Meie keskel liiguvad ringi legendid. Üks osa neist liigutab, neid kutsutakse elavateks, legendideks. Teine osa enam eriti ei liiguta. Nemad on juba klassika. Üldjuhul legendid valetavad, seda peaaegu kõiges peale mõne üksiku aastaarvu ja kohanime. Seda kutsutakse mütoloogiaks. Inimesed armastavad legende. Mitte küll nii palju kui klassikat, aga ikkagi. Nad vajavad legende enda kohta ja teiste kohta. Sest mis on üks elu ja sattus ka kõige legendaarse ilma legendide etta. Kalmer Tennosaar tunneb kogu Eesti kui elavat legendi headuse südamlikkusega, kodulembuse kehastust. Kummaline küll, kuid see veider müüt Ennossaarest elab senimaani ja mitte keegi, mitte keegi pole ei enda ega maailma käest küsinud, kes varjab end selle avala, särava ja vastupandamatu naeratuse taga maski taga, mis on aastakümneid hüpnotiseerinud sadu tuhandeid süütuid ja süüdimatuid kuulajaid. Sündides 23. novembril 1928. aastal oli maailm Tennosaar ees lahti. Laika Kaarin olid veel kosmosesse lendamata aatomipomm leiutamata, Pam ehitamata. Kuid Tennossart inimkonna tulevik ei huvitanud. Jäi veel lootus, et ta jääb oma esiisade lapsena truuks Põlvama põldudele kuid ta reetis ka neid. Me ei tea, kelle pikk ja karvane käsi tõmbas niitidest talle esikohti koolinoorte kunstilise isetegevuse ülevaatustel. Nimekirjad on ikka veel avalikustamata kuid võib-olla kindel, et ühel tormisel kuuvalgel ööl vandus Lümanda litsmetsa tee ristil üks tulisilmne noormees endale massaan estraadisolistiks, tulgu mul selleks või abielluda poliitbüroo liikmekandidaadi ühesilmalisi ämmaga. Nii ka läks. Ja Tennosaar muuseas, oma loomingus seda eriti ei varjagi. Heites vaid pealiskaudse pilgu tema laulude sõnumile, näeme, millise erilise küünismiga rajasta endale teed edule. Oma tookordse mineku kohta on ta ise öelnud. Onlastus usinasti mööda teed ja ja ja. Kremli Toompea, valge maja ja kes teab veel, kelle ööbikuna ei jätnud vahele ainsatki avalikku esinemist, etüürata. Loomulikult, sest lennust saare sõpradeks ja aatekaaslasteks olid tollal ju. Mis linnud need olid, teab nüüd juba igaüks. Kuid millegipärast pole senini veel tähelepanu juhitud Tennossaraid tihedale koostööle selle maffiaga, meie materiaalsete loom ressursside maha baarseldamisel läände, millele selgelt viitab laulukuulsuse tookordne tunnistus. Ajal, mil enamik meie inimesi pidi toituma nelja rublalist suitsuvorstist ja seisma püsti kolm 62 maksva viina najal olid ennast saarel oma unistus. Tihtipeale väljendas ta seda soovi erinevates seltskondades ka palju kategoorilise mas vormis. Ametlikes ringkondades oli juttu nii Osmussaarest kui Hiiumaast, kuid suuremate rahvarahutuste kartuses oma saart tookordsed võimukandjat ennast Saarele siiski võimaldanud. Raskeks hoobiks. Maali. Loomulikult ju oli tal veel vähe tegemist oma kahe Pobeda Moskvitš 407 tehnohoole ning Alutagusel asuva hiiglasliku suvituskompleksi korrashoiuga. Kaks korda kuus aga olid Tennosaarel erilised rõõmupäevad. Aga neidusid oli tal lisaks partei keskkomitee jaotusele veel mitmest fondist. Oli isegi kokkulepe, et igas linnas, kuhu filharmoonia himur artisti kontsert ideega ei viiks peab linnarahva poolt muistse kombe kohaselt olema talle valmis pandud. Süütu tütarlaps. Muidugi ei armastanud ta ühtegi neist õnnetutest langenud