Tere päevast, täna on mul rõõm tutvustada vikerraadio kuulajad ühe väga mitmekülgse mehega. Täna on vikerraadio stuudios, nagu te iseenda kohta ütlete, vabakutseline laulja ja literaat Toomas Cutter. Te olete omal käel õppinud laulmist juba lapsepõlves. Ei noh, tegelikult võib õllesest minu esimesed, sellised lauluharrastused said alguse siis, kui ma olin viieteistaastane ja Pärnu linnas, kus ma sündinud olen. Seal oli üks niisugune vanaproua laulu mammi, Klaudia Taev, kes ääretult värvika persoonina andis lisaks laulmisele palju rohkem tal niisugune krutskeid täis proua kes elu väga tõsiselt ei võtnud ja vot seda nisukest kelmika, kust ta suutis süstida ja muusikaarmastust loomulik. Nii et 15.-st eluaastast ütleme 18 19. eluaastani ma olingi ja Klaudia Taevi tall ja sealt see lauluarmastuse hinge öeldakse nii et kui üks mu saan sind korra kuskilt oma noole sinusse tulistanud, siis ega sellest lahti ei saa ka enam. Ja mis puudutab neid Klaudia Taevi õpilasõpetaja mälestuseks. Aga me otsustasime 1996. aastal panna Pärnus aluse rahvusvahelisele Klaudia Taevi kokalistide konkursile mis ka sellel aastal toimus ja aastal 2001 peaks siis olema teine taoline konkurss. Nii et ega me seda Klaudia Taevi kelmikuste krutskeid täis hinge ei kavatse maha jätta ja, ja sealt sai muusika alguse. Mis muusikat teile kõige rohkem meeldib laulda? No seda on päris palju, mida ma kõige rohkem Ma armastan võib-olla vanu vene romanss eelkõige siis opereti, sellepärast et saatus viis mind kokku Therese raidega, keda pean tegelikult oma lauluõpetajaks, ütleme laulu tehnilises mõttes vokaaltehnilises mõttes. Maa oli kunagi tööl Estonia teatris operetilauljana siseks opereti, pisikese ei ole tema poolt külge poogitud. Need vanad vene romansid operett, Naapoli laulud, üldse kõik ilus muusika. Lemmiklauluks on näiteks Ameerika laul, Stranger. Mina märkasin teie nime esmakordselt seotuna Vene romansi Klubi üritustega. Aga kus te veel üles astute? No esimene järjekordne ülesastumine, mis peaks toimuma veebruarikuus, on Peterburi linnas. Saan 25. veebruaril Peterburis graaf suvalovi lossis kus Nemadki Vene romansi Klubi üritus, mis on seotud Eesti vabariigi aastapäevaga, nimelt me esitame siis seal eesti muusikakava. Koos algab Underi, Valentina Peškova, Edit grilevičhjene ja teistega. Ja seal ma siis laulan ka Eesti muusikat ja loen ka oma luuletusi. Nii et et see on päris külgne kava. Aga mis puutub vene romansi klubisse, siis jah, ma olen selle klubi liige, mitte küll päris algusest, aga teisest tegevusaastast ja see klubi on andnud väga palju huvitavaid võimalusi samuti kokku puutuda teid selliste värvikate ja tõepoolest sisuga inimestega, kellelt on midagi õppida. See on väga oluline minu jaoks, vähemasti mulle meeldib suhelda ikka nende, kellelt ma saan midagi enda jaoks, mida mus endas veel ei pruugi olla. Romansi klubiga seas on olnud jah, palju kontserte siinsamas Tallinnas Maarjamäe lossis ja salongteatris ja Vene Draamateatris ja Mustpeade majas ja selle klubi ingeks Olga Bunderedid, grilevitšeene, kes hoiavad seda Vene romansi Klubi lippu siis kõrgel. No mis meil on olnud. Lasteooper toodi lavale 10. detsembril Vene romansi Klubi egiidi all. Printsess Aliis, mille autoriks on Moskvell poriskissel jov. Seal ooperi juures ma olen nagu tegevkirjandusala juhatajana selles mõttes, et libreto puhume, teda toimetasin ja tegin ka mõned laulutekstid. Siis on tulemas Vene romansi Klubi egiidi all, Georg Otsa mälestusõhtu Mustpeade majas peaks olema 