Tere hea vikerraadio, kuulaja ja tere kuulama selle kevade esimest rahvateenrite saadet siin Tallinna stuudios on kohad sisse võtnud Heidit Kaio Est ekspressist, Lauri Hussar vikerraadiost ja ütleme, tere hommikust ka meie Võru stuudiosse, kus on Postimehe kolleeg Sulev Valner, tere päevast, Sulev tere. Tere. See nädal on toonud rahvateenrite perele ühe kurva uudise, sest toonela radadele siirdus pikka aega ka siin saates osalenud ajakirjanik Heikki Talving, kes on minule meelde jäänud väga tasakaaluka ja kindla kolleegina. Sügav kaastunne kõigile Heiki lähedastele. Ja selle nädala sündmuste juurde tulles siis selle nädala sündmused Narvas on Eesti avalikkust tõsiselt vapustanud. Väikese Varvara Ivanova tapmine on nii õõvastav, et sellest teemast rääkimiseks napib sõnu. Ja kui siin sind pisut seda teemat sõnastada, siis tuleb nõustuda küll politseijuht Raivo küüdiga, kes ütles, et Varvara juhtum kui näitab, kui habras on turvalisus Eestis. Eestindatud, turvaline riik, aga, aga üks üks sündmus võib meie turvatunnet ja, ja ja turvalisena tundmist väga tõsiselt kõigutada. Tõsi, tõsi, ta ju on, et, et sellist õudust meil siin ei olegi juhtunud, vähemalt ei mäleta küll pikka aega, et oleks midagi midagi taolist olnud, nii et, et see paneb mõtlema, et, et see, mis filmides võib juhtuda, et, et see võib ka meile siia koju kätte jõuda. Jah, siin selle loo puhul. On on kindlasti kindlasti väga palju väga palju küsimusi, millele avalikkus ootab kiiresti vastust ja politsei ja prokuratuur. Ma saan aru väga suurte jõududega, tegeleb selle juhtumi lahendamisega ja ma olen nõus kõigiga, kes, kes on seisukohal, et selle juhtumi väga kiire lahendamine on, on, on ühiskonna väga selge huvi ja, ja see, et inimesed tahtsid, et seal lahendus saabuks õige pea, selle see oli ju selle märk, oli ka ju see, et, et nende Vabatahtlike hulk, kes seal Narvas asusid politseid ja prokuratuuri selles loos aitama seda varvarata, otsima läbi Facebook'i suhtlema püüdes aidata õiguskaitseorganid, et see oli muljetavaldav. Ja see oli tõesti liigutav 100 sadakond inimest, kes mitu päeva käisid ja otsisid ja aitasid politseid, et see on tõesti muljetavaldav kogukonnana ühtsustunne tunnet näitav sest. Aga tahtmata siin nüüd hakata seda teemat kuidagi kuidagi väga laialt, kas ajama siis siis kui ma siin viimase aasta jooksul oleme olemas, väga palju rääkinud pedofiiliateemadel ja, ja antud juhul selle kuriteo puhul ei taha küll hakata järeldusi tegema, aga aga on, on ka pisut selle teema üle üle spekuleeritud, siis siis kui viimane aasta on toonud juurde oluliselt inimesi, kes on Eestis omanud lapspornot ja, ja, ja püüdnud siis kohtus nende failide kaitseks justkui öelda, et ma lihtsalt vaatasin neid ja ma midagi ei teinud, et siis siis selle teema arenduseks tuleb küll öelda, et on väga palju neid eksperte, kes ütlevad, et lapsporno omamine on küll pedofiilia passiivne vorm, aga, aga nii mõnigi kord on täheldatud juhtumeid, kus sellest massiivsest vormist võib ka aktiivne vorm saada. Ja see on ka siis põhjus, miks lapsporno omamist passiivsesse pedofiil Yasse ühiskond peab suhtuma vägagi sallimatult, nii et see on üks, üks väike selline kõrvalliin, millega me oleme ka siin viimase paari aasta jooksul lähemalt kokku puutunud seoses interneti kiire arenguga ja võimalusega sealt midagi alla laadida. Aga aga, aga ka see on nüüd väga selge märk sellest, et, et miks selline käitumine ja sellised sammud peavad olema ühiskonnas tõepoolest nulltolerantsiga, sest et et, et kui me oleme nüüd silmitsi sellise looga, kus väike laps röövitud ja tapetud siis, siis see on Eesti, Eesti politsei praktikas ikkagi täiesti pretsedenditu juhtum ja, ja see peab panema ühiskond, aga pisut teistmoodi neid probleeme nägema, kuigi ma pean ütlema, et ka siiani on loomulikult nendele piisavalt palju tähelepanu pööratud, aga, aga võib-olla siin tuleb natukene nüüd ka vaadata, vaadata laiemalt sellele sellele pildile otsa. Siin on huvitav see, et politseijuht Raivo Küüt ütles välja, et ühe versiooni, et välistada ei tasuks, et et mõrvar on pärit Venemaalt. Ehk siis see, mis, mis, mis on nagu huvitav väljaütlemine selles mõttes, et, et sealt jääb mulje, nagu politseid oleks, tunneks ennast suhteliselt kindlalt, et ta teab nagu meie meie olemasolevat kurjust või selle kurjuse naera või et, et see nagu on mõnevõrra kontrolli all või et sellised asjad ei saaks, ei tohiks saada tekkida tühja koha pealt. Et, et see on nagu huvitav, et selline selline spekulatsioon nagu on välja toodud No eks neid spekulatsioone äkki ikkagi peaks hoidma kuidagi kuidagi selles piires, et, et, et las politsei teeb oma tööd ja ma tahaks ka uskuda, et politsei väga hästi selle juhtumi puhul ennast ka just nimelt samas tõestab, kus võib-olla Eesti riik ei ole alati kõige tugevamalt kohal olnud, et, et see on ka omamoodi võib-olla selline märgiline vajadus näidata ennast heast küljest. Aga et noh, et äkki siiski me, me, me natuke kiirustame võib-olla ette väga täpselt nüüd hakata rääkima, mis seal võis juhtuda. Ja, ja kas on eestlased või, või mitte, et et ei tea jah, aga hirmus hirmus lugu ja tõesti tahaks tahaks, et loota, et see lahendatakse kiiresti, et, et samas selle Lauri poolt tõstatatud teema puhul ma, ma pigem ütleks nii et võib-olla me lihtsalt oleme viimastel paaril aastal selle, selle selle asja kohta rohkem teada saanud, mitte et, et see on nüüd alles tekkinud. Et see võib ka niiviisi olla, et, et võib-olla just nimelt see võimekus paljastada pedofiile on, on kasvanud mitte mitte niivõrd see, et, et neid varem ei olnud. Tõsi, mõningate ekspertide puhul on ikkagi võimalus. Nad on rääkinud, et kui see võimalus lapspornot internetist alla laadida on olemas, siis kui inimene läheb seda teed, siis siis ta muutub ju ju ju seaduse silmis passiivseks pedofiil, eks, ja, ja nad on väitnud ka seda, et, et sealt sealt võib ka mingisugune mingisugune areng edasi toimuda mingisuguse aktiivsema tegevuse suunas, et juba ainuüksi see on põhjus, miks miks tuleb sellele ka suurt tähelepanu pöörata. Ja mis puudutab politsei tegevust, siis me teame ju, kuidas politsei on viimasel ajal neid väga räigeid kuritegusid lahendanud. Politsei võimekus on, on teada-tuntud, ei jää mitte millegi poolest alla teleekraanilt telesarjadest nähtud, ütleme seal siia sai Miami tegevustele ja võimekusele. Ma loodan, et meie kriminalistid teevad head tööd ja nii palju, kui ma olen kuulnud, siis see, see sündmuskoha analüüs on olnud väga põhjalik, aga siinkohal arvestades uurimise huve, siis meil ei ole mõtet seda teemat eriti edasi edasi lahata ja loodetavasti politsei jõuab