Tere teatrisõbrad. Kevade saabumisest annab märku nii lähenev teatripäev kui ka lavakunstikoolis kukkunud tähtaeg avalduste esitamiseks näitleja õppesuunale. Uue kursuse lootusrikkaid võtavad suvel vastu Peeter Raudsep, Katariina Unti ja Ivar Põllu. Samal ajal valmistuvad kooli lõpetamiseks Elmo Nüganeni 25. lennu tudengid ning viimase aja teatrisündmus oli kahtlemata järjekordne diplomilavastus. 100 korda draamateatri laval. Iiri autori Fryli lõikuspeo tantsud Priit Pedajase lavastuses räägivad 25. lennutüdrukud Kristiina hortensia Portia Jane Kruus. Me tahtsime teha tüdrukutega koos midagi nii, et kõigil oleks, mida mängida ja me olime varem näinud Inglismaal seda lavastust osad olid lugenud ja me teadsime, et Pedajas on seda ka varem lavastanud, ise. Raske on leida tükki, kus oleks palju naisrolle ja enamus meie diplomitöid on nagu keskendunud rohkem noormeestele. Sellepärast me mõtlesime, et võtame kätte ja teeme veel kursuse lõpus midagi, kus naistel oleks ka üht-teist mängida ja läks läbi. Kristiine hortensia Jane sõnum mees- ja naisrollide jaotumise kohta teatris kinnitab täpselt nädala pärast Draamateatri maalisaalis esietendub Alexis Kivi. Seitse venda. Huvitab on peatselt ka seda jälgida, kuidas need noored teatrite vahel rajatavad. Räägitakse, et Elmo Nüganeni juhitav Linnateater on teinud vastava ettepaneku vähemalt kuuele selle kursuse näitlejale. Kuidas aga Tallinnast kaugemal olevat teatrid värsket verd leiavad ka sellest põgusalt tänases teatrisaates. Nii nagu teater vajab igasuguseid näitlejaid, noori keskmisi, no mehi, naisi, vajab ta ka igas vanuses publikut. Seega võib nõustuda sellenädalase sirbi, mureliku teemakäsitlusega, lastelavastuste hetkeolukorrast. Eksis teemaga, mida käsitlesime ka seitsmendast teatrist, kas või kuidas on seis lavastustega neile kes ei ole enam lapsed, aga ka mitte veel päris täiskasvanud? See on vaata et põletavam küsimus, jälgides meie teatrite repertuaari üldist pilti. Teatri saate paneb kokku Meelis Kompus ja soovin teile kõigile head lähenevat teatripäeva. Siis oleks. Väideni vad pärja teatrioon on. Süüdake lõke, mäng, ala tuli üle tumeda aanelaskajane. Sa valmistud millekski eriliseks valmistatud laevade ja lennukitega kihutama ja siis selgub, et kogu elu. On möödunud trammis logistades. See on loomingulise ühenduse oma lava uuslavastuse andmed, Liina pihlapuust üks juhtmõtteid. Näidendi pani Külli Reinu Mägi idee põhjal kirja Donald Tomberg ja terve aasta kestnud mõtete vahetamine kohvilauas. Teksti täiendamine. Ümberkirjutamine sai vääriliselt tasutud mullu sügisel, kui Tombergi debüütnäidend sai teatriagentuuri näidendivõistlusel teise koha. Nüüd ollakse juba proovisaalis. Näidendi andmed liina pihlapuust, maailma esietendus on köismäe tornis. Teatrikuu viimasel päeval. Mängivad Külli Reinu Mägi, Kersti Tombak, Raivo Rüütel ja Tanel Saar. Ega ainult vabandust, aga olen, suudan, mis seal sees. Vaatasin, titteepisime, ei tulnud need nägema. Jah, ikka vaatad, et ära enam seda Burjatamise või direktrissi aja nüüd juba seda, et ma vaatasin siis seda pilti, siis mine siit kohe edasi. Igal aastal lõpetanud ja meiega oli 80 90 last. Igal aastal teisaldatava viimase lapitakse. Külli Reino vägitükk hakkab üldiselt oma piirjooni võtma ja tasapisi valmis on, eks ole. Nojah, muidugi muidugi need on ju põhimõtteliselt peaproovid jäänud, et me oleme omadega sealmaal. Liina pihlapuu oli kindlasti väga tore õpilane, tegelikult on ta ju suuresti mälestused, kuidas sa ise oma elu mäletad või kuidas Liina pihlapuu oma elu mäletab, et ma otsisin hästi tükk aega, et leiaks ometigi sellise materjali, mis nüüd minna niimoodi kõnetaks, et noh, et iga lause, iga toll sellest oleks nagu tõesti mind inspireeriks oleks huvitav ja see otsimine nagu päädis sellega, et ma avastasin, et kõik lood, mida ma loen kõigis nagu juhtub midagi eriti olulist igast asjast nagu midagi juhtub, et kas keegi sureb vähki või põeb mingit surmahaigust või kui tuleb mingi kadunud poeg koju või on mingi abil 30 ühesõnaga mingisugune küsimus, mille ümber siis tegevus toimub, aga mind nagu isiklikult ma ütlen, et noh, tähendab see sündmus nagu noh, ei, miks ma peaksin tegema terve etenduse sellest, kuidas on kelleltki mingi haigus, et mind see nagu ei huvitanud. Ja siis ma mõtlesin, et kui oleks ometigi maailmas olemas selline näidend, kus mitte midagi ei juhtu, et kas ei oleks nagu võimalik, et kas, kas seda on, on võimalik mängida, teadlased on