Tere päevast, alustame nädala ülevaadet 30. nädal stuudios on Uku Toom. Kalendri järgi on suvi ning mingeid suuri sündmusi pole poliitikataevas selleks ajaks planeeritud. Möödunud nädalal ei juhtunud ka midagi planeerimatut. Sündmuste taset näitab see, kui uudisteagentuurid ja ajalehed omistavad suurt tähelepanu eesti rahvusest rongikaaperdaja Soomes. Võigumanceraagavale kontserdiülevaade võtab enda alla põhiosa ajalehtede esilehekülgedest ning kui rasvaste pealkirjade all pakutakse välja poliitilisi spekulatsioone. Ühesõnaga poliitikataevas tõelisi sündmusi ei ole. Riigikogu puhkab, ministrid puhkavad Tallinna linnavalitsus, puhkab puhkavad euroläbirääkijad ning sõelujad ennaga jõudsid nad oma viimaste sõelumiste kohta ajakirjanikele aru anda. Sellel algatuseks peatu mägi. Läbirääkimiste käiguga ollakse jõutud 12. peatüki, nii, mis on statistika ja mille arutamine on pooleli. Viimased teemad, mis läbi käidi, olid kalandus, Tarbijakaitse ja kaupade vaba liikumine ning nendest kõigest ka välisministeeriumis toimunud. Esmaspäevasel briifingul räägiti aga esmalt üldhinnang hetkeseisule. Välisministeeriumi asekantsler Alar Streimann. Kokkuvõtvalt ma ütleks, et senini on protsess läinud väga hästi, see on tähendanud mõlemale poolele väga mahukat tehnilist tööd ja, ja mul on hea meel, et nii komisjoni töögrupp, vander passi juhtimisel kui ka kui ka meie eksperdid on, on tõesti minu arvates olla tublid, eks meil on ka nõrku kohti, aga me oleme ka sellest teadlikud ja töötame nendega ja ma usun, et tervikuna Eesti olukord sõelumisel on päris hea, ma ei taha hakata võrdlema teiste kandidaatriikidega, aga omalt poolt ma olen sellega täiesti rahul. Asekantsler riike võrdlema ei hakanud, aga nad hakkavad seda tegema ise üsna pea, sest 13. juulil kohtusid Sloveenias Ljubljanas kandidaatriikide pealäbirääkijad, et oma tegevust armoniseerida. Muidugi on täiesti selge, et see ei ole 100 protsenti võimalik, sest ikkagi riigid, igaüks seisavad oma huvide eest, aga seal, kus see on võimalik, seda siis me püüame teha ja mida me siis kokku leppisime, eelkõige on see, et septembri esimestel päevadel kõik kuus riiki esitavad oma läbirääkimispositsioonid juba sisuliste läbirääkimiste avamiseks ja me leppisime ka kokku, et me püüaks need positsioonid selles mõttes harmoneerida, et kõik riigid hõlmavad vähemalt esimesed seitse peatükki, mis on läbi sõelutud. Aga tagasi nende viimati arutlusel olnud peatükkide juurde, mis sõelumise läbinud, on esmalt kalandusest. Keskkonnaministeeriumi kalandusosakonna juhataja Lauri vaaria kirjeldas olukorda nii. Ressursi kasutamine ja kontroll selle üle, seda toonitatiga sõelumisel, et see on, ütleme, kalanduspoliitika ja kogu kalanduse Aki kõige tähtsam võib-olla kõige tähtsam element. Ja ma ütlen kohe, me, kus kohas meil tuleb pingutada ja loomulikult tuleb pingutada, mitte kõik ei ole nii, nagu võiks olla. Rääkides sellest, peab kohe ütlema, et me peame sisse seadma kalalaevade registri laevade register meil tegelikult juba sisse seatud all. Aga ta ei ole veel kaugeltki täiuslik ja siin ootab meid parasjagu tööd edasi. Kindlasti peame mõtlema selle üle, kuidas tõhustada kontrolli kaugpüügilaevade üle, sellepärast et meil on säilinud veel ka kaugpüügilaevastik ja meie laevad püüavad Põhja-Atlandil ja mitmetes muudes Atlandi ookeani piirkondades. Aga lipuriigi, vastutusest tulenevalt. Me peame paremini teadma, kus nad on, kuidas nad käituvad, palju nad püüavad, kuhu nad lossivad, sellised. Kohustused tulenevad rahvusvahelistest konventsioonidest ja kõigi nende konventsioonide täitmine, kus, kus Euroopa Liit ise osaline on, need on hästi Euroopa liidus lahti kirjutatud. Ilmselt peame ka meie sedasama tegema. Eesti peab ka seadma laevadele satelliitseireseadmed, mis on Euroopa Liidu vetes sõitvatel laevadel kohustuslikud 2000.-st aastast ja tulevikus ehitama siia vastava seirekeskuse. Ja kuigi me peame tõstma kontrolli taset ja täiustama eeskirju. Mingeid erilisi probleeme selles vallas Eestil ilmselt ei ole, samuti nagu neid ei ole ka järgmises valdkonnas tarbija ja tervisekaitse osas. Tarbijakaitseameti peadirektor Helle Aruniit. Kui väga lühidalt öelda, mis siis tarbijakaitsearhiivide seadusandluse pakett sisaldas, siis neid võib jagada kaheks. Ühed õigusaktid sisaldavad siis regulatsioone, mis käsitlevad tarbijatele müüdavate teenuste kaupade ohutust ja kvaliteeti ja teine pool on siis sellised õigusaktid, mis võtavad arvesse Tarbijate majanduslikke huve ja esimese poole peale siis jäävadki need uute ohutusseadus ja meil on siin olemas ka toiduseadus ja mänguasjade märgistamise eeskiri ja