Tere eesootava poole tunni jooksul vaatame tagasi keelepäevale ja analüüsime keeleprobleeme. Häid ja vähem häid keelendeid. Ja saates on keeletoimetaja Egle Pullerits, tere päevast. Tere. Saate toimetaja Piret Kriivan. Niisiis, 14. märtsil emakeelepäeval oli vikerraadios taas E-etteütlus, mis läks tegelikult väga hästi. Egle, kas sina ka proovisid kirjutada? Proovisin hiljem mitu-mitu päeva hiljem ja avastasin enda kohta ka üht-teist uut. Nimelt ma ei armasta komasid panna, panen ainult hädavajalikke summasid. Nii et kõik kohad, kus oli ka õige teisiti, seal oli minul siis minul see teine võimalus on ka õige, kui ei ole oma. Muidu tundus jah, üsna lihtne tekst, kuigi ma kuulsin ka seda, et tõepoolest nagu on mitmedki öelnud, et läks liiga kiiresti mõne jaoks, mina oskan 10 sõrmega arvuti klaviatuuril tippida, nii et mul ei olnud raskusi, mul oli pigem raskusi ootamisega järele ootamisega. Aga eks ta ilmselt ongi rohkem iseenese jaoks proovimine, rõõm enese ületusest, nagu öeldi ka etteütluse tekstis. Kuulajatel on siiski mõni selline küsimus, mida võiks ka nüüd siin saates arutada, sest sest neid küsimusi kahte küsimust nimelt küsiti tõepoolest päris palju ja see kõige esimene, mis tekitas kõige rohkem probleeme ja pani inimesi mõtlema või muretsema on koma koma ja, ja ningi ees. Kõik on ju õppinud ja kõigil on pähe taotud algklassides ilmselt vist juba see reegel, et ja, ning ehk, ega, või kui ka ette, kui ma elan ka. Ja siis etteütluses oli tekst, kus tuli siiski see koma panna näitelause oli siis esimene lause. Täna emakeelepäeval kirjutavad tuhanded eestimaalased e etteütlust, mis on Tartu maratoni kõrval suurim üle-eestiline mõõduvõtmine koma ja panevad proovile oma õigekirja teadmised. Miks siin ja ees koman? Siin on väga lihtne reegel Kesson käinud hilisemates klassides peale algklasside peaksid teadma, et eesti keeles peale lihtlausete reeglite, kus tõepoolest on see nagu laulusalmi järgi meelde jäetud kliendid, mille ette koma ei käi siis mõne aastakese pärast igaüks pidi ka selle läbi võtma, et on sellised toredad minu jaoks võib-olla vähem toredad laused igasugused põimlaused ja rindlaused, kus siis need omavahel põimuvad, vahepeal räägitakse mingit infot kõrvallauses ja siis läheb pealause edasi. Ja just sellel juhtumil, kui läheb pealause edasi, siis seda koma tarvis. Täna emakeelepäeval kirjutavad tuhanded eestimaalased e Te ütlust ja panevad proovile oma õigekirja. Teadmiseks just nii, see on pealause ja mis on Tartu maratoni kõrval suurim üle-eestiline mõõduvõtmine on kõrval lause ja see kõrvallause tõepoolest me võime vahel sellega ära. Ta vahel päris ära jätta ei saa, siis me peame lihtsalt kasutama ühte mingit asendussõna. Kui meil on mingi keerulisem lause. Aga siinse ei ole, siin on väga lihtne, lausa nii, et tuleb kindlasti kõrvallause järel, kui järgneb, läheb edasi pealause panna koma kaja või mingi muu sidendi ette, kuhu me muidu ei pane. Ei tohiks ära ehmatada. Sul veel mõned näited, näiteks üks jõuluhõnguline ka Tartu linnas peresid, keda jõuluvana ei külasta, ja lapsi, kellel jõulupakk saamata Ta jääb. Siin on pealause ka Tartu linnas on peresid ja lapsi ja kõrvallaused, keda jõuluvana ei külasta. Ja teine kõrvallause, kellel