võimalik kirjutada kellelegi kolleegidest sattus näppu ajaleht ja ajalehes oli kuulutus, et selline inimene nagu Liina pihlapuu on kaduma läinud. Naljakas, füüsikaõpetaja oli kindel, Riina Pihlatool õppinud meekoolis. Vaatasime andmebaasist järele, meil on kõik vilistlased kirjas. Seletus Liina pihlapuu on õppinud meie koolis ja seal juba lõpetanud. Andmebaaside järgi lõpetas Hiina pihlapuu meie kooli 1994. aastal. Hämmastav, kuidas aeg lendab, aeg käis käest kätte ja kuna käimas oli söögi vahetund, siis oli meil aega tavapärasest rohkem ja nõnda võttiski maad. Elamistus hakati meenutama, vilinat piisab. Hüüti leenindada. Milline õpilane ta oli olnud, millega ta tegeles? Füüsikaõpetaja mäletas seda? Mina püüdsin ka meenutada, aga no eks neid õpilasi on meekoolist läinud üksjagu. Aga ma ei ütleks küll, et siin midagi ei juhtu, seal juhtus ikka päris palju, need võivad haigestuda. Muidugi noh, elus juhtub iga päev midagi, onju, aga, aga need ei ole sellised totaalsed asjad, et nüüd kiik on surnud või et elu on täis neid pisikesi asju, et kas ei võiks olla lihtne lugu nagu sellest, mis meie enda ümber on nagu praeguses Eestis praeguses ajas praegustest inimestest, et see oleks mingisugune välja imetud teema kusagilt, mis tegelikult mitte kedagi ei huvita. Kust ta selle lina pihlapuu leidsid? Sa leidsid ta iseenda seest. Kindlasti ei ole see mingisugune selles mõttes isiklik lugu, pigem on, on see, otsin uut materjali siis minu jaoks on oluline, et see tõesti puudutaks inimesi. Nathan tulnud Liina Pihlak ma nendest inimestest, kes on meie ümber, mida nad mõtlevad, mis on neile oluline. Et selles mõttes, et Liina pihlapuu on absoluutselt tavaline inimene, nagu me kõik ja ta tunneb, kes mõtleb neid samu asju, mida me teised selles mõttes mulle just on minu jaoks nagu oluline, et see peategelane ei ole kangelane ei ole, Panso ei ole Marlenud, eetris ei ole. Merilyn Monroe, tähendab mina, sina samasugune, et noh, me, keegi ei ole üksi, me oleme kõik lihtsalt väikesed, kellel on samad küsimused. Ja õpin konservatooriumis õppinud klaverit. Aga noh, inimesed elasid oli siis juba eestingooniat, veetsin aasta akadeemilised, ma siis järgmine aasta diagnoosidega. Õppimise puhul ei, pole kindlasti mitte mitte pooleli, lihtsalt akadeemilise võitsin üheks aastaks. Aga siis töö ongi täpselt, ütles. Enne seda. Vaadake tegelikult, et ma olen eluaeg tahtnud teha muusikat, mängin klaverit. Aga siis ma korra mõtlesin, kui ma seda kuulutust nägin, et Rootsis on midagi täiesti teistmoodi. Seenelised sihukest Montaalne mõtlemist. Me ei saa tehtud muusikasaatejuhil kohale Erki Aule sinu jaoks on see samuti omal omal kolmas töö praegu millegi Küllisinud iga kord veenofero võlub, kui ta tuleb jälle uue materjaliga, et teeme ära. Rovi atmosfääri, mis meil iga kord tekib, et mis on täis sellist positiivset emotsiooni, võib-olla isegi öelda. Armastust me küll iga kord lepime kokku, et kuule, teeme proovi, mõtleme, aga jätame võimalused, meil võib see tükke mitte välja tulla, jookseme laiali sõpradena. Et ei ole, ei ole sellist kohustust kindlasti läbi hammaste pressida, aga samas me ka iga kord teame, et ei saa pooleli jätta või pooleli jätta, sest inimesed, keda me sinna projekti kaasame, nad ju kõik põlevad ja õnneks on sattunud alati sellised ka loominguliselt avatud inimesed, et kokkuvõttes, kuidas ütled armastatud inimestele, et kuulge, oli tore, aga nüüd jookseme laiali. Ei, ma just mõtlen, et see on natukene selline riskantne mõtlemine ka, et üks asi on muidugi see proovitegemise protsessi selline noh, üheskoos ja loominguline põlemine siin, aga teisalt teine pool on selles asjas ikkagi nagu resultaadina jõudmine, milleks on ikkagi esietendus ja pärast siis mängimine. Jah, ühest küljest vabadus ja teisest küljest ka kohustuse vabadus teha või mitte teha, aga teisest küljest kohustus kindlasti teha ja olla, et igal juhul, kui need proovid lõpevad, alati mõtled pagan küll, et võiks ikka veel edasi proovi teha, et oma vahestani mingite tükkide puhul see, et prooviperiood lõpeb, siis on nagu huh, nagu kivi on kukkunud õlut, aga siin on kuidagi selline tunne, et meeldiv tunne ei lõpe mitte proovidega, vaid veel etenduste puhul ka veel jätkub vähemalt. Eine naitseptomeetris, saatke meile oma tutvumiskuulutusi. Külli ja see on siis tõesti kolmas oma lava esietendus, mis praegu ees on, esimene oli türgi ubade lugu, mis läks väga edukalt ja ka säiliks. Urmas on täpselt sama moodi, et