Tere õhtust, kell sai kuus, te kuulete, Päevakaja stuudios on toimetaja Riina Eentalu. 20 aastat tagasi toimus Toompea lossi saalis loomeliitude pleenum. Tunti muret eesti rahva saatuse pärast, räägiti üha valjema häälega iseseisvusest leiab kirjanik Jan Kaus, et loomeinimeste solidaarsus võiks suurem olla. Samuti jätab tihti soovida mõttevahetuse kvaliteet. Mõistlik ettevõtja külmutab praegu osa objekte, tõdeti kinnisvaraturukonverentsil. Suureneb konkurents aitab ehk liiga kõrgeks kerkinud hinnad paika saada, leiab majandusminister Juhan Parts. Elukestva õppe rakendamisel tuleks senisest enam hakata tähelepanu pöörama ka niinimetatud pehmetele kursustele, nagu keele- ja suhtlemisoskused. Nenditi täna rakenduskõrgkoolide korraldatud koostöökonverentsil. Rahvusooperis Estonia jõuab lavale lõumuusikal minu veetlev leedi. Osades on noori näitlejaid ja lauljaid nii rahvusooperist kui ka mujalt. Lavastaja Endrik Kerge. USA avaldas toetust Ukraina Gruusia liitumisele NATO liikmelisuse tegevuskavaga vastu on Venemaa ja Prantsusmaa, kelle hinnangul mõjutab see eelkõige Venemaa julgeolekut ja viib paigast jõudude tasakaalu. Euroopas. Uueks välisministriks saav Alexander Stubb on vastupidiselt president Halonenile tugev Soome NATOga liitumise pooldaja kuid ta kinnitas, et koostöö presidendiga ei kujune seetõttu keeruliseks. Ja ilmast. Homme võib Eestis kohati vähest vihma sadada. Puhub idakaare tuul ja sooja on kuus kuni 12 kraadi. 20 aastat tagasi, esimesel ja teisel aprillil toimus Tallinnas loomeliitude pleenum, mida loetakse üheks oluliseks pöördepunktiks tolleaegsest poliitikaelus. Sel teemal jätkab Uku Toom. See oli aeg, mil räägiti probleemidest, mis veel praegugi aktuaalsed ja teistest, mis ammu unustatud nagu vaidlus kohalike komparteijuhtide usaldamisest või umbusaldamisest kui räägitud veel taasiseseisvumisest selle praeguses mõistes, kuid iseseisvumisest räägiti juba küll. Heinz Valk. Iseseisvusega on saamisvabadusega, kas teda on võimite hoolikud, iseseisvust ei eksisteeri, seega tuleks meie riigivõimuorganeil kiiremas korras vastavate seaduste toel tagada sotsialistliku Eesti iseseisvus, mis annaks meile täieliku õiguse majanduslike, kultuuriliste ja sisepoliitiliste Kreemide üle otsustamiseks. Iseseisvuse puudumine pidurdab praegu olulisel määral uuenemisprotsessi Eesti ega tugevda rahva usku ini väärsemasse. Sotsialismi. Poliitiliselt ja sotsiaalselt arenenud kultuurrahvana oskame me nii tööd teha kui ka riiki valitseda ja moskva Kuvernantidelt käest kinni hoidma. Samas aga tuleb tõdeda Eesti iseseisvuse tagamise võimatust. Seni, kui selle küsimuse peamiseks otsustajaks jääb Karl Vaino oma kaasstagnantidega. Siin katkestas sõnavõtu aplaus. Kalju Komissarov tõstis üles küsimuse, mis pole saanud lõplikku lahendust veel tänapäevalgi. Kuulutada stalinism võrgule väärselt natsismi rassismiga inimvaenulikuks nähtuseks ja sealt edasi püüda, leida ja formuleerida kõik juriidilised tagatised inimese isiksuse kaitseks, et seda nähtust kasutades ei saaks enam kurja teha ühelegi inimesele. Maailm. Ja Lennart Meri pühendus küsimusele, mis pole praegu enam nii hirmuäratav, kuid aktuaalne on endiselt. 