juba üsna pea selle kuritöö sooritajani. Aga vahetame siinkohal teemat ja hakkaks rääkima siis selle nädala kesksetest poliitteemadest. Kalle laaneti väljaviskamine Keskerakonnast on omamoodi äikesetormi tekitanud, mitte ainult keskerakonnas võib kogu Eesti poliitmaastikus maastikul kõik analüüsivad, kõike arutlevad, arutletakse, millised on uued käigud, millised üldse uued arengud Eesti poliitmaastikul räägitakse siin uutest parteidest, räägitakse kes muutub tugevamaks, kes nõrgemaks ja nii edasi, aga aga, aga võib-olla peaks alustama seda teemat kõigepealt sellest laaneti väljaviskamisest ja sellest, et kuivõrd põhjendatud ikkagi on avalikkuse jaoks olnud sõja laaneti väljaviskamine ja kas inimesed on sellest üheselt aru saanud, kuidas teile tundub? No sa kindlasti kõigepealt see sõnakasutused, et nädalal on keskne teema, kõlab muidugi sel nädalal väga-väga õigesti. Et tõepoolest on keskne ja võib-olla isegi täiesti teenimatult liigagi keskne, ma olen, olete nõus sellega, et et, et pigem on imelik, et imestatakse ikka veel, et kuidas nad nii teevad, et eriti imelik on kuulda näiteks Jüri ratast ja teisi Keskerakonna kõrgeid tegelasi ka raadiointervjuudes rääkimas, et, et me ei oleks mitte mingil juhul uskunud, et see nii läheb. No ma ei tea, et noh, see no kuulge, et see, see imestus kas ei ole väga siiras või siis inimestel ei ole väga adekvaatne pilt, kuhu nad, kus nad tegelikult tegutsevad, mis keskkonnas, et et tegelikult on see pigem ju kui pikemalt vaadata, selline regulaarne puhastus selle partei juhtkonnas on pigem reegel kui seda, et see toimuks kuidagi esmakordselt. Minu meelest on jälle huvitav Ain Seppiku intervjuust neljapäeval kahekõnes, kus ta ütles, et tema meelest Edgar Savisaar ei mängijana maletaja isegi mitte enam kabet, et et, et nagu ka Andrus Kivirähk tänases Päevalehes ütleb, et me veel paar nädalat tagasi arvasime, et selline avalikkuse tuli on suunatud Reformierakonna ja peaministri pihta Jürgen Ligi pihta, siis, siis nüüd on tänulikult Keskerakond selle selle tule nagu enda peale võtnud, et, et ma mulle tundubki nagu see noh, poliitilises mõttes arusaamatu, et miks on vaja ja miks neil oli vaja võtta, tänulik tuli selle Ansipi pealt ära, miks, miks oli vaja peaministrit päästa ja ise siis nii-öelda nagu ütleb, Kivirähki tagumik paljaks tõmmata ja, ja lavale ronida. Ja aga ma juhin tähelepanu ühele sellel nädalal jah, täna isegi ilmunud huvitavale artiklile Delfist loen Keskerakonna aukohtu esimehe ja, ja ma tean nüüd juba vist ka Keskerakonna teiseks meheks tituleeritud Kalle Klandorfi kirjutist ja Kalle Klandorf ütleb, et tema andmed otsustati erakonnasisese võimupöörde ettevalmistamisega kolm suve tagasi ja ta ütleb, et ühel kaunil suvepäeval helises mu telefon. Erakonnakaaslane Laanet kutsus mind lõunale, kohtusime ühes kenas Pärnu kohvikus, kus jutt peagi poliitikale tüüris ja õige pea tegi parteikaaslane mulle ettepaneku asuda üllasse võitlusesse kurja Savisaare vastu. Samuti uuris ta mitmete Tallinna munitsipaalpoliitikute meelsust. Peaks tulema hetk valida Savisaare poolt või vastu. Et, et kuidas nüüd suhtuda ikkagi sellistesse arvamusavaldustesse, kus öeldakse. Ta on juba pikka aega intreageerinud keskerakonnas Savisaare vastu ja tahab savisaart kukutada ja erakonnas oma mõttekaaslastega võimupööret läbi viia. Ei no aga miks mitte, vaatame laiemat pilti, et mis on nagu teistes erakondades toimunud sarnaseid olukordi on lahendatud, et siin hiljuti oli siis kriis nii-öelda või, või on tegelikult käimas kriis ju IRL-is nii-öelda kampsunid ja siis Res Publica tiib, mis, mis ei ole väga hea lahenduseni jõudnud, tegelikult konflikt samas on ütleme, et ajutine või mõningane lahendus on saabunud selle näol, et osa osa erakonnast on nagu osa inimene erakonnast lahkunud. Täiesti üks variant nagu kriisiga tegelemiseks siis mõni aeg tagasi, sotsid mäletame, oli siin kaks suve tagasi see kriis seoses tookordse erakonna esimehe pilliga Jüri Pihli ka. Ja kas mäletame ka seda, kuidas tookord nagu erakond lainetama lõi, mismoodi seal sisetülid tekkisid ja see lõppes tõepoolest sellega, et pill valiti ümber, et praegu on siis ju erakonna esimees Sven Sven Mikser, et et see näitab minu meelest noh, nagu vaadates laiemalt, siis see näitab seda, et, et selliseid siseopositsioon, opositsioone, opositsionäär ei tasu nagu alahinnata ja seda ilmselt ka nüüd siis Savisaar suure hirmuga ka teeb, et ta ei alahinda neid. Et ühtpidi medid, sellise tagasihoidliku poliitikavaatlejana võiks ju õlgu kehitama ja ja mõelda, et aga mis nad, las nad seal plõksib, lõksivad siis nagu need opositsionäärid, et, et mis siis nii väga, et tegelikult on see ju päris tore. Aga, aga ma oletan, et, et olukord keskerakonnas sees on palju, palju tõsisem ja kriitilisem, kui meile siit väljastpoolt paistab, kui me meenutame suviseid Erakonna esimehe valimisi, missugune paanika käis Jüri Ratase kandidatuuri ümber, kui, kui inetuks tookordse valimisvõitlus läks, kusjuures tookord ju tundis, et tundus, et, et noh, kui härra Savisaar, kui ta ennast nii kindlasti kindlalt tunnete, siis milleks, et õmblus ja, ja natuke aega hiljem me nägime, et, et võib-olla ei olnudki põhjust ennast väga kindlalt tunda, sest ratas sai ju 41 protsenti häältest ja pole üldsegi kindel, et, et Savisaare võit oli nii-öelda puhas võit. Et, et see, ütleme, et erakonnasisene käärimine ma julgeks oletada, on palju suurem, kui me siit väljapoole näeme. No ma jätkaks sedasama mõttekäiku võib-olla sellega, et kõige otsesem paralleel tegelikult praegu keskerakonnas toimunule oli vast see, mis toimus paar aastat tagasi roheliste erakonnas. Kui, kui tõepoolest visati välja, eks ole, oluline osa nii-öelda teisitimõtlejaid see tõsise erakond ise mängis sel hetkel tänasest üldse rääkimata, eks ole siiski suhteliselt väikest rolli Eesti poliitikas siis siis see justkui ei olnud nii-öelda nii suur peateema. Aga, aga iseenesest märgiliselt oli see nagu minu meelest noh, ütleme mõnes mõttes kindlasti Eesti poliitikas niisugune väga pretsedenti loov sündmus, kus tõepoolest lausa paarkümmend erakonna aktiivset liiget lihtsalt arvati erakonnast välja. Ja noh, tegelikult muidugi võib öelda, roheliste puhul ilmselt ma julgeks öelda, algas just nimelt ka sellest hetkest selline nende noh, tõsiseltvõetavuse nii-öelda täielik allakäik, sellepärast et et kuna just nemad olid eriti rääkinud Eesti poliitika demokraatlikkuse suurendamisest, siis sellega sellega see kohe kuidagi nagu kokku ei läinud, noh, keskerakonnal nagu sõda, muret ei ole, et nad peaksid kahetsema demokraatliku sisekuvandi pärast. Et selles mõttes