On aeg järjekordseks skulptuuriga, saateks ja stuudios on täna Mart immigrant. Ma nimetan saate tähtsamad teemad mis ootab Supilinna Tartus. Ikka on veel võimalik vaadata puitarhitektuurinäitus Tallinnas Rotermanni soolalaos. Uku Masingu sünnist loba augustis 90 aastat. Kõneleme veel kord niisugusest, sest nagu sõbrakaubandus ja Põlvamaal toimus rahvamuusika interpreetide võistlus. Kui Tallinna kesklinna vaadata, siis siinsed puithooned kaovad suurte võimsate kivihoonete vahel ära ja see võitlus on lootusetu, võitja on ette teada. Tartus on olukord natukene teine, tarvitseb minna vaid bussijaama juurde ja seal üle jõe vaadata. Omaette nähtus aga on Supilinn Tartus ja toimuski teisipäeval Tartu raekojas arutelu, kus arutati Supilinna tuleviku kohal, käis Eesti raadio poolt Maia Möller. Supilinn on oma selle sajandi algul ehitatud puumajade ja seal elava haruldase sotsiaalse kooslusega väga eriline nähtus. Ta tekkis 18. sajandil, kui Tähtvere mõis oma maad linnale müüs. Olgugi et Tartu kesklinna külje all on ta kesklinnast tegelikult palju kaugemal. Supilinn on omaette maailm, kus võimalik, veel sõltumatu ilmavaade Supilinn elab teistsuguses ajas. Ta kõduneb ja tärkab üheaegselt. Elu veereb siin ülejäänud linnast veidi rohkem eraldi kui linnavalitsejatele ja asjalikele linnakodanikele meeldiks, kuigi linnaplaneerijad ja arhitektid arvavad, et praegu arutluse all olnud planeering on mitmeid kordi parem kui nõukogude ajal plaanis olnud ümberkorraldused, mis õnneks tegemata jäid. On sellelgi planeeringule oma vead. Uus üldplaneering näeb ette küll miljööväärtusega tänavate säilitamist, aga ka tänavate üldist tihendamist ning uute tänavate loomist, millele nimedki juba valmis mõeldud. Kõige suuremat vastuseisu tekitas linnakodanikest Tartu üldisest transpordiskeemist tuleneva magistraali rajamine Oa tänava kaudu. See jagaks Supilinna kaheks ning lõikaks linna jõest ära. Tartu linnaplaneerimisosakonna peaspetsialist Indrek Ranniku põhjendab, millest just selline üldplaneering tuleneb. 30 aastat tagasi üks arengukontseptsioon, mis nägi ette täiesti uue linnaosa rajamist, see oli siis juba korruselamute linnaosa. Ja on ka 10 aastat tagasi tehtud natukene juba säästvam kontseptsioon kus siiski nähti ette küllaltki suuri tänava läbimurdeid ja ülikooli linnakut, need ei ole realiseerunud ja selle tõttu on seal sisuliselt selline renoveerimine, rekonstrueerimine nii tänavate kui ka hoonete osas olnud seiskunud ja praegult hooned on tagastatud. Loomulikult neid ei lammutatavaid renoveeritakse ükshaaval küllaltki aktiivselt ja selleks, et nüüd saada majadele tehnovõrgud ja uued tänavad, tänavad, rekonstrueerimine järgi, selleks on vaja koostada siis selline terviklik kava, mis näitab ära siis mis säilub, kus on võimalik uus hoonestada ja millistel tingimustel selles mõttes, et praegult on Supilinna täisehitusprotsent üldiselt neli protsenti, mis on nagu küladega, tegelikult oleks vaja hoonestusest protsenti tõsta kuni 25-ni ja see on kogu selle supilinna kui kava põhi, nagu juurikas ongi hoonestustiheduse tõstmine niimoodi, et säiliks vana miljöö. Tähtvere silla ehitamine tuleneb linna üldisest transpordiskeemist, mida see sild Supilinnas muudab. Supilinnas konkreetsesse sild ei muuda midagi, küll aga Supilinna läheduses tekib kahjuxe magistraal ja supilinnas, et nagu ei saa otse enam sinna rohelisele alale, vaid nad peavad seal valima kahe, kolme variandi vahel, kus on siis ülekäigud või läbipääsu. Et see on selgelt kohalikele elanikele nagu halvem, samas sildija tänav toob juurdeehitusaktiivsust ärisid selliseid asju, mida praegu troopilises praktiliselt ei ole. Millised on Supilinna eripärad, millega seda linna jagu arendades kindlasti arvestama peaks? Kas see on just eripära, et seal elab loominguline intelligents, et seal on üliõpilaste üürikorterid ja seal on ühtlasi ka väga vanad inimesed ja seal oli ühtlasi ka asotsiaalide sõnaga, ta on küllaltki selline omapärase sotsiaalse struktuuriga osa seda kindlasti on mõtet säilitada, sellepärast inimene oma elukoha valikul lähtub just sellest mis on ümber. See planeeringuga püüdnud seda säilitada, tõesti hooned, mis omavad miljööväärtust, on säilitatavateks. Ja uushoonestus on paika pandud