Suurepärane interpreet Taskas hingestada oma ettekannet ja sallik oli neid inimesi, kelle kohta öeldakse, et ta oli sündinud näitleja. Muide. Sündinud näitlejaid, kellest ma tahan veel rääkinud, ei ole. Oli Sass Teetsov, jää. Rahvasuus tuntakse tööd su nime all. Vaata maag söe, Panadülist, teatrimees, võib-olla sina tead midagi Sastiitsumist rääkida. Mul tuleb meelde Aleksander Teetsov töölisteatris. Kas see tõsi on naise näinud teda iga igal nädalal viidi kaalu peale. Kaaluda tema oma raskusest, midagi ei kaotaks. Maksude osakaal. Kui oli kaal alla läinud, siis võeti palkama, aastal ei saanud mängu ja ma ei tea, kas anekdoot. Ei ta räägi, ma kuulsin ka, leping oli midagi 110 kilo. Vaat sellest ajast maise jutustus. Tõestisündinud lugu pidi olema, kui temal juhtus umbes samasugune lugu, nagu selles filmis oli tuledikele. Nemad pidid naisega, mu naine oli siis ka, näete, see oli, too oli pidivad Pärnus minema kuhugile sünnipäevale pidu või mis seal pidi olema, muidugi naisel läks rohkem aega, ei saama lokke vaidleks ikka krossiga plussid, tirtsud juba visiit või kuidas tol ajal nimetati säästku pääsuke, satern, seljad, tuhvlid, jalased, lakk-kingad pigistab varem ei pane. Tee nüüd kiire kiiremini naine ja varsti saan valmis varsti valmis närviline ka. Teetsov ütleb, et. Ma lähen, jooksen Endla puhvetis. Teater Endla all oli puhvet. Ja ostan omale toostike karp, suitsisime kaasa. Nojaa, aga tol päeval oli lõppenud, kuidas seal need Vanemuise teatrikülastaja väljendusi Pärnus näitlejad olid seal all puhvetis rongil oli veel aega seal viis, 10 minutit ja leti ees ja Teetsov tuleb muidugi. Tere teed. Teetsov ja. Mis on kiirustatud Türil jo rongid vahet õige ja õela sõida kaasa, noh, muidugi kaasa Türile kaasa ja kus sealt edasi, seda ei tea. Igal juhul kahe nädala pärast helistamises Pärnusse naisele, et kuulge, et teie abikaasa on siin saalis Mustvee või kuskil väga kaugel Pärnust. Istub kogu aeg nende näitajate ka kogu ringreisi kuidagi kaasa kolleegidega. Solidaarsuse mõttes. Ega sul, Baumaid lugusid vahest ikka Bauman elas, me oleme, ma ei tea, kas ma seda ta rääkis, temal pole nii juhtunud, kui veel noor oli, käis ikka seal Eha rannas, nagu öeldakse. Kes seal eha rannas ja läheb L1 õhtul vaatab pime ka seal aida juures, kus ta ikka käis, mingisugune niisugune must kogu, vaata muu võib olla hunt. Mõtleb, et edasi minna ei saa jooksu kaisa pannast hunt jookseb ära, olen julged. Ja nii nagu ma olen, koer, auh, auh, auh, sinivälja augu v-auh. Välja seisab, mõlemad vahivad üksteise otsas. Ega ta ühte koera karda, maadi nagu kolm korda koeraaugul kolme häälele. Imb pampa hommikuga siis valgeks läks, siis vaatab, ei olnudki koer kivimürakas oli seal. Mäletad, kui me käisime Rutsi juures, mis annaks seitse aastat tagasi elama ühes külas, üks kord ja ja siis veetsime seal päeva kenasti ja ta hakkas näitama oma raamatut, temal on hammusoni, ta väga armastas seal, mis tal oli, piibel oli tagasi ja ta piibli kohta veel ütles, et oled sa lugenud, et milline keegi kirjutab nii. Kas sa talonile laudad lugenud olen küll? Vaata, kus on kirjanik, kirjutab Oskar Lõpp. Seda lugu teate Baumelist, ta kirjutas fordile kirja pakkus Paldiski linnamüüjad jäävaba saba ja ma nägin seda masinat ka. Athlon port saatis vastuse allkirjaga. Mister Bauman. Täname väga vastupakkumise eest, aga praegu peet, saime esialgse