jõulupakk saamata jääb. Kõik see tuleb siis komade vahele perede järel peresid koma, keda jõuluvana ei külasta. Ma sellepärast, et nüüd järgneb pealause ja lapsi järgneb koma, kellel ei lubaks saamata, jääb, järgneb koma, kellel jõulupakk saamata jääv. Või võtame lihtsama näite. Jüri ütles, et tal pole rohkem aega ja läks koju. Pealause, mis Piret Jüri ütles ja läks koju ja see, mida Jüri ütles, on kõrvallausega vormistatav Etti ette ei ole raske koma panna, tavaliselt selles küsimuses ei eksita. Kuigi on ka neid, et asja keerulisemaks teha on neid sisendeid ühendsidemeid näiteks olgugi, et kuhu pannakse sõna, olgugi et koma ja sõna, et, et enam ei panda koma. Nüüd sai selline Topeow lausa topelt, mõnikord käriseb ja mõnikord on ülemäära agarus onugarus. Nii teine küsimus, mis kuulajat sõna otseses mõttes nõutuks tegi, oli, kui etteütluse ettelugeja palus kirjutada arvud numbritena siis kõik läks hästi, kuni selleni, et etteütluse tekstis on esimene lause, esimene lause, jälle seesama esimene lause, tuhanded eestimaalased ja mõned kuulajad, kes isegi tunnistasid pärast, et nad vist olid ülearu agarad, proovisid ka sele tuhanded. Ta ta numbriga, aga see neile Joiruliseks ja Neil ei õnnestunud ja see ei olegi tegelikult arv sõna niivõrd-kuivõrd lihtsalt hulgasena. Ta on selline, mis näitab, kui palju neid eestimaalasi oli, aga ei ole, täpset arvu pole täpne arv, siis pole 1000 eestimaalast isegi mitte 6000 eestimaalast või 100000 eestimaalast, vaid on öeldud meile hästi. Umbkaudselt tuhanded eestimaalased, sensis hulga sõna- ja lauseliikmena, ta laiendab seda sõna eestimaalased loetakse täiendiks. Nii et selline keeruline, mida tavaliselt inimene ei pea teadma, ta ise tunnetab, et see on lihtsalt üks selline hulka näitav sõna ja seda täpselt tema täpset nimetust keeleteaduses võib-olla polegi vaja teada. Aga siis meeldetuletuseks, et iga selline sõna, mis meenutab arvu, ei ole veel arvsõna, tuhanded kümmekond sõnad on 1000 ja tuhandes- jah, tuhandes- karsena, ärme nende juurde lähedale küll natuke keerulisemaks juba tuhandeid on ka veel murda, nordarvud on ka, võib-olla tekib inimesel siin seos just nimelt selle järgarvsõna ka, et tuhanud ees ja, ja tuhan teed, aga tegelikult need ei ole üks ja see sama ei ole jah, siin on lihtsalt lihtsalt määrasena hulga sõna. Et kui palju neid eestimaalasi umbkaudu oli väga umbkaudne arv ka või noh, üldse mõelda, mis seal taga võib olla, seal võib ollagi täpselt nagu ma enne ütlesin ühest 1000-st kahest 1000-st kuni sinna 100000-ni, kõik on tuhanded, nii et selline ebame noh, mis näitab meile ainult seda, et ei ole tegemist üksikute eestimaalaste tegevusega emakeelepäeval, vaid neid on tõesti nagu oligi oodata ja nagu ka juhtus, ma ei tea, kui palju see etteütluse kirjutaja tuhanded. Et üle 6000 me võiksime siis nüüd tagantjärele kirjutada, et emakeelepäeval kirjutasid, kivi kirjutas üle 6000 eestimaalase etteütlust. Nii et sellisel juhul saaksime sinna Arsena kirjutada ja siis võiks kirjutada küll arvuga, kui siin tekstis oli nõutud, aga see ei ole enam see etteütlus, mida inimesed pidi tegema emakeelepäeva, tähistada 14. märtsil ka rahvusraamatukogus konverentsiga ja sinul oli ka seal ettekanne selle huvitava