sellistesse kohtadesse, sellise kõrgusega, et ta ei jääks domineerima, vaid domineerima jääks praegused tänava frantid teil olemas, vaat siis puitmajade jooned mingite aastate pärast peaks olema võimalik ehitada mitte väga rikastel inimestel ja, ja ma ei usu ka, et seal krundid oleksid ülikallid, kuna ta praegusel hetkel ütleme väga rikaste inimeste seas ei ole prestiižne elurajoon ja see võib muutuda jah, kindlasti selle hoonestamise käigus sotsiaalne struktuur seal muutub. No mis teed ära muutub, eks ta seal siis leiab uue tasakaalu. Aga me ei saa lasta niimoodi kogu sellel tehnilisel infrastruktuuril seal laguneda. Eripära on kindlasti devoni paljand. See noh, c reljeefne osa seal Tähtvere tänava ääres, mis on säilitatav turbakiht, et kui looduslik eripärad, tähendab ta geoloogiliselt ehitus bioloogiliselt on äärmiselt kehv piirkond teinud linnaehituslikust asukohast lähtudes on ta väga hea piirkond, ta on ikka jalakäigu tee kaugusel kesklinnas. Lääne praktika näitab, et linnaehituslik situatsioon kaalub ülesehitusgeoloogilisi situatsiooni liigvesilähedaselt väga raskelt ära, kuna need drenaazisüsteemid vanasti olid, need on kõik kokku kukkunud planeeringuga nagu nähaksegi ette uue drenaažisüsteemi rajamine, kes kuna seda ei saa vastata, aga põhimõtteliselt tehniline lahendus on näidatud ettepanekud, olid teelaadi üldine vastuseis ja ka kõige raskem probleem on just selle liiklusmagistraali läbiviimine. Silla asukoht ja see on nüüd probleem, mille lahendamine on äärmiselt raske. Teised probleemid tegelikult puudutasid üksikkruntide omanike pretensioone teatud juurdepääsu tänavate rajamise suhtes. Me ei pea neid nüüd väga olulisteks selles mõttes, et me saame ilmselt seal kuidagi neid juurdepääsu tänavaid natukene ümber paigutada. Ent kui ei saa, siis me ikkagi jääme selle juurde. Juurdepääsu tänav peab tulema. Milline on teie suhtumine Supilinna ja, ja mis te arvate, kas selline Supilinna maine? Kui tal praegu ajakirjanduses on, et kui põhjendatud see on, minule sobiv meeldid supilinnas on nagu seda hinge ja ja ajalugu ja agulimiljööd ja kõike seda, seal on tegelikult täiesti oma kogukonnad ja kõik tunnevad 11 ja on selline nagu sotsiaalne kontakt ja selle linnaosa elanike vahel on hämmastavalt suur. Seal tunnevad inimesed 11 küllaltki hästi, mis oli ka eila seal väga hästi näha, kus inimestel oli küllaltki ühene nägemus ja nad moodustasid nagu sellise kollektiivi et ei mindud omavahel raginasse, vaid tragistati ikkagi linnaplaneerijatega. Mida arvavad Supilinna uuest üldplaneeringust Supilinna elanikud? Planeeringu arutlusel sai sõna sekka öelda ka Supilinna tänavate ning kommunikatsioonide kordategemise osas. Näitleja Merle Jäägeri arvates on see nii elementaarne, et selle üle arutada ei maksaks. Olulisem on tema arvates see, et kaob sidejõega. Tartu Raekoja platsil, no mida me siin näeme peaaegu peaaegu samasugune häda, et noh, siin on, läheb Vabaduse puiestee läheb läbi, kus on üsnagi tihe liiklus, no andke andeks, mitte keegi taset liiklusest üle karata, minna jõe äärde patseerima ühesõnaga tekitaks, tekitatakse täpselt samasugune fenomen. Järjekordselt lõigatakse inimesed ära jões. Kuigi Noziniga pidevalt kostab hääliga linnavalitsusest. Emajõgi saagu ikka noh ikka nagu Tartu süda ja Tartu Kesena, siis lõigatakse jälle. Ühesõnaga sellest Emajõest ära. No ehitame siis Emajõe peale, teesson, hundid, söönud, lambad terved, betoneerime lihtsalt härra, kogu lugu, vaata kui laudadel sõita. Arheoloog Rünno vihlak arvas, et Supilinna oleks saanud juba ammu korda teha. Millegipärast ei näe linnaisad supilinnas midagi erilist. Ma ei tea, mis oli planeerijate mõte, aga mina näen ainult ühte tervet mõte, et see on see, et kui on juba kommunikatsioonid ja muud niisugune põhivõrk olemas, siis tahavad inimesed sinna ehitada, planeering on halb eelkõige ühel põhjusel, tähendab see on planeering, mis lahendab hoopis teisi küsimusi, mitte mitte niivõrd Supilinna küsimusi Supilinna kaudu lahendatakse teisi küsimusi, nagu näiteks väljasõit õlletehasest või Tallinna nende algus või kuhu ehitada uus sild üle Emajõe. Vot neid küsimusi see planeering tõenäoliselt lahendab, aga läbi Supilinna olles väga realistlik inimene, ma arvan, et saab ainult