baasi oma filiaalile Soome filiaali, laiendame seda kindlasti, võtame pakkumise vastu. Ikkagi halb kunst, kellele öeldakse mõista, mõista, see tuletab mulle meelde üht lugu. Kaugest minevikust. Mängisime Raudsepa, roosad prillid, üks näitleja, väga korralik näitleja kes peab alati tekstist kinni, ei eksi kunagi ja isegi siis, kui laval vahetatakse ära mingi atribuut või rekvisiit või siis see juba teda roopast väljaviimine. Ja tema meiekene teati. Esimene vaatus läheb. Tema partner on laine, kellega ta laval peab õigustama suvilasse, sõidust ja seal on Raudsepal väga ilus tekst ja nagu pärast ilmnes, temal oli see tekst vahele jäänud, esimeses vaatuses oli ära unustatud, mis temaga oli harukordselt juhtus. Ja improvisatsioonivõime on tal kahjuks pisike, tugev. Ja mina kolmandas, mina olin tüki lavastaja, kuulen. Kolmas vaatus läheb ja kuulen garderoobist, C5 räägib. Mis asja ta räägib. See oli esimese vaatuse tekst. Ja ma mõtlen elus juhtunud, kui ta täiesti täiesti hämmastav juhus. No kuidas saab kolmandas vaatuses rääkida? Peks hüppab ja tema tuleb laval. Kuule mees. Mis seal, kullake, kahekesi seal laval, kas sa panid tähele, mis sa rääkisid sõnakestki esimese vaatuse tiks? Jah, rääkisin küll, aga jätsin esimeses vaatuses vahele. Mul tuleb operetist veel Estonia opereti, ma käisin vaatamas. Väga ammu, kus elas veel Eduard kurnim. See oli üks väga hea koomik. Mängiti seal operette nime ei mäleta, seal tuli niisugune laul, hakkasid laulma, igaüks laulis ühe salmi ja siis tulid tantsima peale siis selles salv muidugi tants ja laul, seda võib-olla seal teks läks meelest ära, Edward Current tantsis, tantsis temaga laulda. Paus, orkester mängib, Raimond Kull vist juhatas seisma. Tõsi, teksti või see pressist taktikepi üles. Eduard kurnim läks Su floori kasti juurde Sublörigastel keset laava, kuidas selle raamatu kätte ja laulis salme edasi, tantsida edasi, raamat ilusse tagasi suhlõõri kätte. Niisugune aplaus, näitleja oskas ennast välja, mängib mitte jooksnud laval tänavu jaotanditel, oih, tal ei olnud peas. No seda küllalt palju mängi. Unustas tantsuga koos on ju väga raske opereti näidata. Ta on üldse vaata, see tähendab, on veel tegelikult teist lugu, operetis samuti seal. Treppide rõdu treppide peal vaatasime onupojad, bataaliastel sammud, teatri ja Ants Eskola mängis kolmikut kipist pikk linariik ja, ja nihukesed tantsustseeni, kus palju keerutamist peda veel keeruta, keevitati ringi ja ta kaotas nina ära Kitis teadli otsast salaja. Eskola ei teinud sellest nagu välja muidugi publik, kõik märkused linaal korraga polügooniga, kõhetu. Ja mis nüüd, et mis tuleb ja pärast lõpp teks. Subret tuleb sisse ja ütleb, et kord on niimoodi, et sa ei olegi veel ära läinud. Eskola vastab külmalt, et ei ole, aga nina läks küll. Põneva momendi implikatsioon, reageerimison väga talud olid nakkav ja publik oskab seilata. Mulle meeldib just see, 1000 907 aasta talvel mängiti Needra maad. Seal mängis Junkers peaosa inseneriosa. Ja näidend lõpeb sellega, et see inseneri peab seal temaga laskma. Ja juugorceri varunud ennast revolvriga, mis oli, et seal kõrval oli jälle välisdekoratsioon, oli jõe kaldal. Ja oli pannud sinna jõe kaldale kännu peale revolvri, millega ta pidi maha laskma ja oli oma monoloogiga lõpule jõudnud ja seda revolvrit Olen seal lava taga, paras tukkus. Visiitoritest, see oli ennast