Tere Liivimaasõja ajal, 1560. aasta sügisel toimus eestlaste ülestõus Läänemaal ja Harjumaal. Mis ülestõusu ajendas? Palju oli ülestõusnuid, kui kaugele ülestõus levis. Mida täpselt eestlaste ülestõusmine kuningaga eesotsas tähendas ja missugused tagajärjed ülestõusul olid, seda saame teada selles ja järgmises saates kõneleb ajaloodoktor Andres Adamson, Hertsog Magnuse raamatu autor ja paljude kooliõpikute kaasautor. Saate toimetaja on Piret Kriivan. Tänases saates räägib Andres Adamson sellest, missugune oli poliitiline olukord ehk kelle käes oli sel segasel aastal 1560. aastal, kelle käes oli siis võim Harju- ja Läänemaal. Kuidas seda ülestõusu nimetada, kas siis tal on hästi palju nimesid tegelikult? Jah, hästi palju vast ei ole, aga kaks kaks konkureerivat nimetust tõesti, kas siis tõesti see 1560. aasta ülestõus võisid koluvere ülestõus ja olukorra ülestõus toet kolu korra all peeti siis selle ülestõusu nagu ainus suurem selline kokkupõrge ja koluvere lahingu tulemusena või selle järel ülestõusuga hääbus, vaibus. Aga teda on nimetatud ka Läänemaa ülestõusuks ja talurahva ülestõusuks ja kas võib nimetada ka eestlaste ülestõusuks? Näiteks võib küll, kahtlemata tõusid üles just talupojad tõusid üles seetõttu, et et sellele ütleme väljaastumisele eelnenud vene rüüsteretke või no ütleme nii Moskva viitide rüüsteretke, sest seal oli igasuguseid rahvaid. Muidugi, eks ole. Et selle rüüsteretke järel süvenes talupoegade veendumus, et noh, ütleme nii, Taad, ülemvõim ei ole õigustatud, sest aadliülemvõim on ülemvõimu õigustus ajalooliselt seisnes mitte ainult vallutusõiguses vaid seisnes selles, et aadel kaitses lihtrahvast välisvaenlaste eest. Ja kui nüüd kaitset ei järgnenud, siis talupojad ei näinud ka mingit põhjustena maadlil alluda. Ja niimoodi muide seletab mässu põhjusi kapaldasarustab. Ja loomulikult jah, see oli aadlivastane aadlikud olid, et Eestis valdavalt, eks ole, sakslased või saksastunud isikud. Ja talupojad olid valdavalt eestlased, ehkki mitte ainult muide, need neli nimepidi diad aadliku, kes seal ülestõus ajal talupoegade poolt tapeti. Neid võis olla rohkem, aga neli on nagu nimepidi teada. Kaks, üks, Külli, üks, siis Liive kliiven ja neljas oli, oli Rispiiter. Need on kõik otsapidi kohalikud, suguvõsad üxküllida liivanit põgenesid Kaupo tütardest poegadest. Ja, ja Rispiterid on lausa eesti juurtega. Kui me nüüd konkreetselt siin aega tagasi läheme, siis missugune olukord tegelikult? 1560. aasta sügisel Läänemaal ja Harjumaal valitses kes võimul? Jah, ma võib-olla hakkan siis natukene kaugemalt pihta, siin saates on juba räägitud siis sõjategevusest, mis toimus 1559. aastal. Kas mäletate, oli, oli olukord siis selline, et vaherahu lõppes pooleaastane vaherahu ja juba enne selle lõppu siis Liivi liivimaalased alustasid ühiste jõududega sõjakäiku noh, Tartumaa ja üldse Ida-Eesti okupeerinud siis maskavitide vastu. Ja sõjakäik oli esialgu üsna edukas. Võideti üks suurem välilahing, vallutati mitu kindlustatud punkti, aga lõpuks siis laius õnnetu piiramisega sõjakaitses nurjus või seal oli, põhjusi on muidugi veelgi, seal oli põhjuseks näiteks ordumeister kotarketleri noh, nagu sihukene eraldi poliitika veripoliitika, sest temale tundus mingil hetkel, et mida halvem, seda parem tema ajas enda võimuambitsioone. Soovis siis Liivimas teha ilmalikku härtsakonda endaga eesotsas ja mängis kokku Poola Leeduga. Et noh, selleks et liivimaalasi nagu siis sundida Poola orientatsiooni kasuks otsustama ja, ja leppima siis tema isikuvõimuga. Selleks tal oligi vaja sellist püsivat kriisiolukorda. Et küll hiljem siis Poola-Leedu abiga asi pööratakse teistpidi ja sundida vaja oli sellepärast et liivimaalased olid juba 1558. aastal teinud otsuse põhimõtteliselt pigem Taani kasuks. Kui nüüd mõtleme korraks selle Liivi sõja algusaegadele veel tagasi, siis ei tohi päris nagu peegeldada dollastesse aegadesse tagasi mingisuguseid praeguseid jõujooni. Et kui me praegust Eestit, Lätit ja suurt Venemaad võrdleme, mis tundub ju küll, et kõik on täiesti lootusetu, jõuvahekorrad on täiesti lootusetud ja ja nii edasi, aga tollal ei olnud, ei olnud jõuvahekorrad päris taolised. Noh, Eestimaa ütleme Liivimaa konföderatsiooni alal Vana-Liivi mallal elas kindlasti üle 500000 inimese, see oli