võimendada neid nähtusi, mis supilinnas juba endas on, see tähendab, inimesed tahavad teha kommunikatsioone, kordoneid tuleb selles aidata. Ja inimesed tahavad, et lastel oleks, kus mängida võiks ju rajada, Tartu esimene kiige võiks ju Supilinna rajavad. Nii et ma arvan, et pisut pisut sellist tundlikkust selle koha pealt, kuidas linn elab, millised on tema elanikud. Ma mõtlen Supilinna kitsamalt vastavalt sellele teha täiesti normaalseid asju, mida igas linnas peab tegema tänavate korrashoiu eest, hoolitsema, heakorra eest, hoolitsema, kommunikatsioonide eest, hoolitsema, midagi kavalat, siin. Planeering ei ole ajaliselt piiritletud, vaid on terviklahendus. Praegu tehtud muutmise ettepanekud lähevad edasi arutlusele linnavalitsusse. Lõpliku otsuse teeb maavanem ja tema otsus on ülemuslik. Norralased on üldiselt arvamusel, et nende suurim panus arhitektuuri arengusse on nende püstpalk kirikud, mis loodi vahetult pärast ristiusu kohale jõudmist. Eestlased peaksid siis nimetama siin muinaslinnuseid, aga kõige rohkem muidugi rehielamuid. Ja praegu on ikka veel võimalik vaadata Rotermanni soolalaos näitust. Eesti puitarhitektuurinäitus on avatud viienda septembrini ja need, kes seal käis, kohal ka Epp ehand. Dusliku ja ülevaatlikku eesti puitarhitektuurinäitust pole varem tehtud. Vaatamiseks on välja pandud fotod alates Eesti vanimast säilinud puumajast Ruhnu kirikust, mis on ehitatud aastatel 1643 44 kuni hiljuti valminud Optiva pangahooneni Pärnus. Panga Ma pole küll üleni puidust, aga selle fassaadile on Eestis esmakordselt kasutatud vineeri. Ühelt poolt on näitus Eesti puitasumite kujunemislugu. Teiselt poolt peegeldab ta puitarhitektuuri erinevaid stiile. Millistest stiilidest üldse võib eesti puumajade puhul rääkida, näitas üks koostaja Karin Hallas. Puitarhitektuur on alati nii-öelda teise järgu hilisemates žanrites olnud esindatud aga ka on nii-öelda esindusarhitektuuritüüpides nagu näiteks kiri, Studia, märkimisväärset seltsimajad, mis märki ehituseks kujunema. Nad on nagu näiteks karburmanid, Kalevi seltsimaja Pirital, mis on eesti rahvusromantismi tippteos. Et puitajalugu on läinud kogustiiliajaloo käinud nagu kiviarhitektuuriga kaasas ja erinevatel perioodidel on, on ta olnud edukam ja teinekord jälle rohkem allasurutum. Kui me mõtleme 19. sajandi teise poole arhitektuurile, siis toimus nagu puitarhitektuuri niisugune iseseisvumine, sellepärast et see oli just see aeg, kui hakati otsima puuduliku arhitektuuristiili ja tekkisid kõikvõimalikud, niisugused erakordselt rikkalike nikerdustega fassaadilahendused, mis pärinesid, et niisugusest Euroopa moestiilist nagu šveitsi stiil ja histo retsistlikust arhitektuurist edasi rahvusromantilise niisuguse palk arhitektuuri, nii oli puitnagu väga soositud materjal ja, ja väga ideoloogilised, põhimõtteline materjal, sest stiil taheti kujundada juba just nimelt puidust, mitte enam jälgida. Kiviarhitektuurivorme, nagu seda oli varem tehtud. Et 20. sajand on muidugi olnud puidu suhtes natukene ebaõiglane, sest funktsionalismi tulekuga loomulikult puit ei olnud kaugeltki mitte soositud materjal, vaid 20. sajand on ikkagi metalli ja klaasisajand ja betooni sajand. Kuid võtame Eesti ajalugu, siis siin on mitmeid märkimisväärseid ehitisi ka 20.-test 30.-test aastatest, mis püstitati küll ajutistena, kuid mis on siiski tähelepanuväärsed, neid enam ei eksisteeri, aga ma kujutan ette, et on päris huvitav leida näituselt näiteks omaaegse muna mäe vaatetorni puidust vaatetorni, esimese siis munamäe vaatetorni, foto või siis ka näiteks hävinud pluss 23. aasta Eesti laulupeo tribüünide ehitus, et et niisugusi, hävinud ehitisi, mis ometi ajaloos on nagu märkimisväärselt tähendusrikkad olnud, on eesti puitarhitektuurajaloos väga palju. Mainisite puidulikust ja püüdlasele, näiteks nikerdus hakkas peale nende rikkalike nikerdustega ja selle, et need asjad on puust, on veel midagi, mis on puitarhitektuurile eriti iseloomulik? Jah, loomulikult puit on juba oma materjalist tingituna, ta määrab ära arhitektuuri, kuna tema konstruktiivsed võimalused tema kasutamise võimalused on nii nagu kõikide materjalide puhul annavad sellele mängule purunemis, temast teha saab ja kui puiduarhitektuuri konstruktiivset arengut jälgida, siis ta on olnud päris huvitav alates vanadest püstkodadest, ristpalk, ehitusteni ja edasi siis 19 sajandi teisel poolel, siis juba sõrestikkonstruktsioonide, nii et see puidukonstruktsioon ise on määranud ära selle puudulikkuse, palkidest sõrestik, kuni, ja kui nüüd tulla 20.