natuke uimas, tänud ja. Leiti, et laval oli vaikuse, hämaras näed midagi ei ole, et etendus lõppenud, nägi seda revolvrit seal Källudel võttis vedelema jäänud ära Reaga korralik töötajad unega mäe jõukalt leks revolvrit võtta ei olnud. Aga noh, kuidas ma nüüd siis tapad ennast, kuna see jõekallas oli, siis otsustas ära uputada ja viskus jõkke. Aga õnneks oli see Jechi nii madal, õnne. Publikule üles ja jõukaks õnnetuseks see kallas oli ainult pool meetrit kõrge, aga jonka seal ja ka läbimõõdus jämedam kui pool. Ja siis siis jälle see muidugi etendus hubaselt k, sulgus eesriie. Ja siis muidugi hakkas teie teine etendustega meie ainult peategi, mida publik ei näinud. See oli see jõukas tulivihane, hakkas siis seda rekvisiitor taga ajama, ees trepist üles, teisest mask kuradit. Siis meenub veel üks äpardus, mis juhtus väga traagilisel kohal. See oli nimelt Me mängisime Klara fiibisi tsüklust. Võitlusmehe pärast koosnes kolmest vaatusest ja viimane evad kandis pealkirjamees. Oli etenduse lõpp tähendab lühevasse lõpp. Albert liiklama voodis. Diisiku saigi, mees on suremas agoonias. Ja naine Betty Kuuskemaa põlvitab. Ja ühes ühes teatris oli niisugune stseen, peakangelane peab enda maha laskma. Ja mis on see nulli nii seatud, et teatud teksti peale ta jõuab ühe väikese ümmarguse laua äärde, mis on portaali juures. Ja muidugi niisugune väga dramaatiline stseen, ta ei näe suurt enda ümber ka midagi, aga nii oli seatud, et jõuab laua juurde. Ütleb veel ühe hoogsa lause, võtab selle revolvri sealt ja laseb enda peal. Noh, näitleja jõuab selle laua juurde, jõuab selle tekstini, hakkab võtma revolvrit. Ei ole revolvrit Norrekvisiituruse unustanud, nähtavasti panemata selle reporteri, no mis sa teed, pead ära surema. Mängib veel improviseerige teksti juurde, siis vaatab, et laua peal paberinuga haarab siis selle paberinoa nüüd sellega endale rindu. Aga eks lava taga sellel jälle märgusõna peal inspitsient teadis, et nüüd on pauk. Ja nii nagu see noaga rindu lava taga tuleb ma ilmatuma kärakas. No muidugi, rahvas saalis möirgab naeru käest effekt täiesti rikutud. Vahel neid ka nii olla, et et et üks lavaline äpardus võib hiljem käsuks olla. Ma ei mäleta. Kes seal mängisid, juhtus selline lugu, teatris mängiti Roomeo Juliat ja ruumiosatäitja rääkis tegelaste toas, et täna viimases pildis Juliat mas suudlen töiselt pärast seda kui surnud juba seal. Aga nii nagu teatas ikese esimese vaatuse ajal, rääkis viimase vaatuse ajaks oli see jutt juba jõudnud Julia kõrvu. Ja see mõtlesin, hea küll. Ma teen selle poisile ja panin väikese nööpnõela huulte vahele. Ja viimases vaatuses, kui mees suudles, hakkas suudlema, karges, järsku püsti torkas. Ja siis lõppe siis Riia läks ette ja ta rääkis veel oma monoloogi ära ja kui etendus lõppes, siis tulid paar filmi režissööri, tema juured, see, kuidas surnukülmad, huuled tisse mõjusid, see oli nii meisterlikult mängitud, et, et kas mehi ei teeks lepingu filmi jaoks filmi jaoks. Mulle meenub üks tore sõber, te kõik teate teda. Tasane rahulik mees. Me teatrist, temaga juhtus niisugune lugu. Ibseni võitlus trooni pärast etendusel. Seal on teatavasti üks stseen. Piiskop Nikolai surm. Ja kui see surmas Zeelasel oma terve omaette pilt, see oli meil lavastatud draamateatri prosseniumil see osa, mis on Eeessorides teest publiku poole pealt ja piiskop peab oma surmaeelse juttu