pealkirjaga kanne, kokk ehk grammatiliselt on kõik korrektne. Nii oli, see pealkiri sündis väga varakult, et tegelikult juba, aga ma arvasin, et ma võiksin rääkida tol ajal, kui ma seda pealkirja pakkusin, arvasin, et ma võiksin rääkida sellest olukorrast keeles, mis valitseb. Võib-olla polegi enam probleem nendes grammatilistes vigades õigekirjavigades kitsalt, vaid pigem sellises heakeelsuse stiiliküsimustes. Need on minu arust suuremat murekohad, kui üldse peaks muretsema keele pärast. Et sellest rääkisin, tõin seal mõned näited tekstidest igasugustest tekstidest, oli seal näiteid tõlketekstide kohta, oli ajakirjandustekstist näiteks täiendite rohkuse rohkuse kohta või siis pilt apsude kohta ja lõpetasin oma ettekande ühe ilukirjandustekstiga, õigemini ühe tekstiga, mis, mis oli loodud ilukirjandustekstina. Aga sellisena pole kellelegi lugemislauale õnneks jõudnud ja lasin siis saalisviibijatel ka viibinutel otsustada selle üle, et kas nad tahaksid seda selliselt, see oli üks algus, ühe raamatu algus, käsikirja algus, et kas nad tahaksid seda edasi lugeda. Ja üks inimene tõstis käe. Kui ma küsisin, et kes on kindel, et ta ei taha seda edasi lugeda, talle aitas siis testis üle poole saalis viibinutest ka, nii et järelikult vaist ja tunnetus on olemas. Ja ma arvan, et oma maa osa selles muidugi oli ka sellele, et ma kõigepealt tegin selle teksti niimoodi leebelt öeldes maha. Ei olnud raske õiget vastust nii-öelda anda. Ka need, jah, need küsimused seal elavat arutelu leidsid ja ka hiljem öeldi, et neile väga meeldis ja üldse see kogu see päev oli väga meeldiv ja uhke. Ja millest ma tahaksingi võib-olla veel rääkida, mis seal üritusel toimus, seal oli selline ettevalmistatud ettekanne. Hästi huvitav teemal. Nimelt kuidas Kreutzwald meie keelt parandas, oli väga huvitav ja väga faktirohke tekst, ettekanne ja mulle see väga meeldis, jäid mõned asjad kõlama. Nimelt jäid kõlama sealt mõned sõnad. Näiteks kuidas Kreutzwald uue kirjaviisi kaemust kiidab või kuidas ta põhjendab seda, ma loen ühe väikese lõigu ette. See oli pilkeline siis Kreutzwaldi, kui ta kirjutas oma kaasaegsele Russovile, aga vader seda hullu, mis naad keeleks kirja pannud, on vist tont neil ise andnud koli täidab nende pugu koolist ei pea ükski lugu, ehk siis kes natukene on kirjaviiside erinevusega kokku puutunud, see kindlasti juba tead see kolija kooli kirjutatigi sõna kooli ühe hooga, kui taheti kirjutada, see on nüüd siis vana kirjaviis ja kui taheti kida lühikest vokaali, siis kirjutati kaks elli kolli ja siis tuli lugeda koli. Nii et Kreutzwald arvas, et uue uus kirjaviis on igati parem. Pikemalt ma sellel ei peatuks, sest see mina kindlasti Aimi Hollo kõrguseni praegu ei jõua siin selles ülevaate ülevaateandmise juures. Aga see jäi kõlama kuidagi hästi huvitav oli see, et pärast ettekannete lõppu esines meile Rahvusraamatukogu naiskoor Needsamad sõnad, mis olid nii selles Aimi Hollo ettekandes ka kui ka muudes kõlanud. Siis tekitas omamoodi sellist äratundmist ja isegi mina hakkisin täitsa, pahvatasin naerma ühe koha peal, kus seal tekstist tuli, et üsna ruttu sõna, et oleme õpitoas olnud käinud koolikambrisse. Nii et see andis sellele päevale veel omakorda sellise toreda sära