21. märtsil, kus siis on tegev Vene romansi Klubi oma solistide kajaga, teised esinejad ega Erki Pehk oma orkestriga. See on siis Georg Otsa sünnist. Georg Otsa sünnipäeval täpselt sellel päeval ja seesama kontsert on plaanis ka viia Peterburgi. See on nagu siis projekt, mida juhib ka klubi juht, alga pundar. Te rääkisite ühest väga huvitavast üritusest seotud Peterburi seatud Hermitaažiga. Ja tõepoolest nimelt noh, nüüd on juhtunud nii, et ma nagu jaanuarikuus oli rohkem aega Venemaal kui Eestis ja üldse ma peaaegu iga kuu ikkagi olen Peterburis, sellepärast et tahaks kuulda ja näha head ooperit. Eestis on tase kahjuks natukene kehvem kui Peterburis, midagi pole parata, see on fakt. Juhtus nõnda, et mul oli au osaleda Hermitaaži direktori akadeemik Mihhail Borissov s Beatrovski vastuvõtul, mis toimus Sizermitaaži teatris 14. jaanuaril. Ja kohooli palju palutud väga palju Peterburi eliiti, just kunstieliiti. Mihhail Borissov, inspeutrovski juhib ka ülemaailmset Peterburg lasteklubi ja siis selle klubi üritus, seal toimuski seal üks võrratu õhtu, tegelikult esiteks oli võimalus seal kontakte keeruda ja näha lähedal selliseid ikka maailmanimega inimesi. Teiseks, Maria teatri noored solistid pakkusid väga heal tasemel kontserdi ja kolmandaks oli ka banketilaud, kus siis, et kontaktid nagu sõlmusid, aga mis puudutab nendesse kohtumistes minu, ütleme viimase aja selline huvitav kohtumine oli jaanuarikuus Moskvas. Nimelt ma olin ühes seltskonnas, istusime konjakilaua taga, järsk, astub uksest sisse, selline daam nagu sääradolohana. Ja minu nooruspõlves oli ta mulle ikka päris iidoliks selles mõttes, et ta Igor võrratult laulis. Ja teiseks ta, nii palju kui ma olen lugenud kohta on ka väga huvitav isiksus ja kunstnikunatuur järsku ja samas haaradolhanova, kes on juba ligemale vist 80, kui mitte rohkem, ma ei oska seda öelda, oli ukse peal, nägi välja, kui kuuekümneaastane. Ja tuli pakkuma uusi õpilasi esinema nii et see, nagu ma tundsin, et lausa üle keha juukseid värinad, siis isiksus kuidagi mõjus niimoodi. Vaat seda pean selliseks tõeliseks, ütleme ülendavaks kohtumiseks. On teil ka kuidagi juurte kaudu midagi ühist Venemaaga? No selles plaanis ikka on jah, et minu vanaema on nagu sündinud Venemaal ja vene rahvusest, nii et seda liini pidi ikka midagi jookseb sisse. Eestlased, oleme ju kõik nisukesed kosmoboliidid selles mõttes, et et meie maal on elanud ja palju-palju erinevaid rahvaid ja tänu sellele meil on kõigis seda, seda verelisust, aga see on hea, sest öeldakse, et sega, Verlased inimesed on need kõige andekamad inimesed. Kui palju inimesi kuuluv sellesse ülemaailmsesse Peterburi laste seltsi? Vot selle kohta ma ei oska päris täpselt öelda, aga ikkagi seal on päris palju liikmeid. Ja kõik on nad säilitanud oma sideme kodumaaga ja, ja selle intelligentsiga. Tundub küll, et on, tundub küll, nende õhtute kaudu, mille mul on au olnud, viibida on küll seda näha. Kuidas teile Toomas Cutter tundunud on, kas vene intelligents evib seda elujõudu, mis temas kunagi oli? Ja loomulikult evib praegu ka, see ei ole kadunud kuhugi, see on ikka ilmselt juba kultuuriliselt ja geneetiliselt, võib-olla inimestes niivõrd tugevalt sees, et ega see kuhugi ka nagu noh, ei ole võimalik vaimu panna purki ja teda hävitada, kui ta on tõeline, siis ta on ja ta ei kao mitte kuhugi. Nii et seda võib siiski mõneti müütiliseks looks pidada, et vene intelligents on hävitatud. Ma ei usu, et on hävitatud, võib-olla ta on olnud lihtsalt ütleme alla allasurutud