Keskerakonna puhul, nagu ma ütlen, tõesti see on, see on pigem ju eks ole lainetena käinud teatud aja tagant, et et selline erakonnasisene opositsioon kogub jõudu nagu Rein Veidemann ühes raadiosaates paar päeva tagasi ilusa kujundi tõi, et see on nagu, et kui lõvikarjas suurele vanale isalõvile vahepeal tekivad konkurendid, et siis toimub võitlus ja siis siis need noored lõvid visatakse nii-öelda karjast välja või, või tulevad kuskilt kõrvalt ja saavad nii-öelda valusa ninanipsu, et et noh, mingis mõttes ju noh, ütleme, et see on isegi täiesti inimlikult arusaadav ja ja, ja, ja selles mõttes ma ma ütleks nii, et kas see on ilus või õige või mitte, aga mõnes mõttes võib ju savisaarest aru saada, et tõepoolest puhtpragmaatiliselt ühtse meeskonnaga on, on teatud vähemalt lühiajalises perspektiivis parem edasi minna kui meeskonnaga, kus sees on mingid mingi pidev sisehüppasid. Seos lõvide kujundan sellel nädalal üldse väga populaarne olnud, et kui Ain Seppik esines neljapäeva õhtul ETV kahekõne saates, siis ta ütles, et savisaarega sõpruse pidamine on nagu nagu lõviga sõbrustamine, et alguses jalutate lõviga koos ühel päeval jalutab lõvi üksi. Kuivõrd keeruline on, on see kõik, aga, aga mina tahaksin natukene intrigeerib ja ma tahaks öelda, et kui me siin räägime sellest, et, et praegu on võitlus siseopositsioon, kes on nüüd väga selgelt ennast ka ennast ka näidanud, et, et enam-vähem ju kujutame ette, kes sinna siseopositsiooni kuuluvad, nad ise ka Maria seda ja ja nad ütlevad, et nad on seljad kokku pannud, nad on mõttekaaslased ja nad, nad tegutsevad praegu ühise eesmärgi nimel, isegi siis, kui juba mõni inimene on teatanud, et ta lahkub Keskerakonnast, ta ikkagi räägib, et ta jätkuvalt seisab mõttekaaslaste selja taga. Et, et siseopositsiooni seis on praegu üks, üks. Ja miks ma niimoodi väidan, Edgar Savisaar sai oma võidu kätte Kalle laaneti väljaviskamisega, mida ta tõenäoliselt oli pikalt ette kavandanud, millest ta rääkis oma Haapsalu volikogus peetud kõnes ja mida siis üks Tartu piirkonna liige nime enam ei mäleta? Kasutas ära aukohtusse kaebama, aga mis seal ja, ja siis, ja siis läks juba kõik orkestreeritud rada pidi. Aga opositsiooni siseopositsiooni võit oli selles, et Jüri Ratas valiti tagasi kesk Keskerakonna esindajana Riigikogu aseesimeheks. Edgar Savisaarel tõenäoliselt sundkäik sellepärast, et, et mitte midagi muud ei oleks võimalik olnud teha sellepärast et Solnud, teine kandidaate esitada riigikogu juhatusse, siis siis oleks olukord olnud selline, et sotsiaaldemokraatlik erakond andis teada, et nemad oleks hääletanud Ratase poolt. Ma olen kuulnud, et ka Isamaa ja Res Publica liit oleks võib-olla mõned hääled garanteerinud plussis. Kogu Keskerakonna siseopositsioon oleks olnud hääled Ratasele ja see oleks olnud nagu silmne, tähendab läbikukkumine, mida Edgar Savisaar ei oleks saanud endale lubada. Järelikult praegu on seis üks, üks. Nii nagu me lehtedest oleme lugenud, järgmine lahing, lahing siseopositsiooni ja Edgar Savisaare tiiva vahel toimub 31. märtsil ja, ja see on siis Nõmme piirkonna juhatuse valimisel, kus praegu on nõme piirkonna esimees Rainer Vakraga, kus praegu Nõmme linnaosa vanem Erki Korp on tugevad tööd teinud ja vahepeal on ka plahvatuslikult kasvanud Nõmme keskerakondlaste hulk. Ja, ja siis saab näha, kelle poolt nõmme piirkond hääletab ja keda ta tahab oma juhina näha. Ma saan aru, et siin käiku tegelikult jõujoon ka ütleme, riigi tasandi ja siis Tallinna tasandi vahel, et, et riigikogu fraktsioon pigem hakkab ju sinna sinna nii-öelda siseopositsiooni poole kaal kalduma ja, ja on nagu olnud ka siin väiteid või vihjeid, justkui Savisaar mõnevõrra on loobunud mängimast üle-eestilist tasandit ja kindlustab, et nad elasid peamiselt nii-öelda Tallinna tasandil, nii et ütleme, et nõmmel, ma võtaks siis Savisaare võit. No ma ei tea, ma arvan, et küll, et nüüd natukese või selle sellise spordiga võib-olla tegelemine selles mõttes, et justkui oleks võrdsetel stardipositsioonidel mingeid võistlejad ja ei tea, kes neist võidab, et et see, see kõlab praegu siiski suhteliselt ebareaalselt, et mina ei näe küll mingit põhjust, et kui savisaarega midagi ei juhtu lausa, eks ole, siis et siis lähema lähemas ajaperspektiivis ütleme, mis puudutab ütleme lähemalt aastat ütleme, kuni kohalike valimisteni, et Keskerakonna sees nüüd mingi siseopositsioon talt nagu võimu üle võtab. No ei ole küll kuskilt nagu tunda seda, seda jõudu, et, et, et see päris nii oleks, et no muidugi, eks, eks seda teavad need nii-öelda sovetoloogid, kes, eks ole, seda, seda bolševike parteid nii-öelda noh, võib olla vähemalt uurivad või kuidagi on sisse rohkem imbunud, eks ole, paremini noh, minu meelest on see nii sarnane selles selle bolševike parteis toimunut arengutes arvamisega või, või Hiina kommunistlikus parteis praegu toimuva sellise võimuvõitluse mustri äraarvamisega selle järgi, et keda, kuhu niiviisi paigutatakse, et et ei ole seal nagu noh, tegu on ju ka selles mõttes, kui me võtame kas või noh, Ratase või Vakra siis tegu ikkagi ju suhteliselt hilises minevikus on olnud ikkagi väga ustavate Edgar savisaarega kaasvõitlejatega Tallinna ühise linnavalitsemise päevilt, et seal ei ole ju, et selles mõttes on see nagu tõepoolest mingi poegade mäss isa vastu. Ja, ja selles mõttes ta ka ikkagi tundub sellisena, et et, et pigem pigem ma ei, mina ei, mina ei panustaks sellele mardile, et et see mass nagu väga, väga palju rohkem edu saavutab, kui, ütleme kampsunite mas IRL-i sees või või, või veel mingisugused sellised mullistused mõnes mõnes teises erakonnas tõenäoliselt noh, jääb ikkagi neil neil neil nii-öelda ülestõusnute veel noh, nii-öelda leppida sellega, et nad praegu ei, ei võida. Lahing ma tahaks sulle siinkohal pisut vastu vaielda, kui sa väidad siin, et see on poegade mäss isa vastu, siis mina näen siin pigem ikkagi erinevate poliitiliste kultuuride konflikte ja, ja ka ja ka nägemuse konflikti, kuidas Keskerakond peaks edasi minema. Ja kui Edgar Savisaar On on valinud tee, mis, mis tsementeerib tema võimu ja kindlustab tema võimu Tallinnas, ta on käivitanud tasuta bussiliikluse arutelu, on lubanud pensionäridele märkimisväärse pensionilisa. Mida ta näeb, et tema siseopositsioon ei pruugi selle kõigega nõus olla, ta püüab siseopositsiooniga probleeme lahendada. Üks väga oluline asi veel, Edgar Savisaar teab, et tema põhiline valija tuleb Lasnamäelt. Ehk siis minul on väga mitmed Keskerakonna liikmed rääkinud sellest, et, et tõenäoliselt järgnevad nendele kahele sammule, mida me siin Tallinna linnas oleme kuulnud ja näinud juba ja mida me näeme