umbes sama palju Rootsis võib-olla isegi 600000 inimest. Ja mascovia siis tollase Venemaa elanikkonna suuruseks on pakutud kaks kuni kuus miljonit. Noh, kaks on liiga vähe, kuus on liiga palju, tõenäoliselt oli see kuskil 44 miljonit. Vahekorrad on hoopis teised, vahekorrad on hoopis teised, see pole isegi mitte kümnekordne vahe. Et kui oleks praegu näiteks Eesti ja Venemaa elanikkonna arvukuse või mingi muu võimekus arvukuses ainult 10 kord, vahe, siis vaevalt me Venemaad noh, niimoodi alateadlikud pelgaksime, eks ole, ja vaevalt oleks Venemaa siis 20. sajandil Eestile ohtlik olnudki. Ja see on nüüd ainult niisugune noh, puhtalt selline aritmeetiline vahekord tegelikult jõuvahekorrad olid, olid, olid veelgi väiksemad. Vana-Liivimaa oli majanduslikult arenenum, tihedama asustusega, sõjaliselt tegelikult võimekam, mida te peate nii, ütleme nii, et oleks olnud võimekam ses mõttes et Moscovia oli sõjalises mõttes oma läänenaabritest maha jäänud ja tegelikult Liivi sõja ajal venelased ei võitnud ka mitte ühtegi suurt lahingut, suurt välilahingut. Et alati, kui vähemalt tuhadki liivimaalast, poolakad, sakslast keda tahes, kui kuitahes suure vene väe vastu siis alati venelased lahkusid lahinguväljalt kaotamatena. Sellel on teised põhjused jälle, aga neid ma ei hakka siin praegu praegu arendama. No nii või naa. Jutt lõikas ära sellest, et miks Taani kasuks otsustati. Häda oli selles, et liivimaalastel polnud üksmeelt, eks meil pannud väga paljudel põhjustel, noh, reformatsioon, eks ole mis oli jõudnu kordusse, näiteks neljast viimasest ordumeistrist kolm olid luterlased, Riia peapiiskop oli luterlane ja nii edasi, mida sedasi? Et kogu see vana keskaegne konstruktsioon, mida me vana liimaks kutsume see oli juba kokku varisenud sisuliselt. Et see kõigepealt mitmesugused muud jõujooned, et kui vana viis enam ei saanud, siis tekib ju küsimus, kuidas edasi ja siin olid nüüd erinevad variandid, erinevad, erinevad erakonnad, erinevad noh, poliitikat nagu käigus erinevad vürstikojad, kes soovisid, et Liivimaad kas endale või siis omavahel kuidagi ära jagada. Ja vastavalt ka liivimaalaste orientatsioon oli, oli väga erinev ja rituaali kasuks otsustas 1558. aastal maapäev. Mees peeti Tartus just enne Tartu langemist. Otsustas sellepärast, et, et kõikidest Liivima naabritest olidaali ainus, kellel olid traditsiooniliselt head suhted Venemaaga Taani kasuks, otsustati mitte selleks, et Taani abiga sõdida tahan, ei kavatsenud Venemaaga sõdida, vaid selleks, et mitte sõdida. Et Taani abil saavutada mingisugune kompromiss ja lõpetada siis sõda, mis käis selgelt üle jõu üksmeele puudumise tõttu. Nonii, tule nüüd tagasi siis sellesse punkti, kus ma rääkisin, et et Kettlerile tundus, et mida varem seda halvem. Vabandust, mida halvem, seda parem talle. Et miks see talle siis nii tundus. Ja vot nüüd selle nurjunud 1559. aasta kampaania ajaks oli arvatud päris selline suur palgasõjavägi, mis siis sõjakäigu lõppedes jaotati valdavalt Kesk-Eesti aladele Põltsamaale ja, ja nii edasi jaotati laiali. Ja mis pikapeale palgaraha hilinemise tõttu ja mitmel muul põhjusel hakkas, hakkas mässuliseks muutuma. Ja venelased omakorda valmistasid 1560. aastal selliseks uueks suuremaks sõjakäiguks Liivimaal vastu vastusammuks sellele liivimaalaste kampaaniale, siis mis oli eelnenud. Venelased tungisid hiljem maale, aga ma tulen selle juurde vähe aja pärast. Nüüd, 1560. aasta aasta aprillis saabus lõpuks Saaremaale, aga, aga hertsog Magnus? No ilmselt me lepime kokku, et magusast eraldi, tema tema isikust ja kõigest muust räägime kunagi edaspidi, aga, aga nii, et ma nüüd nagu galopeerin üle mõningatest asjadest lihtsalt tulid ja sellepärast et Saare-Läänemaa ütleme, Saare-Lääne piiskopkond oli püüdnud siis eesotsas oma piiskop Johannes ega Johannes von Münchausen iga oli püüdnud Liivi sõjast algusest peale kõrval hoida. Tegelikult juba enne sõja puhkemist, nähes, et see tulemus on, oli piiskop alustanud läbirääkimisi oma piiskopkonna müümiseks ja müümiseks ikka Taanil ja novembrist 1559 oli siis lõpuks jõutud ka mingi tulemuseni. Ehk siis oli sõlmitud salalepingud, millega siis piiskop loovutas oma ametikoha Taani kuninga Frederik teise vennale, Hertsog, Magnusel ja Taani võttis piiskopkonna oma kaitse alla. Et nüüd