sa tunned seda, et see unistus sellisest õrnast teatrist ja just publikule hästi lähedal olemisest ja nii vaimses füüsilises mõttes tegelikult teie puhul. Et on see unistus täitunud. Muidugi on suur ime, et see kõik on tõesti toimunud läbi nagu noh, väga keeruliste olude või selles mõttes, et kõik, need, kes niiviisi nagu nüüd liigset või riigitadest kõrval teevad, nad on niivõrd õhinapõhised, et noh, see lihtsalt mõtlesin varsti kopsuühing ära ja paljud nagu mingi põhisus. Et ikkagi eksisteerib nagu mingisugune teatriliikumine väljaspool riigiteatreid, et mida rikkam see pilt on, seda parem, seda, seda noh, mis meil siin Eestis on, mis meil siin on, peale selle kultuuri, meil ei ole mitte midagi muud. Meil on tänaöine teema ja selleks annet. Meeste ja naiste vahel on sõprus võimalik. Kirjutage meile, mida te sellest arvate? Meil on käimas sõnamäng, täna pead ära arvama lausa kaks sõna, mida te näete siin ekraanile muide vihjeks, tegemist on lindudega tuntud lastemängust, et niisiis ajab meil on ka auhinnad kiirematele vastajatele mütsinokamüts, kõrvaklapid ja T-särk, kriisis kiirematele vastajatele auhinnad, saatke meile vastuseid, mis te arvate? Kas meeste ja naiste vahel on sõprus võimalik? Kunstnik Kristel Maamägi, mida sina siin praegu, mees on suur selline tüll või õhuke materjal, kuhu see ükshaaval kleebid sulgi peale, mis sellest peaks tulema siis? No meil hakkavad suled lendama mitmes kohas, vahepeal rohkem, vahepeal vähem liimitud suled sulle survele kanga külge kinni ja see on niisugune pettemanööver. Ja ükshaaval vett on. No ma ei ole lugenud päris täpselt, aga neid ikka on padja täis, tuleb ära, ma arvan. Lavastaja Erki ütleb seda, et selle proovi tegemise käigus olnud üsna vabad käed ka endale jätnud lavastajana näitlejad täpselt sama moodi, et kuidas nagu kunstniku poole pealt on, kas näiteks lavastajal ja trupile on selline üsna selge nägemus, mida nad sinult tahavad või samamoodi muudetakse iga päev? See ongi hästi hea siukse väikse projekti juures, et sa saadki olla kõrvaltoas ja vaadata, mis juhtub ja samal ajal ise nagu kaasa minna. Nii et sa jälgid proovi tegemise käigus ja teed endale sellised vaiksed märkmed. Just just ja noh, meil ka kogu aeg kõik muutub ja noh, need asjad on liikunud ühest seinast teise, et iga päev on täiesti uus kujundus, mõnes mõttes ka Seda sa ei karda, et seda suurt sulevaipa, kui sa sul valmis saab, näiteks seda vist ei olegi vaja. No mine sa tea, eks me näeme siis etendusel, miks oled konservatooriumist ära, siis ma läksin kaitse juma, võtsin aastake teinud lihtsalt noh. Ma ei tea, palkuni normaalne. Läigib, aga see on väga-väga karm konkurentsi. See on täielik komöödia, mida sina praegu. Kui ma sain sinuga tuttavaks? Armastasid muusikat, rääkisid mulle romaanidest, mina mõtlesin, miks üldse keegi kuulab Rahmaninovi, sa lubasid mind veel oma esimesele kontserdile kutsuda, tasuta, alati niiviisi, kõik risti. No muidugi, ma mõtlesin, et ma lähen kooli tagasi. Ma ei tea. Korra valima töö telgi koonis minagi nendega hakkama. Mul ei lubati, tuleb uus musike, saate minust saab selle saatejuht. Välisreisid. Kohtumised tuntud heliloojatega muidugi. Ja nii edasi, saad aru, mis talle siis ratast kõige paremini ei ole, mitte midagi ja ma joon. Aga lihtsalt ootasin lihtsalt ootasingi, et midagi lihtsat sinised juhtub, noh. Mida ma räägin, mida ma räägin, kõik korras, uus tänav? Ma kohtusin sinuga kõik? Jah, ja, ja kõik ongi hästi selles mõttes, et ei ole halvemaid ega paremaid teid, tuleb elada lihtsalt oma elu, nii nagu see sind ennast õnnelikuks teeb. Ja ma pean ütlema, et oma lava on mind väga õnnelikuks teinud ja ma loodan, et nagu teeb õnnelikuks teisi inimesi, Mölder. Teatrisse. Siit aga edasi repertuaariteatrisse ja nimelt Ugalasse. Loodetavasti kohuta publikut teatrist lavastuse pealkiri kalmistuklubi. Liiatigi on see Aivar mängheli draamakomöödia Eesti publiku ees juba kolmandat korda ja teada-tuntud on ka film 1993.