Tere, mina olen Jan Kaus. Tänases saates põletab Kivisildnik ei millegi muuga kui Eesti vabariigi põhiseadusega. Kultuurikaja päevikut peab laulja ja näitleja Kärt Tomingas. Neljateistkümnes märts on küll selja, kuid siiski mitte silmapiiri taga. Emakeel on alati vähemalt silmapiiril. Seetõttu ehk on sobiv hetk teha väike peatus keele alguses selles kohas, kus keel hakkab endale tõsisemat kuju võtma kirjandusvõrseid ajama. Aabits on asi, millest algab inimese tõsisem korrastav suhe keelega. Aabits on ka sümbol. Inimese esimene õpik. Ometi õpitakse sageli keelt kõige paremini just keelega mängimises. Keelega mängides avanevad keele võimalused. Keele kurvid, käänakud, saladused, pid, käigud, tõusud ja mõõnad. Mängides õppimisest teeme kohe jutukunstnik Kirke Kangro ja luuletaja Jürgen Rooste Kant kellelt ilmus hiljuti kahasse aabitsa ja luulekogu vahel mängiv raamat. Tähesadu. Tere, Kirke Kangro, Jürgen Roostelt ahoi. Tere. Te olete kahasse saanud valmis lasteraamatu tähesadu, mis kaldub olema tavapärasest nõngulisema aabits. Jürgen on kirjutanud tähestiku järjekorras lühiluulet, see ja Kirke on lisanud nende kõrvale oma illustratsioonid. Rääkige hakatuseks, kuidas te sellise teoseni või vormini üle teha jõudsite. Mina jõudsin Jürgeni kaudu, sest et Jürgen ühel hetkel haaras tänaval käest kinni ja ütles, et kas sa ei ole nõus tegema, oskad selliseid tüdrukute pilte ju ka teha, ometi, et mul on pakkuda võimalust teha terve tähestiku jagu pilte tüdrukutele Sellega oli jah, nii et mul on päris mitu aastat tegelikult juba varsti peaaegu kümnendanud mõttes teha mingi aabitsa sarnane luuleraamatust lastele ja siis mitu kirjastust on sellega küsinud ja üks kirjastus pakkus vadja teise nuka alt just nimelt mõeldes tüdrukutele, aga see ei ole muide see kirjastus, kelle juures raamat ilmus ja tegelikult, et ei ole see ka enam nagu päris sama raamat, et see siin ei ole ka ainult niisugune tüdrukute raamat üldse, kuigi siin on mõned sellised pehmemad ja, ja sõbralikumaid nunnu mad teemat sisse jäänud. Aga jumala eest Eestis on vaja natuke pehmemaid, sõbralikumaid, nunnu maid poisse ometigi ka vahelduse mõttes, lugu on muutunud ja teine asi, kui ma pidin hakkama mõtlema selle peale, et nüüd on siis võimalus käest järsku kirjutangi võib olla sellise tähtede pääle mõeldud aabitsa sihukse kosmilise värgi ja siis ma ei osanud kedagi teist ette kujutada, keda ma oleks tahtnud pilte joonistama, kuigi just Kirket, ma ei tea, miks hiljem mõtlesin täitsa Asko Künnap oleks kindlasti teinud ka mingi täiesti hullude teistmoodi asjad, aga aga ma tahtsin kilkeid, et neid pilte joonistama ja olen selle üle väga õnnelik. See oli selle raamatu juures kõige paremini õigem valik, et Kirke need pildid siia tegi. Ja mind omakorda see ilmus, tüdrukute jutt nii väga ei hirmutanud. Kuule, autoriks oli Jürgen liigonna uinult elementides ka liiga palju ei ole, kuigi. Omajagu. Vaja väga karta, et ma astun mingisuguse liiga üheülbaline ja liiga halvas mõttes roosa asja sisse, selle raamatu nimi on tähesadu, aga muidugi ta on aabitsavormis ja ma arvan, et selline ABC luuletuste kirjutamine ja piltide joonistamine on väga paeluv formaat paljudele autoritele, et ta on nagu hästi kindel, justkui selline õpetlik aabitsavorm, aga ta oma kindlas määratledes Aecus nagu pakub hästi palju mängumaale, et see struktuur on ise nii paigas, tähestik on midagi nii puhastatud kindlalt, et sinna siukseid tõstlike asja juurde teha oli, oli väga lahe. Ja, ja selles mõttes muidugi see annab teatavat tagasilöögi kaseaabitsa vormet näiteks mina poes tahtsin lihtsalt vaadata, kus see raamat siis on ja hakkasin seal lasteraamatute riiulite soramäe ei olevat, kus on eesti autoreid, lasteraamatut igasugu luulekogude jutule, raamatut läbisegi, aga ei ole. Vaatan igaks juhuks luulekogude juurde, järsku noh, Ma ei tea, kas julgen rooste või pannakse kuskilt, ei ole seal ka, lõpuks leidsin õpperaamatute all, siis mul tekkis hetkeks hirm, et keegi ei vaata sinna õpperaamatute alla mitte kunagi silla viljakuse viimase häda sunnil. Aga kas teile põhimõtteliselt meeldib, kui seda raamatut käsitletakse õpperaamatuna miteedi? Minu