43 sõjajärgse aastaga on Eestisse sisse rännanud iga aasta 13000 inimest. Selle tendentsi jätkudes jäävad eestlased omal maal vähemusse hiljemalt aastaks 2005 tõenäoliselt varem. Meie esimeseks põhjuseks on rahva vabastamine väljasuremise bioloogilisest ja sotsiaalsest hirmust. See on kõigi meie pingete ja kõigepealt rahvuspingete päris põhjus. Kui tahame tagada rahva püsimise ja positiivse taastootmise, peame koguma seadus andlikkuse ja piiratud rahalised vahendid koondama palu bum. Meie valupunktiks on noor eesti perekond. Peame seadma oma eesmärgiks kindlustada talle eeliseid seeneliste, kultuuritegelaste, töö ja sõjaveteranide, ministrite ja veel paljude teiste eest, sest meie poliitilises praktikas ja sotsiaalses hierarhias on noor perekond tõrjutud viimasele kohale. Ning Mikk Mikiveri ajalooline hüüatus Ikese Paavo Haavika naiivselt kiuslik küsimus, kui võim on rahva käes, kelle käes ta siis on? Ja tõdemus, mis aeg-ajalt ikka aktuaalne olnud. Meie valitsusel oleks mõtet teadvustada, et näiteks mõnega neist opositsioonis olemine ei ole üldsegi nõukogude või riigivastane tegevus, valitsuse vastane tegevus võib-olla mõnel juhul väga positiivne. Riiklust kindlustav tegevus oleneb valitsusest. Aga nüüd tänasesse päeva küsisime kirjanik Jan kausilt, kuidas on loomeinimeste ja poliitilise võimu vahekord tema meelest selle aja jooksul muutunud? Olukord on muutunud jah, ikka päris palju ja tegelikult väga mitmes aspektis ega neist kõigist jõuagi nagu rääkida, aga aga ehk on juba mõningane probleem väljendumas selles, et minu meelest praegusel ajal on muutunud väga võtmiseks see selline kunstiinimeste omavaheline solidaarsus. Solidaarsust saab püsida ainult sel juhul, kui erinevate loominguliste praktikute esindajad säilitavad nagu huvi teiste loominguliste praktikate vastu, eks solidaarsust ole ka ilmnenud, võtame kasvõi siis selle kurvaks tegeva vabadusesamba või siis vabadussõja samba kaasuse või küsimuse et siin tegelikult mõnes mõttes ju esmapilgul tundus seda solidaarsust olevat, aga samas ka väga paljud mõjukad kunstnikud ja arhitektid väljendasid oma poolehoidu poole võidusambale. Et tegelikult, mida ma selle solidaarsuse jutuga taga ajanud on see, et kultuuriinimeste sellises poliitilises vaenulikus tegevuses ja selle kritiseerimiseks või selle käsitlemises peaks olema, sest rohkem selliseid ütleme, väikeste erinevuste märkamist, ehk siis kahetsusväärt on vaadata, et erinevate väga oluliste probleemide käsitlemine tihtipeale muutub selliseks lahmimiseks ja selliste ütleme, mustvalgete piltide edastamiseks väga lihtsalt sellisteks diametraalselt lahenduste pakkumiseks, kuigi tegelikult just kunstivaldkonnas peaks siis moodustama selle välja, kus tuleb selliseid lahendusi või mõtteid, mis, mis arvestab ka selliseid väga peeneid, erisusi ja kõiki neid, selliseid vahevarjundeid, mis, mis iga igal küsimusel on, et kuidagi ühelt poolt ohvitš just tõesti vaja. Ning kunstiinimeste avalik diskussioon, kas ist, sotsiaalsetes poliitilistes küsimustes aitaks kaasa ka sellisele, ütleme, vaidluste või mõttevahetuste kvaliteedi kasvule või sellisele kultuurse kasvule, et võib-olla see peamine võimalus, milles ma näen teda loomeliitude esindajate osalemist avalikes debattides Ja vahetame teemat. Kogu liigub kinnisvaraturg, seda arutati täna. Rahvusraamatukogus jätkab Uku Toom. Konverents on traditsiooniline juba 12., aga Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektor Tõnis Rüütel nendib, et nii segast aega selle toimumiseks ei ole olnud. Aga kuhu ikkagi liigub täna kinnisvaraturg? Tõnis Rüütel. Selge on see, et turg on languses ja see pidu kaua kesta ei võinud. Aga sellega jahutaks võib-olla meeli küll, et ei ole mõtet nagu väga suure ehmatusega oodata, et mis siis nüüd toimub, sest noh, vaadake viimase poole Aastaga võib öelda jah, et eriti