praegu tänavapildis. Järgneb üks tõsisem kummardus ka Tallinna venekeelsele valijale. Lihtsalt selleks, et talle tuletada meelde, et on olemas Keskerakond, ärge teisi vaadake. Meie hääli on meile vaja seoses kohalike valimistega, et seeläbi kindlustada, mis on siseopositsiooni üks väga tõsine etteheide ja millest on väga vähe räägitud, siin viimase nädala kontekstis on, on ikkagi seotud Keskerakonna eestlaste suunalise poliitikaga ja, ja Ain Seppik on küll öelnud jah, et, et Keskerakond tegeleb liiga palju Tallinnaga ja liiga vähe piirkondadega kaotatakse positsioone sotsiaaldemokraatlikule erakonnale ka Ida-Virumaal, aga ka mujal Eestis hakkab Keskerakonna, kas selle tõttu ühel hetkel kannatama, kuna seal ei ole piisavalt tähelepanu ja selle valijaga piisavalt ei tegeleta, kuna tahetakse teha piisavalt palju kummardust Tallinna hea valimistulemuse nimel just kohalikele vene keelt kõnelevatele inimestele ja see on, see on pisut vastukaaluks sellele Sulevi jutule, et tegu on siin justkui nagu isa tapjatega, et, et see, see konflikti tuum on tõenäoliselt oluliselt laiem ja keskendub just peaasjalikult sellele probleemile, millist poliitikat viljeletakse. Keskerakonnas. Nojah, see ühtpidi on nii, aga teisipidi võtame jälle keskele Erakonna sees, Edgar Savisaarel on täiesti legitiimne mandaat oma parteikongressi poolt nii-öelda olla selle erakonna juht ja see, et näiteks Ain sepikule või Kalle Laanetile või veel kellelegi ei meeldi mõned noh, need põhimõttelised jooned, kuhu kesk Keskerakond nagu keskendub siis siis nad on vähemuses. Noh, sa ei saa seda, seda selles mõttes eitada, enne kuni ütleme järgmine parteikongresse, kes ei ole andnud mandaati nende kätte. Seni nad lihtsalt on ikkagi selle erakonna sees vähemuses ja praegu nagu on see see tegelikult pigem ikkagi mingi mässulaeval surumine, mis mida ma julgen öelda, et, et mis ei ole väga unikaalne situatsioon, ütleme teatud sellises olukorras. Ja, ja, ja pigem pigem on see noh, suhteliselt nagu selline, et see, see on pigem ka tehnika küsimus erinevates erakondades, eks ole, et, et kas, kas need rahulolematud visatakse välja, mis on tõepoolest nagu ebademokraatlik räige või nad lahkuvad nii-öelda jutumärkides vabatahtlikult, tuues väikse paralleeli, eks ole, praegu arutusel oleva töötuskindlustusseaduse arutamisega kus räägitakse, palju sellest vabatahtlikult ikka inimesed oma töökohtadelt lahkuvad, kui nad, kui nad näiteks pärast seda pikaks ajaks ka töötuks jäävad. Et vaevalt, vaevalt see tegelikult siis kõik saavad aru, väga vabatahtlik sellisel juhul on olnud jah, kui inimesel on teine koht valmis vaadatud, ütleme kui näiteks parteist lahkujaid on tõepoolest, ta läheb kohe üle teise parteisse ja oli selge, et ta sellepärast lahkuski, siis on see tõesti vabatahtlik. Aga kui tal tegelikult on selgelt, kui maa ja taeva vahele, siis, siis pigem on arvata, et see lahkumine ei olnud väga vabatahtlik. Ja noh, aga, aga antud juhul jah, et ma ei tea, et mulle mulle tundub, et mõnes mõttes ei ole nagu aus selles mõttes püüda nagu üldrahvalikult keskerakonnale selgeks teha, et nad peavad käituma erakonnasiseselt teistmoodi. Pigem tuleb nagu tõdeda, et selline see erakond on, kas ta meeldib või ei meeldi, eks ole, see on valijate otsus, kas tahta teda valida järgmistel kohalikel valimistel järgmistel Riigikogu valimistel või mitte või see on iga inimese isikliku südametunnistuse otsus, kas sobib sellisesse erakonda kuuluda või mitte. Aga ütleme, et meil sealt väljaspool ei ole nagu õigus öelda, et, et Keskerakond peab olema teistsugune kui see, missugune ta on praegu Edgar Savisaare juhtimisel. No meil on ikka õigus märku anda sellest, et tegemist on mingi ebademokraatlike meetoditega ja tegelikult ka selles mõttes siis elektoraadi sellest teavitada, et sellised õigused meil ikkagi on. Küll. Jaa, aga kui sa nüüd vaatad, Sulev natukene oponeerin siin sulle jälle, et kui sa vaatad, need, mis sellel nädalal kirjutati Eesti Ekspressis jälle Ivor Onksioni kohta ja kui sa vaatad, milline oli Keskerakonna juhatuse näpuviibutus Priit Toobali suunal ja kui kiiresti Priit Toobal sellest, et ta ise ka oli Keskerakonna aukohtu all ja juhatus tegi talle märkuse, muutus muutus pigem inkvisiitoriks, võime ka niimoodi öelda, et ta ilmselgelt hakkasime, kui hakkasime seal kommenteerima, rääkima teistest, kuidas Kalle Laanet, mida ta on valesti teinud, miks ta on välja visatud ja, ja ma saan aru, et Priit Toobal ikkagi oli ka üks Rainer Vakra mentori määramise idee autoritest või, või väga-väga jõuliselt seda ideed toetas, et Rainer Vakrale mentor arvatakse, noh, see, see otsus, see otsus määratada, Lementor oli ju noh, ilmselge mõnitas ja Rainer Vakra niimoodi on sellest ka aru saanud, kuigi ta räägib, et ta käsitleb seda huumoriga, siis, siis noh, päris nii see ikkagi ei olnud, et see on Eesti poliitikas täiesti pretsedenditu käitumine ühe poliitiku tasalülitamisel. Nii et päris nii need asjad ikkagi olla ei saa, et, et, et lihtsalt siseopositsiooniga väga räigelt ja jõhkralt õiendatakse arved ja, ja nii palju, kui Keskerakonna seest on kosta, siis siis need meetodid, kuidas inimesi mõjutatakse ja kuidas inimesi räägitakse, et ega siin ei ole midagi muutunud, need olid 2003 2004 samasugused, need olid ka aastal 96 samasugused ja nii edasi. Et küsimus on selles, et, et kui, kui, kui inimene toimib erakonna sees selliselt, siis milline on garantii, et ta ei tegele ka Tallinna linnas samasuguse poliitikaga, kui ta saaks riigis võimule, kas ta teeb ka siis täpselt samasuguseid samme, see on ju küsimus antud juhul, millele me peame vastama, et antud juhul kuna ma ju erakondadele võimaluse riiki valitseda erakonna juhid teevad seda reeglina kõige silmnähtavamalt, järelikult ka see kultuur tuleb sealt kusagilt kaasa. Et me ei peaks leppima näiteks idaraha skandaaliga või siis sellesama kirjaskandaaliga, et me ikkagi ikkagi avalikkusel on õigus anda märku sellest, et need on, need on väga-väga mittesobivat käitumisvormid. Ja, ja absoluutselt, ma olen nõus sellega ma lihtsalt tahan öelda, et noh jumala nõus, Lauri sinuga, et kui see asi on kordunud juba, eks ole üheksakümnendatel ja kahe tuhandendatel, eks ole, palju kordi et siis lihtsalt imelik on nagu selle üle ikka veel imestada. Ja, ja tegelikult on ka üllatav, on pigem see, et paljudele Erakonna liikmed ärkavad nüüd aastal 2012 justkui mingist nõidus unast, eks ole, et justkui ei kes ise, eks ole, võib-olla veel kolm-neli-viis aastat tagasi olid võib-olla samasuguse nõiajahi vähemalt tunnistajad kui mitte osalised mõnede teiste inimeste suhtes. Et, et see on tegelikult minu meelest see, mis, mida, mida tasub ka silmas pidada ja mille tõttu noh, tõepoolest see küsimus, mis sa Lauri esitada, et kas see muster ei kandu esile või ei kandu üle näiteks linna või riigi valitsemisse, see oli pigem retooriline küsimus, loomulikult kandubki me saamegi aru, eks ole, et et ja see, see muidugi on ohtlik. Kuna samas jälle ma saan aru, et erakonnasiseselt mõne mõnevõrra nagu selline silmi avav või siis või siis ka suhtumist muutev oli tegelikult seesama idaraha skandaal, et sealt läks nagu ka mitmete erakonna liikmete jaoks see piir, kust enam nagu edasi minna ei saa või et kus, kus on selge, et midagi tuleb muuta. Jah, ilmselt küll. Ma arendaksin siinkohal teemat tõsiselt edasi, mis teie hinnangul siis edasi juhtub, et siin Ain Seppik on teatanud, et ta lahkub erakonna Saaremaa piirkonna juhatus. 