arust on see ikkagi liiga lustini. Mis on ikka päris raamat, tead kas lapsele võiks selle raamatu kaudu tähti õppida, vaata, siin on see asi luuletused üks on nii-öelda väikeste tähtedega, vaid see on tegelikult ema, isa ja lapse koos lugemise raamat, kus on väiksem laps siis seda tulebki väiksema lapsega koos lugeda, et see on sellise ühistegemise raamat ka. Ja mul on tunne, et siin ikka kirjanduse pildi osa toimib kuidagi teistmoodi, et ta ei ole nii taktiline istunud emakeeles toodik veidi taktika istunud kõrval ja ei öelnud, et kuulge, et need, see sõna näiteks liiga keeruline, seda ei tohi panna, et väiksed lapsed ei saa aru. Vastupidi, meil on siin mõnedki keerulised sõnad, siis me kirjutasime lõbusad seletused neile sõnadele, ta on ikkagi heas mõttes ebapedagoogiline raamat, et ma loodan. Mida tähendab heas mõttes ebapedagoogiline selles mõttes, et nagu Astrid Lindgren ei tule sulle näpuga nina alla vehkides moraali lugema, ei katsusega liiga aabitsale, liiga tähe õpetamise küljes kinni olla. Selles mõttes, et ta loodetavasti ei pea last selliseks rumalaks, kes ei saa ühestki sõnast aru või kes kes ei saa aru mingisugustest sõnamängudest. Tegelikult loomulikult ta võib-olla isegi saab sellest omamoodi aru, sest et ka kõige lihtsam mingi laste laulutekst, mis läheb, tuleb lapsepõlvest meelde, ma mäletan, et see teele teele Kurekesed, mina kujutasin ette, et seal oli hoopis teistsugune tekst, kui ma hiljem aru sain, mis või seal on, seda ei arva täpselt ära, kuidas lapsed ja läheb ja ja ma arvan, et me kumbki ei pidurdanud ennast kuidagi, et äkki ei saada aru, et me arvasime, et kui, kui koos lugeda, siis saavad lapsed kõigest aru ja, ja see asi, mis on täiskasvanule tahe või huvitav, võiks ikkagi olla ka lapsele kuskilt pidi. Huvitav, vähemalt see koosolemine on siis huvitavam oma oma ema või isa või. Mind alati alati hirmutab, kui keegi ütleb, et näed, et, aga, aga see on liiga keeruline, et sellest ei saa ju lapsur. Järgmine samm on see, et see on liiga keeruline, sellest ei saa ju suur inimene aru, et ärme tee asju keeruliseks, ärme paneme kirjandust raamatukogudesse või ärme ärme räägi poliitika asjadest keeruliste sõnadega, et inimesed ei saa ju aru, ütleme lihtsalt, et vähem raha, rohkem raha, ma ei ütle digispeks keeruliselt ja, ja kujundites ja segased tekkima, aga peab julgema mõelda nagu kastist väljapoole. Mul on kodus muide koltraja Urmas Nemvaltsi poiste aabits, mille ülesehitus on tähesajuga üsna sarnane on tähestiku tähed ja nende kõrval salmid ja pildid. Näiteks A-tähe all alustab contra ahvidest, Jürgen alustab apelsini test contra apelsin ei maini Jürgen, aga ahvipärdikuid küll samas ei lähe. Juures on nii Urmas Nemvalts kui ka sina Kirke joonistanud elevandi. Tuleb muidugi tunnistada, kaunis erinevad elevandid tulid. Aga kui palju te hoidsite raamatu tegemisel silma peal teistele samalaadsetele raamatutele, neid on ju mõned ilmunud. Seda poiste aabitsat mõnin sirvinud küll samuti ka näiteks leelo tungla ja Navitrolla tehtud beebits, mis on siis nagu beebide aabits samuti tähtede järgi ja minu meelest. Niiviisi loomabeebid, loomabeebid seal loomalaste kaudu su maailm rajatud ja siis on veel onu Volgi värsiaabits, Volkonski, Piret Raua piltidega, see on meil kodus üks armastatum eeskujuga. Et noh, neid on on mitmeid ja ka mujal tehtud on lahedaid kriminaalseid, aabitsaid ja igasuguseid, aga konkreetselt seda joonistada siis ma küll ei vaadanud ja samuti praegu tuleb üllatusena, et seal oli element, aga e-elevant on vist väga ilmne asi. Ma arvan, et teiega, Volgi värsiaabitsa sai seal elevante võib-olla, et looma beebitses ka ja ma mäletan, et need lapsepõlves need täheõppimise klotsid väikeseid, mis oli, ma ei mäleta tähti, oleks õppinud tähe, et mul olid siis juba selged nende klotsidega sai nagu muid asju teha, aga selle e-tähe peal sihuke elevant, kes nägi välja nagu mingi tumba või taburet. Arhailised aabitsa visuaalid, et need tulid vist ette küll pilte joonistades, natukene tahtsingi segada lõbusat ja Jürgeni natukene Karus ja Mowrgavatoonimis ka lasteluuletustes läbi tuleb sellise ehtsa aabitsapildiga, et minu