-sse sajandisse, siis puiduga tegelevad insenerid on tegelikult täiesti fantastilised töö teinud ära viimaste aastate jooksul, kus kõikvõimalike liimpuitkonstruktsioonide põhjal jaa, jaa, kuumtöötlusega survestatud puidumaterjaliga on saavutatud situatsioon, kus puidust võib teha täpselt samasuguseid kindlaid ja tugevaid ja väga lai, hoovasid katkad konstruktsioone nagu raudbetoonist. Et me võime rääkida praegusel ajal isegi niisugusest puidu tegelikult väga jõulisest tagasitulekust ja seda tänu just inseneride tööle mitte tuua mõne näite ka mõnest suuremast ehitisest, kus viimasele seal on puitu kasutatud. Jah, ja kui ma siin meenutasin just nimelt seda konstruktiivset puidu avastamist ja seda arengut, siis suurepärane näide on ju väga hiljuti valminud Joonia katusealune saal, kus on liimpuitkonstruktsiooniga täiesti uudse konstruktsiooniga tekitatud täiendav ruum. Et seda võib mainida ja siis on kombineeritud konstruktsioonides on teda mujalgi kasutatud Tartu laululava puhul näiteks ja ja samas on teda hakatud taasavastama ka fassaadimaterjalina juba mainitud Pärnu Optiva pangale, lisaks, kus siis oli vineeri kasutatud võiks näiteks nimetada ühte väga värsket maja mis on kerkinud Kentmanni tänavale ja kus on tulnud praegu 100 lääne arhitektuuri moevõte but salusi fassaadile. Esmakordselt tuli ta Tallinna, kui ma õieti tean dist Taani saatkonnahoonega Wismari tänaval. Et Eesti arhitektid on samamoodi puitu nagu hakanud enda jaoks avastama ja tõlgendama ja kasutama uues arhitektuuris. 28. jaanuaril kuulutati Raplamaal lepa külas välja Uku Masingu aasta. Uku Masing, kes on teada, kui kirjanik dioloogia, rahvaluuleuurija on eesti lugeja avalikkuse hulgas rohkem austatud ja armastatud kui loetud. Selle kinnituseks niisugune fakt ühes Eesti juhtivas raamatukogus oli, kuid aastaid pärast seda, kui oli võimalik lugeda ühte tema tähtsamat luulekogu, tema esimest luulekogu neemed vihmade lahte seisis kogu seal tükk aega lahti lõikamata tähendab selle raamatu vastu sügavamat huvi ei olnud keegi tundnud. Lüpsis Uku Masingu aasta augustis möödub tema sünnist 90 aastat. 90 aastat möödus 14. juulil k Paul Rummo meie tuntud luuletaja sünnist. Seda sündmust tähistati Kehtnas skulptuuri piknikuga ja seal käis raadio poolt ka mari tarand, kes küsitles Marju Sarve ja Mikk Sarve. Kuidas siis seda tähtpäeva tähistatakse? Aga nagu ikka, peab kõigepealt selgeks tegema ametikohad ja aunimetused. Niisiis Mari Tarand ja Mikk Sarv. Miks sa oled nõuandja? Ma olen nõuandja, minu päris ameti nimi ongi Rapla maavalitsuse arengu- planeeringuosakonna nõunik. Ja eks ma käin siis kyla mööda ja kuulan, mida inimesed räägivad. Ja ja seda nõu siis saabki üheskoos veetud. Eelmine aasta juulikuus pidasime nõu peale suurt Mahtra juubelisündmusi etenduse ja mõtlesin, et mis selle aasta keskne sündmus võiks olla. Üheskoos leidsime, et maakonna üks sündmus võiks olla keskne aastas ja leidsime, et Uku Masing, keda kodukandis hästi ei teata ega tunta. Kuitkele külaan ärgas ja, ja kena küla olnud läbi aegade. Kuna külas koolimaja valmimisest 150 aastat möödus, siis saigi niisugune asi kokku lepitud. Alates augustist on lippa külas koolimajas paarkümmend inimest iga kuu koos olnud alguses välja mõtlema, seejärel vaatamas, kuidas asjad ära tehtud saaks ja nii me oleme edasi liikunud, aga Marju on olnud õige paljude ideede väljapakkuja. No ma ütleksin, et praegusel hetkel hakkab ühele poole jõudma meie algatus selles osas, mis puudutab võistlusi ja need on kaks võistlust, üks kuulutati välja juba alguses sellises kirjandusvõistlus. See oli mõeldud raadiumi õpilastele ja üliõpilastele ja samuti vanematele masingioonidele. Ja selle tulemusena laekus üle 60 võistlustöö. Ja me oleme žürii koostanud põhimõttel, et seal oleks esindatud kohapealset kirjanikud siis Liis Eppelil, Andres Ehin ja Harri Jõgisalu. Ja samuti siit pärit kirjanikud, nagu Enn Vetemaa ja Andres Langemets, nemad on varsti tegemas