neidudest ta ei saanudki seda teha, sest teda siduskarjääri alguses Keskkomitee poliitbüroole antud lubadus. Kardaaniga. Arma. Kuid isegi see armastus polnud siiras. Ainuke ehe tunne läbi nende aastate on Tennust saarel olnud enda vastu. Ta on isegi tunnistanud, et. Nii armast. Siin on ka tegelik põhjus, miks ajal, kui Paldiskisse ehitati aatomireaktoreid ja Pika Hermanni torni tõmmati igal hommikul punalipp, laulis Tennosaar. Miks ajal, kui Leida Peipsis tehti rahvuskangelane ja Arnold Rüütel oli sunnitud leiba teenima partei keskkomitee sekretärina, laulis Tennosaar. Miks ajal, kui Brežnev likes koonduslaagrites vaevlesid tuhandeid ja tuhandeid meelsusvangid ning kimbutatiga Mati miiliust laulis Tennosaar? Loomulikult, sest tema jaoks kõige suurem elu tragöödia oli tol ajal seotud oma uhiuue punase Žiguli 21 null ühega, millel ühel öösel. Saatuse tahtel viibis estraadikuulsus just sel saatuslikul ööl vabariigi komsomoli Ladrikuga Tugamanni saunas aktiivi laagri lõpuõhtul kus juba eelnevalt oli teada Mispärast aga sealtsaadik, suhted Tennosaar ja parteiladviku vahele järsult jahenesid, seda võime vaid oletada. Igatahes siis 80.-te lõpus Tennosaar tähe läind korraga katkes. Kõigile üllatusena ei osalenud vana revolutsiooni laulik enam ka laulmas revolutsioonist. Mees, kes tuhandetelt inimestelt olid tuhandeid kordi küsinud. Pidi korraga esitama selle küsimuse endale üksi ja hüljatuna, oli ta jäetud sellele samale teeristile Lümanda litsmetsa vahel tõdemaks, et. Lõppenud on päevad, mis. On päevad. Aga selline lugu oli siis jah, jajah, said väga pahaseks, okei, lõbu on kohati üsna andekalt mosaiigi lukku pandud. Ei, ma ei ole solvunud. Mul on hea meel, et sa hoolitsed ikka minu populaarsuse eest, sest mul on tõesti olnud etappe elus, kus on see populaarsus ja hakanud vaibuma. Aga siis ma olen ikka jälle midagi leidnud, kui ma lauljana juba hakkasin ära vajuma, siis ma tegin Entel-Denteli sarja televisioonis. See tõstis jälle minu aktsiaid, see on jäänud ilusaks mälestuseks, võib-olla rahvale. Tuge lõppes ära. Siis tuli võib-olla mu abielulahutus, eks ole, see andis palju kõneainet ja ja vot niisuguseid neid neid etappe on. Nüüd näed, hoolitseb hea kolleeg, noor kolleeg Vahur Kersna. Palun teostuse vajunud populaarsust jälle natuke tõsta. Tuntud inimeste kohta räägitakse alati niikaua kui räägitakse, nii kaua oled sa populaarne ja niikaua võid arvestada, et inimesed sind kuulavad ja sinu peale veel mõtlevad. Mida sinust on räägitud selle aja jooksul. Noh, igasuguseid asju, kõige absurdsem Ad voo üks eks ole tehtud mind näiteks pederast yks ja hõimatud ja ja, ja siis KGB agendiks ja see sündroom on meid saatnud kõiki. Niisuguseid asju olen kuulnud, olen ennast üles poonud ja ja kui ei, ei oska keegi öelda, peksab naist ja. No inimesed on ikka ikka väga andekad nii välja mõtlema ja ja ikka ikka seda halba külge ja ma ei tea, kas seal tõesti meie rahvuslik niisugune tunnusjoon või. Aga, aga noh, see ei ole mitte ainult minu kohta üksinda. Ma arvan, et mu kolleegid võivad samasuguseid samasuguseid teemasid rääkida oma kohta. Et paraku jah. Et inimesed nagu tahavad, tahavad otsida, aga eks me oleme igaüks oma küüruga, ega ma ei ole kaugeltki hingel, on mull vigu ka ja võib-olla isegi mõningaid patusid, aga. Järgmise