-st aastast. Kolme üksikuks jäänud daami kehastavad Viljandis luule Komissarov ja külalistena Rita Raave ning Elle Kull. Neile lisaks on laval veel Arvi Mägi ja Vilma Luik. Lavastas Allan Kress. Mina käin kalmistul, siis mina tunnen. Aga ma olen valmis ka peale ja. Sööme ikka muud kirjutlemist ootavate peatükkide rida hiinovski tänu enne kui sa, pastakas, haare, saabub aeg, kus seal istud maha ja loe kild. Igaüks peab tegema seda, mida ta vajalikuks õigeks peab. Seal on inimesi, kes lähevad ja on inimesi, kes kirjutavad minema. Vaataja Silvia, imestunud sõelad päevagi vanemaks läinud sellest ajast peale, kui mina sind tundnud Ausega kokku käisime. Kõik ütlevad vane, noore mehe või, või nii. Ugala teatrijuht on olnud alates maikuust 2009 Hillar Sein kelle kõrval on olnud ka nende aastate jooksul loomingulise juhina Indrek Sammul ja on teada juba varasemast ajast. See Indrek Sammul ei jätka Ugala teatris ja mõnevõrra üllatuslikult tuli paari nädala eest ka teade Hillar seinalt, et ka tema ei soovi oma lepingut enam pikendada. Kolmeaastane tööaeg läbi saab Ugalas. Ja see juhtub ka nüüd sellel kevadel. Tere tulemast siia teatri saate stuudiosse Hillar Sein. Tere. Enne kui me räägime Ugala teatrist natukene lähemalt, mis ikka ju mööda vaadata ka teatripeost, mis on nüüd ees sellel teisipäeval. Ugala rahvas on minemas. Ja Ugala rahvas on minemas ja suurema hulgaga kui eelmine aasta näiteks. Ma vaatasin jah, et õhtul mängukavas etendust ei ole, aga teised teatrid on näitlejatele püüdnud selle päeva ikkagi vabaks jätta ja see peaks ikka olema, sest kuidas sa eelistad üht ja teisele, et asetsevad minna teatripäeval peole ja teised peavad etendust andma, et see peaks ikka olema kõigil teatritele mänguvaba ja, ja isegi ma arvan, isegi proovivaba päev. Kaks nominatsiooni on kui vaadata preemiate loetelu, kas see kaks on palju või vähe Ugala suuruse teatri jaoks. Ütled kahe all siis Aarne Soro osa ja kardemoni linna röövlid lavastusmeeskonnale justkui siis Salme Reegi preemia kandidatuuri ja on küll ühe teise kategooria alla, aga on ka meie maja lavastaja Taago Tubin on nomineeritud lugedagi nominatsioonid ülesse, tehnilistes ka Gennadi korjaajev. Mul oli oma lootus ühe nominatsiooni osas veel, aga paraku sel aastal žürii arvas teistpidi ja mis ma ikka ütlen, see oli žürii ja eelmise aasta nii-öelda nägemused natukene mulle tundus, kui ma vaatasin seda nimekirjad natukene ühekülgseks, minu jaoks jäi et sellised suurvormid, suurprojektid olid hästi palju nomineeritud ja teisalt ka sellised pisikesed Teatrisaalid, millest me rääkisime siin ka muide, möödunud saates, et need on millegipärast žüriile möödunud aastast rohkem võib-olla silma jäänud, aga sul üks lootus oli mul ka muide Ugala suhtes üks lootus oli. Ma tõukasin Mozarti veel rängemasse viletsus seal, me peame talle mingi ameti leidma. Kammer, helilooja, kohtan kõike surmast laadikvakalt, Mozart, Klooke järglased, me peame midagi ette võtma. No oma teos ikkagi vähemalt meespeaosas Kas Indrek Sammul oleks võinud olla see? Hoidsin ka väga, et indrek saab nomineeritud selle eest aga paraku läks. Seekord siis nii. Sinu leping lõpeb teatrijuhina maikuus. Sa oled öelnud, et sa ei soovi Ugala teatrist pärast seda enam jätkata. Sul on palutud aasta lõpuni ametisse jääda, mis asjade seis praegu on, oled sa siis aasta lõpuni neljandas? Asjade seis on praegu nii, et nõukogu palus, et kaks juhti vahetuks korraga sest meil saab Indrekuga ühel ja samal ajal lepingud lõpevad. Ja kuna ja Margus Kasterpalu tuleb tööle kevadest, siis nõukogu palus mulle, et ma lükkaks oma lahkumist edasi, kas ta nüüd, sügisel, sügistalvel või aasta lõpuni seda vaatame sügisele, et sellega me ei, ma ei hakka siin praegu ütlema ühtegi kuupäeva, aga samas ma seda varianti, et ma siis järgmisesse majandusaastasse juhina liigun ja sul on aega siiski praegu veel selle otsuse üle mõelda. Minu arust ei ole kuidagipidi õige vehkida avaldustega ja läbi selle kontrollida, et kas palutakse või paluta või rahuldatakse või rahuldata. Teatriajalugu neid avaldustega vehkimisi päris palju täis, et ma ei kavatse seda joonud küll jätkata, kui on otsus tehtud, siis on otsus tehtud ja küsimus on lihtsalt selles, kas ta on nüüd sügisel või ta on aasta lõpus on sügistalvel, et sa ei ole teinud ka sellest ise saladus, Sa oled öelnud ajakirjanduses, et sa oled kõigest sellest väsinud, mis see väsimus täpselt tähendab, milles avaldub? Ma ei ole eluaeg arvanud, et ametit peavad olema eluaegsed. Et su üks tööpäev kestab 40 aastat, kolm aastat ei saa öelda, et ta nüüd piisavalt pikka aega olnd, aga ta on langenud väga-väga keerulisele ajale. Seal teatris on tulnud teha väga-väga keerulisi ja karme otsuseid ja valikuid. Ja see võtab ühelt poolelt emotsionaalselt läbi, teiselt poolelt ma arvan ka, et see maja vajab natukene teistmoodi juhtimist ja juhtiv. Sa tunned, et sina ei suudaks seda pakkuda. Ja ma tunnen, et ennast teades ma tunnen, et ma ei ole see