pakendatud toiduainete osas. Tähendab siin on see, et tarbijale tuleks turule ohutu teenus ja kaob ja teine on siis tarbija majanduslik õigus, see puudutab lepingute poole pealt, tähendab või sind postidele müügilepingute, ütleme siis. Mitmesugused, kui me teeme tellimustöödele, kui me sõlmime lepingud, et need lepingud oleksite mõlemale poolele ikkagi vastuvõetavad ja aktsepteeritava ja nendes õigusaktides on nagu need alused sisse kirjutatud, et ka see tarbijapoolselt olgem ausad, tuul jääb tarbija vaatamata sellele, kui hästi ta on informeeritud, ikkagi vähem informeeritumad kui, kui ärimees või tootja ja need võtavad seda aspekti arvesse. Ja kui valgustada Eesti pool, siis Eestis võib öelda, et need ohutuse poole pealt, need õigusaktid on meil põhiaktiga. Aga siis, mis puudutab nende lepingute poole peal ka reisipaketi lepinguid ja need peaksid saama nüüd kajastatud valmimas võlaõigusseadusest, kus siis võetakse kõik need aspektid arvesse. Ja nüüd kolmandast kõige laiemast valdkonnast kaupade vabast liikumisest. Harald Streimann. Kaupade vaba liikumine on see, milles ikkagi seisab koos kogu kogu Euroopa liit. See on, millest on Euroopa ühendused nii-öelda kokku pandud, milles, milles on asja põhisisu, see tähendab, et ikkagi kaubad peavad saama vabalt ilma takistusteta liikuda. See on see, mille nimel oleme Eestis kogu aeg võidelnud oma väliskaubanduspoliitikas et leida turud, et meie tooted saaksid välisturgudele ilma takistusteta ja selles mõttes kindlasti on Eesti huvides, et me aktsepteeriks seda peatükki ilma tingimusteta püüaks seda täita, sest kui me seda ei tee, me võime seda mitte teha, aga siis ka meie kaubad Euroopa turul ei liigu. See on täitsa selge. Nii et see on kindlasti olnud meie meie lähtepunkt. Valdkondi ja alalõike selles peatükis on palju ja Eesti olukord paiguti erinev. Kui Euroopas nõutud ühtne jalatsite märkimise süsteem puudub meil täielikult siis mänguasjade märgistamise suhtes ei ole mingeid pretensioone. Kui sõiduautode suhtes on olukord normaalne, siis traktorite osas vastavat seadusandlust ei ole narkootikumide lähteainete osas olema ka isegi Euroopa Liidu seadusandlusest ees mitmes vallas ja seadusi kooskõlastada. Suur töö on teha eurostandardite rakendamisel kehtivast mitmest 1000-st oleme võtnud üle 100 ringis. Igal juhul kinnitasid kõik veel kord nagu ühest suust, et mingeid eritingimusi ega üleminekuperioode Eesti ei taotle. Sest ka meie oleme huvitatud kaupade kvaliteedist ja liikumisest ning sellest, et meid võetaks võrdse partnerina. Niisiis on praegu euroläbirääkimistel vaheaeg kuni neljanda septembrini, mis saab siis edasi veel kord asekantsler Alar Streimann. Kohe esimene peatükk, mis meil tuleb ette, on välissuhted, mis on põhiliselt väliskaubandussuhted, kaubanduslepingud mis on mahukas peatükk, mis on poliitiliselt oluline peatükk. Te teate, et, et siin on, on Eestil mitmed lepingud, sealhulgas Balti riikides väga Ukrainaga, mis kindlasti tulevad arutamisele seal ja kohe sellele järgneb põllumajanduspeatükkide sõelumine, energeetika tuleb siis hiljem juba. Ja transport on sügisel, nii et päris olulised peatükid tulevad sügisel. Alar Streimann arvas veel, et sisulised läbirääkimised Euroopa Liiduga võivad alata juba sel sügisel. Tema arvates ei ole selleks vaja ära oodata sõelumis kõneluste lõppu. Nii palju Euroopa Liidust. Järgnevalt nüüd sellest, mida otsustas teisipäeval valitsus kajastab Agu Uudelepp. Valitsuse istungil oli kõige huvi pakkuma hammast punkos, räägiti SRÜ riikidega, maanteeliiklusse, raudteeliikluse, lennundus ja transiidialaste kokkulepete sõlmimiseks peetavate läbirääkimiste delegatsiooni moodustamisest. Need riigid võiks jagada kolme gruppi. Esimeses on Aserbaidžaan, Kasahstan, Kirgiisia, Usbekistan ja Turkmenistan, millega juttu tuleb kogu paketist. Teede- ja sideminister Raivo Vare ütles, et seni ei ole Eesti teinud pea midagi sealkandis transpordituru hõlbamiseks. Trumbid on meil ka olemas, sest neil riikidel pääsu merele must meri on küll lähemal, kuid selle kasvatamisega riikidel muresid kuhjaga. Tõsi küll, Läänemere ääres vain trump Läti käes, kes on juba ette valmistanud mitu transpordialast lepingut. Kuid seda rohkem on Eestil põhjust kiirustada. Teine SRÜ riikide grupp, kellega otsitakse senisest tihedamat transpordialast koostööd, on Armeenia ja Gruusia. Nendega on ettevalmistamisel lennunduslepingud. Tulevikus peaks olema võimalik lennata Armeeniasse Gruusiasse otse. Kolmas grupp koosneb ainult ühest riigist ja see riik Valgevene. Siin on tegemist raudteeliikluse alase lepinguga. Valgevene on tähtis partnersuhetes Ukrainaga, kellega Eestil küllaltki elav kaubavahetusistungil moodustati delegatsioon, mis asub nüüd vajalikke läbirääkimisi pidama. Jutt oli veel kaluritele mootorikütuse aktsiisi hüvitamise korra kinnitamisest. Põhimõte kiideti heaks, kuid teede- ja sideminister Raivo Vare ütles, et eelnõu tuleb veel viimistleda. Siin jäi põhivaidlusobjekt see, et kuigi riigieelarve seaduse 98.