pühapäeva hommikul televisioonis püütakse sind esitleda kui kuulsad ja tuntud Don Juani. Ja Helle jälle katsutakse seal mõnitada. Aga kuidas sa vaadates nendele aastatele tagasi mõtled, oli selles väike tõetera ka sees vä? No kuidas võtta, eks, eks muidugi oli. No miks mitte, kui selle hääle taha maaliti printsi ja. Miks mulle kirjutati palju, tüdrukud käisid akna taga piilumas ja ja mitte ainult jaamas. Pro eks, eks oli muidugi kõiki oli, võiksite noorusel see balang. Balang oli võib-olla nii, et leegid kõrged ja, ja Kõrbimine ka kiirem, aga. Aga on ilusaid mälestusi, miks mitte, mul on ilusaid kohtumisi olnud ja armumisi miks mitte? Kui sa tahaksid raadio kaudu tervitada kõiki neid tütarlapsi, kellesse sa olid armunud, kaua meil aega läheks? Oi, ma ei tea, ma ei tea. Nad on ka ju juba minu eas, et minu eas hallipäised, vanaemad ja aga ühe ilusa laulu võiks muidugi lasta nendel. Sa olid tol ajal äärmiselt populaarne mitte ainult Eestis, vaid terves liidus ja olid tolle aja mõiste järgi ikkagi staar. Mismoodi oli tolleaegse staari elu teistsugune, kuid praegusel staaril? Banaan vaata, minu kõige suurem veetlus oli selles, et ma ei saanud ise aru, sellest. Staar oli tähendab, nostaarne, eks televisioon ja raadio teevad neid staar ja jah, ma esinesin palju veel kesktelevisioonis Aganjokis, kosmonaudid seal alla tulid ja siis oli niit, aga niuke ja siis saadeti ikka vabariigist mind ele laulma, kuigi ma laulsin seal Marino marini laulu näiteks kingin sulle kuu. Ja nii tekkis siis ka sõbrunesid suhted seal kosmonautide küll väga-väga huvitavate meestega. Aga mida sa õieti küsisid, et kuidas see staariseisund oli ja oli? Pool noh, ma ei tea, ei olnud poodi, ei olnud vaja minna staari nägu tegema, et vorsti saada endale kõik oli olemas. Aga mismoodi see tulid tagasi, et sa oled tahted, sinusse suhtutakse, kui. Ei tulnud midagi tagasi, et mina ei saanud eriti absoluutselt õieti, et seal midagi, täht olime. Hiljem, Joala on mulle rääkinud, kui Joala lõi läbi üleliidulised, vot temal olid mustad Volga tees ja juba seal lennujaamas ja sina sõitsid bussiga kontserdile ja tavaliselt ja ei olnud ei olnud mingeid privileege. Kui palju sa tegelikult ise olid see kellena sa kogu aeg esinesid? See lõbusus ja see ega ta ei olnud tehtud Taali mul ikka ehtne, sest ma ikka nautisin tõesti elu, nad on tore. Mis seal salata, ma tundsin mind armastati, rahvas armastas mind. Ja see oli niisugune mõnus tunne, kuigi ma ma ei usu, et upsakaks läksin. Kuigi mulle heideti ka seda, et upsakas uhkeks läinud, aga noh ei lihtsalt ei jagunud kõigile tähelepanu, kes võib-olla jah, minu juurde pürgisid. Aga, aga oma oma loomuselt olen ma tegelikult kurb niisugune maailma valukandja ja väga sageli ikka ma nutsin patja ja ja praegugi ma lähen väga-väga kiiresti, heldin, lähen härdaks, mis üldse võib-olla ei ole mehelik joon, aga aga ma leian, et, et ei maksa ikka häbeneda pisaraid ka. Nii et see ei vastanud tõele. See minu võib-olla särav naeratlev, niisugune optimism ja, ja niisugune päikesepoisi ei olnud seal taga oli küllaltki palju kurba ja oma elus ma olin ikka vaene poiss. Alustasin ikka laenatud kuuega oma esinemisi ja elasin väga kehvades tingimustes veel meil siin Tallinnaski pööningukambris ja nii et ilus, ilus noorus