seisus ja põlu all, mingis plaanis, aga hävitada ei saa intelligentsi hävitada, nii nagu isa vaimu hinge, nii nagu sa kogu seda elujõudu hävitada. Seda võib alla suruda ja selle vastu võib võidelda, aga Tallinna püsib ikka sellele, et see 51 protsenti seda väikeselisemalt poolt on olemas ja juhib maailmaelu. Ilmselt. Ta tulitegi hiljuti jälle Peterburist ja saite kahe kultuurisündmuse osaliseks. Ja tõepoolest tähendab, on nii juhtunud, et mul õnnestus olla kahel esietendusel. Esiteks Sergei Stadler tuntud viiuldaja, dirigent, kellel on Peterburis ka oma teater. Tema teatris oli Putšiini ooperid oska esietendus kolmandal veebruaril. Ja kuna ta suvel oli Pärnus esinemas Taavi toest rehifestivalil, mille korraldamise ma ka olin ka mina seotud siis meil tekkisid ja lähedased on väga toredad sidemed, mis on ka praegu jätkunud. Ja teine sündmus oli Maria teatris, mis sa siis Peterburi, nagu see põhiline teatrimaja viiendal veebruaril Mozarti ooperi Don Juan esietendus, mida dirigeeris siis maailmakuulus soleeri kergi Jeff. No ma pean ütlema, et mul õnnestus istuda väga heal kohal, nii et ma nägin lava, dirigente, orkestrit, see on väga tähtis teatri sona ääretult tähtis. Kes paneb tähele igat nüanssi ja näed, nagu nad kasvõi iga dirigendi žesti, mis on ju dirigent, on ikkagi etenduse naer, midagi ei ole teha. Ja ma sain üle hulga. Maailmatasemel vokalist oli Georg Ots, Tiit Kuusik, Margarita Voites, Anu Kaal, Hendrik Krumm, Mati Palm, Ivo Kuusk, Urve Tauts. Ja etendused olid, noh, nii palju, kui mina oma noorusaegadest mäletan, minule väga sügava mulje jätsid Aarne Miku lavastused. Mulle lihtsalt meeldis. Ma tundsin seal ooperit ja tundsin seda kunsti ja tundsin ka nisukest tellisust, mida ma praegu ei tunne. Aga Venemaal on see olemas. Ja kurb on see, et noh, ma ei kujuta ette, mis võiks olla põhjuseks seda, et meie, Eesti oma ooperiteater ei suuda nagu ooperit sellisel tasemel praegu lavale tuua. Võib-olla peljatakse pateetilisust? Aga võib ka nii olla, jah. Aga ooper on ikkagi, noh, selle üle muidugi ei vaielda. Konservatiivne kunstivorm võiks vähemalt olla. Ja seal võiksid nagu eksisteerida ikka need vanad põhimõtted, muidugi see kõik on väga vaieldav. Aga kuna Venemaal nad on, Stella muusika koolkond on ikka esindanud seda vana head kooli, ütleme niimoodi. Siis minul on sa lähedasem lihtsalt ja sellepärast ma seal neid etendusi vaatan. Millest ta siin meie Eesti ühiskonnas kultuuritegijana ja samas ka kultuuritarbijana kõige rohkem puudust tunnete? Kultuuritegijana võib-olla raha ja kultuur ei ole tasakaalus, ilma rahata ei tee siiski midagi, see on elu seadus. Ja praegu nagu mind häirib, muidugi ka mina ei ole maailma naba, sellepärast igalühel on õigus mõelda, nagu tema mõtleb, aga mind häirib näiteks see, et see ütleme, massikultuur ja kultuuri selline osa, mis ei kanna endas võib-olla sõnumite ideed niivõrd et seda propageeritakse üle. Et seda propageeritakse liiast. Et ütleme, need asjad, mis, millel on jääv väärtus, mis ei kao ära 20 30 aasta pärast, poole sajandi pärast. Et nad on nagu varjusurmas, ütleme selles samas allasurutud seisundis nad niikuinii tõusevad sealt üles safact. Aga noh, ajastan kahju, lihtsalt. Aeg-ajalt toimub ja läheb kogu aeg kultuurile tarbijana sama fenomen. Täpselt samuti. Sest minule nagu need ütleme, massikultuuriüritused ei paku nii palju, ei ole vastuvõetavad. Võib-olla see on minu viga, võib-olla peaks õppima. Aga, aga võib-olla ei ole ka. Ühest väga vahvast asjast jõudsite te mulle ka