Eesti muusika kõlab iseseisvuspäeva eel mõistetavalt rohkem kui muidu. Nii tänagi, kui tutvustame väikest kolmest muusikust koosnevat ansamblit una korda. Üks selle liikmeid, klavessiinimängija Ene Nael nõustus rääkima, mis peitub selle itaaliakeelse fraasiuna korda taga. Selle nime taha peitub kolm pilli mille kõla tekib tegelikult väga sarnaselt nimelt näppimise teel. Et me kõik oma ihusilmaga oleme näinud ju, kuidas mängitakse kannelt, kuidas mängitakse arsti nüüd klavessiini heli tekkimist otse nagu silmaga jälgida ei saa, aga tegelikult on ka seal sees väike mehhanismis näpib selle keele nagu helisema. Et need on kolm näppepilli täiesti ühe heli tekitamisega, samas igal on oma värv ja nii väikese kooslusega saategi hakkama. Meie enda üllatuseks ja ka heliloojatega, kellega me oleme koostööd teinud ka nende üllatuseks me suudame siiski väga suurt müra tekitada. Seda ma just mäletan ühest loost, kus tõesti helireaga peakaaslased appi kui tugeva heliga klavessiin. Võib-olla me jah, oleme jälle mingites standardites natuke võib-olla kinni, et need pillid on kõik vaiksed. Aga võib-olla me oleme lihtsalt liiga suure müraga juba harjunud. Tegelikult meile meeldib rääkida rohkem vaiksema häälega. Teie Ene Nael mängite selles ansamblis, klavessiini mängib Kristi Mühling ja arfi mängib Liis Viira. Te olete kõik ühe põlvkonna inimesed. Pärismite Liis on meil kõige noorem, me iseennast niimoodi aeg-ajalt isegi aasimed, et kõige suurem ja kõige pikem ja nii edasi ja nii edasi. Selles koosluses tekibki just see sisemine nii-öelda liikumine selles erinevuses, mis meis on siis ma pean kindlasti mainima, et Liis on tegelikult meil ka ju helilooja ja suurepärane improvisaator. Kristi, kes on kaasaegse kandlemuusika tõesti eestvedaja ja arendaja kõik need erinevad tahud, kui seal siis haaval kokku saavad, et tegelikult on see väga mõnus sünergia. Ega vist ükski helilooja maailmas ei ole kirjutanud heliteoseid kandle, klavessiini ja harfi jaoks, te pidite selle repertuaari ja need teosed kõik iseenda jaoks kas avastama või ümber seadma või kuidas just nimelt, et sellist kooslust ju ei olegi enne meid üldse lavale sattunud. Ja et laval olla ja mängida selleks meil ongi kaks võimalust, kas me ise saame neid lugusid, ehk siis kõnnime avatud silmadega ringi, et mis juba on olemas, mis võiks meile sobituda või siis me teeme tõesti hästi suurt koostööd heliloojatega. Et heliloojad, kes juba meie poole tõesti pöörduvad, et tahaks teile kirjutada või siis meil on, on väga palju tuttavaid, heliloojaid kellelegi, ennem oleme mingites muudes projektides koostööd teinud, et võib-olla nüüd võiks mõelda ja, ja see koostöö on olnud tõesti ääretult huvitav. Sest see saatelõik algas Ester Mägi kolmele pillile mõeldud ja kolmeosalise teosega, aga see oli varem olemas ja see on ju kirjutatud üheksakümnendatel aastate ja tol kirjutamise aastal sai ta ka preemia parima kammerteose eest ja see oli järjekordne leid. Ja see pealkiri A Tree oli selliseks väikseks vihjeks, miks me ta nii hõlpsalt võib-olla sealt raamatu või noodiriiulilt üles leidsime. Ja need pillid sobisid meile imehästi. Ta originaalis on siis Ester Mägi kirjutanud selle loo kitarrile tšellole ja viiulile. Ja siis me tõesti ei pidanudki seal väga kaua vaagima, et kes mida ütles, sätitud väga hästi, see helikeel sobis meile väga hästi. Kui ma vaatan teie heliplaati una korda, on käesoleval aastal jõudnud välja anda esimese heliplaadi esimese siis on siin kõrvuti Cyrillus Kreek ja Mirjam Tally, Peeter süda, Rein Rannap, Helena Tulve, Liis Viira ise. Ikka seinast seina, sajand on heliloojatel vahet jah, meie selline väike nagu omapoolne hüüdmist lausa ongi, et 100 aastat klassikalist eesti muusikat on see, kuhu me tõesti oleme nüüd oma tegevusaja jooksul süvenenud ja tahame seal olla kohe pikemat aega. Meie