tüüp, keda see maja vajab, keda sa maja vajab. Maja vajab konkreetsemad ja võib-olla ka rohkem kogemustega ka juhti, kes suudaks ka teha piisavalt kiiresti piisavalt karme otsuseid, kui need veel peaks olema, vaja teha. Et ma natukene suhtun sellesse tegemisse, teatritegemisse teatri seisukohalt võib-olla liiga loominguliselt. Kuidas ennast positsioneerida, noh, küsimus on, eks ole, selles, et kas sa lähed loomingu peale või sa lähed puhtalt siiski noh, ütleme juht, raamatupidaja, vaatad, et majandusaasta aruanne lõpuks klapiks. Jah, ma istun, mille sa tooli peal ei, selles ei ole küsimust olnud, sellepärast et meil on Indrekuga see koost väga hästi sujunud. Me oleme mõlemad ju, noh, mina küll ainult kaheksa kuud. Linnateatritaustaga oleme proovinud enda jaotuses teha sama mudelit nagu linnateatris on Elmo Nüganen ja teisalt siis Raivo Põldmaa, kes on teatri direktor, jah, aga miks ei ole Ugalas toiminud, siis aga majade inimesed ongi erinevad. Majade ajalugu taust on erinev. Seda ei saa nagu muuta. Me oleme mõelnud siin tänases saates natukene rääkida sellest, et mis siis on, mis Ugala muudab tema positsiooni kuidagi teistsuguseks, võrreldes teiste maakonna teatritega nagu Endla või siis nagu Rakvere sihtasutused olete. Kõik, mis seal Ugalas õigupoolest siis olla tead, minu arust on see, see ei ole viimase neljaga viieaastane. Ta probleem. Kui on üks teater, mille puhul on 20 aastat räägitud päästmisest, kogu aeg on seda maja vaja päästa, on üks mees käinud teda kolm korda päästmas siis on leitud sinna teisi päästjaid ja mulle tundub, et see maja on tegelikult see taak ripub veskikivina kaelas. Et neid on vaja kogu aeg päästa, ei ole vaja, sellel majal on sellel majal on tegelikult kõik enam-vähem hästi, ei ole seal tunduvalt kehvemini kui teistes teatrites päris ausalt. Ma arvan, et ei ole ka vahepeal olnud tunduvalt kehvemini kui teistes teatrites. Aga lihtsalt see, see mõtteviis, mida sa ise praegu, eks ole, väljendad, et noh, kuidas saada järje peale. Kas järje peale saamine näiteks noh, võimsin demagoogilised numbreid pilduda, eks ole, et 57000 vaatajat, ma arvan, on päris hea tulemus. Võime unistada muidugi 80.-te aastate võimegi lähedaseks olen nendesse numbritest, me peame võrdlema, võrrelda teiste maakonna teatritega ja siis on Ugala ja minu meelest täiesti võrreldav suurus absoluutselt. Ja siin ei olegi küsimust, kui eelmine aasta september tuli teha nõukogul eelarve muudatus, sest et planeeritud etenduse tulu oli niivõrd hea laekumisega, tuletab meelde, eks ole, kuue-seitsme aasta taguste riigieelarve muudatusi, kaks korda aastas tehti lisaeelarvet, sest tulu tuli nii palju peale siis meil oli eelmine aasta septembris natukene sarnane olukord, et meil lihtsalt läkski nii hästi hakkas võib-olla vilja kandma selles nii-öelda august väljatulek, aga ma räägin, et suures plaanis ei ole sellel teatril mitte midagi häda. Ja see pidev hoiak, et. Ühesõnaga, kui see mõtteviisi muuta, sellel teatril on kogu aeg midagi häda, siis. Kas see mõjutab ka teatritrupi näiteks moraalselt, muidugi mõjutab igapäevaselt, milles see väljendub, see väljendubki, enda hoiakus väljendubki selles, et enesehinnangus seda enesehinnangut sellesama päästmise jutuga ma arvan, lihtsalt aegade jooksul nii palju kahjuks trambitud. Ma toon ühe näite, kui lavaka lend tegi Arkaadia, et meil siin siis nüüd eelviimane siis nad elasid meie majas ja käisid etendusi vaatamas. Nende jaoks oli ka üllatus. Mõned näitlejad küll üllatus, eks ole. Aga nad tunnistasid, et see näitab nende teadmatust, mitte seda, et need ei ole nüüd pildil või orbiidil. Ja ütlesid, aga kummaline asi on see, et kui te tulete kummardama, siis miks häbeneda seda selle jumala äge tükk. See oli väga-väga hea lavastus, väga hästi mängitud. Mida te häbenete kummardades, tulge, kummardage sirge seljaga, eks ole, no see on, see oli üks näide, aga mis võib olla väga täpselt, iseloomustab seda. Aga mis see võti siis oleks, millega meelitada siis noori näitlejaid Ugalasse, kes tooksid uue mõtteviisiga? Tööga ja võimalusega, aga ka 10 aasta jooksul on see nihe inimeste mõttemaailmas põlvkondade vahel on ikkagi nii palju muutunud ja võimalustes hetkel eeskätt võimalustes, kas ma pean kusagil olema mingit omaloomingut teha? Siis on see kahjuks väga mitu Tallinnast väljapoole. Isegi Tartu puhul ma arvan, see väga ei, ei kehti, isegi kui noored näitlejad tuleksid, siis nad ei jää kauaks sinna Ugandasse püsima. Ka see ei ole