Magnus tuligi siis piiskopkonda üle võtma. Võib-olla peab seda veel seletama, et tollal oli Vana-Liivimaa konföderatsioon veel juriidiliselt olemas ja Taani ei saanud osta piiskopkonda Tavastis ameti piiskopi ametikoha õigemini õiguse sinna siis kedagi kedagi ametisse panna. Nii et veel kord. Magnus ei ostnud piiskop kondi, nii nagu teostnud hiljem ka siis kurama piiskopkonda. Tallinna piiskopkonda ostis nende piiskoppide ametikohad. Ja veel ehk seda seletama, et need piiskopi ametikohad olid põhimõtteliselt katoliiklikud temale luterlane ja ta polnud ka vaimulik. Ja preestriks oli Nordineerimata, jäigi koordineerimata. Need tema piiskopiks nimetamine hiljem on suuresti ilma sellise õigusliku sisuta on pigem selline kokkuleppeline, et piiskop kui maaisand. Kui vürst magus saabus Saaremaale Kuressaarde piiskop Johannes andis talle piiskopkonna kohe rõõmuga üle toomkapiitli, tihti nõukogu kinnitasid selle üleandmise. Juba paar nädalat hiljem omandas siis Magnus ka Kuramaa piiskopi ametikoha selle juba omal käel, ilma venna abita oma emale kuninganna Dorot ja rahadega. Ja alustas siis väga kiiresti oma võimubaasi laiendamist miks alustas osalt sellepärast, et et ta oligi nii maale tulnud ju, lootuses endale siin nii-öelda vääriline võimuala nagu tekitada, eks ole. Osalt ka Taani ajalooliste pretensioonide pärast nagu eriti Põhja-Eestile ja osalt sellepärast, et Magnuse tulek äratas paljudes liivimaalastest väga suuri lootusi just sedasama kulutusi ja tal tekkis otsekohe nii kutsutud kui kutsumata aadlimeestest niisugune ringkond või nõukogu kes jällegi oma huvidest tingituna ja Liivi Movides tingituna rahu lootustest tingituna nagu sundisid seda noort üheksateistaastast ja kogenematu noh, printsi siis astuma selliseid ette vaatamatuid samme. No mis ettevaatamatult sammud need siis olid. Kõigepealt siis astus Magnus selle hiljem eksisammuks osutunud sammu ette, võttis need mässama hakanud endised ordu palgaüksused oma teenistusse. Raha tal selleks ei olnud, mingisuguseid ressurss oli võimalik leida ainult lootuses, et võimuala kogu aeg laieneb niimoodi Extensiivselt, eks ole. Et lahendus, lahendus palgaprobleemile tuli leida alles alles tagantjärele, aga nii või naa, ta võttis mõtisel tippkonnad. No pole päris selge, kui palju aga, aga ordu vägesid oli. Palgavägesid oli eeldatavasti kaheksajala ja kaheksa vatuslikkonda, enamikku nendest ta võttis siis oma teenistusse. Kui me peaksime meeste arvus kokkuleppima, et palju seda palju seda oli, siis ma arvan, et mitte rohkem kui poolteist 1000 et ülejäänud vastu nüüd juba laiali läinud. Poolteist 1000 ilma palgata. Palgata meist jah, ja vähe sellest, et ilma palgata vaid mees, kes paiknesid peamiselt, et siis ütleme, Liivimaa ja Venemaa nagu sellel rindejoonel ehk igapäevaselt seal sõjategevus muidugi ei käinud ja kes olid oma äraelamismurede tõttu olin alustanud sellist noh, rüüstamist tegevust või jätkanud rüüstamist tegevust ka vene võimualal. Need, kes olid nagu sõjaseisukorras Venemaaga. Magnus veel kord Taani krooni esindajana, ei olnud sõjaseisukorras, aga mõttes need mehed nüüd oma teenistusse? Ta on ülaküsimus, et kas ta, kas ta tema nüüd oli sõjas või ei olnud, ta ise arvas, et mitte. Ja see oli lugu esimene eksisamm, järgmine oli siis see, et vot sellesama võimubaasi laienemine laiendamise tõttu no ilmselt kokkuleppel masi linna foptiga okupeeris Magnus masinina foogtkonna. Need on siis ordu valdused Lääne-Eesti saartel, mõnikord lisatakse sinna ka see Lihula piirkond või Lihula oli ajalooliselt jagatud jagatud ordu ja piiskopi vahel. Ühisvaldus, aga tegelikult tegelikult Lihula Maasilinnafoogtkonnakoosseisu tollal enam ei kuulunud ja oli, oli üldse rohkem nagu niisugune noh, pigem nagu eravaldus, mille see ordu ordu implapsis Vihula Lihulasse oli pigem nagu eravaldus, mille siis iga uus Pärnu komtuur pidi nagu välja ostma eelmiselt, kellelt ameti üle võttis. Aga nii või naa, see võeti nüüd üle siis Sauga ordumõis, võeti üle algas juba selline, noh, ütleme ordu valduste rüüstamine väikeses mastaabis küll, aga ikkagi Magnuse meeste poolt. Nüüd järgmine samm oli see, et, et juunikuus 1560, eks ole. Et juulikuus sõlmis magus juba kokkuleppega Tallinna piiskopkonna ostuks piiskopi ametiostuks jällegi ei no see toimus juba