oma omapoolset otsust ja, ja samuti on sellesse kaasatud professor Evald Saag Masingu kõige lähedasem sõber ja, ja samuti tema mõtete edasiandja praegusel hetkel ja me tahaksime muidugi jõuda nii kaugele ka, et, et vähemalt mingi valik parimatest töödest saaks avaldatud. Kas me jõuame sealt järgmisel aastal? Vaevalt, et sel aastal teha. Ja teine võistlus oli siis muusikavõistlus Masingu luuletekstidele ja selle tulemusena laekus ka üle 20 võistlustööd. Esmaspäeval tehakse kokkuvõtted nendest. Et see oli siis kammerteosed, vokaalsümfoonilised teosed ja seal on enamus muidugi laulud, kuid, kuid on ka mõned päris ulatuslikud tööd. Ja ja üks teos, mis on loodud Uku Masingu valge laeva laulu luuletekstile, tuleb esitamisele. Neljapäeval saatis Maktsiineri poolt loodud heliteos. Ja selle esitavad solistid Kaia Urb ja Mati Turi. Orelil on siis autor ise ja flöödi mängib Monika Mattiisen. Kuid peale selle me oleme pöördunud veel otse Urmas Sisaski poole, kellelt on meeskoorile laul, itk isale ja samuti on Kadri Hunt kirjutanud laulu lastekoorile ja solistile jõuluööl samuti Maasing, luuletekstile ja ka siis päris Masingu sünniaastapäeval, kus on sündmuste keskel. Masingu sünniaastapäev on siis kolmas päev, dioloogia suvekoolist toimub lipa külas algab juba Kaheksandal kaheksanda õhtul või üheksandal augustil. Suvekoolis esimesel päeval esineb Evald Saag teemal tuul Masingu käsitluses vanas testamendis. Teine päev on peaesinejaks Aarne Hiiob, kes kirjutab doktoritööd Uku Masingu Maailma ja usundikäsitlusest ja esitad siis lühidalt kahes loengus kokkuvõtte oma uuringu tulemustest. Ja kolmas päev, see on siis nüüd see päris sünnipäev. 11. August. Siis on lippa koolimajas konverents Uku Masingu eluteest. See käsitleb Uku Masingut õppijana loojana ja õpetajana käiga. Osa pealkirjad on võetud Uku Masingu esikluulekogus, nii et esimene osa on siis kitsas rada keset metsi. Õppija otsib oma teed. Seal on esinejateks Evald Saag, kes Uku Masinguga tegelikult ka koos õppinud on ja Kristi salve, kes on Uku Masingust õpingute kaasas käia jätma ja sel ajal, kui ta juba vana ja küps mees oli, aga iga nädala neljapäeval käis rahvaluule arhiivis lugemas soome rahva vanu laule ja pärastlõunal kaukaasia muinasjutte. Teine osa inimesepoeg valgel laeval ehk Uku Masing loojana. Siin on esimene kõneleja on Kalle kasemaa Tartu Ülikoolis usuteaduskonnast, kes räägib Uku Masingust teadlasena. Ja teine kõneleja on Vello Salo, kes räägib teemal tundmatu Uku Masing. Samal teemal kõneles ta aastaid tagasi välisEestis, kuid paraku see pealkiri on jõus päevanegi. Loodame, et me jõuame edasi sealt ja kolmas Uku Masing õpetajana. Ehk siis surm on öömaja põllul ja surm on vaid üks vahepeatus, kus me peame edasi minema oma teadmised edasi andma. Siin on kõnelejalt teks peapiiskop Jaan Kiievit ja pedagoogikaülikoolist Liivi Aarma. Kui kõned on peetud, siis saabub pidulik ja dramaatiline hetk. Nimelt kella poole kahe ajal antakse välja Uku Masingu aasta nii kirjaliku loominguga heliloominguvõistluse auhinnad, aga dramaatiline on ta sellepärast, et just samal ajal on päikesevarjutus. Ja 70 protsenti päikesest on kadunud. Loodame, et me saame konverentsi korraldada koolimaja õuel, nii et kõigil on võimalus samaaegselt ka siis jälgida seda imelist loodusnähtus, mida Eestimaal tõesti mitmesaja aasta jooksul pole edasi võimalik näha. Helmutelstroc te olete uurinud niisugust asja nagu sõbrakaubandus, kirjutanud sellest ka raamatu ja me oleme sellest rääkinud raadios varem. Lühidalt öeldes, see on siis kaubandus, mis toimus Viru ranniku, eestlaste ja siis Soome lahe nende lähemate saar elanike vahel, kes siis on ja olid soomekeelsed, on niimoodi, on küll ja need saarestiku asukad või elanikud olid tõepoolest soomlased, aga muidugi teadusemehed ja ma ise uurisin ka natuke nende uurimusi, võib-olla koguni on nad siit Eestimaalt välja rännanud 13. sajandi järel. Nii et, aga igal juhul soomekeelsed või veel õigemini segakeelsed, sest see keel oli väga lähedane sel ajal kohalikul eesti keelele seal, mida said eestlased pakkuda midagi soomlast, no põhiline oli silguviljavahetuskaup. Tegelik pilt oli nii, et soomlased neid kutsuti, saare mehed tulid siis oma purjelaevadel põhimõtteliselt