meelest see, see oli omamoodi värske kooslus klotsi peal olnud. Visuaalid, mis tulevadki esimesena ette siis kuna sinul luuletused olid sellised seppasid nagu kiirete haakidega siia-sinna, et siis oleks mingisugune paigas olev pilt sealjuures, aga noh, samas ma ikka ise ka tahtsin oma Fannisin hävine päris kanooniliste aabitsat ikka joonistada. Aga väga kandiline, sul ei õnnestu olla, jah? Kirke, sina oled tõesti teenekas lasteraamatute kunstnik, sinu piltide selline soe ja kodune koloriit ja atmosfäär on selgelt ära tuntav, et mil määral erines näiteks Jürgeni tekstide illustreerimine mõnele muule lasteraamatule näiteks leelo tungla raamatutele piltide tegemisest palju või mil moel mõjutas sind Jürgeni stiil või viis asju, öelda sa pisut seda juba rääkisid, aga kas oli veel midagi? Ikka on huvitav iga uus autor, et selles mõttes illustreerimine huvitav töö, ta natuke tõlkimise sarnane, et sa teedki oma loomingut, aga, aga sa kuigivõrd arvestad kellegi teise maha pandud märgiga ka Jörgeniga tore koostööd teha, ta armastab mõnusas õhkkonnas sulle lugeda, mida kõik kirjanikud ei tee. Siuke järgas on need väga, väga lahe olil. Jürgen kõiki tähesajutekstid on toredalt sõna või isegi tähemängulised ja riivis. Kuidas sulle siis sellisele voogava vabavärsi Volkaanile viimis kirjutamine üldse sobib? Ma ei tea, sõber Wimberg ütleb alati minu riimi kõige koledamat hirmsam asi, ma ei peaks üldse nii tegema ja see on talumatu. Aga kes ma olen alati kirjutanud ka rütmis ja riivis värssi peale, kui ma kirjutama hakkasin. Nii et see ei ole mulle võõras, pigem jah, et võib-olla need raamatud, mida teatakse või mida märgatud, et need on nagu teistsugused, ütleme ausalt, võib-olla on siin ka natuke seda tõsisematest valusetel teemadel rääkides pihtimuslikul laadil on omane võtta ka vabavärsikuju. Et kui ma räägin ikkagi suurte inimeste elust, muredest, asjadest, sellest kulgemisest, seal linnaruumis, üksindusest, siis selle tänapäeval rütmi ja riimi pane ütleme ausalt, mõjub natuke totralt, aga laste maailm on palju parem, see on nagu ikkagi mängulisem lustlikumine, seal ei mõjusa võltsilt, seal on see keelemänge, keele, keele enda luist on nagu päris, kui ma seda raamatut ning kirjutama hakkasin lõpuks siis esimesi asju, mis ma tegin, istusime lastega rongis, sõitsime lohusalu poole heale sõbrale Karl Martinile ja tema pojale külla. Meie poisid käivad koos samas lasteaiarühmas ja istusime rongis ja sõime Balti jaamast ostetud pirukaid ja jõime mulliga. Ja siis ma otsin tähthaaval ette, küsisin laste käest nii, mis selle tähega nagu seostuvad, mis on niuksed, laste asjad, mis, mis sul tuleb pähe, kui ma ütlen A tähe, ütle mulle sõnu nii, või siis lapsed terve tähestikuga esimene läbi. Ja siis pärast seda ma hakkasin neid nagu kokku seadma ja näiteks S tähe luuletus on siin keskeltläbi lastele S tähega seostuvad sõnade loetelu, see kukkus niiviisi paiku, et see läks juba ise kuidagi rütmi ja kõlas nii kelmikalt mõttes mis ma nüüd hakanud ära rikkuma, et ma hakkan üles kirjutatud luuletust, mis on kogevate sündinud, hakanud ära muutvat, katsun mingiks luuletuseks kirjutada. Mingis mõttes on ju ka luuletaja ülesanne sama nagu fotograafil et nii-öelda lavastada või sa võid ka lavastada imelise foto, see võib õnnestuda väga hästi. Sa võid lavastada suurepärase foto või isegi töödelda suurepärase foto ja nii edasi, aga see on ikkagi uskumatu, kui sa leiad tänavalt vedelemas mingi foto. Kui sa leiad keelest vedelemas mingi luuletuse, näiteks väga palju. Kalju Kruusa luuletused toimivad niiviisi, et Kalju Kruusa just nagu leiab selle asja keelest endast nagu selline päevapiltnik või hoopiski sõjafotograaf, kes lihtsalt satub nende asjade otsa, kes ei pea midagi tegema ja lavastama. Siia tekkis ka mõni niisugune tekst ja mõned siis nende sõnade ja mõtete päält hakkasite kõlksuma tulemusel. Kirke, sina oled tähelepanu väärne kunstnik selle poolest, et sa suudad võluda ilusaid vorme välja mitte värvidest, vaid ka liivast ja mullast ja tulest ja jääst ja teab veel millest. Ometi on su skulptuurid sageli üsna tumedad ja seda mitte ainult või eelkõige sõna otseses mõttes. Need tekitavad ärevust või sisendavad ebakindlust. Nii et kas oleks tõepärane, et lasteraamatute illustreerimine tähendab sulle sellist kujutlus valda, kuhu su skulptuuride ähvardavad, kultuuride ei pääse? Ma olen sõnatu, selle jutu peale ei oskagi enam midagi öelda. Ma arvan, et see on täiesti asjakohatu preteerimine. Noh minu jaoks lasteraamatuillustratsioon on täiesti teine maailm küll kui minu kui kunstniku tegevus täiesti eri eriprogramm minu arvutis, et nad ei kuidagi ei riiva. 