse pakkuda, seda huvitavam on ida tavalisemaid, töövõimalusi näiteks pakud vii inimene näiteks heinale v inimene, ära tee mingeid turismiatraktsiooni, näita, kuidas elav lihtne keskmine eestlane, sellepärast et tema on täiesti samasugune lihtne keskmine inimene, kelle kodu on lihtsalt kusagil mujal ja sellest algab kõik. Vot nii palju siis sel korral turismist. Tänan kõiki osalejaid, kes olid siis kirsi parda näinud. Raadiost Margus Mets, Pärnu postimehest, Eve Rohtla Sakalas ja mina olen Rein Sikk, Eesti päevalehest. Aitäh kuulamast ning olge mõnusad ja ajage ikka edasi eesti asja.