juurde. Ma arvan, et me kuulame seda, seda toredat laulu meie saatele ka sära juurde tuleks nüüd praegu ja siis pärast Rahvusraamatukogu naislauljaid jätkame juba kuulajad. Kirjadega. Ja jätkame saadet keelesaadet kuulajate kirjadega. Üks kuulajakiri puudutab otsapidi ka Rahvusraamatukogu natukene, sest see puudutab uusi sõnu. Nimelt on kuulaja pakkunud välja mitu uut sõna. Kas võiks raamatukogu asemel öelda raamatla raamatukoguhoidja, mis on siis ilmselt tema arvates natukene liiga pikk sõnaraamat? Larr. Ma olen neid pakkumisi juba kuulnud kusagilt. Aga ma leian, üldiselt ma ei ole õnneks üksi sellel minu selja taga või minu ees on veel inimesi, kes samamoodi arvavad keelekorraldajate seas Pole mõtet tähistada, otsida tähistajaid nendele sõnadele või nendele asjadele, mis meil juba olemas on. Et kui meil on hea omakeelne sõna raamatukogu siis üksi pikkuse pärast ei pea otsima uut sõna. Et piisab sellest, kui meil juba on raamatukogu raamatukoguhoidja, need on ilusad läbipaistvad liitsõnad ja meie keel on aldis, nendele ei pea iga hinna eest neid lühikesi igaüks pakkuda ja kui läheb mingis kere kihistusesse käibele, miks ka mitte, aga kirjakeeles nüüd otsida pidevalt olemasolevatele asjadele, nähtustele, mis on juba keeles juurdunud, neile jälle uusi sõnu, sellel ala erilist mõtet kui on tegemist tülika võõrsõnaga, näiteks infrastruktuur. Ma olen leidnud ka sellele uuele sõnale taristu, mitte mina ei ole leidnud, vaid on ilmnenud, et on selliseid kirglikke vastaseid, kes arvavad, et taristu ikka ei ütle seda ära või ei esinda seda või aga see ongi nüüd täpselt see, et keelekasutaja Nad otsustavad üldsus otsustab, et kas ta jääb käibele mõned väga head, väga head, uued asjad, uued sõnad on jäänud kuhugi aegade hämarusse ja siis mingil ajal on neid jälle uuesti leitud, nii et meil on see võimalus alati sealt oma rikkustest jälle ammutad, et kui on mõni asi ära unustatud, et on ka selline tore sõna selle kohta nagu unarsena, et mõnikord tuleb uue seosega kasutusele. Ja samas mõned sõnad võivad olla sellised, mis tulevad korraga. Pähe mitmel inimesel, kasvõi isegi erineval pool maailmas, sest et sama kuulaja on pakkunud välja sõnar. Ta on Austraalias elav eestlane, muidu samal ajal see sõna rongi tegelikult juba käibele läinud. See on siis. Martin Ehala nutitelefoni rakendus eks ole, õigekeelsussõnaraamatule. Liisa-Kai kirjast veel üks probleeme, tema nimelt meenutab, et kunagi oli väga taunitav öelda pastakas või telekas. Täna on see täiesti suupärane. Nüüd ei meeldi talle aga öelda nõukaaeg, see on tema meelest oli see väga tõsine aeg. See nõuka nagu leevendab või pehmendab seda. Tõsi, ta on nagu selline hellitusnimi või Ilmar küll nimetas etega tõsises tekstis peaks olema täpsem arvata, tal on tegelikult õigus. Nõukaaeg on argikeelsus, argikeelend, võtke õigekeelsussõnaraamat lahti, näete, isegi nõuka aega sobib kasutada siis mitte nii ametlikus olukorras ARKi keeles sõbraga vesteldes midagi meenutades oma meenutustes ka, aga võib-olla asjalikus tekstis kirjakeele teksti sobiks siis nõukogude aeg või sovjetiaeg võõrsõnaga on ka olnud käibel ja aeg-ajalt kasutatakse ikka soveti puhul siis vist on kohane meelde tuletatud selles sõnas ei ole Joti. Et kirjutatakse