11 Ma arvan, et see, mis sa ütlesid, et lasteraamatuillustratsioon on, on midagi sellist, mis kuulub taas ja maailmas või, või mis ei ole nagu päris, et, et ma arvan, et see on nagu või selle kunstilille võlu. Näiteks ma mäletan, et lapsepõlves olid lasteraamatute illustratsioonid nagu palju ärksamad, kui, kui see kunst, mida sai kuskil galeriides näidata, sellepärast et lasteraamatule, mis ei peagi päris olema, on, on sihuke vabam lend ja fantaasia rohkem lubatud. Selline teraapiline tööots minu jaoks, kui ma päris ausalt ütlen, et tahan manustada laen, teha vanusel lugeda tekste ja nendega kuidagi kaasa minna. Alates on ta ka lihtne minu jaoks, kuna ma ei pea siin väljendama ainult oma ideid ja kontseptsioone, mille eest ma vastutan. Ta ongi selline mäng, et kuidas kaasa lähed ja ja võib-olla midagi teistmoodi paned hoopiski mõtestavad oma pildiga. On selline soov, et äkki sina loed tähesajust mõne oma lemmikluuletuse võid seda ka nagu kommenteerida, et miks just see Oi, mul oli seal mitu lemmikluuletust ja ma loen ette oma lemmikluuletuse siit raamatust, mis seal oma tähe luuletusi seal üldse sellepärast et esimesena tuleb ette, aga, aga minu meelest saade luuletus oli Jürgenile eriti kuidagi selline siiras välja tulnud. Apelsini armastan Joananasse ahvipärdikuid, angoora, kassi, aga kõige rohkem armastust. Ausalt, ootan agaralt algatust. Jürgen, kas sina võiksid kirjeldada Sid raamatust mõnda oma lemmikpilt? Ei, ma räägin tegelikult kahest pildist, mis on kõrvuti need ja need on natuke teistmoodi, seepärast teda mõlemad tumedamad tumedama meeleolu ja tooniga, üks on niisugune nimelt meil on kodus tuhkur ja siis enam-vähem lapse tellimusele nõudmisel sai tuhkur tõhk tähe luuletusse tähtsaks tegelaseks ja siis on niisuguste kahtlaste nägudega, tähti on taevas ja see on kindlasti minu minu kümneaastase tütre lemmikpilt siin, aga minule endale on alati meeldinud kõige koledamad pildid. Ja kindlasti kõige hirmsam koledam pilt selles raamatus on u-tähepilt, kus on niisugune kuul, kes on kuu peal käe suur ja siis on selle ufoveli Une-Mati ja ma mäletan lapsepõlvest kõige eredamad hirmsamad kogemus on ikka sihukestest, sest nagu põhjaga on, Suur Tõll, eks ole, kuna mu vanaema oli ka, noh kunstnik, siis ma ikka sundisin teda, asjad, need suured eluraamatust, neid tegelasi nagu maha joonistama ja siis me lõikasime välja ja siis ma sain nende paberielukatega mängida ja, ja vaata, siin on kuul on ikka nii hirmus, et ma arvan, et sellest raamatust mõni laps võib-olla seda lehekülge ei julge kohe esimese laksuga vaadatagi. Kusjuures siit ma teeksin nagu pakkumise sulle, mis sa arvad, kui selle aasta kuskil teises võtaks ette teksti? Tahame koos kollide ja koletiste raamat sihukeste kasukeste, lõbusate laste värssidega hakkab valmis saama, kus on just igasugused peletisi, koletised, ületised, prussakad ja pätid. Peategelasteks on väga mõnus joonistele loominguline ettepanek otse-eetris. Mis sa arvad aastal kuskil aasta teises pooles, enne juba? Koletised tulevad iseenesest muidugi ka neid on lihtne teha, maga, mõistus sünnitab meil aeg nii. Suur tänu, Jürgen Rooste, Kirke Kangro. Aitüma sulle. Kivisildnik on juba mõnda aega olnud kultuurikaja meeskonna? Ei nii, nii ei saa hästi öelda, meil töötab siin naisi ka. Kivisildnik on juba mõnda aega olnud kultuurikaja tiimi. Ei ei, no mis tiimi emakeelepäev oli just ikkagi meeskonna või noh jah, meeskonna lakmuspaber, Kivisildnik lakmuspaber, selline pehme ja Nummi tänase akvaariumikesksed mõisted on põhiseadus ja meeskonda. Akvaarium 55. Nüüd on kõik läbi, head vikerraadio kuulajad. Tänases akvaariumis on minu kodanikukohus asetada puhtasse vette