Viru rannasadamatesse või ankrupaikadesse oma purjekate käia, seal need silgupütid siis peal pere märgidel pütide peal kõik, nagu selle all see komme oli. No kas siis oli juba enne kokku lepitud või viisid lausa isiklikult kohe oma Iguiste Sepradeni nende põlvest põlve kestnud sõpradeni seal kauba sõpradeni kohe isegi kabala ja kaugele Virumaa sisemaale välja ja eestlased andsid siis vastuvill vastu vilja ja siis hakkasidki tulema sadama poole vurama talumiste viljakoormad. Nii et siis Purtse jõesuu sadamasse mahu Kunda varem ka veel Toolse ja Vergi, need olid põhilised sadamat, kuhu siis, kus siis need silgulaatasid ehk saare meeste pühi, Peeti tähendab, toimus kaubandus, aga toimus ka pidu, kõrtsid täis ja seda ei tohi mainimata jätta tõesti, sest peale selle asise poole oli seal ka oma niisugune toredam, lõbus ja, ja kultuuriline pool. Ja tõepoolest pillid hakkasid mängima, õhtul läks tantsuq lahti, kõrtsid täiesti lahti ja noh, siis oli seda kurammeerimist ja kojusaatmise ja kosimisi ja kõike sellist paarid ja tulid ka lapsed ja tulid lapsed. Tõesti. Miks me nüüd seda juttu räägime, asi on selles, et need saared on teinud läbiga karmis saatuse, 39. aastal vist jah, jaamasid need talvesõjasündmused algas talvesõda ja Soome valitsus evakueeris oma oma rahva Soome mandrile ja Venemaa võttis need saared ära ja need on siiamaani nii, et saarlased jäid ilma oma kodusaartest ajapikku kujunesidki välja oma kindlad ka niisugused suunad näiteks noh, ütleme suur saarlased, suhtlesid rohkem Toolse ja Kunda, aga tütar, saarlased rohkem mahu ja Purtse siinkohal mainingi, et see raamat, mis nüüd ilmus, ma püüdsin siin eestipoolsed rahvamälestused kokku võtta, selle raamatu pealkiri on sõbrakaubandusse prolaidus suurepärane. Ja siin on need kaubateed ja suunad siis märgitud, kuidas see kõik oli, meil on põhjust sellest nähtusest sellest raamatust rääkida, seetõttu nüüd see Soome pool käis Eestis vanus, sõprussidemeid taastamas, tähendab Soomest oli poolsada inimest, nende saarte omaaegsed elanike ja nende järeltulijaid. Nad võtsid meiega ühendust ja mul oli juba varem kotkas, 10. jaoks on maakonnamuuseumiga ühendussidemed olid. Ja siis selgus, et seal on veel tüderzarryseur tütar saarlastel kohe oma selts ja elu käib ilusasti seal ja nad on oma oma saatega kalliks pidanud ja, ja uurinud seal ja, ja saatsid Tõid kingitused kaasa oma raamatuid ja materjale ja nii edasi. Nii et tõepoolest sellel suvel juunikuu seas kirjuta, vastati, et nemad tulevad juunikuu keskel siia Eestimaale oma bussiga 50 inimest, täitsa suur buss ja läksidki neile vastu ja olin nendel nii-öelda giidiks ja ja tegime siis ka põhilised peatused Purtses ja mahu rannas seal Purtse lossis, muidugi seal rääkisime sellest raamatust ja kogu sellest ajaloost võeti sõna ja muide olgu öeldud, et need 50 inimest nende hulgas said olla neid tegelik saare mehi või kuidas nii-öelda kes seal sibulatel käisid, need võisid olla nelja-viie-kuueteistaastased, poisikesed ja tüdrukud. Sest vahe, onju täpselt 60 aastat 1939 ja 99 tähendab nad, nad pidid olema siis noored ja lisaks neile siis nende järeltulijad, nii et nendel oli nooremal põlvkonnal oli see jälle uudiseks, näha siin neid paiku esiisade kaubapaiku ja need siis võtsid vastu inimesed, kes olid siis Eesti poolelt ja kohalikud seal inimesed tulid sinna Purtse jõe suhugi ja seal oli ka huvitav, tunti ära, vesteldi räägiti, siis sõitsime edasi Viru-Nigula kaudu randa seal siis nad palusid, et lubatakse neid vastu võtta. Tahtsid laulda, et, et niimoodi organiseeritult kuidagi tulid bussist välja ja üllataval kombel oli neile oma laul tehtud oma kodusaarest tüther Saari kodi Saari, Kodusaar ja ilus laulja, ilusti lauldi. Ja noh, meie omalt poolt siis püüdsime neid ka vastu võtta. Veel seda olgu öeldud, et kingitus või sümbol oli koore kala ja ma kirjutasin neile, olge head, tehke ise ja tooge kaasa oma koore, kalad meie ei oska neid enam teha. Mis on korra kala. Vot see ongi, et huvitav küll, aga et Eestimaameestele, Eesti sõpradele ja eriti nende lastele olid tohutult meeldinud need koore kalad. Need olid kuivatatud räimed laotud kahelt realt männikoore Mäha poolele, enamasti oli ka kuuse korja Ontikalt ka on teada, et lepagorjani ja