olukorras, kus, kus konflikt Magnuse ordu vahel oli, oli sedavõrd süvenenud, et seda juba arutati lausa Riia maapäeval Liivimaapäeval, kuhu Magnus ise ilmunud. Ja see ostuleping või ütleme siis Tallinna piiskopi ameti astun ise toimus 29. juunil juba pärast maapäeva, et vaatamata sellele, et oli juba selge, et see ainult süvendab konflikti, et asi oli juba noh, suure kella küljes kõik need vastuolud orduga astute järgmise, sellise agressiivse sammu. Tallinna piiskopiks oli tollal või õigemini isegi mitte piiskopiks jällegi võiks seal ametikohahoidjaks, sest ta talle andnud kinnitust piiskopi ametisse oli Mauritius rangel kohalik kohalik aadlimees. Ja loomulikult ei astumata seda sammu mitte päris omapäi, vaid ta, tal oli selleks Tallinna piiskopkonna toomkapiitli ja Harju-Viru rüütelkonna, kaudsemalt ilmselt ka Tallinna linnatugi. Ehk see oli üldine arvamus, sest kordan juba mitmendat korda Taani ja Magnuse kasuks rääkisid lootused, et neile alistades õnnestub lõpetada sõda. Et tehing toimus, toimus loomulikult siis nagu üldisel heakskiidul, aga jällegi ordu õigusi rikkudes. Sest et seesama Harju-Virumaa, eks ole, Virumaal juba kaotatud küll, aga ütleme Harjumaa, Tallinn, seal Jord valaja Tallinna piiskopi olnud ei olnud küll vormiliselt oli, aga praktiliselt ei olnud maaisand nagu olid Saare-Lääne või Tartu või edasi piiskopid. Muide, kui ma juba siia Tartu piiskopkonda siin nimetasin, siis 1558. aasta suvel sellel viimasel maapäeval siis enne sõda või vabandust, päris sõja alutada hakkas jaanuaris, eks ole. Viimasel maapäeval enne Tartu vallutamist, sellel oli Magnus valitud ka Tartu Kadiotoriks Tartu piiskopkonna pärijaks. Et tal oli ka Tartuga nagu õiguslik side olemas ja tagasi siis nüüd selle Tallinna piiskopi juurde. Tähendab tähendab Tallinna piiskopi olnud siis mitte maaisand otseselt, ehkki juriidiliselt oli vaid Talle kuulusid lihtsalt kulus lihtsalt teatud selline traditsiooniline Autoriteet, ütleme, teatud maavaldused, paar lossikes siin-seal ja kõige suurem tema selline kompaktne maavaldus oli, oli siis Padise kloostri ümber Padis ametkond ja Tallinna piiskopi kui ordu aladel asuva piiskopi nimetamisõigus. Uue piiskopi kandidaadi nimetamise õigus kuulus loomulikult ordule. Ja see oli sellest oli nüüd rahulikult üle astutud. Muide ka Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop piiskoppide osas oli siis eelmine piiskopi viimane piiskop Johannes oli andnud ordule lubadusi siduvaid lubadusi selle kohta, et, et ilma ordu nõusolekuta sinna uut nagu kandidaati ei valita. Nii et ka siis oli juba ordu õigusi nagu rängalt riivatud. Aga nüüd mindi lausa ordu territooriumil. Nii no loomulikult sellest kõigest siis tekkis, tekkis veel suurem tüli, aga Magnus nõudis, et antagu, aga kõik need piiskopivaldused tal otsekohe ülepadi, saatkond ja piiskopihoov Toompeal ja ja nii edasi. Edasi Need tüli läks aina suuremaks ja suuremaks, seepärast kutsuti veel kahel korral kokku maapäev Pärnus seekord mõlemal korral esimesel mingisuguse kokkuleppele jõutud ja, ja selline Nakelemine jagelemine siis Magnuse ordu demarkatsioonijoonel ainult süvenes. Ja siis, kui teineteist maapäeva peeti või teist Pärnumaapäeva peeti siis oli olukord Liivimaal järsult muutunud, muutunud seetõttu, et maale tungis suurem vene vägi. Nute ilmselt juba rääkisite härgmäe lahingust, eks ole. 18 tuhandeline vene vägi purustas väiksema liivimaalastest salga ja mis seejärel piiras ümber siis Viljandi ordulinnus, Viljandi ja Pärnu vahemaa väga suur ei ole, et sel ajal, kui peeti teist Pärnumaapäeva sel ajal juba käis Viljandi neljanädalane piiramine. Ja seetõttu siis ordumeister oli nüüd täielikus sundseisus juba Magnusega oli vaja kokku leppida kogu Liivimaa seisukohast ka sellepärast, et, et rahu või mitte tulevikus aga esialgu rahu ju ei olnud. Ja sellest hetkest alates, kui, kui Läänemaa ütleme, Saare-Lääne piiskopkonna müük Taanile, siis hakkas nagu selgemaid piirjooni omandama. Sellest hetkest alates piiskopkond Liivimaa ühisponnistus ei osalenud. Et veel 1559. aasta mobilisatsiooni ajal Läänemaa pani omad mehed välja või Saare-Läänemaa Läänemaa osas see tähendas seda, et et sellesse ühisväkke mobiliseeriti siis 300 nõndanimetatud laenlast, arvata võib siis, et sellel peame silmas noh, nõndanimetatud