Armus raadiokuulaja möödunud kuue päevahommikute mõteteks on olnud mõtet palveteekonna psalmidest. Ja täna ütlepsan, mis meile õnnis on, igaüks, kes kardab issandat, kes käib tema teedel psalm 128, üks. Seal, mis ta alustades seda laulu alustab, seda jumala õnnistuse mõttega. Õnnis ehk õnnistatud on igaüks, on suur väärtus olla jumala poolt õnnistatud ja kogeda, et jumal on valmis jagama õnnistust. Viimane pilt Jeesusest on ju, õnnistab Jeesus, kes sirutas oma käed maha jäävate jüngrite üle ja õnnistas neid. Ja see sündis, et neid õnnistades Jeesus lahkus nende juurest ja võeti üles taevasse luuka 24 51. Kui Jeesuse juurde toodi lapsi, siis ta õnnistas neid. Ja Jeesus kasutas neid ja õnnistas neid, pannes käed nende peale. Markuse 10 16. Ja need Jeesus õnnistavad käed on ikka veel välja sirutatud selle maailma üle. Kui meid, eestlasi ühendas laulva revolutsiooni ajal lauluväljakul mitte ainult ühine laul vaid ka ühine soov saada vabaks ja olla vaba siis seda kõike realiseeris üksnes jumala õnnistus. Jumal näitas seda ühele tütarlapsele seal lauluväljakul imelise ilmuma tusse läbi olles oma sõbrannaga lauluväljaku nõlval ta korraga hüüdis oma sõbrannale, vaata. Jeesus on oma väljasirutatud kätega lauluväljaku kaare kohal. Kuigi sõbranna ei näinud, nägi tema, kellele jumal seda ilmutas. Ja see juhtus just siis, kui eestlased võisid taas laulda oma hümni agaaga, laulda oma palve jumalale Su üle, jumal valvaku, mu armas isamaa. Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest, õnnista. Ime sündis. Me saime oma vabaduse ilma sõjalise võitluseta oma vabaduse eest. Jah, kuigi meie rahva südamest Igaa jumalakartus ja laulame neid hümni sõnu kui oma südamed palvet jumalale siis võime ikka kogeda oma elus jumala imelist õnnistust. Nii nagu jumala sõna ka meile seda kinnitab. Jumala õnnistus on see, mis rikkaks teeb. Olen abiellujatele rääkinud alati laulatuse tõelisest mõttest ja sisust. Ja see on jumala õnnistuse palumine, nende abiellu. Ja olen alati lisanud, et jumala õnnistust lisad midagi teie abiellu, mida te ise ei oska ega suuda sinna tuua. Sel aastal kirjutas keegi, keda aasta tagasi laulatasin. See on tõde, mida teie-meie ütlesite. Jumala õnnistus on tõesti meie abielule ja kodule midagi juurde lisanud. Mida seal enne polnud. Mõeldes ta Jeesuse sõnadele, mina olen tulnud, et neil oleks elu ja oleks seda ülirohkesti võimeka küsida, et kas Jeesuse mõtteis oli see väline meie ümber? Kaugeltki mitte. Sest Jeesus enda sõnad kinnitavad hoopis vastupidist. Sest mis kasu on inimesel, kui ta võiks terve maailma oma hingele saada teeksega kahjuma, hingele? Niisus asetab üksteise kõrvale ühelt poolt kogu selle maailma rikkused ja teiselt poolt inimese hingeoleva rikkuse näidates et need pole iialgi võrreldavad. Tõesti, meie vajame täna seda sisemist rikkust, palju enam, kui seda välist. Nii nagu Jeesus kinnitas, elu on enam kui toidus luuka 12 23. Mis on täna sinu hinges tühjus. Kogu seda välist omadest võib aga sinu hing olla näljas ja janus. Ja sellepärast kõigi ükski inimene ei ela üksnes leivast, vaid igast sõnast, mis lähtub jumala suust. Matteuse neli, neli on ka sinul armas kuulajasse sõnum jumala sõnast, mis toetab sind täna ka seda uut nädalat alustades. 30 900 aastat tagasi suvitasin oma perega Tõstamaal ühes talus ja õhtul vesteldes selle talu peremehega kõnenes luu mulle jumala õnnistuse väärata, sest tema elus möödunud sõja päevil nagu paljud eesti mehed, nii võeti ka teda Nõukogude armeesse. Ja olles Venemaal ühes külas tema peatuspaigaks oli ühe lihtsa vene emakese talumaja. Kui nende sõjaväeüksus sealt rindele saadeti, siis vanaemake tulid teda saatma kuni õue väravani. Aga enne lahkumist ta palvetas tema pärast ja õnnistas teda. Ja lõpetas oma lugu. Ta lisas. Selle vene vanaemakese õnnistus hoidis mind kogu sõja aja. Üks imeline kaitse oli minuga mind saatmas ja varjamas. Ja ma tean, et see oli selle vanaemakese õnnistus, mis mind hoidis. Suur jumal, me täname, et sina oled valmis oma õnnistust jagama meiega. Me täname, sinu õnnistavad käed on veel väljasirutatud ülesanne, maailma. Issand ja kui me oma pilgud sinule pöörame, oma käed sulle sirutame, issand siis sa oledki valmis õnnistus meiega jagama. Issand, kui me alustame täna uut nädalat, et siis me südames palume. Et kas sinu õnnistus võiks olla üle selle nädala issand, aita, et me võiksime kogeda, kuidas sinu õnnistus. Kas seda uut nädalat meid rikastab iga päeva. Me võime seda kogeda nii oma hinges kõik oma ümber, oma kodus, oma laste elus oma lähedaste juures. Issand, ja me täname tõesti, et siin on need valmis, seda kõike rikkalikult meile andma jagama. Issa, me teame seda sinu nimel. Aamen.