oli, kuigi karm ja ja vastuoluline, aga aga ei vahetaks, ei kahetse midagi. Kui palju huumorimeel on sind aidanud? Oi, väga palju, väga palju. Mul on öeldud, et jah, mul on see niisugune omadus, kohaneda seltskonnaga, kas balleedes või hurtsikutes ja ja niisugune hea, hea nalja ja muhe huumor on mind alati elus kaelunud ja ja nad natuke ise ka nagu ennast sundinud seda alati meeles pidama. Et murrad läbi ikka niisuguse hea sõna ja mõne mõnusa naljaga palju kergemini kui mõne oma autoriteediga või kõik tehtud tehtud tähtsuses. Mis sul on tegemata jäänud oma elus tunned sa praegu ka, et midagi oleks pidanud ikka tegema hoopis teistmoodi või hoopis midagi muud. No eks kindlasti jah, ega, ega rahul ei tohi olla. Võib-olla oleks pidanud oma oma haridusteed tähendab puu nii lõpuni käima, mõnes liinis ma olen mitmes koolis käinud, kõik olen pooleli jätnud, ülikoolis õppisin õigusteadust, jätsin pooleli. Konservatooriumi ei ole ka lõpetanud, kuigi seda ma tegin vist targasti, sest sest mu häälematerjal ei ole selline, et oleks ooperis pääsenud, aga konservatoorium valmistas ainult ooperilauljaid ette, nii et maid vastutama, häälekest ära rikkuda. Aga, aga siiski jah, haridustee tuleks pidanud lõpuni lõpuni käima ja muidugi ma olen laisk ja oleks pidanud rohkem ja kauem kauem laulma. Siiski, sest sest ma tunnen, et ma olen siiski vajalik, minu laulud mul on, mul on oma publik teatud osa kes ootavad minult neid südamlikke ja meloodilise laule, sest sest see meeletu maailm on praegu läinud nii tehnokraatiliseks, et et ka muusika on läinud elektrooniliseks ja liiga tehnokraatiliseks. Need kahjum oleks, oleks pidanud olema usinam ja ja mitte nii laisk oleks pidanud kauem laulma, repertuaari täiendama. Jaa, jaa, rahvastelt teenima ka sellel alal. Kas sa tahad öelda, et sa oled nüüd laulmisega täiesti lõpetanud? No enam-vähem ja. No mõned kohtumised. Ma käin veel nii. Eakate klubides ja pensionäride klubide auliige olen paari klubi võrus, käisin möödunud aasta lõpus ja väga-väga südamlik kohtumine oli. Aga niimoodi jah, niisugust kamp, äkki ma enam ei tee. Kui praegu tehtaks ettepanek salvestada plaat? Oi, see nõuaks, nõuaks väga pikka aega ennast vormi ajada mõjule vokaalselt vormis, on jätnud unarusse oma hingamise ja ja võtma täna salvestasin oma põhitöölt televisioonis helijälje Artur Rinne st ja meenutasime, kui, kui kõrge eani tema oli vormis. Aga tõepoolest, see sündis ainult niisuguse väga visa ja järjekindla tööga oma vokaali kallal oma. Ma hingamise kallale. No kõik ei ole Artur Rinnet, nii et et las ma jään selliseks nagu, nagu mina olen. Ja noh, võiks muidugi midagi teha veel, aga eks aeg näitab Aga oled sa mõelnud selle peale, et kui sa praegu peaksid oma lauljateed alustama, milliseid laule sa siis laulaksid? Ainult oma noka juurde jäänud, need on ikka niisugused lagantsiooni ita lihana, meelega ma algasin, lööklaulud, estraadilaulud ja miks mitte ka teiste maailma autorite, ma olen soome autoreid laulnud. Ja, ja väga palju nõukoguga autoritel, nõndanimetatud oli nende hulgas isegi isegi sõpru, kes hakkasid mulle kirjutama laule ja eesti heliloojatest alates. Nii et mina oma stiilil küll ei saagi muuta. No ma olen proovinud roki k ragistada, sa mäletad, meil oli televisioonis nisugune harrastusansambel