mõisamehi, aadlimaa kaitseväge, eks ole. Ja 300 talupoega näete nüüd ma jälle pean mingi kõrvalepõike tegema, aga hea, et üks neid minu veendumusi mida ma olen üritanud laborisse kirjutisest seletada, käib Liivimaa mõisameeste kohta. Et minu ettekujutuses on on mõisamehed, midagi, midagi aadlimaa, kaitseväetaolist algselt olidki laadi maakaitsevägi. Et need olid siis valdavalt Liivimaa kohalikud Sis, põlised Liivimaa aadlikud ja linnakodanikud, kellega oli siis liitunud mingil määral välismaiseid seiklejaid, palgasõdureid ja nii edasi ja nii edasi edasi aga mitte vastupidi. Et valdavalt siis välismaised seiklejad, turistid ja nii edasi, kellega on liitunud mingil määral aadlimehi ja linnakodanike, et see oli veel kord, see oli niimoodi üldistatuna kohaliku aadlimaa kaitsevägi. Ja niimoodi tulebki seda võtta. Ehk siis see ei olnud mingisugune Liivimaa vastane jõud. See oli Liivimaa poolt olev jõud kellelegi nagu mingi väeüksus, selle aadlimaa, kaitseväe erinevad üksused vahetevahel lihtsalt müüsid ennast erinevas erinev erinevate sõja osapoolte teenistusse ja nii edasi, nii edasi, aga nende noh, nagu pea eesmärk oli ikkagi noh, Liivimaa kaitsmine, sellise Liivimaa, nagu nemad seda ette kujutasid, nende Liivima Nemad liimima valitsejat, vot see oli viimumida, nemad tahtsid selle kaitsmine, eelnenud olukorra võimalik püsimine. Et noh, nii nii Vana-Liivimaa moodi kui võimalik ja no mis on nagu iseloomulik on siis see, et alati kui oli, oli võimalik otsustada nagu pigem Taani kasuks ja rahu kasuks Venemaaga selle pika sõja jooksul siis nad sinna taani taanineeriga üle jooksid. Ja alati, kui oli võimalik olla Rootsi vastu, siis olid nad Rootsi vastu. Ja see seletab omakorda sellega, et et kui Liivimaa päris iseseisev olla ei saanud ja Saksa-Rooma keisririigipoolne abi ära langes, siis tuli paratamatult, et noh, loota mõne naabri tugevama naabri siis protektsioonile kaitsele noh, edasi sõda lõpetada. Sest veelkord olla Liivimaa poolt tähendas, võiks olla tahta rahu aga mitte liima lastamiste rüüstamist. Ja mida üks mõisnik peaks tahtma siis, kui seda, et tema, tema mõis saaks nii-öelda õitseda ja, ja areneda ja tema mahud ja tulud ja noh, nii edasi. Ja laias laastus liivimaalastel oli, oli valik valik kahe türannia Vaides Bootja vahel, sammascovia teen Rootsi, õigemini siis teistpidi oleks pidanud, ütleme, ütleme nii, et valik oli kahe aadli demokraatia Taani, Poola-Leedu ja vahedespoot ja Rootsi ja Moscow ja vahel. Ja vot selles järjekorras, nagu ma praegu ütlesin, liivimaalast eelistused olidki. Et kui vähegi saab, siis pigem Taani kasuks. Sest et Taani, see tähendab tegelikult Holdemburgide konglomeraat trikki see hõlmas ka Saksa-Rooma keisririigi alasid. Ühesõnaga Taani võimu all olles oli võimalik jääda Saksa-Rooma keisririiki, oli võimalik siis riiklikku kuuluvust mitte muutes muuta kõik muud valikud selle välistasid. Ja teine täpsustus, et kui ma ütlesin, et, et Catania demokraatia siis tõepoolest Taanis nagu Poola leeduski oli tollal näiteks kuningas valitav aga Rootsi puhul, kui Rootsit veel välja tuua, siis kostad Vasa oli selgelt türann, eks ole, tema poeg Erik, Neljateistkümnes, kes talle järgnes, kelle valitsusaeg, ütleme selle meie praeguse jutu ajal käis, oli selgelt türann. Tema omakorda poolvend Juhan Johan, kolmas, kes talle järgnes, oli türann. Et nad ei olnud nii verisetes bodyd, kui oli siis Ivan Julm. Kuid spoodid olid nad ikka ja nende poolt antud lubadusi siis liivimaalastele, Tallinna linnale ja nii edasi hiljem üldiselt ei peetud. Et nagu pettumus, põhjusi või seda oli küll liivimaalastele otsimast olla, aga nüüd ma läksin jälle teemast hirmus kaugele, hakkasin mõisameestest rääkima. Põikasime ära siis sellest kohast, eks ole, kus me rääkisime, et venelased olid alustanud sellist suurt, mitme arulist pealetungi ja sissetungi Liivimaale uut Tartust lähtudes. Ja et nad olid siis sisse piiranud Viljandi ja vallutasid selle ja olid juba võitnud, siis Ärgme lahingu. Ja nüüd siis just samal ajal oli alanud siis Pärnumaapäev, et kuuendal augustil 1560 ordu andis lõpuks järele kõikides punktides. Ordumeister ise oli Pärnus, Magnus saabus, saabus Pärnusse ja ordu andis kõikides punktides järele, aktsepteeris kõiki Magnuse oste lubas üle anda sedasama