SO v e t ja kust see sõna on tulnud? Eks ta ikka Nõukogude Liidu sellest nimetusest tuleb, oli Sovetski Sojuz pikk nimetus on ka, aga nüüd peast, kuidas ta siis oli, Sa just sa vets, kiht sotsialist, ditchis, kihress, publik, nii et jah, seal ta tuleb ja sealt need Nõukogude Savitskaja tõi ja, ja sealt tulebki, eks ole, see sovjeti. Aga nõukogu tänapäevases tähenduses on ju ka käibele, et võib-olla mõnel tundub, et kui me ütleme nõukogude aeg võib-olla teeb liiga mõnele praegusele nõukogule, et meil on neid ju pea iga asutuse juures on juhatus ja nõukogu. Sellisel juhul, kui tahetakse, võib juhtuda, et tekstis on mõlemat vaja nimetada. Neid nõukogusid, mis ei seostu Nõukogude ajaga ja ka neid nõukogusid, mis on selle aja iseloomulikud nähtused siis võib-olla teha, et, et on nõukogu ja nõukogud rahalises tähenduses ja sovjetlikud asjad siis nendes Nõukogude aja asjade tähenduses, et see on üks võimalus. Aga ma arvan, et palju tekste, nii et ei ole vajagi seda soveti kasutada, sest see on ikkagi jälle. See on ju vene keele selline toorlaen see täpselt seesama, mis sõna, mis enne kõlas sellest otse üle võetud. Et julgustaks väga nüüd sovjetiaega kasutama, pigem siis ikka pikalt välja öelda aeg ja väikesed aega. Suure tähega on mõttekas kasutada siis neid asju, mis otseselt seostuvad võimuga, aga kui öelda Nõukogude naine või nõukogude, siis minu pärast kas või kes ma ka olin tol ajal ise sellest väga midagi pidamata, muidugi siis mõtleme neid retoorika igasuguseid loosungeid siis nõukogudele naine, kui ta ei räägi ajakirjast, siis lihtsalt selline sõnaühend mõlemad sõnad väikese tähega. Et pole põhjust seal kasutada suure tähega, siis me nagu poogiksin austust külge, meil on olnud palju neid. Või noh, on olnud neid palju juhtumeid, kus arvatakse, et kui ma ikka suure tähega kirjutanud, siis ma austan nagu rohkem. Et sellisel puhul pole ka põhjust seda nõukogude aega ju suure tähega kirjutada. Uus aeg toob ka uusi termineid või vajaduse uute sõnade järele. Ja praegusel ajal üks räägitumaid teemasid on meediasid ikkagi kokakunst ja söögitegemine. Kui palju tuleb sellega uusi sõnu eesti keelde ja kas alati on nende sõnade tulek põhjendatud? Ma leian, et ei ole põhjendatud, vastates kohe esimesena viimasele küsimusele. Aga mõne mõnikord on tõepoolest vaja neid tule, näed, ja neil läheb, see on selliste eksatismide omapära, et me räägime mingist rahvusest või mingist mingi maa köögist siis meil on jälle mingeid sõnu vaja. Ja mõnikord võib tunduda, mil me pole kunagi sellist asja näinud, kuidas leegiga midagi tehakse või, või midagi muud, et tegelikult need sõnad on tihti olemas juba oma keeles on juba katsetatud köögis igasuguseid asju ja peaks kindlasti tee endale selgeks tegema kas on juba varem mingeid vasteid leitud. Neid ikka on üllatavalt palju, kui hakata vaatama. Minu üks leid oli siin mõne aasta taguse tagusest ajast. Nimelt ameeriklased tunnevad sellist salatit nagu Crows, loo salat, palun vabandust, kui ma täheldanud õigesti. Ja ma olin ise selle kokaraamatu tegemise juures, kus neid hästi palju oli võõrn, nimetusi, realissidest rääkimata. Ja siis ma vaatasin sellele knows loo salatile otsa ja mõtlesin, et tegelikult ikkagi oleks hea teada, mis