90 protsendiliselt on teatanud oma lahkumisest, üks liige jäi alles, samas on ka piirkonnast juba lahkunud? Jah, ütleme 30 inimest on vist või 20 29, et need numbrid on, on siin olnud vastukäivad. Aga ligi 10 protsenti juba Keskerakonnapiiride Saaremaapiirkonnast aste on juba erakonnast lahkunud ja need on tõenäoliselt kõik Kalle laaneti mõttekaaslased tähendab omakorda seda, et et kalle ametist saab. Eesti vabariigi üks kõige ihaldad ihaldatumaid. Võiksime öelda, et hakkaksime natukene irooniliselt või, või, või ka naljaga pooleks, aga, aga pruutneitsi, ehk siis, et tal on selline kaasavara, mis, mis on märkimisväärne ja mida iga erakond, kellel ei ole Saaremaal tugevat esindust, haka vihaldama ja kui ma vaatan, et kellel on Saaremaal nõrgemad esindused, siis nad on, need on Isamaa ja Res Publica liit ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond, kes võiksid kõigepealt Kalle Laanet noolima hakata peale selle loomulikult ka riigikogu liikmena ratas on, on see, mis talle kaalu juurde annab, nii et tõenäoliselt need pakkumised Laanetile lähevad väga kõrgeks. Laaneti puhul tasub kindlasti piirkondlikus mõttes välja tuua ka selle, et kuna Kalle Laanet on väga hea sõber praamikuninga Vjatšeslav Leedo ka siis siis ka Vjatšeslav Leedo, kes varem oli ka hea sõber Edgar savisaarega, aga kuuldavasti nüüd nad enam väga tihedalt omavahel ei suhtle, siis siis ka ka selle väga magusa magusa osa. Saaremaast võib siis see erakond justkui nagu kaasavarana kaasa saada. See on, eks ole ju huvitav, et kuivõrd-kuivõrd palju tegelikult laaneti väljaviskamisega Keskerakond kaotas ja kes selgelt olnud sellest teadlikult, et järelikult see ikkagi see risk oli nii suur või see, see vajadus selle sammu järel oli ikkagi niivõrd niivõrd tungiv. Teisipidi võib veel öelda, et ilmselgelt Edgar Savisaare selline taktikaline lähima kahe aasta perspektiivis eesmärk on ikkagi ainult Tallinn, et see, et kas Saaremaal saavutatakse näiteks kohalikel valimistel nii või teistsugune tulemus. Vaja on, kui hea tulemus saavutatakse, aga tegelikult Edgar Savisaare jaoks ei oma see ilmselt kuigivõrd mingit vahet. Et aga vahe on tõesti selles, kas ta 2013 sügisel jääb Tallinnas võimule või ei jää. Ja tegelikult kogu teravik on suunatud tegelikult sellele Tallinna kampaaniale ja mingisugused opositsioonilised piirkondade tegelased, kui nad on selles osas jalus, noh kasvõi sellepärast, et käivad ja klähvivad kuskil, eks ole meedias mingeid arvamusi. Ja, ja segavad võib-olla kuskil erakonna juhatuses mingite otsuste ja sellist üksmeelset ja kiiret vastuvõtmist siis siis lihtsalt noh, see ongi see valik. Erakond Edgar Savisaare juhtimisel on keskendunud ja pannud nii-öelda kogu panuse tegelikult ikkagi sellele kaardile, et võita järgmised kohalikud valimised Tallinnas ja, ja põhimõtteliselt ma saan aru, mängur, nagu ta on tegelikult tema mõte liigubki nii kaugele, et siis vaatame, mis edasi saab. Kindel, ja väga huvitav, mis hakkab Keskerakonna riigikogu fraktsioonis toimuma, et ma ei, ma nagu ei julge julge suuri ennustusi teha, aga, aga seal võib, võib veel toimuda liikumisi ja, ja ja see saaks olema huvitav. No siin on ka indikeeritud. Keskerakonna fraktsiooni liige Aivar Riisalu on rääkinud sellest, kuidas ta võimalikust kuidas tema on juba plaaninud ka mingeid samme astuda ja kuidas tal on sõbrad sellises mittetulundusühingus nimega Vaba isamaaline kodanik, kes teda oma ridadesse justkui ootavat ja ja, ja tõsi, Aivar Riisaluga puhul Toompea koridorides räägitakse seda, et lihastate on ta rääkinud seda juttu, kuidas ta kohe tõuseb püsti ja hakkab kuhugi poole minema, aga keegi ei ole veel kuhugi poole seda minemist näinud, nii et see on jutuks jäänudki või vähemalt jutuks hea olnud. Aivar Riisalu esindab ilmselt ka seda inimtüüpi, kelle puhul noh, on kohati ka nagu raske aru saada, miks ta seal keskerakonnas ikka üldse on. Et miks temasugune Enim maailmavaate pärast Sulev maailmavaate pärast ütleb. Nojah, ilmselt paljud ootavad põnevusega, mismoodi reageerivad Jüri Ratas ja Kadri Simson, kes kindlasti on mõlemad väga targad ja arukad Keskerakonna liikmed ja sinna tundub nagu huvitav, et, et kas nad jäävad nii-öelda stand by peale või ka või ka liigutavad ennast mingis suunas? Kadri Simsoni puhul on muidugi huvitav see, et kuidas ta hääletas Kalle laaneti küsimusest, ta hääletas Kalle laaneti väljaviskamise vastu ehk siis laaneti jäämise poolt. Ja seetõttu tekkis väga paljudel küsimus, et miks nii kui kui lähtuda sellest, et Kadri Simson on siiamaani ikkagi väga selgelt seisnud Edgar Savisaare taga ja kui me vaatame Kadri Simsoniga varasemaid väljaütlemisi eelmisest nädalast, kus ta ütles, et et laaneti laaneti osas aukohtusse minek ja nii edasi on tema jaoks üllatav olnud kogu see küsimuse püstitus sellisel kujul on üllatav olnud, et siis siin tuleb Kadri Simson neist aru saada. Kadri Simson elas ka sellel nädalal läbi ühed valimised, ta valiti tagasi uuesti keskfraktsiooni esimeheks. Kadri Simson peab tegema keskfraktsioonis reaalsete inimestega reaalset tööd. Tal on vaja, et need inimesed, kes praegu keskfraktsiooni kuuluvad nad jääksid sinna ka edaspidi selleks, et et, et oleks võimalik Keskerakonna poliitikat Toompeal ellu viia ja sellepärast Kadri Simson tõenäoliselt tegi väga lihtsa arvutuse, et tal on lihtsam olla laaneti poolt selleks, et hoida seda fraktsiooni kuus mitte tekitada veel suuremat vastasseisu ja tõenäoliselt see oli ka põhjus, miks, miks Jüri Ratase kandidatuuri lihtsalt läbi läks. Keegi isegi ei vaidlustanud seda sellepärast, et, et see soov ikkagi praegu seda, seda, seda asja koos hoida on olemas, aga see soov ei ole kuhugi kadunud. Küsimus on nüüd selles, et kui palju on opositsionääride soov ise seda teed edasi minna, see on see põhiküsimus. Poolt