läbipaistva klaasi taha. Säherdune jõledus, millist pole enne nähtud. Väikepartei pedofiilia pole selle kõrval midagi. Mõjuvõimu ja kodakondsuse kaubastamine on selle kõrval lapsemäng. Ma söandan koguni väita, et sadistlik sarimõrv on jutuks tuleva kõrval lihtsalt üks piinlik ja kõrvaline, tühiasi. Vihjeks olgu kohe öeldud, et tegu ei ole järjekordse marginaalse riigireeturi või jõustruktuuri korruptandiga. Nende tähtsusetud tegemised on kui sääse Piril mu kõrvus. Täna räägime põhiseaduslikust kriisist, täpsemalt üllatavast asjaolust, et põhiseaduslik kriis on saanud uskumatul kombel ja seninägematu mahus meediakajastust ja isegi on astutud esimene institutsionaalne samm põhiseadusliku kriisi leevendamiseks. Mõned faktid, mis hoolikal lehelugejal polegi ehk kahe silma vahele jäänud kuid osatamine on tarkuse ema. Esmaspäeval teatas õiguskantsler Teder, et Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamisleping on vastuolus Eesti põhiseadusega. Sellele järgnes uudis, et riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste sai insuldi. Ning seejärel tegi rahaminister Jürgen Ligi avalduse, mille kohaselt Eesti suutis taas negatiivselt üllatada. Osundan. See on väga riskantne, kui üksikud riigid hakkavad ühisüritusest kõrvale jääma või kui selline risk kuskil on. Tsitaadi lõpp. See ja see on selle ettevõtmise ihu ja hing ihu ja hing, väga ilus, mõtlesin mina seejärel, aga ta on selle tiimi juht. Tiimi ei sobi mängu, kus on just olnud puhas maavillane ihu ja hing just nagu mu mõtetele vastuseks, jätkas saatejuht. Õigem oleks öelda meeskonna, aga seal on ka naisi, nii, tiim võtab need paremini kokku. Kuulsime vikerraadio Keelesäutsu esimest saadetseksistlikest sõnadest mis sai saatejuhi kinnitusel nii jõulist tagasisidet. Etseksistlike sõnade teema tuli hiljem veelkord käsile võtta. Meil näib olevat leegion isikuid, keda häirib sõna meeskond, sest see on vastuvõetamatult seksistlik. Samas ei häiri antiseksualistlike fundamentalistide brutaalne seks meelelahutuses reklaamis või loomemajanduses ega trussikute väel lavale lastud estraadiartist presidendi vastuvõtul kelle meelelahutuslik esinemine on kantud alakeha kramplikult jõnksutamisest. Sõjakate antiseksualistide näide ei ole juhuslik. See näitab kujukalt meie ühiskonna võimet probleemidest aru saada. On ilmselge, et Lissaboni leping on karjuvas vastuolus põhiseadusega. Euroraha võtsime kasutusele ilmselges vastuolus põhiseadusega. Me sõdime hulgas kõrbesõdades ja teeme meedias massiivset sõjapropagandat. Mainitud tegevustel ei ole põhiseadusega kõige vähematki pistmist. Me kärbime Kultuuriministeeriumi kõigist ministeeriumitest kõige enam. Ometi peaks just see asutus olema põhiseaduse preambuli valgel riigi prioriteet number üks, juba pikki aastaid kestab metoodiline põhiseaduslik sita keeramine, aga see ei sega kedagi. Keegi ei saa insulti keegi kõrgetest funktsionäärideste leia vastuolu võõrriikide väliskapitali huvide teenimise ja põhiseaduse vahel. Siiani on kõik olnud korras. Ei mingeid infarkti, mingeid atakke. Ei mingeid ebameeldivaid üllatusi meie liitlastele, vastuvaidlemist mitte sallivatele, isandatele, pühadest, pühamatele, välisinvestoritele ja muudele lubarditele. Ja nüüd järsku leiab volitatud isik, et üks tühine laenupakett on kuradist. Nüüd tuleb hakata kohut käima ja lärmi lööma. Millest selline tundlikkus, kui maja põlema pandi, loopisid kõik rõõmuhõisete saatel bensiini kerisele, nüüd kus ei juhtunud midagi erilist, lihtsalt maja põlemise loomulikus käigus jõudis kahju, tuli tualettruumi ja peldikupaberirull läks kärssama. Nüüd järsku tõusis kisa taevani. Tuletan raadiokuulajale meelde, et üksi Martin Helme on teinud erinevatele kohtuinstantsidele põhiseaduse rikkumise asjus terve virna avaldusi. Valusaid kodanikke on teisigi, kuid instantsid on siiani leidnud, et kõik on korras ja arutada pole midagi. Las katus põleb, las majapidamine leegitsev, see on normaalne. Aga vot peldikupaberirull selle kaitseks viskuma barrikaadidele nagu hundid. Sõnadest meeskond ja tiim peab vist taas rääkima. Arvan, et sõnatiim on meil ikka natuke gringo staatuses, see tähendab võõras sõna