enne saadet kõnelda. Ma usun, et inimene, kes armastab kirjandust, on raamatulettidel märganud teie nimega raamatuid. Te armastate muinasjutte ja ilmselt mitte ainult lugeda muinasjutte, vaid ka nagu nüüd näha, kirjutada muinasjutte ja teil on välja tulnud muinasjuttude kogu. Aga enne, kui me muinasjuttudest räägime, olete te saanud kehastada ühte inimest, keda väga paljud siin Eestis peavad teatrikunsti iidoliks. See mees on Voldemar Panso. Tõepoolest, see on ka üks huvitav etapp, huvitav nüanss viimastel aastatel. Nimelt juhtus nii, et 98. aasta sügisel Pärnu linnas püüdis järsku mind tänaval kinni proua Sirje Raudsik kes on Voldemar Panso esimese lennu lõpetaja, võttis päris käisest kinni ja ütles, et temal on olemas oma näitemänguselts. Ja tema tahab tuua lavale näidendi naljakas inimene. Ja et noh, kuna talangapanzors olevat auvõlg selle lavaletoomisel. Ja siis ta ütles, et ta kutsuks mind mängija Voldemar Pansost. Kaks-kolm nädalat oli niisugune mõtlemisaeg, sest noh, Voldemar Panso, Voldemar Panso ja tõesti Eesti teatrikunsti ilmselt ikka üks esimesi nimesid, kui mitte kõige esimene. Aga siis mul jätkus sellist julgust ja nahaalsust ja edevust ja tahtmist ka, öeldakse jah-sõna. Ja niimoodi siis oligi, et eelmisel suvel tuli see naljakas inimene Pärnus lavale Lydia Koidula majamuuseum istuda, aeg-ajalt ikka mängitakse. Ja, ja ma tõesti lähen, käin seal Pansot. Nii imelik kui see ka ei ole ja tänu sellele muidugi muidugi mattudeerisin läbi väga palju tantsuga seotud materjali, lugesin läbidama raamatuid, vaatasin näitleja Joller uuesti üle ja janu õppisin ise ääretult palju, kusjuures noh, kuna mul puudub igasugune näitlemisalane kogemus peale elu näitlemise soonik olemas siis oli kas põnev ja huvitav asi ja ma alati naudin neid etendusi, ehkki väike hirm on ka sees. Muidugi, kas kunagi sa ei tea, kes sul saalis istub ja, ja võib-olla mõni Panso õpilane või inimene, kes on temaga seotud, kestada tundise, teab, milline ta tegelikult oli ja ja siis nagu. Sest nad ei taha ju kedagi petta ka või ei taha, aga ütleme, allahinnatud olla. Teil ju endale isiklik kontakt, kontsaga puudus tuba absoluutselt puuduse ja väliselt võib öelda, et teil on isegi teatud sarnasus. Nojah, tähendab sellepärast ma noh, kuigi need juuksed seal vähevõitu on, aga aga töötan, ma ei saa neid ära ajada, sest kui ma tean, et seal tulevad etendused, siis ma pean kasvatanud pikaks siis tehakse seal, värvitakse halliks, pannakse prillid ette ja tekib tõesti teadus. Sarnasus. No see on ilmselt ka pisut näoplaanis ja. Panso oli niivõrd vastuoluline isiksus, et siiamaani vaieldakse, oli temast rohkem head või halba noika head loomulikult head. Kuidas te tundsite, tuli ta teile ikkagi suhteliselt lähedale või õigemini jõudsite tema. Tähendab, kas ma tuumani jõudsin, ei oska öelda, aga lähedane küll, sellepärast nii palju, kui Sirje Raudsik mulle rääkis, siin ongi teisi Panso ka seotud olnud inimesi, kes on temast mulle muljendanud, üks neist Marvi Dago ja neid on teisi ka. Ja Antsu olevat, seal on niisugune päikesepoiss ja üks tema olevus olevat ka olnud, selline ta ikka hõljus aeg-ajalt pilvedes, päris kõrgel oli nagu selles teises maailmas, siis kukkus tatsaki alla ja sai päris valusasti lüüa. Ja mul on üldiselt kada, on maailmatunnetus või. Või üldiselt väga lähedal on see, ma tunnen, et midagi seob, ma ei oska seda öelda, et san intuitiivne tunne, ütleme niimoodi. Et kui sa võtad, kes jääb kätte või saad mõne inimesega tuttavaks intuitiivselt, tunned