kanna moore ja poisid seal surusid mulle peale. Nii ja naa, aga, aga see kukkus kõik läbi ja see, see ei olnud minu minu noka järgi, aga nalja võis teha ju vahepeal. Aga võib-olla ma ei tea, võib-olla see soon oli mul olemas, ma ei ole proovinud, õieti, ei ole niisugust hea, hea ja mänedžeri ja hea niisuguse kontsertmeistri või oleks võinud tulla Nõukogude Presley Oy ava mulle, mulle kuulutati seda, kui ma tegin oma kontsert, Reese olek Lunstrumi orkestriga, kes oli liidus väga-väga aus auväärne kollektiiv ja kes mägisatsuni esimesena sead Nõukogude liidus ja, ja, või selle administraatori masseeris mind, et jää ikka meie orkestri juurde, et me teeme sinust teise Hirmontaania emontaan oli siis just liidus käinud ja Eilemsilantheri orkestriga ma reisisin, need ikka masseerisid. Ja laulsin oma kodukootud asju siin ja need niisugused, jah, võib-olla ma olen maha maganud palju niisuguseid häid pakkumisi oleksin orbiidil kõrgemale ja kaugemale jõudnud, sa saad ikka palju reisida tolle aja kohta. Ja ei saa ei öelda. Tolleaegses liidus sai ikka käidud eksootilistes kohtades nagu Armeenia, Gruusia, Bathumi, Suhhumi dia ja usbekis põhjas Arhangelskisse, kus, kus enam nüüd nii nii kergesti ei saa. Praegu kui nagu sa ütlesid, eile anti sulle kaupluse tagaukse kaudu leiba ja, ja kohvikoort ära sõi emaga nüüd seda ei tohi. See on elu, see on meie praegune elu, ma tahan küsida, sinu populaarsus ikka natukene veel mängib ja aitab sind ikkagi hakkama saada, praegu veel kuidagimoodi. Aga oled sa muidu oma eluga rahul ja õnnelik? Olen küll nendel, miks mitte. Mul on praegu kodus kõik korras kodurahu olemas, hingerahu ja, ja muidugi see, nagu sa nimetad see imidž või see seep elab ka veel tõesti hea. Nii et mõnigi korpusel on kaupluses tagaukse kaudu leivakannika ja, ja kohvikoore kätte. No tol ajal partei oma parimatele poegadele laulikutele eraldas. No meil on selline kujutlus, vähemalt eraldas kõikvõimalikke soodustusi, ma ei kujuta ette, kas sul on ka olemas kuskil veel praegugi alles Krimmis suvila ja ja kindlasti kaks kobedat, nagu ma siin rääkisin. Jah, ega sõbrad nende reede Ostan sellisel popeeda ei ei ole, ei ole ja seda ma ei osanud osanud ka võib-olla. Võib-olla välja tingida. Korteri korteri asja ajasin küll, sest kui ma olin juba väga populaarne, ma elasin pööningukambris ja ja seda ma käisin küll nurumas linnaisade juures ja lõpuks mulle anti ka kahetoaline korter Pärnu maanteel. Aga, aga, aga jah, muud. Hiljem hiljem näiteks oma viimase auto, ma sain hoopis hiljem. Nüüd juba. Ega sul ongi vist elus vaid üks auto eraldatud ja ta ei ole seal? Kolleegidel on mitu korda, aga aga siis aasta tagasi ja peaminister tegi mulle jõulukingituse. No aga, ega õnn pole ju selles õnni kuue vaatate sillo muidugi vaatate silmades ja oma väiksest tütrekest praegu, kes päiksekiir ja selle kaudu ma vaatan maailma läbi tema prisma. Et oi kui, kui, kui oleks kõik nii siiralt ja puhtalt nagu mu väike tütreke, siis oleks maailm palju parem ja mitte mitte seda õelust ja kalkust ei ole, mida praegu lokkab ja kõik apselduvad ja ja tahavad ainult ainult lükata ja allapoole vööd ikka ütles. Astun endas suurt jaburast. Sõnumeid, seega ta ei saa. Tulla võin su juurde nii kõige. Peale. Oma aas on elu nii Garden ja teiseks himu tulena.