ja igasse teksti ei passi. Tahaks ikka meeskonda tagasi. Siin võib jääda kõrvale. Paar sõna veel meeskonna kaitseks, uskuda liitsõnades ei ole meessugu, näitab osis vaid isiku tähistaja. Mina kui naine võin ka meeskonda kuuluda, ainult spordi puhul mitte. Seal on tõesti mees- ja naiskonnad, sekka mõned võistkonnad. Totter, ja piinlik on tegeleda sugu sõnadega, aga arukad inimesed tegelevad, sest kuskilt kargab välja grupp hüsteerikuid, hakkab suu vahus sugu sõnade vastu võitlema. Ei ole muid probleeme nende inimeste elus kui sõnameeskond. Ja ka lugupeetud õiguskantslerit ei segaabipaketi lepingu juures see, et suvaline erafirma võib esitada riikidele oma suva järgi arveid ning riigid peavad need vastuvaidlematult ja ahvikiirusel kinni plekkima. Kusjuures erafirma raamatupidamine on salajane ning erafirma on immuunne nii kohtu kui kõigi teiste riiklike ja demokraatlike kontrolli aparaatide vastu. See kõik meid ei sega. Vastu hakkas mingi tühine häälteenamuse detail. Ühesõnaga, las maja põleb edasi, aga peaasi, et nummile pehmele nii kangesti südame külge kasvanud roosale peldikupaberirullile suitsuhais külge ei jääks. Piinlik, rõlge häbiväärne ja mõistusevastane olukord, kriminaalne ja idiootlik muidugi ka ei oskagi, kallis eesti rahvas Madeile selliste asjade peale muud soovida kui võimalikult kiiret ja kadudeta väljasuremist. Rahvas, kelle helgemad pead ene aastakümneid põhiseaduslikku kriisi, otse vastupidi, ühiskonna eliit, sealhulgas vaimueliit ja tõlmukne meedia naudivad täiel rinnal põhiseaduslikku parve põhjalaskmise kruiisi. Selline rahvas on endale nuhtluseks ja teistele ohuks. Kes ei täida seadust, on pätt tüüpide kohta, kes metoodiliselt grupiviisiliselt organiseeritud korras eriti küüniliselt rikuvad põhiseadust. Nende jaoks ei ole veel sõna välja mõeldud. Aga võiks mõelda. Mõnikord on mõne inimesega tunne, et ta ei viibi inimeste seas, vaid kohal. Kuna ta on oma eluski kohal. Vahel on lihtsalt selline tunne mõne inimesega näiteks Kärt domingaga. Kaheksas märts Neljapäev kohvikoortega piima polnud ning seetõttu läksin rutuga läbi Café ennist ja ostsin suurega Buzzino akadeemias üliõpilastega. Tegeleme Jaan Tätte palju õnne argipäevaks analüüsiga. Täna nad olid üksikult teiste ees ja rääkisid läbi rolli oma hetkeseisust ja mõtetest. Siis said teised tegelaskujule küsimusi esitada. Toimis hästi. Üliõpilased olid avatud ja ausad, keegi ei püüdnud pulli teha. Oli lahe. Enne harjutust lavakas sain teada, et honorar ühe töö eest oli laekunud ning see rõõmustas erakordselt väga. Võib öelda isegi, et tegi päeva Jumekamaks. Nii hea on tunda, et su töö on tasustatud. Hea on tajuda seda materiaalset kindlustunnet, olgugi, et hetkeks pärast harjutust lavakas, mis ei läinud õieti käimadena, sest mingi imelik hajali ja kärsitu olek domineeris. Jooksin üle kahe aasta juukseid lõikama. Mulle meeldis, kuidas juuksur liigutas käsi hoides käärikammi ja mulle meeldis, et ta ei tundnud kohustust olla seltskondlik. Pakkus naudinguta vaikne professionaalsus. Jõudsin hilinenult näituse avamisele ning pärast F-hoones rääkisin üle paljude aastate Kauksi Üllega elust maal, koolide sulgemisest, lastest ja kevadest. Nautisin ta emalike ja ilusaid pehmeid näojooni. Rahu, temas segasin ohtralt veini veega ja see oli hea. Elu meeldib mulle. Üheksas märts. Reede hommikul jälle piima polnud, sain late rüütelkonna hoonest enne oma kunstiüliõpilastega kokkusaamist töötame Schönbergi kuubia rooga. Esmakordselt saan kokku tulevaste lavastus kunstnikega. Ega ma tea, kuidas peaks olema. Aga kas ongi olemas üht ja kindlat moodust? Enese juurde jõudmiseks? Töötame keldrisaalis, see, mis ekaga ja tema ümber toimub, mõjub nagu mingi näidishukkamine. Olite pahad, tegite valesti, ei osanud rahadega hakkama saada, hävitada, ära visata, riik nagu tapaks oma last. Kui minu laps midagi valesti teeb, siis püüan asja selgitada, hoolt kanda, et ta teinekord nii ei teeks. Vastutan ikkagi mina. Tema ema ei tule mõttessegi teda pahanduse pärast ära visata, lastekodusse anda. Kuidagi õudne retoorika, õõvastavad võrdlused, õgartlik, süüdimatus, harjutus lavakas oli sisuline, ehkki pisut hüplik. Üliõpilased on vahvad sünnipäevapidu mõisahoones palju värve, kaheksakümnendad, raugematu energiaga peoperemees kaunis sünnipäevalaps ning minu poolt täiesti vastutustundetu lobisemine tühistel teemadel tundide viisi. Ja ausalt öeldes nautisin seda väga kodus kell neli hommikul, värske tunne ikka õnnelik. 