ära, kas ta on sinu inimene? On ju niisama, on sama selle Panso kujuga ka ma tunnen tema vastu sümpaatiat. Ja noh, see on vist kõige olulisem. Oma naljaka inimese kirjutas banzokassaris. Käisite te seal ka tema jälgedes? Ei ole käinud, aga meil on plaanis sinna suvel minna, sest see aasta ja tegelikult on Branso juubeliaasta juubelisünnipäev on tal 30. novembril. Nii et noh, tegelikult see naljaka inimese laval toomine seal Pärnus Koidula majamuuseumis on just väga hästi ajastatud lisaks kõigele muule. Nii et te lähete kesisema lavastusega? Ma tahaks minna ja, aga noh, see sõltub nüüd, kuidas Sirje Raudsik ja kuidas need nad suudavad seda asja ajada. Aga tahaksime väga minna küll. Te ütlesite ennist, et muinasjuttudest võite te lõputult rääkida. Miks see žanro teile nii meeldib? Aga ma ei tea, tegelikult no ütleme nii, et mina olen ikka lapsepõlvest saadik võtnud eluga ühte suurt muinasjutu mina ei saa elu päris tõsiselt võtta. Ta ei ole kunagi võtnud, mul on ikka ütleme kõik saan läbi nalja ja läbi nisukest, ütleme naer läbi pisarate või pisarad läbi naeru, oleneb siis vastavalt olukorrale. Lapsepõlvest saadik ma tunnen, et mul lase muinasmaailm, kus on imed ja haldjad, kuningad ja kuningannad, printsid ja nõiad ja ja kus on armastus ja kus on sõprus ja kus on kõik 100-na ütleme, ütleme, pateetilisus või romantika või mullas, väga omane. No selles maailmas tunnen ennast nagu kala vees, tänapäevaelus on mul rohkem raskusi hakkama saamisega. Ja võib-olla vot siit need muinasjutud said alguse. Ja juhtus nõnda, et kui ma üritasin astuda Tallinna konservatooriumi siis ma sain 10 punkti laulmises. Aga musikaalsus pandi mulle üks, kuna noh, öelda, et ma olen apsust ebamusikaalne. Nüüd me anname seda. Ei arva. Sellepärast, vastasel juhul ma ei saaks niimoodi musitseerida, nagu ma musitseerinud. Seal oli see päris suur löök, aga teist korda enam ei läinud, uhkus ei lubanud. Ja siis hakkasid need muinasjutud tulema, nii et järelikult mitte miski elus ei ole halb. Iga halb asi on kunagi hea. Esimene muinasjutt, mis teile jutustati oli, mis? Ei, seda ma ei mäleta, isegi ei mäleta, kes jutustas meie perest seda kommet ei olnud, et ema või vanaema oleks jutustanud, aga. Tõepoolest ei mäleta. Aga ma arvan, et kas sulle vist havi käsul minu soovile on midagi sellist, kus oli lolli vann kindlasti seest, mul möönab lolli vann ja meenub see peetška või ahi, mis oli ja ja jah, midagi selles stiilis. Aga olete te kohe teadlikult erinevate rahvaste muinasjutte läbi lugenud? Ei ole sellepärast, et mul on nagu lähedasemalt kunstmuinasjutt, mis on loodud. Võib-olla nad on ka kirjandusliku omad ja nad annavad nagu sellele fantaasiale rohkem võimalust. Ja muidugi ma olen ise tähele pannud, see on alateadlikult tekkinud, olen muinasjuttude kirjutamisel arvestanud siiski neid reegleid, mis on muinasjutule omased. Nii et ma nagu ei ole päris huupi neid pannud paberile. Aga see on tõesti alateadlikult tulnud ja hiljem, kui sa natuke võrdleme kirjandusteooriaga tulnud või, või uurinud seda vat siis ma avastasin, et tõepoolest on kuidagi iseeneslikult läinud need asjad nii ka üks huvitav fakt. Mis te arvate, kas 21. sajand ajab muinasjutt Aitäh ja kindla peale vajab rohkem isegi kui eelnevad sajandid sest inimese põhiloomus ei muutu, inimene oli Atlantise aegadel selline, nagu ta praegu on, oli vanas Egiptuses, oli vanas Kreekas, Roomas oli Kristuse sünni ajal. Oli keskajal, oli eelmisel sajandil, on ka praegu ja inimene võib luua endale illusiooni, et tema