asi see on, mitte lihtsalt, et ta on läbipaistmatu ja keegi ei saa aru, kui ma ütlen, et palun mulle üks kõõls, et iga eine või, või mingi praad. Kui ma ütlen, et ma tahaksin kartuli-porgandisalatit majoneesiga, mida see täpselt ongi. Nii et me oleme seda saanud ju mina küll olen vähemalt saanud seda juba ammu enne, kui mul minu teadvusse jõudis, et ameeriklased sellist salatit söövad ja seda on kõuts looks nimetanud. Nende kultuuris on loomulikult kohane rääkida sellest selle nimetusega ja on tore teadmine, et see, mida meie tunneme ühe nimetusena on neil natuke teistsugune nimetus. Ja ma leian, parem on kasutada neid sõnu eesti keelele, on see iseloomulik, nagu ma enne ütlesin, selliste liitsõnade moodustamine, et neid liitsõnu ei maksa peljata kartuli-porgandisalat majoneesiga, kõik saavad aru, mida nad saavad. Mul on ka siia kohe üks näide. See on küll internetist ühest kokaraamatust ühest paljudest, mis internetis on. Saad aru, kui ma ütlen, et ma sooviksin täna süüa tarte Tatinik? Kõlab nagu natukene nagu kaameli isiklik kaameli tatt on, just nimelt, ma ei hakka siin praegu tõestama või proovile panema oma prantsuse keele oskust, aga tegemist on tegelikult tagurpidi õunakoogiga ehk õunakoogiga prantsuse moodi ja lase kuulnud just sellest on ilmselt väga paljud inimesed kuulnud ja see maitseb ka muide ülihästi. Aga kas sama prantsuskeelne termin ütleb midagi inimestele ja kas me ikka tingimata peame teadma, et kuidas on tort prantsuskeeles või kuidas seda sõna Eesti keelde ja hääldama peab ja kuidas seda tõlkima peab? Ilusse sõna tort on eesti keeles ja tegelikult ei ole tegemist siis ka üldse tordiga, vaid pigem sihukese pirukalaadse koogiga kui koopa, ütleksin pigem sellega. Ei mõista, meil ei lähe nimetused alati kokku sellega, mis me siis pärast saame. Meie mõistes tort on midagi hoopis teist kui kook. Meil on need erinevad sõnad olemas ja parem kasutada seda väga head väljendust tagurpidi õunakook ütelda õunakook siis inimene mõtleb, et mis esimesena silma ette tuleb, tun, tainas pandud ja siis on pandud õunad peale, see ongi õunakook. Ja siis see on siis teistpidi jah, et enne on õunad ja siis on tainas pandud ja ongi kõik. Samamoodi on uus kook, mida kohvikutes pakutakse, on šokolaadi, fon, tant. Ahah, nii hääldus on ilmselt midagi muud. Ja seda ma ei oska öelda, aga šokolaadi on nii nagu elaadigi Oris mingile, see peaks olema tegelikult kas Molton shoklit keik või veel teise nimega laava keik. Ehk siis see on niisugune, kus šokolaadikook, kus sees on sulašokolaad ja ümber on niisugune õhuline šokolaad, ehk kui sa hakkad seda sööma, ma olen seda nüüd põhjalikult uurinud. Kui sa hakkad seda kooki sööma, siis hakkab sealt šokolaadi nagu laavat välja voolama. Et ma arvan, et selle asemel võiks olla šokolaadi, fantanti asemel võiks olla nimi laavakook näiteks. No ja uuriksin veel põhjalikumalt mõtleksin, kui oleks tarvis kasutada. Kahtlustan, et see võib olla ka midagi veel muud, aga ma ei julge praegu välja öelda, sest mul pole uuringuid teinud. Ma omalt poolt ütleksin ühe ühe näite veel, kus ma tegin uuringuid. Nimelt millalgi mõni mõni aeg tagasi lugesin Juha voorise sellist raamatut või raamatusarja, kus tegelane juha. Ja seal ei ole tegemist