Padis, Abdkonna ja nii edasi ja Magnus vastutasuks lubanud midagi. Kuidas see tal õnnestus, õnnestus kuidagi niimoodi, et sisuliselt ta pannud millegagi mingeid kohustusi endale võtnud. Nii või naa kõik need punktid, mis siis kokkuleppes olid, olid Magnus osatud nagu formaalse või magusakohustused olid formaalse iseloomuga või olgu peale, no tsiteerin natukene siis, no näiteks näiteks pidi Magnus siis endistele ordu palgasõduritele oma kaitse üles ütlema, tähendab, et pidi nagu loobuma neid oma teenistusse võtmisest. Aga välja arvatud need, kes ennast, kes ennast rahumeelselt üleval peavad, vastavalt käituvad. Noh, kui nii vaja, siis käituks kõik loomulikult rahumeelselt. Nii et seal täiesti formaalne punkt, eks ole. Või et magustab tegema tõsiseid ettevalmistusi, et jalamaid ilma edasise viivituseta ordumeistrilt ära võetud mõisad, maa ja inimesed niipalju kui iganes võimalik, uuesti saks tagastatud. Noh, ja tegi siis neid jõupingutusi, eks ole, nii palju kui vähegi võimalik, aga midagi ei tagastanud. Ja nii edasi, nii et teda oli ka siis veendud selles, et, et oma väge nii palju, kui nad oma piiskop kondadest välja on kohustatud panema levima oma kaitseväkke ühes muude Liivima jõududega Moscovi vastasesse sõtta, siis saadaks. Aga ta ei lubanud seda, seda nüüd lihtsalt punkt deklareeris, et teda on veendunud selles aga tema vastavalt lubadust ei olnud. Nonii, aga selleks ajaks, kui siis see maapäeva maapäeva otsus siis sõlmitud sai. Selleks ajaks olid venelased juba nii lähedal jõudnud, et kõik maapäevaliselt tegid kähku minek. Et kõigepealt muidugi ordumeister lahkus kähku lõuna poole Riiga ja magusama korda, lahkus siis põhja poole kõigepealt lihtsalt üle jõe, uus Pärnust Vana-Pärnusse, korraldas seal oma üksustele väikese ülevaate, tõuse ja nii edasi ja siis läks jälle, läks kohust ohus, kaugemale läks, siis läks siis haapsallu olles täiesti kindel, et viska, järgneks venelased tema valdustes sõidungi. Pärnu jõe nad ei tule, et seal on juba temale kuuluv Läänemaaga rahu, rahulik kala, too oli, too oli ka lasknud kõikjal kuulutada. Temal kehtib siis rahu, vahekord Moskaviitidega, mistõttu paljud tallinlased ja Harju maadlikud isegi Harjumaa talupojad ja oli tema vara ja karja ja nii edasi hoolega siis Läänemaale toimetanud olles kindel, et seal on see kindlas kohas. Nüüd vene see suur vene vägi, mis Viljandit oli piiranud, jagunes Pääle linna vallutamist kolmeks. Põhiosa läks, läks siis Tallinna peale, tõsi, Paide kaudu ja takerduti siis Paide piiramisel. Mida Kasparov on Holden Pokum väga osavalt kaitses ja, ja mida venelased vallutada ei suutnudki. Vastupidi, seal pikal piiram pika piiramise ajal tekkis neil palju probleeme ja lõpuks oli, oli sügisel juba hilissügisel juba tükk tegemist, et oma piiramissuurtükiväge päästa, sealt ära vedada. Aga noh, sihturi, Tallinn lihtsalt lihtsalt eel tuli veidi ära võtta, mis ei võtmata. Teine osa läks siis lõuna poole Võnnu ja Volmeri alla ja see oli selline rohkem rüüsteretk on kolmas, kõige väiksem osa saadeti nüüd üle Pärnu Magnuse valdustesse. Ikkagi ikkagi. No miks, sellepärast, et. No ilmselt ilmselt on siin mitu põhjust, eks ole, noh Ivan Julm hiljem ise seletas, et kui, kui magussillalt ametlikult järele pärida, miks ikka ja kuidas ja edasi laskis teatada, et kõik toimus ilma tema tahtmiseta, aga midagi kompenseerinud ega vabandanud ikka lihtsalt vaja, voodid läksid üle ülekäte. Keegi vaiewoodidest muidugi karistada ei saanud. Üks põhjusi, võib-olla seesama juba mainitud palgasõdurite küsimus. Palgasõdurit, endised ordu palgasõdurid, eks ole, need üksused olid ju noh, sõjaseisukorras, Venemaaga, eks ole, venelastega. See on üks põhjus, teine on Pärnumaapäev. Et mida, mida siis mascoviidika ei kuulnud sellest maapäevast igal juhul võis neil noh, igal juhul peauudis oli see, et ordumeistrile Magnus on ära leppinud. Mida sellest nüüd järeldada? Ühesõnaga Moskva brittidel oli piisavalt alust oletada, et Magnus on nüüd siis ülejäänud Liivimaaga mestis ja samuti siis hakkab osalema sõjas Venemaaga. Muidugi ka see on oletus, mida ma praegu räägin, eks ole, lõppeks on lihtsalt võimalik ka see, et sõjaväkke oli vaja kuidagi elatada, et Viljandi ümbrus oli juba tühjaks söödud, sõjakäik jätkus, vaja oli, oli, oli moona, edasi võidi