valitseb maailma ja et tema juhib kõike ja ja et nüüd on teaduse-tehnikarevolutsioon toimunud ja et me kõik saemasinate abil ja aga ikka ega ikka ei saa küll, inimese põhiolemus ei muutu aegade jooksul ja kui ta vajas siis neid elu põhiväärtusi, siis ta vajab neid ka praegu. Ainult et muidugi noh, inimene julges tunnistada. Sest tänapäeval nagu ütleme tänapäeva eetilised reeglid, moraalikategooriad näevad ette, et isiksus peab olema ääretult tugev. Ja tugevus eeldab seda, et sinus ei ole vist kübetki romantikat, et sa oled niisugune tehnil või tehnokraatlik või ühesõnaga, elad teiste reeglite järgi. Aga see on väline tugevus, sisemus võib-olla hoopis teine. Ja võib-olla kui inimene väliselt püüab olla väga tugev, siis sisemiselt on ta nõrk. Ja need inimesed, kes väliselt võtan, ütleme, nisukesed Otukesed või pea laiali otsas, on tegelikult metalse sisemusega. Need on niisugused kummalised ja keerulised asjad tegelikult. Nii et vastuseks sellele küsimusele 21. sajand minu arvates vajab muinasseda rohkem, isegi kui 20. sajand. Ma usun, et te olete ka kuulnud sellist psühholoogide seisukohta, et kultuur toodab lootusetust. Ja, ja üks just selle lootusetuse tootja ongi muinasjutt ühiskonnas ja selle seletus on väga lihtne. Muinasjutte õpetab inimest, kui me võtame muinasjutu kui lapse kasvatajat. Ta õpetab, et kui sa oled hea siis sa saad selle eest preemia, saatus, tasud sulle heldelt selle eest, paraku reaalne elu on hoopis teistsugune. Ja inimesed on üles kasvanudki selles lootuses, et, et kui ma olen, siis ma saan. Ja elu näitab, et ei saa midagi, sest garantiisid ei ole. Ja nii siis teevadki psühholoogid järelduse, et tegelikult see inimene, keda on muinasjuttudega kasvatatud, õilsaks heaks ideaalseks, kukub reaalses elus selle pärast läbi, et ta on nagu valed illusioonidega toidetud. Ideaalset inimest ei ole olemas, siis ta ei oleks enam inimene, esiteks ma arvan, nii. Ja teiseks ja muidugi ta võib läbi kukkuda, sellepärast et ta lihtsalt tal ei ole seda kesta ümber. Aga samas ma ei arva, et nüüd lootusetust muinasjutud toodaksid, sest elus kehtib üks kuldne reegel, tahame seda tunnistada või mitte, aga võib-olla keegi teine vaidleb mulle vastu, ma ei tea, aga mina arvan, et kehtib. Et igal teol on ikkagi tagajärg. Ja igal asjal on olemas tulem. Ja palk tähendab seda, et ütleme kui ma midagi head teen, siis kuskilt otsast tuleb sulle tagasi ja ta ei pruugi tulla materiaalses plaanis, ta ei pruugi kohe tulla, aga ta tuleb. Tuleb, tuleb, samuti on halbade asjadega ja samas on küsimus, mis siis hea ja halb ikkagi Johnson kõik väga suhteline. Aga lootusetus, noh see on ikka inimese enda teha, suures plaanis tema usu teha, ütleme, tema hingejõu teha. Sest elu on väga suur kingitus. Ja kui sa nüüd ära muserdada ja olla kogu aeg kurb ja õnnetu, see ei ole hea. Vahel muidugi peab olema selge see, et meil kõigil on tagasilöögid, on depressiivsemad päevad ja masenduse Hoode seisundid. Aga elu tervikuna on siiski inimesele minu arust antud üheks väga suureks kingituseks. Ja kui me ei oska seda kingitust hinnata, siis vot see on küll kuritegu. Sellest vist peakski lähtuma kui elust ja maailmast rääkida. Kunagi meil oli väga tihe sõprussile koidu Miikaeli, kas on siiamaani tali küllalt kuulus sensitiiv omal ajal ja ravija ja koduütles niimoodi, et meie oleme siia maailma sündinud imesid tegema, mitte magama, mina arvan sedasama. Mina arvan niimoodi, et noh, ütleme et kui on kaks maailm, on see vaimumaailm, on siis see reaalne maailmselge