-ks aastaks vastavalt summade eraldamine ette nähtud puudus kord, kuidas neid summasid jaotatakse. Ja väljapakutud versioonis on Me ette nähtud võimalused selle korra raames tehakse koostööd kaluriliitudega. Ja, ja seejuures jäi natukene nagu vaidlusaluseks, kuidas siis juhul, kui selline vastav lepinguline vahekord kalurite liidu ja vastava maavalitsuse vahel tekib, kuidas siis reetselt reguleeritakse ja teine moment oli vaidlus konkreetsete kalurikategooriate määratlemise ümber ja seetõttu valitsus otsustas, et põhimõtteliselt on tegu vastuvõetava dokumendiga, kuid selle definitsioon, keda see puudutab, kes on rannakalur, kelle kohta see käib, selle suhtes tehakse veel mõningaid täpsustusi. Eelmise teemaga haakub hästi järgmine materjal, sest ka siin on juttu sidemete arendamisest Valgevenega. Kolmapäeval jõustus Eesti ja Valgevene vahelise tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise leping. Ratifitseerimiskirju vahetasid Valgevene vabariigi peakonsul Tallinnas Ivan pundar ja rahandusministeeriumi kantsler Agu Lellep. Sündmust käis kajastamas Marit Pukk. Eesti ja Valgevene tulumaksuga topeltmaksustamise ja maksudest hoidumise tõkestamise leping on seni ainus Eesti ja Valgevene riikidevaheline leping, millele on alla kirjutanud presidendid ja mille jõustumise eeldus on ratifitseerimine mõlema maa Parlamendis. On olemas lepingud koostööst auto veoste kohta. Lõppjärgus on raudteeveoste ja lennunduse alase lepingu koostamine. Olemas on ja töötab ka kahe maa kultuuriministeeriumide koostööleping. Eesti ja Valgevene kaubavahetuse maht on selle aasta alguse seisuga 50 miljoni dollari ümber. Eesti kaubavahetuspartnerite hulgas on valgevene mahult 21. kohal Eesti Valgevene partnereid hulgas 12.. Vahetuse bilanss on Eesti poolt vaadates positiivne. Valgevene vabariigi peakonsul Eestis Juri Bondar rõhutas samas, et Valgevene seaduste puudulikkuse tõttu ei kajastu suur osariigi majandustegevuse statistikas. Asju aetakse offshore-firmade ja kolmandate maade kaudu. Leping peab looma tingimused legaalse majandussuhte soodustamiseks. Valgevene peakonsul Eestis Juri Bondar. Me oleme valmis Eestist ostma esmalt toiduga pupu nagu kala ja kalatooted, millest on turul suur puudus. Oleme valmis looma nüüd ühisettevõtteid, mis Eestis tarnivad kala Valgevenes ja töötlevad seda Valgevene pinnale. Nüüd maksavad nad tulumaksu vaid oma koduriigis. Leping võtab ära ühisettevõtte kahekordse maksustamise probleemi. Eestile on hetkel olulisim leida uusi eksporditurge. Rahandusministeeriumi kantsler Agu Lellep. Eesti jaoks on selge, et tegemist on uue turuga, selle turule on on meie firmadel tunduvalt kergem siseneda. Ma usun, et, et küsimus on eelkäija vaba tooraines teata tooraines ja, ja loomulikult eksportijad. Ka Valgevene on huvitatud ekspordist Eestisse. Juri Bondari sõnul vajavad siin varem soetada Belarus ja teised traktorid ja massautod varuosi ja siia tahetakse luua sedalaadi tehnika hooldusjaamu. Eestis kasvavat huviga MTZ tüüpi väiketraktorite vastu, mis kõlbavad kasutada talumajapidamistes. Siia tuleb Valgevene kristalli papptaarat, naiste pesu. Läbi Eesti sadamate veetakse Skandinaaviamaadesse, valgevenelased Läti siia muud kaupa. Eestist läheb Valgevenesse kaablit, värsket kala ja kalatööstustoodangut. Kaubanduspartnerite leidmisel on tegev valgevene kaubandusinformatsiooni punkt Tallinnas. Läbi sinul on eesmärgiks sõlmida tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise lepingud kõigi riikidega, kellel Eestil otse kaubavahetus on. Seni pole ei Valgevene ega eesti pool teinud ettevalmistusi vastastikku investeeringute kaitse ja topeltmaksustamise lepingu ettevalmistamiseks kuid see on nii lepi kui Bondari sõnul Eesti Valgevene majanduskoostöö järgmine. Tapp rahvusvaheliste sidemete teemal võib ka jätkata, endiselt püsib aktuaalne elektrijaamade erastamise ja NRG teema. Mälestused struktelboti visiidist ei jõua veel tuhmuda, kui Eestisse jõudis NRG Henertsi president Peterson. Tema muljed siinsetest kohtumistest ja jutuajamistest. Kokkuvõte Agu Uudelepp balt. Kohtumiste ja tulemus on selline, et äriplaani arutatakse teede- ja sideminister Raivo Vare lubas, et esitab oma mõtteid ettepanekud valitsusele enne augustikuu lõpupeaminister. Mart Siimann on lubanud, et valitsus võtab selle hinnangu vastu ja langetab otsuse enne septembrikuu lõppu. Mingeid muid lubadusi valitsus praegu andnud ei ole. Milline see plaan siis on, mida valitsus arutab? Energiaid pakub, et ostab 49 protsendilise osaluse aktsiaseltsis Narva elektrijaamad ja maksab selle eest 67 miljonit dollarit. Lisaks eraldatakse viis miljonit dollarit Kirde-Eesti sotsiaalprogrammide rahastamiseks. Projekti esimesel seitsmendad aastal investeeritakse elektrijaamadesse kuus miljardit Eesti krooni ja järgmise kaheksa aastaga veel kaks ja pool miljardit krooni. Seejuures lubavad ameeriklased, et elektrihinna tõus hoitakse nii väike kui võimalik. 