elukondliku kinnisvara, mis kahtlemata erutab kõige suuremat osa inimestest on nüüd langenud keskeltläbi tsirka 20 protsenti. Samas ei ole selles arendajatele mitte midagi traagilist. Vähemast ei tohiks olla, kes on mõistlikult oma positsioone võtnud, kes on laenukapitali omakapitali suhet kriitiliselt suutnud hinnata ja mis peamine, muidugi õigel ajal turule sisenenud, sest ega siis võtame neid suhtarv, et näiteks viimase kahe poole aasta jooksul on 200 protsenti tõusu. Mis siis juhtub, kui 20 protsenti langust on nii et kui viimasel ajal on see nagu tabu väljend korrektsioone, siis tegelikult, kui sealt tasapisi alla tullakse, siis see on ju tegelikult turukorrektsioon. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts nimetas 2000 kaheksandat aastat konkurentsi ja kannatuste aastaks. Ma arvan küll, jah. Et ühtepidi see konkurentsi pool on võib-olla kasulikum, sel ajal me ikkagi loodame, et tõepoolest tarbija hakkab vaatlema rohkem hindasid ja konkurents toob tagasi kvaliteedi, võib-olla mõistlikumad hinnad, et see väga suur pidu on ju läbi ja kannatust, aasta on mõneti võib-olla liialt veel prohvetlik, et juhul kui majandusele maa-element on, ütleme, keskmisest pessimistlikumad, siis kindlasti võiks avaldada aasta lõpuks rohkemate ettevõtjatega ja ka kindlasti nii-öelda inimeste peale, et saame näha, et tavaliselt sellised ikkagi reaalsed tagajärjed on, on viit rajaga ja see tugineb paljuski ikkagi sellele, et juba võib-olla aasta poolteist tagasi on ju näha, et ikkagi meie nii-öelda sellised kiire majanduskasvu põhimootoriks on olnud laenuraha ja laenuraha on oluliselt vähenenud, nii et tagasilöök peab kuskilt tulema. Nüüd on küsimus, et kuidas me suudame ja mida me peame tegema selleks et selline nii-öelda madalperiood oleks võimalik lühike, et me ei satuks sellisesse nii-öelda fataalsesse langusse. Sõnaühend negatiivne lisaeelarve hakkab üha enam korduma. Mida arvab majandusminister juhul, kui see vajalikuks osutub, mida kokku tõmmata? Kui on vajalik kokku hoida, siis ma arvan küll jah, et, et see, et kust ja mida kokku hoida, see on väga oluline poliitiline küsimus selles mõttes, et kas me tajume, mis on põhjustanud selle, et kasv on läinud alla ja just nimelt investeeringud sellistesse sektoritesse, mis peaks tagama nii-öelda pikaajalist arengut, olgu see haridus, teadus, innovatsioon, infrastruktuur, selles osas ei tasuks nii-öelda säästuotsuseid teha. Jätkame sõnumitega välismaalt, neist teeb ülevaate Margitta, otsmaa. Soome uueks välisministriks saav Alexander Stubb arvas täna, et koostöö president Tarja Haloneni ka ei kujune keeruliseks. Stub rõhutas pressikonverentsil, et välisministrina tuleb talle esindada välispoliitikas valitsuse seisukohti ja uus amet tähendab ka meeskonnatööd. Riigipeaga stuupa on olnud pikemat aega üks tugevamaid NATOga liitumise pooldajaid Soome poliitikute seas. Umbes aasta tagasi nõudis ta Soome kaitsekulutuste märkimisväärset suurendamist ja astumist NATOsse 2012. aastal. President Halonen hoiatas seevastu mullu novembris poliitikuid liigse Nato agarus eest. Stuupa avaldas täna tunnustust ka ametist lahkuvale välisministrile Kanervale, öeldes, et too on hoidnud hästi suhteid USAga ka Euroopa Liidu ja Venemaaga. Ta lubas jätkata Kanerva poliitikat. Ukraina ja Gruusia loodavad homme Bukarestis algaval NATO liidrite tippkohtumisel liituda alliansi liikmelisuse tegevuskavaga. USA president George Bush kinnitas täna neile riikidele oma kindlat toetust ja ka seda, et nende riikide