kasekoor ka mahlane meha pool põhiliselt männikoorile ja need olid nii maitsvad olnud, lapsed olid, närin neid koorelatakaid viljana, väsisime meiegi ja pidasid ja tõid kaasa, meil oli see mahu ja Viru-Nigula õlled seal siis me tegime siis omalt poolt vastu ja olid tore kohtumine kontaktist taastased. Kas lepiti ka midagi kokku, mis saab tulevikus Kunda linn ja Kunda tehas on ka asjast huvitatud ja me juba arutasime asja koos üheskoos ja samuti tütarsaare selts, nende juhtkond seal ja otsustasime tuleval suvel teeme veel ja teeme veel vahvamalt võimsamalt lubati siis kutsuda veel teiste saarte esindused ka Suursaarelt ja mujalt. Ja noh, kui siin juba Kunda tehas ja linn taga on ja Viru-Nigula vald ja võib-olla veel no siis võib asjast veel saada parematki asja. Kas rahvamuusika esitamises on võimalik võistelda? Nii küsiti Põlvamaal ja püüti sellele küsimusele leida ka vastust. Nimelt toimus seal rahvamuusika interpreetide võistlus ja korraldajad ütlevad, et see oli esimene omalaadsete hulgas. Puudus mingi kohustuslik pala, esinejad esinesid ka ajavahemikus viiest dist kuni 50 minutini. Huvitav aga on see, et rahvas ja žürii jõudis üksmeelsele arvamusele esikoha suhtes. Raadio poolt käis Põlvamaal ka Maie Mölder. Esimese eesti rahvamuusika interpreteerimisfestivali võitsid Viljandi kultuurikolledži tüdrukud oma kavaga sõda ja armastus milles oli kokku põimitud vanem regi värsiline ja uuem riimiline rahvalaul. Põlva Folk oli üle pika ja midagi sellist, mis mind kodumaakonnakeskusesse meelitas. Kuigi rahvalaul on alati kellegi tõlgendus ning igale üritusele festivalil nimeks panna. Kui ma festivalil lindistatud lugusid hiljem lingilt kuulasin, jätsid nad päris meeleoluka mulje. Kohapeal aga oli neid veidi tüütu kuulata. Esiteks seetõttu, et esineja oli laval ja kuulajatest kaugel. Kuigi kuule, Nad olid väga asjatundlikud, arvasid ka nemad, et see on rohkem lainet. Täna mõjub väga pikk kontsert festivalide festivali just see, kui rahvas koos muusikutega. Ehk andnuks siin korralduses midagi teistmoodi teha. Kokku oli võistlejaid 11 ja nende tase oli suhteliselt erinev. Žüriil oli kahju sellest, et Põlva kandi muusikuid festivalil esinemas polnud. Külalisi Kirile. Loo arvates peaks rahvalaul tulema just inimese hingest. Koolitatud pole sel puhul eriti oluline. Žürii liige Vaike Sarv leidis just vastupidi, et tänapäeval peab rahvamuusikat mõtlemiseks jaga mõistmiseks professionaal olema. Rahvamuusikat, aga professionaal, vastuolu, vaid me oleme jõudnud oma eluga sellisesse olukorda, et seda vana regilaulu samuti ka mitte uuemat küla laulu neli on jäänud väga vähe nii-öelda oma loomulikku keskkonda, enamik neist on reisinud juba arhiivi ja nüüd. Me oleme selles seisus igne aeda arhiivist tagasi uuele elule, aga selleks peab olema väga palju oskusi. Ja muidugi peab olema niisugust talenti ja seda uuele elule seada. Ja just seda saab koolituse kaudu. Ja see on ilmselt ka selle Põlva festivali üks selline põhiline eesmärk leida nagu uusi, kurb kuidas seda oma vana kultuuripärandit näha, kuidas ta rakendada meie tänases päevas. Mis te arvate, mis selleks festival tegema peaks, et siin oleks selliseid esineja nagu Viljandi kultuurikolledž, kasvõi sellised tõlgendad nagu Rein Rannap, et nemad omavahel võistleksid, et see pakuks midagi väga siit Põlva kandi rahvale ja et see oleks näiteks tuntud kogu Eestis, ma usun, et see käib kaasa meie üldise haridustasemega niisama lõputult minna ainult meelelahutuse peale. Jõudma ikkagi sellisele tasemele, et me saaksime aru oma kultuuri väärtustest sügavamal. Nii et me ei oleks olukorras, kui see neid linte 30.