2005. aastani peaks inflatsiooni arvestamata hind tõusma 20 sendi võrra ehk vähem kui kolm senti aastas. Viimastele Passatil, mille elektrijaamad on olnud riigi omad, tõusis hind rohkem. Senisest rohkem on tähelepanu pööratud nüüd ka keskkonnakaitsele. Plaanis on arvestatud Eesti keskkonnaseadustes ja rahvusvahelistes lepingutes paika pandud nõudmisi. Veel pööratakse tähelepanu Kirde-Eesti elanikele. Tahetakse säilitada olemasolevaid töökohti tulevikuski ja luua juurde uusi. Ameeriklasi arvates on äriplaani eelis on see, et Eesti valitsus säilitab kontrolli siinse suurima elektrienergia tootja üle ning määrab edaspidi kodumaisel kütusele laieneva energia tootmise alused. Lisaks tagatakse paljudele Kirde-Eesti elanikele töökohtade säilimine. Loomulikult on ameeriklastel oma huvi mängus järgmise 15-ni vältel oodatakse 12 protsendilist sisemist tasuvust. Ameerika Ühendriikide välisministeerium on mitu korda mõista andnud, et Eesti peaks energia pakkumise vastu võtma. Washingtoni arvates on tegu tähtsa julgeolekupoliitilise investeeringuga. Ja veel ühest visiidist juhtub, et seoses muude kuumade sündmustega ei leia väärilist kajastamist isegi riigi peaministri külaskäik. Vastavalt suvisele sündmuste põuale pälvis Saksamaa Rainan Pfalzi liidumaa peaministri kurt Becki visiit küll laialdast tähelepanu. Kohtumisi oli külalisel ka hulganisti. President Lennart Meriga harutati demokraat ja väikeriikide küsimusi. Siseminister Olari Taali kah vastavate ametkondade koostööd ja uusi lepinguid. Meie siseminister ei jätnud puudutamata ka viimase aja kuuma teemat viisaküsimusi. Mõõdukate juht Andres Tarand selgitas külalisele meie opositsiooni põhimõtteid, ametiühingute liider Raivo Paavo sotsiaalset dialoogi arengut. Enne lahkumist andis Kurt Beck intervjuuga Eesti raadiole. Reporteriks oli Hillar Nahkmann. Palusin minister, president Kurt pekil rääkida, milliste muljetega ta Eestist lahkub ja kas tema visiit ka kuidagi tihendab. Rainan Pfalzi eestivahelisi kontakte veelgi ja seda eriti majandusvallas jätkab Kurt Beck. Jah, kindlasti saab see nii olema, me täiesti teadlikult võtame ette sellesuunalisi pingutusi, meil on sellest juttu olnud nii valitsuse esindajatega kui ka majandusringkondade esindajatega praegu Rainamfalsil umbes 100 ettevõtet, kellel on majanduskontakte Eesti ettevõtetega ja kindlasti on siin laiendamise võimalused olemas. Loomulikult vahendab kurt Pekka oma muljeid Saksamaa majandusliidritele ja muljed on head. Eesti on majandusalale nii-öelda edasimineku meeleoluga riik ja seetõttu julgustab ta kodumaale naastes kohtumistel Saksa majandusinimestega tegema investeeringuid Eestisse ja tihedama ärialaseid kontakte. Beckile meeldis Eestis valitsev edasimineku meeleolu hoiak ja üldine positiivne ellusuhtumine ja väga suur austus meie minevikupärandi vastu. Samuti jäi talle mulje, et on olemas püüje ja soov venekeelse elanikkonnaga teha koostööd, et tekiks mõistev ja mõistlik teineteise kõrval eksisteerimine. Reinold Falts leidis üldse Eesti ülesminister president Kurt Beck. Raisanud Pfalzi kontaktid algasid peale politsei tasandil. Kõigepealt toimusid erialased kohtumised, kui need intensiivistusid, võttis asja üle juba siseministeerium ja siseministeeriumite kontaktide koostöö raames. Kasvaski välja pidev koostöö, mis hiljem laienes muudele elualadele valdkondadele, majandusele, kultuurile ja haridusele raisanud falsilon kontakte veel ka teiste ida- ja Kesk-Euroopa piirkondadega näiteks Poolas, Ungaris. Sellised kontaktid liidumaade ja teiste riikide ja riigiosade vahel on Saksamaal praegu läbi räägitud ja kokku lepitud kindel osa Saksa välispoliitikas. Nii süvenetakse liitvabariigi poolt elluviidavad majandus, kultuuri ja välispoliitikat veelgi. Saksamaal Parlamendi ülemkojas Bundes ratis, läheb koja juhtimine igal aastal üle uuele liidumaale liidu nõukogu aga osaleb kindlasti välispoliitika ja julgeolekupoliitika sihtide väljatöötamisel