lihtsalt teha selline moonastamis retk, eks ole. Nii et kes seda täpselt teab, aga siis kõige väiksem osa vene vene väest Läänemaale tungis üle Pärnu. Noh, kui suur osa siis arvatavasti on seda üsna täpselt võimalik öelda, mitte siis mitte siis otseselt, et see seetõttu, et kuskil oleks mingisugused arvud välja toodud, õigemini üks arv on toodud Joan ränneri kroonikas on, on toodud ära siis arv 600, ainult siis selle rüüstame suurusena, aga see on tegelikult, kui täpsemalt vaadata, siis see käib episoodi kohta Ta, kus kus venelased loobuvad, et siis teatud alade rüüstamisest, sellepärast et Lihula kõrvekandi talupojad olid jõudnud koguneda ja relvastada. Ja et neid oli ainult kuussadasid, võtsid selle kandi rahule. Tegelik tegelik rüüste vägi vastu oli suurem. 11. septembril toimus siinsamas Tallinna praegustes praegustes piires, eks ole, seal võllamäe kandis kus praegu on Hansapanga peahoone Swedbanga peahoone, siis nüüd sealkandis toimus siis selline suurem kokkupõrge ja selles olevat osalenud umbes 6000 smaskoviti. Aga see on juba nagu, nagu ühinenud selline vägi, osa osa sellest pääst tuli tuli lõuna poolt, mitte siis mitte siis lääne poolt Läänemaalt, vaid vaid Paide kandist. Nüüd otseselt otseselt Läänemaale saadetud saadetud väe vaja voodid on nimetatud vene allikates. Need olid bojaar, Ivan Petrovitš Jakovlev, vürst Grigori messerski ja nemad olid siis selles suures vene väliväes olnud vastavalt vasaku käepolgu esimeseks ja teiseks vaiewoodiks. Nende alampealike hulk on ka öeldud. Sama pealike hulk on 12. Ja see lubab siis oletada, et sõjakäigu alul allus neile umbes 2400 meest. Keskeltläbi siis, kui on võimalik arve võrrelda siis tuleb nii välja, et nende alampealike Kalavade kapten kapten Hobson sama sama sõna, eks ole kõikides keeltes sama tähendusega pealik et nende alampealike alampealikele siis, kui on võimalik kontrollida, allub keskmiselt 200 meest. Et kui me nüüd siis need alampealik arvu järgi ongi siis tavaliselt kokku löödud, kui palju või kui suured on olnud need, need Vene väed, mis siis Liivimaal on tegutsenud? Nii-öelda on reeglina olnud ikka kordades väiksemad, kui arvatud mis oli näiteks sedasama siiga lei päästis jaanuarist 1558 mida rüüsteretke järel, eks ole, Livima kaitse sisuliselt kokku varises juba. Ja mida siis allikad rääkis, räägivad 40-st 50-st 100-st 1000-st mehest, tegelikult oli seal 7800 meest ja sellest kaks kolmandikku tatarlased, kes välilahingut vastu ei oleks võtnud. Või kes olid kõlblikud andnud rüüstetegevuseks selliseks sõjaks. Ehk siis pisikenegi, aga korralikult organiseeritud väli väheke oleks selle rüüstame kohe puruks löönud. Et veel kord väga tihti, Liivi sõjas tegutsesid meie praeguses mõistes üsna väikesed jõud. Kui nüüd tulla tagasi nüüd selle 1560. aasta Läänemaa juurde siis selleks ajaks, kui see vasaku käepolk siis siia Läänemaale saab, selleks ajaks oli ta juba osalenud härgmäe lahingus Viljandi piiramises kaotanud inimesi surnutena haavatud täna haigustesse surnutena ära saadetud täna, eks ole. Nii et isegi parimal juhul me võime parimal siis venelaste jaoks. Parimal juhul võime me oletada, et, et seal võis olla maksimaalselt 2000 meest, mitte rohkem, et see veel kord iseendast väga suur jõude olnud avada tuli ootamatult, sest Läänemaa ei olnud kaitseks valmis. Nüüd juba kolmandal septembril rüüstasid venelased Vana-Pärnut. Ja jätsid siis rahule, eks ole, siis rohule Lihula ja kõrve põletasid maha näiteks Audru, Sauga, sõtt küla, Kasti, Velise, Vigala Haeska mõisad ja tungisid sides kiiresti Haapsaluni välja. Haapsalu põletasid maha, annab viis maja, jäi püsti. Aga jutt käib muidugi nüüd siis mitte ei käi mitte siis mitte selle müüridega ümbritsetud, eks ole, lossist mis praegugi müürid on ilusasti püsti, on siis sellest ainult tarava kaitstud alevist seal väljaspool lossi lossi ei rünnatud, lassi, üritatudki rünnata ja ei olnud ka mingeid eeldusi, eks ole, sellisel kiirel ratsaretkel noh, midagi selle krossiga ära teha. Ohus olid siis ikkagi eestlased, talupojad, linnarahvas. Valdavalt lihtsam rahvas, kes kuhugi varjule polnud jõudnud pageda, ehkki muidugi kuristjaledki Valgas, eks ole, siis küll sellest teada saadi, kui suured nad kaotused võisid Läänemaal olla, keegi täpselt ei oska öelda. Magnus hiljem