see soov neid inimesi hoida on ikkagi olemas. Me ei tea muidugi Edgar Savisaare soovi seoses Jüri Ratasega, kes talle oleks juba peaaegu siin suve lõpus ohtlikuks saanud, eks ole, seda me ei tea, aga, aga, aga väga paljude Savisaare tiiva pooldajate soov hoida seda asja koos on olemas. Ma panen tähele, et see soov fraktsiooni koos hoida tegelikult tähendab täiesti erinevaid sõnumeid, kui see, mida erakond välja saadav, eks seal hakkab nagu selline ühelt poolt soovid koos hoida, aga teiselt poolt nagu sa oled tegelikult täiesti liikumas hoopis teise suunda, et teise suunda kui erakond ise, et, et see on nagu selline väga, väga keeruline tee, ütleme niimoodi. Seal hakkuvadki see kohalik poliitika ja riigikogu poliitikat, Rainer Vakrale nõmmel nõmmel ütleme, et ära tehakse, mis siis edasi saab, Rainer Vakra sellisel juhul on tunnistanud kaotust, siseopositsioon jääb alla kaks, üks juba juba ja me ei tea, millise skooriga see kogu lugu lõppeb. Et mis siis edasi tehakse, et küsimus on ikkagi selles, et ma saan aru, et et, et me oleme näinud ühe korra seda arutelu, kui Keskerakonnast laht lahkuti 2004. Me nägime seda arutelu, et aega inimesed tegutsesid ühtse grupina, püüdsid esindada, aga siis, kui, siis kui muusika lõppes ja tuli tuul valida, siis istus igaüks ikkagi selle selle tooli peale, kus parajasti kõige mugavam oli istuda. Kes läks rahvaliitu, kes läks Reformierakonda, kes läks Sotsiaaldemokraatlikusse erakonda, kellel läks paremini, kellel läks pisut halvemini. Et seda me ju nägime, mis toona juhtus? Kas need samas ei maksa unustada, on kaheksa aastat edasi läinud ja ka Edgar Savisaar on kaheksa aastat vanemaks saanud et, et ka siin ütleme sellised vanus ei tule talle kasuks. No eks ühel hetkel muidugi saab ka Edgar Savisaare ajast tõesti otsa, aga lihtsalt küsimus on, et see võib-olla ei juhtu veel ikkagi lähema paari aasta jooksul. Et, et nii vana ta nüüd ka ei ole, et, et pigem ma ütleks, et see Jüri Ratase jätkamine riigikogu aseesimehena see oli jälle ju ütleme siis ka Savisaare poolt vaadates tõenäoliselt väga noh, nii-öelda väga vähe maksev järeleandmine, sest noh, lõpuks riigikogu juhatus ongi ju selline koht, kuhu saadetakse inimesi, kes ma ei tea. Ma ei oska öelda, mis alusel, eks ole, et isenesest, kui me vaatame sel nädalal valitud riigikogu juhatust, siis naisõigusluse seisukohalt on perfektne, eks ole. Et kaks naist ja üks mees, et Eestis on väga vähe selliseid justkui otsustavaid kogusid, kus vahekord on selline. Aga tegelikult just nimelt kahjuks ongi küsimus selles, et see kogu ongi täpselt see, eks ole, kuhu, mis ei otsusta justkui Eesti poliitikas mitte midagi. Ja, ja, ja pigem ongi tegu lihtsalt kolme üksteisega vahelduva koosoleku juhataja ka riigikogu saalis ja ongi kõik, eks ole, vähemalt avaliku kuvandi järgi. Ja, ja selles mõttes noh, nad võivad olla kõik ju õiged ja toredad inimesed, aga aga, aga tegelikult näiteks, et riigikogu juhatus, ütleme, võiks parlamentaarses riigis olla selline organ, kes tõepoolest tasakaalustab näiteks valitsust ja teatud teatud kriitilistes olukordades suudab valitsust korrale kutsuda. No kuulge, eks ole, Eesti riigikogu juhatuse puhul me ei ole seda vist küll kordagi näinud. Pigem pigem on olulisem küsimus, millega peaks riigikogu juhatus tegelema, on riigikogu maine küsimus ja riigikogu liikmete Wayne küsimus, sellega ta saab küll vähem tegeleda. Aga, aga me kuuleme ju väga tihti avalikus arutelus arvamust, et need saab ka üks vereimejad seal Toompeal ja, ja selle kujundiga peaks riigikogu juhatus tegelema, aga millegipärast ka konkreetselt, see on nüüd väga selge kriitika Ene Ergma tegevuse aadressil. Kui Ene Ergma on sellel teemal sõnana võtnud, siis ta on alati sõna võtnud reaktsioonina mingisugusele kirjanduslikule kajastusele. Me ei ole näinud, et Ene Ergma oleks tulnud oma avalduste või oma teesidega välja või oma mingisuguse selge projektiga välja, kuidas parandada parlamendi mainet, mida, mida me võiksime teha teisiti, kuidas Parlamendi tegevus oleks inimestele arusaadavam ja nähtavam seda olnud. Iga kord, kui Ene Ergma on avalikkuse eest sellel teemal sõna võtnud, siis on olnud sellele eelnenud mingisugune reaktsioon, mingi ajalehe artikkel, mingi jutt riigikogu liikmete tegevusest ja nii edasi. Ja see on väga kahetsusväärne, et Ene Ergma selliste küsimustega ei ole siiamaani tegelenud. Tuletan meelde, see on vist 10. aasta, millal Ene Ergma on, riigikogu esimees lähevad kolm, neli, esimene seda jah, nii teha, nii et hakkab 10. aasta jooksma ja, ja me ei ole näinud põhjapanevat tegevust selles osas kord me kuuleme, kuidas sellega tuleks jälle tegeleda, aga mitte midagi ei tehta. No iseenesest ma olen suga nõus selles mõttes, et Ene Ergma minu meelest loomu poolest ei ole väga tundliku sotsiaalse närviga inimene, aga samas ta tundub sellele kohale sobivat omaselt väärikal moel. Teine asi on see, et mida tal on võimalus teha ära riigikogu riigikogu maine tõstmiseks ja minu meelest riigikogu maine on põhiliselt kaheasjad, aga nendest üks on seesama palgasüsteem, mis on 20 aastat vana ja selgelt ei ole praeguses praeguses vormis toimiv. Küsimus pole. Sellele ei ole 20, see on paar aastat vana. Muudeti riigikogu liikmete palgasüsteemi, ma mõtlen siinsamas ja nendele see palgapalgasüsteem palkamata süviti. Jah, aga see palk ei tõuse enam, nüüd on juba see asi kinnitatud teistmoodi, nii et see süsteem enam ei kehtivist. Isegi käesoleva aasta algusest on see muutunud. Okei siis see 74 neli keskmist palka enam ei, ei tööta. Hiljuti tõusis, tõusis palk just sellepärast tõusiski mindi üle uuele palgaastmete süsteemile ega siis uue süsteemiga palk langeb. Et ega te ometi seda ei arva? Reiman, riigikogukuluhüvitised, mis, mis on ikkagi seotud riigikogu liikme palgaga ja mis tõusid sellel sellel aastal 30 protsendini riigikogu liikme põhipalgast ja seda tõusu ei ole avalikus vahel selgelt alla neelanud ja see, see teadmine on olemas, et see, see probleem jätkuvalt on õhus ja me ei ole kuulnud, et riigikogu liik riigikogu juhatusest oleks selles osas mingisugustki seisukohavõttu olnud. Nüüd üks huvitav küsimus veel, kui riigikogu liige on aasta aega olnud riigikogu liige ja kui ta siis otsustab vabatahtlikult lahkuda riigikogust siis kui me vaatasime, et valitsus kiitis heaks seadusemuudatuse, mis lihttöölistel selle vabatahtlikult lahkumise hüvitis ära kaotab siis riigikogu liikmetel on see vabatahtliku lahkumise hüvitis jätkuvalt alles, ehk siis, kui riigikogu liige ise tahab lahkuda, siis ta saab ikkagi kolme kuupalga ja see on nüüd küll täiesti uskumatu, kui seda ära ei muudeta, siis