ja siis ümberringi seisavad mungad. Ja see näitleja, kellest ma praegu räägin, see oli piiskoppi. Ihuarst doktor, sigardvisii kurt, mis ta nimi oli. Ja tema seisis üsna raudtee ääres seljaga toetudes mingile mingi kepi najale. Ja kas see on nii ehitatud, et kui piiskop hakkab surema, siis valgust läheb pikkamööda. Piiskopid õiem, mungad, kes seisavad diskoptoodinber, võtavad toolis kinni ja viivad aegamisi piiskopi koos tooliga lavasügavusse. Sellal muutub lava peaaegu täitsa pimedaks Iisrile. Häbi. Ja nii see pikk meil igal etendusel sündis. Aga ühel klase suremisest see on võrdlemisi pikk, siis ühel etendusel see meie kallis sõber, väsis ootamisega ära. Ja kui piiskop ära kanti lava pikkamööda pimenes Eesri ette läks, saalitäis valgus anti, siis seisis selle sõber ikka kepi najal ja oli nähtavasti püstijala peale magama jäänud. Eesriide ees oli sees, võib olla saali valija lähteet, üks mees seal ikka prussenjumendisse hakati plaksutama. Sõber ärkas, vastutame selle üles ja ümber, mis on nüüd juhtunud ei saanud aru, mis on vahepeal juhtunud. Siis märkasin, et on jumala üksi rahva palge ees ja siis püüdis ära joosta. Aga ta sattus niisuguse olukord umbes nagu hiir, kes on lõksu sattunud. Kõige raskem on leida eesriide lahtimineku kohta, et sealt välja pääseda, kuna seda ei leidnud, siis tegin 180 kraadi täis pöördhakkas publiku poole jooksma. Siis vaatasin sinnapoole ka ära ei saa joosta, siis püüdis lava kõrvale joosta, ei leidnud väljapääsu kohtult, püüdis vasakule kõrval ära joosta. Naerab kogu aeg ja siis tegi ühed 360 kraadise pöördebasseine pil ja siis läks orkestrid loosi kaudu. Ja sellega see lõppes, seda ma olin samal etendusel kunstiline valve saadis. Siis ta tuli pärast mureliku näoga minu juurde, ütles, et mis nüüd teha, niisugune asi on juhtunud, vaid lihtsalt on juhtunud jah, et mis me teeme siis muidugi me kõigepealt leidma põhjendusi, miks pärast niimoodi. Kohe põhjendus käes, seda asja oli veel nii et vaata minu kingapaelu ei lahti ja ma tahtsin ära minna, kuna pinge kingapael lahti, mis on kiiresti minna, siis ees läks jälle kinni rumalaim. Ja ma ütlesin muidugi, et hea küll, et kus sa kingapael asiorit, las ta siis olla ja nii see asi jäigi. Muide, see kallis sõber on väga intelligentne inimene järgnevate aastate minu juurde ja ütleb niimoodi, et kas tead, võltskingapaela jutt selle unustame ära. Kodus võrdlemisel algkoolilapse. Sõbrage, kellest sa räägid, juhtus ka üks, üks etendus, üks juhus saakeli etenduse ajal. No seal oli tal suur paus esimese ja viimase vaatuse vahel ja ta võis rahulikult puhata oma garderoob. Rahu ise armastab puhata ja leiab niisuguse momendi, kus ta saaks tukastada ja jäigi garderoobi magama. No tema etteaste oli just parajasti laval ja tekkiski suur suur paus ja siis hakati seda, mida ma otsima. Ja nähtavasti siis inspitsient hääl läbi valjuhääldi tungis ka tema garderoobi ja siis ta tuli kiiresti lavale, aga kahjuks sokkidega ta magama jäädes võttis, tähendab lakk-kingad maha. Sokkide väel. Vihastasin, mitte tema oma teisele loovad ta tuli siis paljajalu lavale. Sokkide väel sokkide või lavale ja hoidis sellest kõik mööblivarjud. Ei oleks Mäetel kingi olemas, aga seesama rahuliku mehega oli veel niisugune lugu, ta on teatavasti väga suur kamasõber. Ja siis ükskord iga kord, kui ta õhtu koju täpselt tahab, kama süüa hapupiimaga hapupiimaga