NATOsse pürgimine ja Ühendriikide on paigutada Euroopasse. Osa raketitõrjekilbist ei ole omavahel seotud. Venemaa alaline esindaja NATOs Dmitri Rogozin hoiatas, et Ukrainale ja Gruusiale liikmelisuse tegevuskava andmine tähendab pöördumatut murrangut Venemaa suhetes alliansi liikmesriikidega. Asevälisminister Grigori Rossini sõnul mõjub see negatiivselt Euroopa julgeolekule ja riivab Venemaa strateegilisi huve. Venemaaga on liitunud ka Prantsusmaa. Peaminister François Figiooni sõnul muutub Gruusia ja Ukraina liitumisel NATOga jõudude tasakaal Euroopas. Türgi politsei arreteeris 45 inimest, keda kahtlustatakse sidemetes Al-Qaedaga. Uudisteagentuuri Anatoolia andmeil tabati kahtlustatavat Istanbulis samaaegselt korraldatud haarangut seal ning nad olid väidetavalt kavandanud terroriakte. Türgi politsei on viimastel kuudel läbi viinud reaoperatsioone tabada inimesi, keda kahtlustatakse rühmitusega sidemete pidamises. Jaanuaris hukkus viis inimest, sealhulgas ka üks politseinik, kui politsei ründas Kagu-Türgis väidetavate Al-Qaeda võitlejate maju. Ametlikud tulemused Andres toimunud presidendi, parlamendi ja kohalike valimiste tulemuste kohta on veel avaldamata, kuid president Robert Mugabe tobe valitseva saanu partei prognoosi kohaselt võidab need opositsioonijuht Morgans vangi. Raim võitja selgitamiseks on aga vajalik teine valimisvoor. Viimane prognoos näitab nimelt, et Songi Raigo, kus valimistel 48 Mugabe 43 protsenti ja kolmas kandidaat Simba Makooni kaheksa protsenti häältest. Esimeses voorus võidu saavutamiseks peab kandidaati toetama ka 51 protsenti valinuist. Veel täna hommikul püsinud Mugabe napp edu suurendas kartusi valimistulemuste võimaliku võltsimise kohta. Pealinna saare tänavatel patrullivad seetõttu märulipolitseinikud ja elanikel on soovitatud püsida siseruumides. Ja uuesti Eestist. Rakenduskõrgkoolide rektorite nõukogu korraldas koostöö konverentsi elukestva õppe teemal. Tõnu Karjatse käis kuulamas. Statistikaameti andmetel on Eesti elukestva õppe rakendamisel Euroopas viimaste seas. Samas teadvustab üha, kuna meeste elanike elukestva õppe ehk siis täiend- või ümberkoolituse võimalusi ja oskab ka neid leida. Takistusi, miks inimesed täiendõppe võimalustega ei arvesta, on kolme liiki. Raha soovitud kursustel osalemiseks pole aega pere või töö kõrvalt kursustel käia või on siis kursuses elukohast kaugel. Kuidas seda paremini korraldada. Terje Haidak haridusministeeriumist. Kindlasti on võimalik korraldada selle kaudu, et kasutada ära neid õppeasutusi, mis on olemas maakondades ja mis võib-olla ei ole täiskasvanutele seni olnud nii palju tuntud, et kui näiteks rääkida ka meie kutseõppeasutuste võrgustik, näiteks praegu võib öelda, et kutseõppeasutused on meil olemas kõikides maakondades ja samas on nad järjest rohkem avatud ka täiskasvanutele, et möödunud aastal juba üle 20000 inimese käis kutseasutustes kursus ja kui selliseid tugevaid suuri õppeasutusi teha, nagu inimestele nähtavamaks märkavad, et need on nende lähedal, need ei ole ainult noortele, siis ma arvan, et see võib nagu oluliselt inimesel õppimisvõimaluste motivatsiooni parandada. Üha enam on kasvanud ka huvi niinimetatud pehmete kursuste vastu nägu, suhtlus ja keeleõpe. Neid tuleks aga ühendada rakenduslike ainete õpetamisega, mida pakuvad juba olemasolevad rakenduskõrgkoolid. Mainori kõrgkooli rektori Mati Lukase sõnul saab Mainori pakutavate pidada 11. Eesti punktis. Edaspidi ma loodan, et nendesse õppekeskustes on võimalik mitte ainult mainimise