siis see, see jääb küll riigikogu juhatuse ja ka ja ka muidugi fraktsiooni juhtide südametunnistusele, et sellist ebavõrdsust tolereerida. Kusjuures selle kuluhüvitiste poole selle pole ammu seda jama olnud, et keegi oleks öösel pitsat ostnud valimistega valijatega kohtumise sildi all, nii et see tõsise sellised sellised juhtumised määravad kuvandit väga pikka aega, aga, aga mulle näib, et loodan, et, et riigikogu liikmetel hakkab selles suhtes ka nagu mõistus kohale jõudma, et ja arusaamine kohale jõudmata. Kirjandus kontrollib neid kuluhüvitisi siiski teatava regulaarsusega, aga teiselt poolt jälle ajakirjanduse näeksumine selle üle, et kui keegi riigikogu liige on valitud näiteks Ruhnut või Kihnust riigikogu liikmeks, siis tema näiteks transpordihüvitis on teistest suurem, siis, siis mul jälle vastupidi tundub vägagi loogiline. Minul on minu meelest see teine probleem, pigem mis, mis ma Riigikogu liikmetele nende kuvandi mõttes ette heidaks, siin on tegelikult see, mis on neil kupli all. Ehk siis see, et, et kui minul nägemuses riigikogu liige peaks esindama ühte selget ideed, seal on 101 ideed, võiks olla igalühel, on oma missioon seal teha, olgu see siis kasvõi enda piirkonna edendamine, aga, aga seal peaks olema selgelt 101 ideed, siis, siis seda seal kindlasti ei ole. Seal on võib-olla kolm-neli-viis võib-olla 10, heal juhul 25. Nojaa, aga ilmselt see ongi realistlik läbilõige Eesti rahvast, et kui riigikogu liige esindab, eks ole rahva, sellist peegelpilti siis, ega siis keskeltläbi ütleme, kui me võtame mingi küla ega siis 100-st inimesest ei arva ometi, et 99 on niisugused kõik, eks ole, tohutult ideesid täis. Noh, ega me ei pea Leidub, eks see poleks ka nüüd ka päris õiglane, et riigikogus peab olema ka lollide esindaja ja lihtsalt laiskade esindajad, et ma arvan, et küllap nad on seal. See proportsioon ei peaks käima ikkagi sedapidi. Te peaks aga tulles tagasi selle mõtte juurde, mis Lauri ütles, et tahad Jüri Ratase sinna ühesõnaga, tulles korraks tagasi selle Jüri Ratase juhatusse valimise puhul ma ütlen seda, et ühesõnaga see, et Jüri Ratas nüüd valiti koos Ergma ja Laine Randjärvega uuesti riigikogu juhatusse, see tema profiili Keskerakonna sees nüüd väga kõrgeks ei aja. Et tegelikult see on, ütleme, kõrgepalgaline viisakas ametikoht, eks ole, väärikas ametikoht, aga, aga mitte rohkem. Ja kusjuures Jüri Ratas ise on ka selline puhta särgi rinna esisega härrasmees, kes ju tegelikult ei ei mölise avalikkuse ees erakonna erakonna teemal, et, et selles mõttes ei ole ka ju ohtlik. Edgar Savisaare teema lõpetuseks tahaks siiski öelda, et Edgar Savisaar on ikkagi kasvatanud Eesti poliitikasse muljetavaldava poliitikute plejaadi, kui me vaatame kõik, kes tema käe alt on läbi käinud. Tõeline mentor, eks ole just nimelt on tõeline Melchior, kui me vaatame, Sven Mikser, noh, kõik, kes sellest eelmisest lugejate põlvkonnast on osaliselt ka Edgar Savisaare õpetussõnu kindlasti järginud ja nüüd jälle, et Edgar savisaarel on, on olnud väga-väga usinad õpilased ja nad on tõesti väga palju õppinud Edgar Savisaar neile ka väga palju andnud, nii et kindlasti seeläbi mentorina on ta Eesti poliitikale väga palju juurde andnud. Ka selles mõttes, et vaatamata sellele, et need inimesed ühel hetkel Keskerakonnast lahkuvad, on, on see tulemus märkimisväärne. No aga lisaks sellele pakub taga huvitavaid ideid, nagu näiteks tasuta ühistransport. Mul on selle kohta keeruline midagi öelda, sellepärast et ma ei ole kahjuks Tallinna linna elanik ja seetõttu ma ei saa osaleda ka sellel küsitlusel. Tõsi ma võin kõrvalt vaadata, mis toimub ja Tallinna linna avalike teede kasutajana, ma pean küll ütlema, et nii halvas seisus kui sellel kevadel ei ole teed varasematel aastatel olnud. Ma ei oskaks öelda, kas see on nüüd ka tulnud kevade süü või, või hilja tulnud talvesi, aga sellel aastal see pilt kahjuks selline on. Et siin loomulikult opositsioonipoliitikud Tallinnas väidavad, et tegu on kroonilise alarahastuse tulemusega, ma ei oska, ma ei ole teede ekspert, ma ei oska seda öelda, aga ma näen seda kahjuks oma oma laguneva auto pealt ja remondiarvete pealt, et see sellel aastal on olukord väga hull. Kusjuures mina tasuta bussi bussiliikluse mõtet ei kipu nagu poriga loopima, ma pigem nagu pahandaksin selle kommunikatsiooni üle, et, et näib, et, et Keskerakonnal on tõesti nagu kehvad ajad, et isegi nagu selliste sõnumi kohaleviimise suhtes ollakse ka väga nõrgas seisus, et see, mida ma tahaksin näha ja kuulda, on see, et, et milleks seda vaja on, mis on selle eesmärk. Kui selle eesmärk on vähendada autoliiklus Tallinnas Tallinna kesklinnas, siis palun öelge mulle, et praegu on. Praegu käib Tallinna kesklinnas liivalaia tänava pealt läbi nii palju autosid, meil on eesmärk vähendada sellisele arvu peale praegu reostus linnas selline õhureostus, siis me tahame seda vähendada selliseks, et väga konkreetselt, palun, palun, seadke eesmärgid või on selle eesmärk sotsiaalprojekt, et on, linnas on väga palju vaeseid inimesi, kes ei jaksa pileteid osta, siis meie eesmärk on neid toetada. Et ma ei näe nagu selliste kommunikatsiooni, et mis on, mis on selle selle tegevuse mõte või mida sellega tahetakse saavutada? Et olla Heiditi, selle eesmärk on ju sotsiaalne, loomulikult säilitada linnavalitsusele töökohad. Et loomulikult on see eesmärk ja poliitiline ja, ja selles mõttes see, selles ei ole ju üldse kahtlust, aga iseenesest olles ka sellise suhteliselt rohelise mõtteviisi esindaja mulle ühistranspordi teema nagu fookusse tõstmine meeldib, see on, see on iseenesest positiivne ja kui sellest kujuneb ka kohalike valimiste oluline teema Tallinnasse on kindlasti parem kui paljud pseudoteemad, millega millega tegeleda. Ja mingis mõttes Savisaar, kes ju väga täpselt tunnetab oma valijaskonna hoiakuid just nimelt oma valijaskonna, mitte kõigi, eks ole, ta ta tabab ju, ega selles mõttes, see ei ole kindlasti kuidagi juhuslik nipsu ka tulnud, eks ole, küsimus vaid ta tabab väga hästi, eks ole, et et ühest küljest ju Eesti inimesed üldse hirmsasti armastavad midagi odavalt või tasuta saada, eks ole, see on väga omane hästi paljudele inimestele. Teiseks noh, ikkagi ta annab nagu signaali, et vaadake, need natuke vaesemad inimesed, kes kasutavad ühistransporti, eks ole, meie hoolitseme nende eest. Vastandina siserikastele, kes niikuinii sõidavad autoga ja kes siis ütleme, nii-öelda ülbitsevad ühistranspordi teemadel ja selles mõttes on see ka väga kindlasti hästi kaalutud valimiskampaania käik. Ja ehkki küsitlus ise on tõesti, ütleme siukse demonstratiivsed pealiskaudsusega esitatud on ju