on see, et me ei saa seda kahte maailma koos pidevalt hoida. Mina enda jaoks olen nagu, ütleme piltlikult tõmmanud siia vahele ühe joone mis on, ütleme, väikene joon, aga ta on väga tugev. Ja, ja siis, kui ma olen ühes maailmas siis ma olen ühes maailmas, kui ma olen teises maailmas. Ma olen teises maailmas ja ütleme piltlikult jälle ma vajutan nupu peale, hüppan ühest maailmast teise. Ja niimoodi need asjad ei lähe sassi, sest selge on see, et kui mul oleks siin, ütleme, vaimumaailma, siis maine maailm ja ja kõik need asjad oleksid üheskoos, et siis ilmselt tuleks psühhiaatriahaiglas lõpetada, sest inimese teadvus ei pea sellele vastu aju. Nii et ma arvan niimoodi, et ikkagi on võimalik, ainult et peab ise olema väga selgelt eristama need kaks asja ja need ei tohi omavahel sassi ajada kas siis tõepoolest ei saa eluga hakkama, siis ta tõepoolest võib seal lootusetust tekkidega. Kas muinasjutt on teie jaoks ka mõtte kontsentraat? Oi, kindlasti sellepärast, et muinasjutt tegelikult tulvil allteksti, üks on see tekst, mis jookseb nagu lauset täna. Meil on selleks, mida inimene loeb välja oma mõttega ja kolmas on see teks, mida ta tunneb intuitiivselt, tunnetab nii, et nagu ütleme, kolmest plaanis käib muinasjutus tegevus või selle sõnumi edastamine ja kes siis millestki kinni haarab või keskkellele miski arusaadav on vastuvõetav. Ja loomulikult Sandmate kontsentraat. Poiss ja unenägu on teie muinasjutukogu pealkiri, paljud üldse olete muinasjutte kokku kirjutanud. No see on jah, raamat, mis on ilmunud, aga kokku ma olen päris palju neid kirjutanud ja pidevalt neid avaldanud ajakirja avanemine. Et seal, kellel on huvi, siis alates 98. aasta esimesest numbrist kuni siiamaani siis igas numbris peaaegu on mingi muinasjutt või mingi osa muinasjutus sees minu muinasjuttudest. Aga nüüd ikka tuleb jah, pärast ilmselt ma vist midagi muud niimoodi kirjutada ei oska, niivõrd südamega nagu muinasjutte ja mul on ka oma lemmik muinasjutud enda asjadest olemas, täiesti nii, et mida ma ise kõige rohkem armastan. Aga kas te loetama muinasjutte ise üle peas? Ei pea, see ei ole, sündmused, mille läbinat tekivad, on peas, vaieldamatult on hinges, on südamise, jäävad ka. Aga vahel loen küll, vahel loen. No eks mu lemmikmuinasjutt avanemise 12 kümnendas numbris 98. aastal näiteks tema ingli suudlus, jõulumuinasjutt, mis tekkis kummaliselt ei, väga huvitavalt ja vot siiamaani, kui ma selle tekkimisele mõtlen, ma tunnen kuskil mulla hingesügavuses, midagi hakkab värisema. Aga kas te oma muinasjutte üle lugedes mõnikord märkate, et te olete sinna kirjutanud midagi sellist, mida te pole nagu ise märganudki? Ja sa taga ja vahel märkan, et oi, ma kirjutaksin teistmoodi keeleliselt, et no ütleme, need muinaslood, mis on kirjutatud. Parem ma teeksin seal päris palju parandusi ja teen ka muidugi sest inimene ikka harveneb vist oma elu jooksul. Ja muidugi avastan mõne nüansi. Ma olen isegi mõelnud, et huvitav, kõlbas, mina panin selle kirja. Aga lõpevad nad alati hästi, need mõnes jutud. Mitte alati, seal on ka olemas selliseid lõppe, mis on nukravõitu sest ega elus kõik alati hästi lõppe. Ja nagu me jõudsime järelduseni, et muinasjutt võib olla üks kontsentraat elust, et et ju siis seal on need elulised asjad kõike sees mingis plaanis. Kuidas te suudate Oscar Wilde'i muinasjuttudest? Üha raamatu muumitroll ütleme niimoodi. Tõsi küll, sest ta on niivõrd eluterve ja ta on niivõrd optimismi täis, kui sa, muumitrollivaated ütleme telerist, kui on seal