kama jaa. Jaa. Kuna kama pakasus köögiriiuli kööginurgakapis teatud kindlal kohal, seal lihtsalt harjunud seal liigutustega mõtlakkama atakki raputama, kama piima sisse ära sööma. Nüüd aga sel õhtul tegi järgmine hommiku perenaine oli tõstus suurt kärad. Mis asi, see on, me loa pulbri pakk täitsa tühjaks tehtud. Sest me küsisime ta käest, et laugudesse kama, sulle tundus küll, ei saanud aru erilist midagi, et nii nagu liiva Juba vanadest aegadest on teatri embleemiks olnud kaks maski. Üks laeriel, teine nutel. Võib-olla räägime pisut nüüdsest teisest maskist, mis asub selle teise maskid, aga. See meenutab neid kellega koos mööda saadetud kirevaid päid, kes ei ole meie keskel Ja võiks nimetada, kes eriti südamlikkusega silma torkas. Ase isalikku ellusega suhtus noortesse, see oli onu Rex või Aleksander triller. Onu leksiks kutsuti teda kõigi poolt. Tema mängis Püve talus Peeveebiitrit ja mängis ka teistes lavastustes veel niipalju, kui tema haiged jalad talle võimalust selleks andsid. Aga ta oli väga armastatud ja väga lugupeetud kõigi seas ilma eranditeta ja ma mäletan tema hilisemal juubelil ma ei tea, kas oli 60 või seitsmekümneaastaselt mängis ta veel ainult ühe vaatuse Pive talus kuna järgnevad vaatlused, mängija Sergei just lipp, piirded ja kus ta ei suutnud, et üle lavauksepakku astuda. Kuidas siis? Need, noored, kes samal ajal selles esimeses vaatuses tega tõid teda nii-öelda otse kätel sellest kõrgest uksepakust üle tõstsid ta laval võis edasi liikuda. Siis torkas silma oma erilise tagasihoidlikkuse ta netti pinna. Me oleme harjunud teatris iga päev kuulma ja nägema nii, kus. Nii suuremal või vähemal määral, aga netipinna oli mingisugune kolleeg kelle suust mina vähemalt nende aastate jooksul, mis temaga koos ei kuulnud kunagi mitte ühtegi halvustavat. Kaastegevuste kohta mitte kunagi oli kõigi vastu väga väga seltsimehed ja isegi haruldased seltsimees, see on iseloomustav sulle endale ka. Siis. Ükski koosid ei möödunud ilma temata kuna teised võib-olla naiste mõningad puudused. Eriti torkas silma kohe teatrisse. Minu teatrisse tulek oli hida kleezer, kes oma justeeritama tulihingelise sõda. See oli niisugune inimene kes kogu aeg sädele seal põles. Tähendab kui selleks muidugi oli põhjus olemas eriti sõjajalal ta oli alati Estonia teatri juhatusega sel Estonia, see siis seisuga ja ka näide juhtidega. Ja inimene, kes oli väga palju lugenud ja veel luudes ja oli üldse väga arenenud ja. Aga see lahinguolukord kestis edasi kuni tema surmani. Varajasi surmale ohvritele. Ja siis muidugi. Eduard kurnim. See oli huvitav näitleja selle poolest, et tema haarami hästi koomilistes kuivad räägilistes osades. Samavõrra kui ta koomilistes osades võis inimesi laginal naerma panna, pisarateni naerma panna. Nii võistaga jälle traagiliste inimesi tottle panna. Hugo Laur prantslase teist meenutada Paul pillastamas, kui rääkida temast kui inimesest kui kunstnikust. Kui mina Estonia teatrisse tulin noore näitlejana 18. aastal siis pinnad parajasti Estonia teatri juures ei hoolinud. Ta tuli hiljem Estoniasse tagasi, mis aastal, seda ma täpselt ei mäleta. Aga pinna jättis. Silma paistis, oli tema optimism näide juhina. Väga abivalmis noorte näitlejate suhtes. Tol ajal olid näide juutidel veel nii-öelda need nõndanimetatud resiiramatud aga pinnal ei olnud mingisugust režiramatud tema. Küll tuleb meelde