10. märts, laupäev puhkepäev vedelemise vahtimise ja hea koduse toidupäev perega olemise päev. No võtsin end siiski kokku, käisin poes, et perel järgmisel nädalal süüa oleks, aga ka sellisel päeval imbub kusagilt läbi rahutus. Jah, rahutus läbi ühe ja teise nähtuse, tundub, et nii mõnigi kõige erinevamates mõttes valituks osutunud unustab nagu ära, mille jaoks ta on ja tõstab oma näo ette tabeli numbritega. Liiga suur osa tegelasi elab mu meelest selleks, et numbrid korras oleksid. Tegelikult peaks ju numbrid olema vahendiks, sisu edendada, mõtet otsida ja leida. Naljakas tabelid näo ees varjavad erinevad tegelased vaimuäravoolu enestest ehk ise seda adumatagi. Mulle meeldib endalt väga tihti küsida, mille jaoks, mille jaoks miskit teen. Ja siis kuulatada vastust. Üldiselt kui küsida oskad, siis oskad vist vastata ka jah. No mille jaoks siis koer käbimees magab oma sulnis valges suuruses ta pole neid paar päeva söönud ja on rahutu. Usun, et kevad on temasse sisse murdnud ja otsib nüüd väljapääsu. Huvitav, 11. märts, pühapäev, ilus päikeseline pühapäev. Ärkasin hilja keskpäeva paiku. Sain teada, et tulevad külalised kiiresti tegin mis suutsin, kraami siin siin-seal küll olevat riiete kuhjad silme alt ära. Tõmbasin põranda kohal ringi, hõljuvad käbimehe valget karvatuust, hakkad tolmuimeja sisse. Panin vahuveini külma, seadsin juustud vaagnale, pesin viinamarjad, lõikasin meloni lahti. Täitsa sujuvalt ja kiirelt kulges kõik külalised nagu kingitus. Kaks Gruusiast, kolm siinset. Rääkisime vene keeles. See keel on mittekasutamisega muutunud kohmakaks, aga iga minutiga tuli midagi tagasi. Tore oli rääkida Tbilisis olin neli aastat tagasi enne venelaste rünnakut, nüüd olevat vanalinn enam-vähem korda tehtud ja inimesed õnnelikumad. Sõbrad küsisid, et miks Eestist Gruusiasse peaaegu üldse kultuurivahetust ei toimu. Gruusiast meile tuleb küll tihti lauljaid, tantsijaid. Ütlesin, et võiksin bändiga kohe tulla. Imelik, miks see kultuurisuhtlus meie maade vahel nii ühesuunaline on? Ilmselt on gruusia lased lihtsalt aktiivsemad. Meie lavastuse maja kohta oli tantsumees oma blogis korraliku arvustuse kirjutanud ning see tegi tõesti head meelt. Temagi meelest oli kahe näidendi kokkupanemine julge samm, aga õigustas end ja ka näitlejate ja lavastaja kohta jätkus tal konstruktiivse analüüsi kõrval tunnustussõnu. Jah, kui see on vajalik ja innustav just märkamine, kaasaelamine, loodetavasti mängime maja peagi Tallinnas. Homme uus nädal, ootan juba täna veeretasin täringuid ning nad ütlesid, et nojah, las siis ütlesid. Soovin, et inimesed austaksid 11, hooliksid, kuuleksid oleksid oma eludes kohal. 12. märts. Esmaspäev hommikul laulu üliõpilastega ning seejärel inglastega lavakas. Raske päev, raske olek peale harjutus Toompeal meenus, et ees seisab teatriõhtu. Nimelt otsustasime kolmekesi oma maja trupiga Karini ja Janek iga minna vaatama teatromisse fosse üht-teist näitemängu. Üks suvepäev Lembit Petersoni lavastuses. Meie mängime ju samuti fosset. Huvitav oli vaadata, fosse on täiesti äratuntav, tema tekst iseenesest loob mingi kummalise, pisut nagu teispoolse maiguga atmosfääri. Suvepäeva tekst oli jälgitavam ja liikuvam, aga näitlejatele on mängida fosset. Igatahes väljakutse palju oli sarnaste korduvat, kuigi lood nii erinevad. Aga ehk jutustab ka fosse üht ja sama lugu, seda pisut varieerides jutustab üksindusest. Me ju olemegi üksi oodata tuge või õnne kusagilt väljastpoolt. Oled siin ilmas üksi aga see on ka vägev ja ilus ja ei tähenda kuidagi halba. Kui austatakse üksteise olemust, suveräänsust, siis see on ju ilus siis oleksimegi nagu üksinda koos üksinda, teine teises koos üksteisega üheskoos üksinda. Jõud ja vägi kasvab seestpoolt. Ja kui selle kasvamise ära tunned ja seda kuulad, siis ei pea kunagi teisele maale minema, et seal ehk on kergem või