ja teostamisel. Seega on Eesti Saksa suhetele kasulikud ka eesti Rainad valtsi, head vastastikku kasulikud suhted. Saksa saatkond Eestis teavitab nendest kokkusaamistest liiduvabariigi valitsust ja rännanud valtsi. Esindajad omakorda saavad liidu nõukogus teha meile kasulikku nii-öelda lobitööd, kui seal võetakse seisukohti Eesti küsimuses. Nüüd vahele üks. Kabala, milles samuti juttu meie tihedatest sidemetest Saksamaaga, väikeste lõõtspillide ühing. Jätkame nädala ülevaadet nii palju rahvusvahelistest sidemetest, mis võivad mõnikord ka koormavaks osutuda, nagu näitab äsjane juhtum alžeerlast Est rahvaga, muusikutega. Aga meie jätkame hoopis partei teemadel ning rääkida võiks kasvõi sellest, et täie hooga käib erakondade ümberregistreerimine. Põhiline takistus on see, et uue mittetulundusühingute seaduse kohaselt peab erakonnas olema vähemalt 1000 liiget. Praeguseks on oma paberiasjad korda ajanud kaheksa erakonda. Kõik riigikogus esindatud parlamendiparteidest on ümberregistreerimata, aga näiteks veel Keskerakond, Koonderakond, Mõõdukad, muud erakonnad, mida ju kokku mitukümmend on kas vait või sõimama. Vaat seda uut seadust nii arvab siniste erakonna liige Karl Laas. Valitsusliit rikub Euroopa õigusnorme ja Eesti põhiseadust ja ta kahtlustab võimul olevat parteid edasistes võimalikes arvu piirangutes, kui selle partei liikmete arv on jälle kasvanud. Koomik on siin muidugi selles, et just võimul oleval koonderakonnal on 1000 liikme täissaamisega mõningaid raskusi. On selge, et siniste erakonnal, kellel ühinemine mõõdukatega sisemiste vastuolude tõttu aia taha läks, ei ole kerge samuti paljudel teistel. Kuid otsida diktatuuriohtu olukorras, kus üle 10 erakonna eriliste raskusteta võta nõuetele vastavalt tegutseda suudavad, on ikkagi vist liiast. Ka ei tohiks 1000 liikme kokkusaamine olla hea organiseerimistöö korral mingi probleem. Kui seda ei suudeta, siis ei ole tegemist erakonna, vaid pigem mingi klubiga. Ja kui ma nüüd õieti mäletan, siis toob uus seadus, mis määrab ümberregistreerimise tähtajaks esimese oktoobri pisi erakondade kadumise vaid poole aasta võrra lähemale sest seniste nõuetekohaselt pidi kama tegutsemast erakond, mis pole esindatud järjest kahes riigikogus. Sega oleksid järgmised valimised nagunii parteide nimekirja tunduvalt hõrendanud. Parteide jutu jätkates võib nentida, et endiselt käib käärimine KMÜ ja rahvaerakonna suhetes. Vastastikusest süüdistused lendavad siia-sinna. Ja kuigi välisminister Toomas Hendrik Ilves kinnitab, et esialgu ei kavatse ta valitsusest kuhugi minna deklareerivad mõned juhatuse liikmed täiesti avalikult vajadust koostööle valitsusega katkestada näitab see nüüd erinevaid arusaamu partei käitumisstrateegiast valimiste lähenedes või erakonnasiseseid vastu olusid. Seda vast saame näha mõne aja pärast. Seni aga tähistavad meie parteid juba juubeleid selja taga on 10 aastat poliitilist tegevust. Möödunud nädalal pidasid oma kümnendat sünniaastapäeva hiljem isamaaks ühinenud Eesti Kristlik-Demokraatliku Erakonna liikmed. Kuidas iseloomustab mineviku ja tänapäeva endine selle erakonna juhatuse liige ja praegune Isamaaliidu liider Toivo Jürgenson oma intervjuus? Anne Oskvetile? Mis minu arust kõige tähtsam on see, et väga paljud need probleemid, mis täna on üles kerkinud nende probleemide tekkimine oli prognoositav ja kui vaadata viimaste aastate sündmusi, siis peale 95. aasta valimisi on ikkagi domineerinud Eesti poliitikas valitsuskoalitsiooni poolt need poliitilised jõud kelle sihid ei olnud ka tol ajal nii selgelt fikseeritud. Ja sellest tulenebki see probleem, mis täna Eesti poliitikas on, et tegeldakse võimul olemisega ja puudub sisuliselt takerdunud poliitilise otsuse vastuvõtmise mehhanism. Ja sellest tulenevalt ongi niisugune noh, toimub niisugune Olesklemine ja, ja võib-olla niisuguse niisuguse tulekahjude kustutamise korras riigivalitsemine ja kui vaadata, kuidas see poliitiline mõte 88.