-test aastatest, mis meile mängitakse, ette on parem kui see, mida need tänapäevased inimesed teevad. Ja ka selleks jah, tõesti, tõesti peab õppima, tundma omasta kultuurivara muidugi ka tunnetama. Kõik meeled võiksid olla siin abiks, aga ma arvan, et kõige suurem tööpõld on meil ees just selle tundma tellimisel ja olgu siis läbi teaduse läbi niisuguste baasuuringute või siis ka läbi niisuguse huvitegevuse läbiharrastuse. Aga me peaksime seda oma kultuuripärandit paremini tundma õppima. Ta ei ela tegelikult paraku enam nii-öelda meie keskel. Ja kahju oleks loobuda lihtsalt selle tõttu, et kaasaeg on muutunud. Midagi peab minevikust kaasa, võtmeküsimus on selles, kuidas seda teha. Iseenesestki mõistetav, et iga linn ja maakond otsib midagi sellist, mis nad kuulsaks teeks. Kuigi olulisem sellest on see, et üritus sealsele rahvale midagi tähendaks. Võib-olla on Põlva jaoks midagi sellist just seesama festival. Ja nagu meie traditsioon nõuab, on nüüd mikrofoni ees Ivalo Randalu. Jutt tuleb jälle kontsertidest lähemal ajal. Niisiis Ivalo Randalu. Midagi pole öelda, hetkel käib peaaegu korra, aga kolm festivali vähemalt rääkiv press neist kõigist ka räägib meie siin kultuuriga, samas oleme seda samuti teinud. Praegu jääb vaid tervitada muusikuid ja publikut nii Viljandis, Mustjalas kui pisut etega Haapsalus. Meie päriskohus on väga tutvustada ikka seda, mis tulekul tervele hooajale jaotunud. Maria Rootsi aeg 1000 998999 lõpetab teisipäeval kontserdiga Estonias trooting Olm barokkansambel. See ansambel on üx rootslastel nimekamaid, koondades endasse maa parimad perioodid pildidel mängijad ning on ligi 30 tegevusaastaga andnud minuküllaseid kontserti Euroopas, USA-s, Kaug-Idas ja Austraalias. Ladistanud vana muusikat firmadele, mis EMI eraatoya reale teistele. Ansambli suurt täiskoosseisu on juhatanud Christopher Hogud ändryu Parrot seegis vard köiken ja Eeriteerikson. Ansambli plaati Vivaldi aastaaegadega peetakse selle ülipopulaarse pea kõigilt mängitava teosed üheks parimaks salvestuseks maailmas. Eks see olegi kaalukam ja sõnaselge argument. Neid aastaaegu oh kuulama ka teisipäeva õhtul. Lõpetuseks alustatakse aga nendeni Concerto krosso koopus kuus number üks G-duur, mis ju ka vana tuttav muusika. Teine lugu on õidmise oopusega 1694 kuni 1758 elanud Rootsimaalased Johann helmis, Romani süüdiga trotenud Holmi muusika, mis on kõige sagedamini esitatav teos kõigist Rootsis 18. sajandil kirjutatutest meile, Pole, mina seda küll mäletamas süütwalmis sajandi kõige pidulikuma sündmuse puhul. Kui Anno Domini 1744 peeti Stockholmi külje all asuvas tratinkholmi palees troonib räia aator reetritja preisi printsessile viisa Ulrika pulmapidu. Selleks puuks kirjutaski kuningalt Bel meister Roman antud 20 neljaosalises süüdi milles sobivaid lõike igaks õukondlikuks puhuks välja arvatud matused. Muusika on küll stiilisegune, Endel prantslased, itaallased, kuid ei puudu isikupärane, ühendavalge ka mitte. See kontserdis toimub teisipäeval Ma õhtul kell kaheksa Estonias. Pärnu saab suurejooneliselt oma asju, neist noppime ahvatle vaimanaa välja, samuti teisipäevase linnaorkestri kontserti, mida juhatab viimasel aastal nendega tõhusalt tööd teinud Jüri Alteltel. Kavas Eller ja Rääts. Järgnevalt võtame ka teatama, et tuleval reedel algab Tallinna 13. orelifestival mis kestab kuni kaheksanda augustini ja seal toimub siis üle Eesti 27 kontserti Tallinnas, neist 11 neljas kirikus ka Nõmme Rahu ja Oleviste kirikus neli Pärnus ning 11 mitmel pool üle maa, näiteks ka Kambjas. Läbivaks teljeks on seekord muidugi oreli kõrval vokaal konkreetsed Gregoriaanil laul mida kannab peamiselt Vox Clamantis Jaan-Eik Tulve juhatusel. Seda just Tallinnas, aga ka liturgilise muusika ansambel skandikus Toivo tuleviga kavas, kus esitatakse peamiselt romantikut ja kirjutatud Avema Riiasid laulab Tallinna poistekoor Lydia rahula juhatusel. Kõik need kõvad on üles ehitatud oreli laulu vaheldumisele. Seda on meil varemgi tehtud küll mitte palju. Ja see on siiski nii õilis kui üllas kuulata olnud. Festi ajaline ja stiiline haare on sellegipoolest tohutu, hõlmates kuute sajandid seega tänapäeva välja. See tähendab, et püsikuulaja ette kerkib muusika areng ühe häälsuse vikerkaarevärvidest. Ei, see pole paradoks. See vikerkaare värvväärsuse puhul sellest jah, vikerkaarevärvidest üle romantiliste kate lüsmide tänapäeva selguse püüdeni välja. Noh see viimane tähendab siin peame silmas nimelt Arvo Pärdi loomingut, mis ka festivalil esindatud. Naisi ja peaautoreid tutvustame nädala pärast kellaga sügavamat huvi võiks kuulata reede ennelõunal kella 11-st peale kuni päeva harjani vestlust festi kunstilise juhi Andres Uiboga klassikaraadiost. Niisugune sai siis selle nädalakultuuriga ja saade ja selle saate panid kokku Külli tülija, Martin viranud uued kultuuriuudised. Nädala pärast.