põgenema muude vahendite kaudu. Sest siis pole põgenemist enam vaja. Sest siis oled kogu aeg kohale jõudmas läbi enese läbi oma isikliku jõu. 13. märts, teisipäev, hommik Ilus, mingi närv sees võib-olla sellepärast, et eile õhtul avastasin oma suureks üllatuseks, et inglaste esietenduseni on ainult veidi üle nädala, kust ma küll võtsin, et lausa mitu nädalat veel? Sellepärast siis üliõpilased ongi viimastes harjutustes tähendusrikka näoga küsinud, et kas nad peaksid nüüd hakkama teksti õppima ja mina olen vastanud, et ärge hakake spetsiaalselt pähe tuupima vaid katsume ikka läbi improvisatsiooni, täijaid, tüüdide tekstini jõuda ja küll ta siis lõpuks pähe jääb, ise. Tohoh. Ütlesin täna, et head sõbrad, hakake jah nüüd teksti vaatama. Nad olid kohe nagu kergendatud meeleolus, arvavad, et tekstiga on kindlam, nagu ehk ongi. Ema oli käinud ja meie linad ilusasti ära triikinud. Lapsed ajavad omi asju. Nad on head ja kallid. Teen kogu aeg päris palju tööd, aga tegelikult polegi väsinud kui 35 päeva jutti ilma ainsagi puhkepäevata erinevaid projekte tegin jaanuari lõpust kuni veebruari lõpuni siis nagu tekkis mingi eriline seisund. Aga selles oli mingi uus mõõde ja oma võlugi. Maailm mingis mõttes avardus. Ja pisiasjadel polnud mõnes mõttes nii suurt tähtsust, samas aga jälle oli nii oluline olla ökonoomne. Leida aega une jaoks, vaimses mõttes aga tekkis natuke lõksus olemise tunne. Mul on väga vaja mingit vaba isiklikku ja oma ruumi igasse nädalasse isegi igasse päeva. Ja kui seda pole, siis tunnen ahistatust. Tegelikult on kevad juba täiega siin. Iga rakk laulab ja põeb kevadet. Valus ja ärev aeg. Kõik muutub ühest teiseks. Koer on täitsa hull. Tunnen end süüdi, et talle nii vähe aega pühendan. Ütlesin talle, et andku andeks, järgu kaota lootust varsti Läänemaale, siis on talvine tardumus unustatud. Peaks magama minema kell üle südaöö. No pole und. Väsimus nagu on. 14. märts, kolmapäev, segane uni. Olin Keilas, jalutasin oma vene keele õpetaja maja juures, kus lapse põlveski tihti käisin. Teadsin, et peale õpetaja surmann majas võõrad inimesed, palju puid oli aias maha raiutud. Oma hämmastuseks nägin, et kõik aeda jäänud puud. Neid oli päris palju on pihlakad, sed. Mõtlesin, et vägev, nii palju head energiat. Hakkasin mööda teed ära minema, ise piparkooki näksides. Vastu tuli imelik, rohelise mütsiga tõmmu mees mõjus ärevust tekitavalt ohtlikuna. Ärkasin hommikupoolikul oli täna aega ja kasutasin selle ära tuludeklaratsiooni täitmiseks. Vaatasin oma tulud ja kulud üle ja saatsin kõik kogu täiega maksuametisse ära. Korras, süda rahul. Harjutus lavakas oli täitsa hea, mingi energiaga. Tänase päeva erilisem hetk oli ühe inimese väga intiimne ülestunnistus minevikust. Olin tõeliselt liigutatud sellest usaldusest ja arvan, et reageerisin üle. Seda juhtub minuga tavaliselt ikka, aga mis parata. Tänasin teda. Tütar ütleb, et üliõpilased on häiritud ja tunnevad, et kõrgharidusreform loobib neile igast suunast kaikaid kodarasse. Veel ütleb tütar. Ta ei saa aru, miks riik ei taha, et noored siin ülikoolides käiksid ja siis siia tööle jääksid. No ka mina ei mõista. Ja väga tihti siis, kui jälle ei mõista. Otsustan, et teen seda, mida saan ja teen nii hästi, kui oskan. Kõik siin ilmas on pidevas muutumises. See ainsana on kindel teadmine muutumise lõppematusest, hoiab mind erksana ja annab kummalisel kombel sisemise kindluse. Tänase kultuurikaja tegid Kivisildnik, Evelin Voodla, Jan Kaus. Päevikut pidas Kärt Tomingas. Kuulake meie saateid ka vikerraadio koduleheküljelt. Lõpetuseks soovin kõigile ka endale paremat olemist. Lugege ikka vajadusel kümnemy. Kui tavalisest 10-st ei aita, võib emakeelevara salvedest, otsib üles Joosep Tootsi, kümned üks neist käis mäletatavasti nii. Lükkad kakat kaukaritsa kägure uru aris peatsa pikereurits, googe uru, Kaage uru, käo reuru keeru. Kui sellest ei aita. Ta võib proovida Tootsi 14 kümmet kivi rünta Punta anta paravänta passiilingi suski, vaara ass sarapilli jazzi, Karliteri tonni, hai kukkuri, lei jooni. Kui see ka ei aita, lugege lihtsalt kevadet. Teada ju on, et kevade peale läheb varem või hiljem tuju paremaks. Kuulmiseni.