-st aastast olenes, kuidas arenes erakondadevahelise koostöö ülemusena, kuidas vaieldi läbi majanduspoliitika, rahanduspoliitika, maksupoliitika, erastamispoliitika põhiseisukohad. See vaidlus algas 88. aastal ja ja võib-olla ja isegi on ühinenud opositsioonierakondadel tegutsemine mõnes mõttes viljakam ka tänu sellele, et ikkagi põhiküsimustes sai omalajal läbi vaieldud asjad kokku lepitud. Ja teiselt poolt muidugi võib ka vaadata, kus kohas tehti vigu, need, need vead joonistuvad ka praegu väga selgelt välja, mis tehti perioodil 92 kuni 95. Ma olen ikkagi seisukohal, et poliitikaga mindi valet valet rada. Mindi liigse kompromissi teed tulemuseks oli see, et, et jäädi siin nagu kahe tooli vahele ja maaelu arengu tagasilöök. Lõige üks põhjus oli, on ka see, et ei ole toimunud seal nihukest selget, selgeid muutusi paremuse suunas, teine on Eesti energeetika. See oli ka tegelikult minu arust tolleaegse koalitsiooni üks viga, niisugune ebalev käitumine, püüd ütleme, et mitte tekitada pinget, käid, tulemuseks on see, et sisulised otsused jäid ellu viimata ja näeme, et, et seal 95. aasta valimisi valitsusel ei ole õnnestunud siin ühtegi sammu astuda, kuna seesama politsei otsustuse Kuidas kujuneb olukord pärast üheksakümneüheksandal? Isamaaliidu areng on järjepidev on on toimunud väga selgelt jälgitav loomuliku evolutsiooni kaudu ja, ja ma arvan, et see kogemus mis neis on, me peame seda arvestades väga kindlalt edasi minema. Ja kõige tähtsam on see, et tuleb ühelt poolt möödanikust õppida aga teiselt poolt ei tohiks nagu nagu poolele teele seisma jääda, vaid vaid ikkagi vaadata nüüd seda, et järgmistel valimistel parempoolsed jõud ei oleks nii killustunud, nagu nad olid 905. aasta valimisel. Vaata ka seda, et peale valimisi meie tegevus oleks võib-olla veel tulemuslikum, kui ta oli 90 95. aasta vahel. Nii palju parteide ja meie riigi arengust eelnevaga seostub aga neljapäeval peetud jutt Paldiski linna olukorra teemadel, kus ajakirjanike ees olid Paldiski volikogu esimees Anne Taklaja ning linnapea Jaan Mölder, jätkab Anneos vet. Tänase seisuga on Paldiskis 4000 elanikku ja nende arv paraku väheneb, sest Venemaa otsustas aidata vallas ja üksikemasid kes elavad nii-öelda piirialadel ja nendele on ette nähtud kopsakas rahaline toetus ära minemas on seega veel 40 kuni 50 naist oma lastega paralleeliks ehk nii palju, et sõjapäev paasi hiilgeaegadel oli Paldiski üle 14 ja poole 1000 inimese. Kui 94. aastal läks Venemaale näiteks 2700 inimest siis tänavu vaid 19. Kui 94. oli Paldiskis Eesti kodanike 68 siis täna on 33,3 protsenti Paldisklastest Eesti kodanikud ja 18 ja pool protsenti neist omakorda eestlased. Eks kujuka pildi annab ka õpilaste arv Paldiski eesti koolis. Aastal 94 alustati kuue õpilasega, sel kevadel lõpetas aga klassi juba 166 õpilast. Eelolevast sügisest tahetakse avada koolis ka kaheksas ja üheksas klass. Paldiskis ei ole enam tühje kortereid, kinnitas linnapea Jaan Mölder. Uute spetsialistide linna tööle toomiseks hakatakse remontima üht viiekorruselist. Maja. Linnas on 800 kuni 900 töökohta tegutsevat metallifirma Palmete ja Marati osakond. Suure kasu annab aga linnale sadamate areng. Töötuid on praegu linnas 300 kuni kolm ja poolsada. Suurim tagasilöök oli linnale Jaan Möldri sõnul see, et ei läinud käima valitsuse otsus moodustada Paldiskisse ühendatud keskus kaitseväe tarvis. See oleks tähendanud linnale ligi seitsmetuhandelist elanikkonda ja suuremaid arenguvõimalusi mitmeski vallas. Kaks aastat kulutati selleks küll algul raha, aga paraku tegi valitsus kannapöörde ja õppekeskuse meeskond lahkus linnast. Selgust pole tänini, miks nii otsustati? Asja kohta ütlevad omapoolse arvamuse Hannetaklaja ja teda täiendab Jaan Mölder. Esimene oli tagasilööke elanikkonna suhtes 300 eesti kodanikul Paldiskisse tulnud, et siduda enda elu loodava õppeasutusega. See oleks tähendanud niivõrd kiiret eestistamist. Ta oleks tähendanud riiklikke investeeringuid, kindlustatus töökohtadega, selle kaudu täitub juba linnaeelarve ja nii edasi, nii et see oli tõsine tagasilöök ja minu meelest see võttis ära igasuguse kindlustunde, et me saame riigi peale loo. Mõelge, millised tohutud nooled mida nendega pihta hakata, ei ole meie võimuses seljatada neid probleeme, kõik need kuradi ohvitseride maja, ujulad, spordikompleksid, rääkimata 92-st 1000-st ruutmeetrist, mis on pelgalt siis, kui ma olen üritanud nagu seda küsimust ülestõstega valitsusele aidata, et me teeme oma projektid, et mida edasi teha minimaalsete kulutustega, mingeid asju eeldab seda soriks. Vaadake ise, kuidas hakkama saate. Jätkame nädala ülevaadet mööduval nädalal toimusid Klaipedas rahvusvahelised õppused Baltic Challenge. Kokkuvõttet tehti eile Maret Ojamaterjal. NATO rahupartnerlusprogrammi raames aset leidnud õppuste Baltic Challenge 98 lõpetamisel Klaipedas osales ka Eesti president Lennart Meri. Lõputseremoonia järel toimus Eesti president Lennart Meri, Läti president Guntis Ulmanise, Leedu president Valdas Adam puhkuse ning Poola president Aleksander Kwaśniewskil kohtumine. Riigipead vahetasid infot NATO partnerriikide seisukohtade üle, NATO laienemise ning tuleva aasta Washingtoni tippkohtumise ettevalmistamise ülem. Lähemalt räägib presidendi pressiesindaja Epp Alatalu. Läti Leedu president arutasid