selge, et keegi ei tahagi midagi teada saada, tegelikult seevastu Küsitlus küsitlus eeldab ju jah vastust. Tule ja hääleta tasuta ühistranspordi poolt. Muidugi täpselt samade on ju väga selge väga selge üleskutse tulla hääletada ühistranspordi poolt, ega keegi ei kutsu ju selle vastu hääletama, kõik kutsuvad poolt hääletama. Ega see, ega see, ega see tulemus ei huvitagi, see on ju puhas reklaamikampaania. No loomulikult, ega tegelikult, olgem ausad, täpselt sama tegi, eks ole, IRL valimiste eel, kui ta küsis inimestelt, kas te tahate, et maamaksu Tallinnas ei oleks ja et oleks tasuta kõrgharidus. Täpselt samasugune küsitlus oli tegelikult tulemus oli juba ette teada ja ja nüüd viiaksegi seda ellu, et ega selles mõttes ju savisaarel on analoog täitsa täitsa võtta. Aga, aga muidugi jah, et kaasmõju võib olla pikemas plaanis ka, võib-olla Edgar Savisaar ei arvestab, praegu on see, et, et tegelikult Tallinn ju näitab sellega ennast kui ühte kõige rikkamat Euroopa linna, eks ole, sest no nii ei Oslos, Berliinis ega Helsingis ei ole ühistransport tasuta, ehkki nende nendes linnades võib-olla ütleme näiteks Oslos isegi oleks linnal nii palju raha, eks ole. Ta rahadega Norra riigile, et seda teha, aga nad ei tee seda, et selles mõttes Tallinnal pärast seda nagu rääkida, et meil nagu riik pitsitab ja raha on vähe ja kole kehva, eks ole. No ei kõla võib-olla nagu ütleme väga-väga-väga hästi. Teiseks, ma ütleks ka, et tõepoolest, olles ise nüüd mittetallinlane on mul täitsa huvitav küsimus, et kas mittetallinlase jaoks transport see ühistranspordiga sõitmine läheb siis hoopis kallimaks, kui kui tallinlasel on ta on ta võetajakse tasuta, siis analoog kas või maamaksu puhul oli ju näha, eks ole. Et ühtedele tehti tasuta, teistele tõsteti hinda, et kui ma nüüd mitte tallinlasena tõepoolest tuleksin Tallinna ja edaspidi ja ütlen, et, et mul on dilemma, kas kasutada ühistransporti või mitte, eks ole, siis võibolla mind näiteks hoopiski ärgitatakse pigem autoga tulema, sest ühistransport on väga kalliks tehtud. Et ma ei tea, kas, kas see on see efekt, siis ta võib tõepoolest ka pöörata täpselt vastupidise efekti peale, et mitte neid autosid ei tule üle linna piiri vähem, vaid vaid isegi hakkab nagu rohkem tulema, kui näiteks öeldakse, et rangelt tallinlastele on see see soodustus, mis muidugi ka ma ütleks regionaalpoliitiliselt ei ole nagu aus, sest me teame, et tallinlased on pigem Eesti kõige suurema sissetulekuga inimesed, eks ole, et pitsitatakse maaelanike ja tehakse soodustust tallinlastele, see kõlab ka nagu imelik. Kuidas ma ei ole nõus sellega, et see kampaania on selleks, et keegi midagi ei tahagi teada, vaid et tuleb ühte või teistpidi vastata, ma ei ole sellega nõus. Mina tahaksin küll teada seda, et missugused linna, et kas, kas linnad linnaliikluse, siis linna ühistransporti investeeringud jätkuvad, kas, kas me võime loota, et buss, mitu uut bussi on tulemas, kas on mingeid uusi liine avamisel? Sellised asjad mind ikka huvitavad ja nendele tuleks vastust anda, et ikkagi ma, ma jään selle seisukoha juurde, et, et on vaja, on kommunikatsioon, on nõrk olnud. Et kui on, nagu see võib ju olla suurepärane meetod millegist kasutamiseks. Oleme kõik väga leplikud selles suhtes olnud. Kui sind Reformierakond teatas, et, et nad loobuvad tulumaksust siis või kaaluvad seda varianti, et need, kes teenivad üle 4000 euro pääsevad, siis maksavad väiksemat tulumaksu ja see eesmärk millegist kasutamiseks, et luuakse rohkem kõrgepalgalisi töökohti, võib-olla on siis tasuta ühistransport ka eesmärk millegi saavutamiseks, aga, aga ma tahaks seda, neid, neid kalkulatsioone ja neid neid mõtteid selgemalt näha. Edgar Savisaar on öelnud, et raha võib tulla ka Tallinna kanaliseerimis rahast, mida siiamaani on makstud Tallinna veel, et et võib-olla vajatakse pisut, mängitakse teistmoodi, paari aasta pärast niikuinii need investeeringud lõppevad ja siis siis vabaneb see raha, see, see raha ei ole küll päris see, see summa, mis peaks nüüd tasuta ühistranspordi loomiseks olema, aga, aga see summa on olemas, räägitud ka parkimistasude tõstmisest, et kui sa, Sulev siin plaanid oma autoga ikkagi hakata Tallinna linnas sõitma, siis sult võetakse parkimist, tahaks seda, võetakse lihtsalt parkimistasuna see raha ära ja siin on ju räägitud veel sellest, et vahepeal oli ka õhus, et kalamaja parkimine tehakse tasuliseks, siis on jälle kõlanud ideed, et võiks kalamaja parkimise tasuliseks teha ja, ja on räägitud ka Nõmmest, aga millegipärast nõme puhul ma siiski kahtlen, kas Nõmme puhul see tasuline parkimine on otstarbekas ja või et minnakse, aga, aga kui linnale on vaja, siis võib-olla tõesti autostumise vähendamiseks tuleks ka nõmelastele panna tasuline parkimine peale, sellepärast et miks nad peavad tänaval parkima. Aga ma tahaks muidugi. Et värske statistikaameti andmete järgi, eks ole, on sõitjate arv ühistranspordis linnadesse ehkis, reeglina ilmselt ennekõike puudutab see Tallinnat kõvasti langenud viimastel aastatel. Et kui nüüd Tallinn püstitab sellise loosungi, eks ole, tasuta ühistranspordiks olles üsna värskelt ju tegelikult sõidupiletihinda Tallinna ühistranspordis tõstnud siis kas seda peaks võtma kui Edgar Savisaarepoolsete vigade tunnistamist ja omaenda vigade parandust, et kuna ta on Tallinna ühistranspordiga tegelikult viimastel aastatel on nagu kehvasti ümber käidud, et nüüd tuleks nii-öelda muuta ja kogu seda poliitikat, sest põhimõtteliselt ta seda ju teeb, eks ole, alles värskelt on nagu tõstnud pileti hinda, nüüd ütleb, et pooldan täiesti tasuta transporti, et et tõepoolest võib-olla siis väga nii-öelda, kuidas öelda, poliitiliselt ilus, sest eks ole tunnistada, et tegelikult me oleme Tallinna ühistransporti nii arendamisega kui igas mõttes nagu ummikusse jooksnud. Me ei jõua kahjuks rääkida sellest, et Eestile on vaja ühte korralikku suusamäge teemal. See oli vihje siis maanteeameti peadirektori Tamur Tsäkko tegevusele, kes on esitanud lahkumisavalduse sellepärast, et tööajast väga suure osa maanteeametiraha, aga raha eest käidi Šveitsis ja Prantsusmaal suusatamas. Aga kahetsusväärne lugu ja see lugu kindlasti ei ole veel läbi, ootame väga põhjalikku analüüsi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis. Mis täpselt siis selle looga toimus ja tõenäoliselt tuleb ametnike tööreisidega seonduv väga tõsiselt ka üle vaadata, nii et, et see on üks kindlasti lähemate nädalate teema, millest loodetavasti ka järgmistes rahvateenrite saadetes räägitakse. Tänased rahva teenrid olid Sulev Valner, Heidit Kaio ja Lauri Hussar ja soovime teile siin rahulikku laupäeva jätku.