multifilm või loed siis lihtsalt sealt tuleb nii palju positiivset energiat või positiivset maailmatunnetust, et see lihtsalt lihtsalt toob sellise helge meeleolu. Ja üks põhjus, minu arust on ka Kärt Tomingas ilusal laulul. Ta harukordselt ilusasti laulab seda muumitrolli laulusena sisse. Alati ma imetlen seda. Aga jaajaa Hayldimis puutub Vaild jalg, loomulikult tahan minestada, on lähedased ja meeldivad, aga minu lemmik on rohkem Herman esse temas mu nagu märkna, sellist filosoofilist külge rohkem mis mulle endale väga hingelähedane on. Esse võib olla aga vaid kindlasti ka muidugi. Noh, väga palju arutletakse mis saab inimese identiteedist. Mis te arvate, mis saab? Oi, see on raske, raske on seda öelda. Sellepärast et kuivõrd niivõrd on osa inimese kätes, osan saatuse määrata, ma annan selle koha pealt fatalist ja usun saatusesse ja nõrgemate olevuste olemasolusse, nii et. Vaevalt, et inimkond hävib, avaldad inimesega, midagi väga oluliselt muutuma, muutuda saaks, sest kui inimesed ei ole nii kaua muutunud siis neid muutusi ka vaevalt toimub. Mis on siis nüüd lähim üritus, millel te peate osalema? Tähendab üritusena või kontserdile kontserdikontserdil avat kõige lähem ongi Peterburi kontsert mis toimub crashovalovi lossis 25. veebruaril. Ja märtsikuu kuu kohta ma ei oskagi täpsemalt öelda, kindlasti tuleb midagi Tallinnas ka Pärnus. Klaudia Taevi mälestuskontsert mida me siis nagu tahaks koos Urve Tauts, siga, kes on ka Klaudia Taevi õpilane juhtida ja kus esinevad väga paljud need, kes on siis ka seda juures üles kasvanud. Ja kui nüüd kõik hästi läheb, siis seal kontserdil me kuulutame välja ka teise rahvusvahelise Klaudia Taevi nimelise vokalistide konkursi, mis toimub aprillis 2001. Nii et need on nagu kaks lähemat suurüritust. Ja lisaks muidugi, mis seondub selle otsa mälestuskontserdi ettevalmistusega 21. märtsil, eks ole, aga ma olen seotud ja siin on ka päris palju probleeme, et seda asja paika lükata. Ja, ja noh, pidev töö, mis on nad Pärnu Postimehele, koostab raamatututvustusi, see tähendab, et iga nädal ikkagi ilmub seal neli-viis raamatut. Ja tänu sellele ma muidugi olen kursis kõigega, mis ilmub, seal on nagu see positiivne asi aga see nõuab pidevat tööd, sest ikkagi päris õhust neid raamatututvustusi võtta ei saa. Paraku. Kas teile meeldib publiku ette astuda naudite esinemist? No loomulikult, see on juba edevus ja küsimus. Selline tunne, et iga kunstiinimene mõni küll varjab seda või, või jätab mulje, et ei ole kaikkonnedel, muidu ei teeks midagi. Edevus on üks suur käimalükkav jõud. Ainult et ta ei tohi olla primaarne. Ta võib olla niisugune pikantne, lisa palasesta, ütleme ta natukene annab inimesele sõda, Negatiivse Schmeke, mida on hästi vaja. Sest kui me nüüd väldib, pole läheksime tagasi, läks väga ilusa forismed, kõik sarmikad, inimesed on nii või teisiti veidi pahelised. Siit ka nende erilise võlu saladus. Aga lõpetame võib-olla tsitaadiga teie oma muinasjutukogust. Lugege ise toomas. Jah, see oli kunagi ja õige, ilmselt on ka praegu üks nisugune Matto. Kas te valiksite selle saate lõpetuseks? Ja miks mitte alanda? Unistused on selleks, et lootust anda. Nimed on selleks ette heituda ja inimesed on selleks, et kokku saada. Ja tihtipeale on inimeste kohtumine just see tõeline unistuste ime. Aitäh oli meeldiv kohtumine teiega, Toomas Cutter ja ma usun, et kõikidel kuulajatel, ka tänane metamorfoos on lõppenud. Stuudios olid vabakutseline laulja ja literaat Toomas kutteria toimetaja Terje Soots. Head päeva.