ka paha selles mõttes, et ega see ei ole nüüd omaette eesmärk jälle, et keegi peab olema 10 15 aastat mõtteviisiga oskust. Uudsust on vaja. Ja see, kas sa oled andnud, on kolm aastat või viis aastat siin ei ole vahet, tähtis on see panus, mis ta annab sel ajal teatrisse, mõni tuleb üheks aastaks ja jõuab hoopis rohkem teha kui teine 10 aasta jooksul. See mõtteviisi värskus või uudsus Hillar ikkagi tulema peaks. Kes seda peaks süstima, nendele juhistele? Aga kui juhid tunnevad, et vaatame, kardame nagu öelda tihti seda, et me ei oska teha asju. Me nagu häbenema, kui sul on mingi töö, siis see tähendab seda, et noh, eesti keeles on see lause olemas, et andis jumal ameti, andiski mõistuse, eks ole, aga kui sa ise vahel tunnetate, aga tegelikult ikkagi võib-olla ma olen vale koha peal võib-olla ma ei saagi hakkama, siis tuleb seda ise öelda, mitte lasta, eks ole, teistel seda öelda või leida seal neid võimalusi, kuidas siis koht teise inimesega täita. Et ma tunnistan, et me oleme kutsunud noori, me oleme tahtnud värskust tuua, paraku nende noorte puhul, keda me kutsusime teised teatrid tegid parema või huvitavama pakkumise ja meil ei ole mõtet võta lihtsalt kedagi noort, mida me oleme Indrekuga algusest peale kokku leppinud, me ei võta lihtsalt kedagi niisama sabas sörkima. Kui me kutsume, siis me tahame ka ju kutsuda parimad. Noorel peab olema midagi pakkuda. Jah, see karm ei ole natuke nende vastu nendes hinnangutes. Võib-olla see otsustatud liiga kiiresti kolmeaastatele ühe teatri seisukohast siiski üsna lühike aeg. Ei, ma arvan, et ma ei ole karm, pigem ma arvan, et ma võib-olla. Ebatraditsionaalse taus, noh, minu käest on palju küsitud, mis on parem pakkumine või mis juhtuda sai. Keegi soovib või et sa pead nüüd minema ja mõtlesin, et ei pea. Vaadake, siin on sisetunde küsimus, on ka, et minna tuleb siis, kui on õige. Ühesõnaga asju tuksi keeratakse siin tegevus ja teine siin tegevusetus, tegevusetust me nagu ei kipu arvestama, et need asjad on tegemata nendest tegemata näiteks ka veel tegema, eks ole. Mitte kedagi ei ole mõtet. Lihtsalt niisama minge emotsiooni ajel paluda lahkuda inimestel me ei tohiks ära unustada seda, et neil on omad elud ja perekonnad ja midagi pole teha, et natukene kohati mõjutab ka otsustajaid see ja kui see hakkab võib-olla ka liiga palju otsustajaid mõjutama, siis peaks tulema keegi teine seda otsust tegema, kellel sellel hetkel ei ole seda mõjutust. Räägime veel sellest ajast kolmest aastast, kui sina oled olnud ikkagi teatrijuht, et Rein Lang on öelnud ministriks saades, et aastaks 2015, mis on juba tegelikult ju kahe poole aastaga pärast võiks Ugala teater ja kultuuriakadeemia etenduskunstide osakond toimida ühtse juhtimise all ja ka sina ametisse astudes olid väga seda meelt, et kultuuriakadeemia Ugala peaksid üksteisele lähedal. See lähenemine on viimase kahe aasta jooksul nüüd toimunud. Tahan siin rõhutada seda, et me ei ole tahtnud rääkida ühinemisest. Me oleme rääkinud koostööst. Et kui on nii väikses linnas on teatriõpe tere, siis nad peaksid rohkem koostööd tegema. Me just üleelmine nädal võtsin, vaata siin üle, et meil on neljas lavastus, see on tudengid külalis rollina sees. Meil on kaks diplomietendust, kaks lavastust, On proovisaalis praegu kõige parem näide sellest koostööst on see viimane muusikal Inetu, kus on kultuurakadeemia ansambel, laval kaks kursusetäit, näitlejaid ja samm edasi koostöö mõttes veel tuleb järgmise 2013, jaanuaris, kui tuleb diplomietendus, mille lavakujunduse teevad butafooriat rühmades, kurna juhendaja käe all ja mille ka lavastuse liikumise teeb siis tantsu, nii-öelda üliõpilane oma kursusetööna ja valgustajat teevad veel valguskujunduse, ehk siis see on minu arust oste mõttes joone vahele tõmbamiseks päris parasjagu. Hetked, räägime tudengitest teatrimajas siis nagu see peaks nagu pildid, kuidas on juba maksimum. Et kui on kõik õpitavad erialad, on hõivatud lavastusprotsessi, mis nüüd sealt edasi toimub, need läbirääkimised praegu käivad, sest ütleme nii, et tänu kunstiakadeemia näitele oleme ka meie vaadanud ja vaatamas väga tähelepanelikult üle seda plaani, et kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonna õpperuumid on teatri Ugala juures. Isegi kui ehituseks tuleb jälle järjekordselt Euroopast raha, siis ülalpidamine peab tulema meie enda taskutest ja me ei saa lasta olukorral tekkida, kus ei ole, ei teatrile ka näiteks kultuuriakadeemial selle ülalpidamiseks