enam selle jooma, hulluga vaid natukene oma eluviisi parandanud ja peab tegema oma naise naisele süüa ja ta on hädas kokaraamatuga, kus tuleb siis Sauteerida midagi siis klaasjaks hautada ja siis veel posseerima. Ja tegin uuringut, et see nüüd ilmunud raamat nii ongi, sellised sõnad otsisin, kas eesti keeles on tegelikult sõnastatud teerima kuskil sõnaraamatutes ka juba esitatud? Üldiselt Meil on nendes, kui ei ole õigekeelsussõnaraamatus, siis on ehk võõrsõnastikus, kui seal ka ei ole, siis võib-olla leiab midagi keelenõuandelehelt, kus on ka palju neid kokandussõnu läbi käinud. Ei olnud sealgi, tuleb välja, et sõnas, auteerima pole eesti keeles olemas olemas, aga see tähendab saamist klaasjaks haududa tema. Et sibul tuleb siis klaasjaks hautada ja siis saad tõlkes soome-eesti, tõlkes on kasutatud sõna sorteerima, minu meelest annaksin isegi andeks sellele tõlkijale toimetajale, selle, et seal selles kohas vaene Juha ongi hädas sellega, et ta ei saa aru, et mida ta tegema peab, siis ta pöördub targemate poole ja siis tulebki järgmine asi jälle klaasjaks hautada. Siis ta imestab, et miks ei võinud siis sibula kohta sama öelda, et see on üks selline häda, mis ka meie tekstides tihti on, et otsitakse igasuguseid võimalusi öelda erinevalt sama asja, et noh, alati, ma arvan, ei ole põhjust korduse pärast nii palju muretseda, miks mitte öelda, et hauta kõigepealt sibul klaasjaks ja seejärel Varsser varsseller, keeruline sõna isegi ja asi lahendatud, kõik saavad aru, mida teha tuleb, et kokaraamat on ju selline, ühelt poolt jah, mõnikord võib-olla peaaegu et ilukirjandusteos ja mõni kokaraamat seda täiesti on niisugune teistpidi puhta tarbetekst ja seal peab inimene aru saama, mis ta tegema peab. Ja siis ma see kolmas näide oli siis selle posseerimisega sena posseerima küll olemas eesti keeles, uurisin välja ja värskendasin oma teadmisi. See on selline tegevus, kus muna keedetakse kooreta ilma hapukooreta muidugi, aga siis võetakse koor enne ära, kui keedetakse, et selline, siis lastakse muna ilma kooreta vett siis sellele no eraldi selline. Ja seda nimetatakse tõepoolest posseerimiseks või tegevus siis mida tegema posseerima. Aga seal oli ostetud tomati puhul sama, tegelikult tähendab see seda, et tomatit tuleb siis ka kuidagi hautada või kuumutada või keeta ja siis võta talt koor ümbert ära, ma tean omast käest küll. Tomatil tuleb koor väga hästi ära, kui teda keeta, aga nüüd meil läheb juba kokandussaateks. Nii et siin võiksime öelda lihtsalt, et tuleb tomatit kuumutada või keeta ja siis eemaldada koor ei teeni mitte kellelegi huve. Kui kokaraamat on nii keeruline, et aru ei saa ja sõnaraamatut olema siis nii ilus kirjandus enam kui tegelikult neid sõnu ei ole selles tähenduses keeles olemas. Ma usun, et meie kuulajatele, nii nagu ka meil on nüüd kõht juba päris tühjaks läinud, nüüd on aeg väike suupiste võtta. Aitäh, Egle Pullerits. Keelesaade. Saate toimetaja on Piret Kriivan ja järgmine kord aprillikuu lõpus räägime ühest kuulajakirjast. See kiri käsitleb sinatamist ja teietamist. Ja seniks kirjutage teised ka meile, millal ja keda sobib sinatada ja keda peab kindlasti teietama, kui peab ja vastake kodulehel ka sellekohasele küsimusele, head päeva.