täna oma sellel neljapoolselt kokkusaamisel Klaipeda balti riikide vajalikke ettevalmistusi järgmise aasta NATO tippkohtumiseks. Balti riikidel oleks välja kujunenud ühtset seisukohad Washingtoni tippkohtumiseks ja NATO tulevase laienemise jaoks. Poola president kinnitused Poola tunneb oma vastutust balti riikide ja teiste kandidaatriikide peateema oli just eelkõige valmistumine NATO tippkohtumiseks. Kuidas erinevad partnerriigid on nendele neljale presidendile andnud teada NATO võimaliku edasise laienemise suhtes. Infovahetus räägiti vajadusest Washingtoni tippkohtumiseks valmis ka kaasa arvatud, et ega sellest, et tänavu sügisel peaks uuesti kokku saama ja täpsemalt selle programmi paika panemist puldist, seal on siin lõpetamisel esimees vabariigi presidendi tervitusega ja ta rõhutas, on eelkõige seda, et ükski riik ega ükski rahvas ei ole liiga väike ega liiga kauge selleks, et NATOga ühineda. Kohtumisel rõhutasid neli riigipead ka Venemaaga positiivsete suhete loomise vajadust Euroopa selle aasta suurima õppuse juhi kolonel Valdas Tuutkus, Leedu kaitseväest ja kolonel seeemms hein Antsilt Klaipedas Eesti, Läti, Poola ja Leedu presidendile ülevaatega õppustel toimunust. Lõputseremoonia järel saime ühendused Yana kukega kaitsejõudude peastaabist. Lõputseremoonia toimus Klaipeda keskväljakul, kuhu oli hulgaliselt kohale tulnud ka linna rahvast, nii et see oli selles suhtes väga selline võimas avalik üritus. Kõnedega olid siis kohal ka Eesti vabariigi president Leedu president, Läti ja Poola president. Sõnavõttudega esinesid ka õppuste juhid, Ameerika jalaväest pretseemse hein ja Leedu kaitseväes kolonel Valdo stuutkus tänati sõdureid korraliku osavõtu eest toimus pidulik. Ja nagu võis õppuste juhtide sõnavõtust välja lugeda, oli õppus Baltic Journal 198 täitnud oma eesmärgi. Eile käis külastamas pressikeskust ka kolonel Clint hein, kes ütles, et Baltic seal on see 98, mida on nimetatud sel aastal suurimaks TFT ürituseks Euroopas on tõesti liiga läinud, sest Euroopas ei räägitavat ei midagi muud peale õppusest Baltic Challenge 98. Õppus on väga-väga huvitav, sellepärast et sellist rahutagamisõppuste kogemust ei ole ju kellelegi peale balti sõdurite oli ju ka palju sõdureid, kes ei ole missioonidel käinud ja nende jaoks oli see väga-väga huvitav. Ei kerkinud selliseid probleeme, teeme, mis võivad tekkida, kui on niivõrd palju inimesi ikkagi kohale tulnud. Eesti Läti ja Leedu kaitseväe juhatajat kirjutasid täna Klaipedas alla käskkirjale, mille kohaselt kolme riigi ühisväeosa balti pataljoni juhtimine läheb üle Lätile. Praegune balti ülem kolonelleitnant Alar Laanemann lahkub ametist detsembris. Pataljoni uueks ülemaks saab senine staabiülem kolonelleitnant Kuld dispurjetis. Ning tänase saate lõpuks räägime Kadriorust ning Kadrioru pargist. Põhjust annab asjaolu, et kolmapäeval möödus 280 aastat päevast, mil tsaar Peeter esimene ja itaalia arhitekt Nikkolo niketi panid paika rajatava pargi ja lossi piirjooned. Sõna Kadrioru pargi direktorile Ainjärvele. Vana kra vööri pealt on tegelikult näha ja ka vene õukonna Sis päevikutest on siis kirjutatud, et Peeter rajas selle lossi ja pargiansambli Duboovuju rosiu. Mis siis tähendab sellisesse tammesallu ja tegelikult noh, looduses on ka siis säilinud looduslik tammesalu just tänu sellele, et Peeter, esimene need maatükid tähtis, sest et ülejäänud tammesalud kõige kuulsam tammesalu, mis siis oli, oli, oli Koplis ja see ju lammutati kõik maha, kuna sel hetkel käis veel põhjasõda ja ja rootslastele anti hirmsasti, valusin Läänemere peal ja seda lõplikku võitu kiiremini paugutada, läks vaja ju laevu ja laevu, tehti teadupärast tammedest ja siis ongi ju Kadrioru, aga kes siis Tallinna suurim ja Eesti 10. tamm, mille vanuseks on siis dateeritud vähe, üle 600 600 aasta ja neid tammesid, mis on siis vanemad kui tegelikult park oleme siis kokku loendanud, vähe oli 60, aga see, mis puudutab seda tammesalu osa, aga, aga siis valitses tegelikult selline pajuvõsa mõned üksikud kadakad ja, ja oli sile, sirge Matthew analinnani ei olnud ühtegi maja ees ega, ega ühtegi suuremat metsatükk ja, ja see oli ka strateegiliselt nagu hea lossiansambli ehitamise kohta. On aeg asja baltisakslane ei olnud sugugi rõõmus selle venelase tuleku üle, kuigi talle säilitati sel ajastul ja kõik need privileegid ja nii edasi. Ja on ju ka seda teada, et vaenulik sakslane ikkagi aeg-ajalt käis ju ka siin niimoodi ehmatamas neid töölisi ja, ja tänu sellele, et nad niimoodi tegid, siis ongi Kadrioru park nagu tänulik ühele alleele, mille nimi ongi mere all, see, mis sisi tänasel päeval lossi eest, kus