oma kirjades kaebab küll inimeste küüditamiste ja kõige selle üle. Magnus ise oli selle rüüsteretki alates haapsalu lähedal ühes aadli pulmas. Ja teade siis või kullerid, kes tulid teatega, et venelased on nagu lähenemas tulid peaaegu samal ajal kui venelased, et osa pulmalisi langes vangi, mõned vabastati mõni päev hiljem, 11. septembril siin selles Tallinna lahingu järel Tallinna lahingus. Ja Magnus ise SAISis ummisjalu plagama jäänud haapsallu selle järel vaid vaid põgenes paadist Saaremaal. Et see oli nagu siis tema, tema arvamus asjast. Kui siis Läänemaa oli niimoodi kiiruga läbi kihutatud, sisse vägi läks, läks kähku edasi edasi Tallinna alla ja, ja see rüüsteretki seal siis Läänemaa osas kehtis orkestri, seal on mõne päeva nüüd kuskil pikemalt vägipaigas ei olnud, mis veel kord räägib sellest, et see oli väike ja pealegi jagu jagunenud mitmeks mitmeks osaks, eks olla, sest kuidas sa muidu ikka rüüstad, kui kõik on korraga ühes kohas ka siis, kui neid on 2000, mida nad siis ühes väikses külas näiteks rüüstavad. Nonii, nüüd seal rüüsteretk tähendas seda, et Magnuse senine poliitika oli täielikult kokku varisenud. Liivimaalaste lootused, mis temaga seotud olid, varisesid kohe momentaalselt kokku. Sest noh, loodeti, eks ole, ta toob rahu, rahu ei olnud ju. Et selle asemel palun väga hullem laastamine, eks ole, et vot see just see lootustes petta saamine. See, et Läänemaal oli, oli oma vara kokku vedanud ka suur osa nendest liivimaalastest, kes. Marju lastest ja, ja muude ordu alade inimestest ja nii edasi, kes olid kindlad, et seal on julgesi, on seal, seal on kõik korras ja nii edasi. Just see beta saamise tunne vist oli kõige hullem. Ja noh, mis siis järgneb sellele sellisele lootustest petta saamisele, järgnes uus mass, nüüd tõusid needsamad palgasõdurid, kes oma palka endiselt valdavalt ei olnud saanud. Magnus oli küll saanud selle suve jooksul oma vennalt Frederik teiselt toetust oli saanud muuhulgas 12000 dollarit ja kindlasti oli see suuremas osas nendele üksustele ära makstud. Aga veel aasta hiljemgi, 1561. aasta sügisel oli Magnuse võlg palgasõduritele endiselt 15000 dollarit ja see vastab umbes 1500 mehe aastapalgale, lahja, umbes 1000-st 500-st palgasõdurist ennem rääkisimegi, eks ole. Nii et nii või naa, palgasõdurid hakkasid mässama, noh, Pärnus ja Haapsalus eelkõige kõigepealt, eks ole, neile tuli siis kiiruga jagada, jagada kiriku hõbedat ja, ja Magnuse tähtsamat abiliste ja toetajate, isikliku vara ja ja, ja, ja kähku jagati palgasõduritele siis mitte raha, vaid mingid muud varasid palga katteks ka Kuressaares ja, ja mujal. Noh, et ennetada siis mingit suuremat väljastumist. Aga igal juhul sai selgeks, et, et ka seda palgaväge siis enam koos hoida ei õnnestu. Õigemini palgavägi võib iseendale ohtlikuks muutuda. Ja seepärast septembri lõpupoole see palgavägi saadetigi laiali võlad jäid ülesse, mis maksmata olid, palgavägi likvideeriti ja jäi ainult siis siis väiksemad sellised garnisoni siia-sinna, eks ole. Ustavamatest ja sellistest meestest, kelle peale sai siis kindlam olla. Nüüd vahetult peale seda, kui venelased olid lahkunud, oli siis tekkinud jälle uus olukord, kus Läänemaa oli kaitsetu, mitte ainult sellepärast, et noh, ütleme venelaste rüüsteretk oli olnud ootamatu, vaid ka selle tõttu puuduski sõjaline jõud, kes seda kaitsnud oleks. Ajaloodoktor Andres Adamson rääkis 1560. aastal korraldatud ülestõusu eelõhtul valitsenud poliitilisest olukorrast Lääne ja Harjumaal. Nädala pärast samal ajal räägib Andres Adamson juba sellest, kuidas ülestõus kulges ja sellest pärast ülestõusu juhtus. Missugused olid tagajärjed ja mõju Liivimaa sõjakäigule. Minu nimi on Piret Kriivan ja nüüd saab sõna pärimusmuusik Kätlin Jaago. Nimelt krooni Grenneri järgi suhtuti eestlaste kuningaks valitud sepasse kui ülemasse. Ta veeti vankril, mille kõrval jooksis 12 rabanti ihukaitsjat ja üks veel vankri ees torupilliga. Kätlin Jaago sooloplaadilt kuulame Torupilli Jussi lugu läbi aegade kuulsaimat hiidlast. Juhan maaklerid on rahvas kutsunud ka torupillikuningaks. Torupilli juss mängis ennast kuulsaks nii Eestis kui ka Soomes ja mängis ennast Eesti Rahva muuseumisse kipskujuks juba Eesti riigi algusaastatel. Kätlin Jaagolt. Torupilli jussi lugu ja kohtume nädala pärast.