kaasaegsed heliloojad kirjutavad lausa teie koosseisule. Jah, me oleme igas oma uues kavas kandnud publikule ette esiettekandes siis heliloojalt tellitud teose. Ja et nii ka nüüd lähenevatel kontserditel, mis meil kohe kohe kohe publiku ette tulemas on, on esmaettekandes Margo kõlari teos ansamblile Una korda. Ja pealkiri on kärestik. Mida selle iseloomustamiseks võiks öelda, oi seal Arritmid, seal on väga põnev. Me oleme praegu veel harjutamisperioodis, aga see kõik on olnud juba väga põnev, et kuidas see lõpuks lõpuks lavale jõuab ja, ja võib-olla ootamatult, et tegemist on seekord väga rütmilise kavaga, kui võib mõelda, et kui need kolm pilli lavale jõuavad, et see võiks olla midagi sunnist, midagi, mis meenutab sellist õrnemat heli tekitamist ja võib-olla isegi natuke nagu romantilist mõtteviisi siis seega vaan täis rütme. Kuulaja ja kontserdipublik need kontserdid üles leiaks, tuleb meelde jätta kolme naismuusiku ansambli nimi una korda. Et kui te olete keskendunud eesti muusikat. Miks te valisite itaaliakeelse nime oma ansamblile ja see on? See on hea küsimus, võib-olla lööksin välja natuke minu rikutud pianisti mõtteviis, sest tegelikult enne klavessiini jõudmist ma alustasin oma õpinguid siiski klaveriga. Ja miks see nimi tõesti ühel hetkel, kui me juba ansambliga tegutsesime, aga ei olnud veel meile tõesti oma nime, siis esimene kava, kui hakkas valmima, siis mulle tundus, et, et seal võib-olla võis tulla ka Elleri kelladest, mis oli tegelikult klaverilugu ja klaverimängija teab väga hästi, mis tähendab una korda ehk siis vasak pedaal, kus siis tõesti kõlab üks keel. Ja me ikka aeg-ajalt mõtlesime, et meie muusika tekib nagu ühest keelest, mis meil kõigil pillidel on ühe heli tekitamiseks, et kõik kuidagi keerles ühe Lember. Ja nii ta ühel hetkel sai kava pealkirjaks. Ja ühel hetkel me avastasime, et see on isegi hea mõte panna ansamblile nimeks. Miks ka siis mitte, et, et kuigi me mängime eesti muusikat võiks ju nimi olla rahvusvaheline. Võib-olla tekitab see nagu jälle omamoodi mõtteviis, et ahah, kes nad on, u eesti muusikat mängivad. Ja te mängite seda, need veebruarikuus. Tuleval teisipäeval saue muusikakoolis siis neljapäeval Tallinnas Mustpeade majas ja vabariigi aastapäeval reedel Karksi valla kultuurikeskuses. Ja me käisime ka sügisel sellisel Lõuna-Eesti turneel, kus tõesti olid mitmed mõisakoolid meil kontserdipaikadeks. Et me oleme isegi nagu väikest viisi treenitud, et me liigume nagu palju, sest tegelikult kes meist siis tahab ainult Tallinna-keskseks muusikuks jääda, ikka tahad viia muusikat väljaspool Tallinna. Ja tõesti siinkohal tänusõnad eesti interpreetide liidule nagu vaeva, et kontserdid ei oleks ainult Tallinnas, vaid saaksid toimuda ka väljaspool Tallinna. Ja selles koostöös siis tekkis saue muusikakooli omapoolne kutse ja täiesti juhuslikult tundis huvi meie vastu Karksi-Nuia, kes just 24. veebruaril, kus ka Eesti vabariigi sünnipäeva tähistatakse. Peab oma pidustusi. Aga kuna me oleme juba 23. Tallinna publiku ees, siis nad ütlesid, et oi, et, aga väga tore oleks ju ka 24. ja seoses valla 20 aastapäevaga teha üks tõeliselt hea eesti muusikaga ilus vallakontsert. Kui suurt saali ja kui palju publikut una korda tahaks ja välja kannataks. No mis seal salata, meile meeldivad ikkagi väiksemad kontserdipaigad. Sellepärast et see lähedus aitab seda muusikat. Lihtsalt. Ma ütleks, et paremini mõista, aga, aga ta jõuab iga inimese hinge. Et need kõrged saalid ja kõrged lavad ei ole päris meie esinemiskohaks kindlasti. Nii et una korda muusikat niisugust lähedast, mõnikord natukene vaiksemat, mõnikord natukene dissonants sematja varjemat, need inimesed, kes nimetatud kontsertidele juba saavad kuulata una korda plaadi peale ja me kuulame siin praegu Cyrillus Kreegi pala, õnnis on inimene una korda seades.