salkani. Aga tegelikult oli Russalka asemel sel ajal hoopis sadam. Ent kui õukonna tegelased ikkagi olid siin lossis, kui nad ikka nägid, et sealt linnast ikka midagi on tulemas, siis mindi kiirkorras sadamasse laeva peale, laevaga mindi siis lahele reidile, siis vaadati, mis siis saab, et kas põletavad need täitsa maha või või jätavad ikka midagi alles ja, ja sellest ka tegelikult siis see nimi ja, ja, ja tegelikult hoopis ikkagi sadamani, mis oli just niimoodi põgenemise kohaks. Kui nüüd tulla tänasesse päeva laeva välja, siis see paralleel selle Peeter esimesega noh, ta oli suur sõjameest oli, ta oli kuulus arhitekt, ta oli ka siis samal ajal ka ikkagi kuulus aednik, sest tänu temale toodi Eestisse esimest korda hobukastaneid, mis istutati just siiasamasse Kadriorgu. Kuni nad siis aklimatiseerusid, mis jäid ellu, need siis istutati ümber juba Peterburi ja niimoodi need asjad siin käisid. Ja just tänu sellele aule Peeter tõi selle hobukastan esimest korda Eestisse on kas siis terve Sõmera allee rekonstrueeritud just hobu kastanitest. No tegelikult, Kadriorg on tohutult õnnelik park, see loss, mille ta ehitas, see oli ju tegelikult täielikuks šokiks kogu kohalikule rahvale. Sest midagi nii luksuslikku ja uhkelt öelnud, enne noh, mitte keegi siin kohalikes näinud ja, ja kogu oma sellest ülesehitusest oma nendest ilustustest kaunistustest ja kui võtta nüüd see hakkab pargiosa, siis kõik need paketid, partnerid uhkelt purskama, kaevuda sillutatud kõnniteed kaetud teed, kus olid siis kasutatud Bergola motiivi, et see vastas tegelikult täiesti seal reaalüldlevinud, ütleme, Euroopa õukonnatavadele ja seetõttu me ikkagi saame teda pidada täielikuks pärliks nii Baltimaades kui ka Skandinaavia Araabias, sest see kanalite süsteem, mis on lossi ees, on ju pärit ikkagi Hollandi mõjutustest. Eesaed on, on pärit nagu ikkagi sellest prantsuse barokist, sest prantsuse barokk nagu vers, haige on ju ehitatud lauskele maale täiesti siledale maale ja loss ise koos oma reljeefiga, mis on siis tingitud sellest viimne mere Astangust, mis jookseb läbi Kadrioru pargi, oli siis 5000 aastat tagasi, mere kaldaks, on jälle ehitatud Itaalia üldiselt, kusjuures on kasutatud need rassilisusi. Et kui vaadata lossi, siis loss on eestvaates kolmekorruseline ja tagantvaates hoopis kahekorruseline. Nii et siin on tegelikult täiesti segu kõikidest nendest mõjutustest, kus kus Peeter on siis käinud. Kadriorg oli ikkagi esimene lossi ja pargiansambel, mida Peeter üldse aknas Jaama, sest kõik teised Oranje pommid jaa, Peterkopi, Tõnu tunduvalt hilisemad võrreldes Kadrioruga ja mis teeb Kadriorus teiste Eesti parkide suhtes sellise unikaalse pargi, kui Peeter pargi ostis, särgi suurus oli 120 hektarit ja, ja seda iluaiaosa on siis vähe üle kahe hektari, Eesti keskmine park, mõisapark on olnud kuskil nelja-viie hektari vahel ja seoses sellega, et nad on niivõrd väikesed, on siis meie kõikides nende mõisaparkidest, et kultuur, kihistumised stiilid, ehitatud üksteise peale alates Ants ei pea enam pandud barokk, siis on tulnud klassitsism siin uus klassid, siis need kogu aeg on seda, seda nagu lõhutud seda eelnevat ajastut, mis on, aga meil Kadriorus on just selles suhtes nagu õnne olnud, et meil on kõik need erinevad stiilid täiesti üksteise kõrvale ehitatud, et siin nagu ei söandanud mitte ükski teine aednikega ega arhitekt hakata seda ümber tegema, et kõik need alad ehitatud ikkagi kõrvale, et on see lossi eesaed, mis on siis oma rangesse, meetilisusega on ikkagi barokkajastust pärit ja siis tuleb 1740 luigetiigi ümbrus ja siis juba tulevad need klassitsistliku looduspargi oma, mis on siis Kumfaldi poolt tehtud siin möödunud sajandi lõpus ja ja siis eestiaegne rahvusromantism uus barokkiga, mis on siis president kui esindatud ja kõlakojad ja need päiksekella vöö, kirjaatia, kirdetiik siin on nagu kõike seda, ehitustööd on kogu aeg niimoodi ehitatud nagu üksteise kõrvale, siin on just see hea õnn, et me saame tegelikult seda ajastu miljööd taastate täpselt sellisena, nagu ta tegelikult oli, ilma midagi lõhuks. See mäng on ju olemas ja see on isegi suuremad sealt välja tulnud seoses nende rekonstrueerimistöödega, mis on pargis siis seitsme aasta jooksul toimunud, et, et nüüd on vaja seda lihtsalt ainult natukene täiendada ja kaasajal seda sest et Kadriorg teadupärast on ju päris päris niimoodi kõbedas küpses eas, et ta võib endale rohkem meiki lubada kui tavaliselt. Ning selle huvitava ja hariva ülevaatega Kadrioru pargi ja lossi ajaloost ka tänase nädala ülevaate lõpetame. Stuudios oli Uku Toom head päeva kõigile, kuni täistunnini muusikat.