raha. Siin on nagu lihtsad arvutused ja asjad näitavad seda, kas eeskätt kuna ülikool peaksid hakkama rentima teatri käest, kas neil selle jaoks raha või ei ole või leitakse teised lahendused? Räägime sellest teatrimajas, too kunagi ma mäletan, sa ütlesid, et ikka natuke suurenduse maja Ugala jaoks. Ma olen tahtnud suht avalikult ta mõtteid rääkida ja ma olen saanud aru, et mul on tekitanud sellega tihti rohkem segadust kui selgust, et ma olen rääkinud varianti, et kui on vana Koidu seltsimaja ehk vana Ugala siis me oleme ka ju vaadanud selle pilguga, et mis siis, kui aga selles mõttes, et on loobutud. Võib öelda, et teater on täpselt nii suur, kui palju tema sees tegevusi leitakse või tehakse, eks ole. Antud juhul see teater on õige suurusega aastaks 81, sest et mitte väheoluline, aga vis jäetakse tihti nagu tähele pannud, on see, et näiteks maja haldamiste pool nii haldusloogika kui süsteemid nii palju muutunud sõna otses mõttes osasid ruume, eks ole, mis oli inimestele vaja, neid ametikohti pole enam tänapäeval olemas. Sedasi seda maja vaadates, neid on küll see käputäis, eks ole, neid ruume. Et enamik on ikkagi vajalik ja õige, pigem on selle maja hädas, et ei ole proovisaali sõjannast takistanud ega inimestel tööd ja see on teinud olukorda keerulisemaks, raskemaks ebamugavamaks hommikul deklaratsiooniga proov, siis tuleb see maha võtta, Ta õhtuks teise etenduse dekoratsioon üles panna, ega teistes teatri möödas ka, aga meil on nagu minu teada, teistel on ikkagi natukene paremad proovi tegemise võimalused, kui meil olnud. Et see lihtsalt väsitab inimesi ja mis saab, millal remonti läheb. Nüüd oleneb kultuuriakadeemiast väga palju, kas juurdeehitus tuleb või ei tule. Ja siis saab edasi teha stsenaariumi, et mul on omal kaks stsenaariumit olemas, aga ma ei tahaks sellest rääkida enne, kui on kultuuriakadeemiaga selge, muidu hakkab siin jälle üks segaduse tekitaja. Sihtasutus loodi aastal 2007, et kui palju sinu enda hinnangul, kui sa ka 2009 ametisse astusid on selle aja jooksul ära kasutatud neid võimalusi, mis sihtasutuse loomisega teatrile tegelikult tekivad. Ma pean siin silmas noh, igasuguste fondide kasutamist, Euroopa rahad ja nii edasi. Kindlasti ei ole kasutatud ära võimalusi, aga vahel on ka seesama. Ma ütlen ausalt, et kui keegi oleks öelnud, eks ole kuus aastat tagasi, et me oleme majanduslikult või mis iganes rahvastiku arvul mõttes maakondlikute ahv, arvude mõttes, sellises olukorras siis võib-olla oleks ka jäetud kindlasti mitte otsust tegemata. Vahel see, et mingi otsus on edasi lükatud või ei ole kusagilt raha taadeldud, võib-olla lõppkokkuvõttes osutubki hoopis õigeks ja heaks. Me ei tohiks joosta nii-öelda euroop betooni raha järgi, et näidata, et me oleme võimekad ja me suudame betooni seda valada ja ehitada, kui me tegelikult sisuga ei jõua seda täita või me ei jõua seda ülal pidada. Ma arvan jätkuvalt, et Viljandis teatrit teha kahes erinevas saalis ühel õhtul teatrit teha on ikkagi majanduslikult, ma kardan, mitte väga mõttekas. No ma ei tahaks seda jutuajamist lõpetada kuidagi sellise murenoodiga ikkagi, aga, aga ikkagi seesama väsimus asi kui noh, Eesti vabariigis aastal 2012 tunnistab peaminister, et ta on kõigest väsinud. Ütleb suure teatrijuht, et ma olen väsinud, siis, millest see kõik nagu kõneleb? Earasse kõneleb väsimusest terasest väsimus, et ühiskonnas ma olen viimane poolteist aastat selline tunne, et minu arust on kõik väsinud. Meil imetabletti ei ole, et paneme keel olla ja väsimuse ülal läheb? No tegelikult on ikka väga lihtne, kui tasku on tühi, siis on meel mõõdu, ma näen seda teatris ka. Mitte midagi pole teha. Kui sul on poolteist nädalat enne palgapäeva, ma tean, et inimesel on, eks ole, kaks eurot rahakotis siis võid teha nii head nägu ja suurt kunsti kui tahad, aga meel on mõru. Et tegelikult see majanduse toppama jäämine on ma ja langus on mõjutanud inimesi tunduvalt rohkem, kui me ise endale aru anname ja saame. Praegu ei, vist ei ole leitud sellist ühiskonda siduvat eesmärki. Niina suure mehena sai naise kauni Tore. Preili. Ta mulle maitsvat toitu, tee, hoolitseda ka viilu ees. Röövooga. Päid Joonaga ja pilli mängin loovuga. Jälle ta saiude aakrit ka pagari ilma abi. Väga. Ja Triisa siis tähtsaid asju hakkan just hakke. Ma tee keema. No pillimäng Me teatris küll seilata ei lakka. Ma lillari õnn, ta ilmavärki. On oleva tegutsen rõõmumiga ja linnalõvi, kartmata et ta nõnda Maja tules päästis tallistasper