üks lugu, sa toom kindlasti mäletad seda ma teatrikoolis siis? Käisime Estonias vaatamas opereti Nahkhiir. Kadunud Paul Pinna mängis, vanglaülem, mispärast ma seda lugu räägib mulle, et meil on niisugune määratlus suur kohanemisvõime sellel inimesel oli ta tuli lavale ja köhis, aevastus andis rahval tunda, et täna siin midagi head loota ei ole, tali nii häälest ära lihtsalt totaalselt külmetanud. Ja kuna me vaatasime valetamises rõdul treppide peal ilma rahata saime sisse, olime mitu korda juba seda operetti näinud ja teadsime, et pinnad on etteaste lauseks, suurumad, pikk number. Ja ootasime, kuidas sa sellega nüüd hakkama saab, sest häält tal ei olda. Üsa sosinal rääkis. Ja vaatame, orkestri juht saab juba keppi. Ja muidugi rahvast suurem osa kindlasti ei teadvusta, aga me ootama, et mis sellest asjast välja tuleb. Järsku Pille hakkab vilistama? Vilistab terves aaria orkestri saatel nii suurepäraselt maa, see Estonia teatri saalse helises ja kõlises vastu, kui pinna vilistas ja oleks kuulnud, missugune metsik aplaus järglas pärast seda vilekontserti. Rahvas oskas hinnata näitleja kohanemisvõimet, näitleja talenti olukorrast välja pääseda vaatamata tervislikule seisukorrale. Muidugi, temast võiks palju rääkida, aga see, millest palju aega ja täna me seda ei suuda teha. Igatahes mälestus temast kui suurest näitlejast püsib vist igaühe südames, kes temaga koos töötrit elu lõpuni mulle meelde jääb, oli see, kui ma tema surivoodi juures olin kadunud sõbra rajalaga koos. Ja pinnal oli seal voodipäid, siis kas pudel šampust? Ja Ta ütles meile, et küsitühkise lahti. Vaatasime rajal aga teineteise otsa. Kuidas nüüd? Nagu naljakas hakata seda lahti tegema, aga Binance tehke see lahti. No rajala siis tegin lahtisele šampusepudeli ja kallas klaasi. Muidugi pakkus seda. Kõigepealt. Ei poisid. Ega mina ei. Sest noh, teatavasti tal oli tervis juba niivõrd niivõrd korrast ära. Ja ütles siis, et teie jookese šampus ära ja no meil oli ahelaga mõlemil väga imelik tunne, et kuidas nüüd lähed inimesele Vaatama veel tema viimastel elutundidel ja kuidas nüüd hakata midagi. Aga tema vaatas meile otsa. Teate, poisid, tehke mulle seda rõõmu. Mul on hea meel, et teil oleks hea. Nii. Ilma Haasisemiseta võib elust lahkuda vaid säärane inimene, kes tunneb, et ta elu ei ole olnud, mitte tühine. Et ta on midagi siiski elus korda saatnud. Ta suhtub surmasse kui paratamatus ja sellepärast, et ta terve oma elu elas selleks et teistele rõõmu teha. Siis läks just temaga viimane kohtumine läks eriti südamesse, sellepärast et näed, inimene ei taha isegi oma lahkudes ei taha kedagi kurvastada. Me oleme nüüd hulk aega istunud ja ta mõttelõnga Nii lõbusaid kui tõsiseid lugusi elavatest surnutest nii laval kui ka lavataguses maailmas. Võiksime kokkuvõttena nendest juttudest öelda, nii et ei saa olla suur kunstnik ja samal ajal väike inimene. Näitlejatöö on väliselt villak, näiv, lõbusa kerge töö, kuid oma olemuselt sügav, ääretu, raske ja suurt energiat närvipinget nõudev töö. Ei sa hakata näitlejaks selle sellepärast, et see toob kuulsust. Hiljem ehitatakse ausammas. Näitlejatöö nõuab suurt seesmist tarvidust. Suurt kultuuri suurte luu tähelepanekut. Sellest ainult võib tekkida see seesmine tarve, mille rahvalaulik on kokku võtnud lihtsasse. Laulu reasse ei saa. Ja mõõda tooma. Alla orgu ka jaa. Ja. Ja keelepäeva ja ja nojaa.