kõrgkooli õppekavadel vaid ka kõikide teiste rakenduskõrgkoolide õppekavade alusel oma teadmisi täiendada. Ja seda siis ka olenemata east ja eelnevast tahtest, absoluutselt olenemata east pida, oleme aasta-aastalt kasvavat just täiskasvanud inimeste huvi hariduse vastu. Haridusministeeriumi kinnitusel saab juba sellest aastast elukestva õppesüsteemis kasutada ka Euroopa sotsiaalfondi raha. See tähendab ka riikliku ministeeriumidevahelise tegevuskava loomist elukestvale õppele. Seni on see toiminud vaid projektipõhiselt. TEA entsüklopeedial on juba 5000 ettetellijat, ainuüksi viimase ööpäeva jooksul käis kas internetis või rahvaraamatupoodides ettetellimuse üle 700 inimese. See kinnitab veel kord eesti rahva sügavat huvi vaimsete väärtuste järele ja ühiskonna suurt vajadust tänapäevase ja emakeelse teadme parema vastu, teatab kirjastus. Kokku ilmub aastatel 2008 kuni 13 22 köidet entsüklopeediat. Rahvusooperis Estonia on lavaküpseks saanud menumuusikal minu veetlev leedi. Peaproovi käis vaatamas Tõnu Karjatse. Friedrich muusika ja alandžaylerneri libreto on olnud aluseks mitmetele menukat lavastustele üle maailma väga palju muusikali kuvandile kaasa aidanud ka 1964. aastal George. Kõik oli käe all valminud filmiversioon, milles Eliisa tuulitlit mängib Audrey Hepburn. Rahvusooperis Estonia-ülehomme etenduvas lavastuses on lavastaja Endrik Kerge lähtunud juba tuttavast mudelist. Vormi muutmise järele polegi vajadust, sest etenduse sõnum on ajatu. Endrik Kerge. Minu jaoks oli üks oluline moment, et elu on ilus. Elu on nagu muinasjutt, meie inimesed tahame ju, et me oleme neid lapsepõlves lugenud alati, meile meeldib vaadata muinasjutulist lugu minu jaoks on kalleedi kui lugu ise tegelikult elus ega eriti ei saa ju toimuda selline asi, et mingisugune harimatu inimene saaks uue kuuga kasvatuse hariduse. Aga see on nii paeluv, sest ta pärineb ju vanast kreeka mütoloogiast. Kui kujur Tigmale joon-le imekaunid alad ja ja armus sellesse oma loomingusse, Kuib täna võttis selle oma näitemängu aluseks, mille põhjal siis nüüd juba üle poole sajandi tagasi jõudis lavale muusikal, mille nimi on minu veetlev leedi, mis on muutunud klassikaks ja tänu sellele, et ta klassikat pakub meile tänasele saatele alati sama palju uut või oli äärse ekspressile ükskõik milline klass. Estonia lavastuses astuvad vaataja ette noored näitlejad nii Estonia teatrist kui ka mujalt. Nii mängivad Eliisa Tuulit lite hele Kõre ja Janne Ševtšenko professarendi Sitereni, Soomaa ja Raivo E. Tamm veel kord lavastaja, Indias. Ma mäletan ju 26 aastat tagasi, kui lavastasin siinsamas teatris sellel samal laval Savoy malli, siis ma tõin kaasa endaga lavakursusekaaslased iri krüptovi Urmas Kibuspuu ja mäletan nende esimesi samme ja isegi ka Esmatusi kohtumisel orkestriga tantsu rühmaga suure kooriga. Nad said kõigega hakkama, uued kogemused, mis andsid meile paljudeks aastateks väga suure lavalise kindlusega teist laadi teatritegemisel ja ma usun, et sellest on kasu neile, kes on siia lavale tulnud noored, et neile on sellest ka kasu oma tulevastes tegemistes. Eeloleval ööl on Eestis vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm, puhub kagutuul neli kuni üheksa meetrit sekundis ja õhutemperatuur on miinus kolm kuni pluss kolm kraadi. Homme päeval pilvisus tiheneb, kohati võib vähest vihma sadada. Puhub idakaare tuul neli kuni 10 meetrit sekundis ja sooja tuleb homme kuus kuni 12, rannikul kohati neli kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.