jah, Käsper ta käed. Teatri biooni nukuteatris on jäänud ainult paar päeva ja teisipäeval pärast Aktuaalset kaamerat saate ka ise ETV ekraanilt jälgida, kes siis on seekordsete nominentide seast need kõige õnnelikumad võitjad. Aga et osa mullu pärjatud lavastustest on endiselt publiku ees, ei tee paha ka teha imeväike tagasivaade mullusele teatripäev aktusele, mis toimus sedakorda Draamateatris. Meeskõrvalosa auhinna kätte kunstiinimene maksumaksja raha. Gregory Solomoni, Kuressaare linnateatrilavastused. Kuna ma olen selles asjas esimest korda laval siis mõõta rohkem kui paar sõna. Kui teil kellelegi pakutakse, võimalus Kuressaare teatris külalisena mängida, jumala eest, võtke vastu. See on fantastiline teater, jah, teatripäevadele kõigile. Naiskõrvalosa auhind. Heleene, vana. Aitäh teile, kui te otsustasite, mis teha. Ja suur tänu KAPO trupile meie see keskepäike, kellele tänu õitsema nii kaugele jõudsin, et ma selle osaga hakkama sats. Meesnäitleja auhinna annab kätte näitleja Jaan Rekkor seriaalis kivi oli see leib, mis me sõime ja meil ei tulnud pähegi nuriseda. No on küll veidi ootamatu. Tahan tänada Ivarits, et on loonud sellise fantastilise teatri Tartus kõiki inimesi, kes on meid vaatamas käinud sulgemisžüriile. Parima lavastuse auhind Ühtne Eesti suurkogu. Tulevasele kultuuriministrile, et kui ma tahan öelda seda, et, Kuu aega tagasi ta ütles, et kõige alus on vajadus. Jumalast näost aga majandusalus on kultuur. Seda kõike mis on vanal mehel, siis enne surma, kui saab õnnistust, ta veider eluviis, kuigi maalitud kolle annab sooja, tuli jaa, tean moone luude. Nüüd jätkab poeg, mu järel tuli ja. Sina ei jõua kaugemale kuni koor ööd ka. No rajad on mul olnud, üks on tõde ning mingi vale ei saa kustutada igavese tagasi. Olen vana mees ja sellepärast lihtne on mõjut varsti lõpetamas. Olen elurännakut. Ära pahanda, kui laulan, liiga lihtne. Õpetlik. Kuula ära, sest me elu selles ilmas pole pikk. Ainult seda omaks ja mis huving ta Ei saa kustutada igavese taraazi. Veel mõned vaatamissoovitused. Neljapäeval sai rahvusooperis valmis mees La Manchast, mille proovisaali mõtteid võisite kuulata eelmises teatrisaates. Ja kui alustasime mõttega järelkasvu nii lava kui ka saali poolel, siis oma lavateed on alustanud ka kaks lavastust täiskasvanuile. Neist üks Rakveres julm, räige inimlik roppuste pillerkaar. Eks nimetatud säärakaini neetud Heigo Tederi lavastuses ja teine Vanemuises. Ja on üsna ebatõenäoline, et George Clooney tuleb kunagi Grapsi naiste ühingusse esinema. Seega ei ole mul mitte ühtegi põhjust plastiühingu seada, välja arvatud üks. Äkki me tahame koguda raha mehe mälestuseks, keda me kõik väga armastasime ja seda teha olema valmis oma riided kalendri jaoks seljast võtma. Tõesti tõesti ott sepa lavastatud Kalendri tüdrukutest on õilsa eesmärgi nimel selleks peale Külliki Saldre valmis ka Merle Jääger, Ene Järvis, Liina Tennosaar ja Terje Pennie. Muljetavad Vanemuise tiivad, Külliki Saldre ja Merle Jääger. Ma pean ennast üsna araks inimeseks, häbelikuks õeldakse. Ning enese ületas õli, et näed, sain hakkama rohkemat oma. Ma pean ütlema mingil määral see niisugune noh, nagu öeldakse massipsühhoos või et kuna tüdrukud olid nii vaprad mu kõrvale kõik said hakkama ja siis ma mõtlesin, mis ma siis ka nii väga kardan ja teiselt poolt ära tänapäeval no keda me üllatame? Ma ei saa aru, miks see peaks nagu julgustama kõik on nagu enda oma, midagi ei ole juurde võetud, midagi ei ole manu pandud, midagi varastatud. Mina tunnen isiklikult ennast oma nahas väga koduselt. Ja osa kalendritüdrukute autoritasudest läheb leukeemiauuringute rahastamiseks. Meiega kohtume teatri saates taas aprillikuus ja siis juba tagasivaatega teatripeole. Suur tänu, ETV, see uudiste ja ka meelelahutustoimetusele saates kasutatud lisamaterjalide eest teatris seejärelkuulata, vikerraadio kodulehel ja Ta palga poodcastina. Saadet teeb Meelis Kompus, jääme kuulmiseni. Ma ütlen loodus kevade, kui ma ütleb sigitav lootuskonna ja ma vähemalt moonist aed, hingav mure, kaob sootu. Tiina ja kes seda ei märka, on pime. Ehkki kõiges seda Ainsad, kes soojust ja osa siis laevad on ikka. Sea-lamba- ja tetra. Samas. Ainult mata hoonestus luhtunud soo. See on must südamega. Ghana kakane talu. Künd ja sõnniku ja ootama. Teine ahela, kes seda ei märka, on pime. Ehk ikka õiges. Ikka veel on. Ja lambad ja tõuka. Teine osamaksetena. Ainsad, kes soovivad ja mis on. Sead lambad ja raha ei. Pra laagri.