Ränkajat stuudios Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna tervist, tere. Oleme niisiis kolmandat saadet järjest uus Venemaal ning täna teeme lähemat tutvust sealse põlisrahva mauride kultuuriga. Moorid on olnud aegade jooksul suured, kohane head ja väidetavalt saabusid nad Uus-Meremaale teistelt saart ja ilmselgelt peibutes siis uus asukoht sinna põhjalikumalt kanda, kinnitama kuidas arenes ja lõi õitsele kõige selle käigus maoori kultuur. Sellest nüüd juttu tulebki. Kõigepealt. Kuulame siis ehk maoori rahvalaulu. Selline oli siis, Mauri meestelaul nimetatakse hakkaks, see on õieti algselt olnud sõjalaul ja eks kostab ka sellest toonist välja, kuidas need noored mehed seda siin praegu esitasid. Need noored mehed ei ole üldse Mauri itaallased, vaid nad on vähem Uus-Meremaa eliit, kolledži Mauri noormehed, nii et nad on väga hästi haritud ja nende koolis õpetatakse muuhulgas ka siis maoori, kultuuri ja selle tõttu, siis oskavad nad esitada ka seda kuulsat sõjalaulu hakat. See on väga tuntud laul või õieti, see on niisugune esinemine või retsiteerimine või lausa show, mida iga uus-meremaalane tegelikult teab. Juurde käib ka tants ja see käib nagu liigutuste saatel. Ja see on mõnes mõttes nagu üks Uus-Meremaa niisugusi noh sümboleid lausa praegusel ajal. Nii et näiteks Uus-Meremaa väga kuulus räpimeeskond, hool pläks alati enne võistlusi, kui ta läheb rahvusvahelistele võistlustele kuskile maailma, siis enne kui see võistlus algab, siis nad esitavad ka sellesama haka. See tiivustab jah, jah, see nagu mobiliseerib ja ja mingis mõttes ka peaks nagu vastast heidutama. Et see oligi algselt selle tantsu üks kunagi ammu, kui seda niimoodi esitati, päriselt ja tõsiselt siis oli see niimoodi, et enne lahingusse astumist siis sõdalased esitasid selle vastaspoolele. Ja pidi siis nagu vastasele mõjuma hirmutavalt ja, ja võib-olla et ei julgegi vastu hakata, annab kohe all. Ja teistpidi noh, ma ise seal Uus-Meremaal olles ka nägime sedasama haka esitusse kuulub nüüd ja noh, sellesse nii-öelda kohustuslikku programmi, et kui sa näed kusagil nagu niisugust maoori folklooriesitlust siis Hagaagini tingimata kuulub sinna juurde ja see, see helid, needsin, kossid ja kuidas mehed niimoodi rütmiliselt jalgu trambivad ja kavad metsiku häälega. Aga nende välimus on ka siis niisugune seal sellel esinemisel nagu umbes vanasti oli, et mehed on poolpaljad, neil on mingi seeliku moodi niuke kirev rüü. Ainult ümber käes on sõjarelvad, kas odad või siis niisugused väikest reketit meenutavad erilised maoori sõjanuiad, mis olid tehtud kivist või puust. Ja kui nad kõike seda neid liigutusi ja hääli seal teevad, siis eriline tähtsus on, on näomiimikast. Et see on küll võib-olla see kõige efektsem osa tähendab tingimata Peab haka esituse juurde käima, see, et mees teeb, ütle sellise näo, et ta ajab keele suust välja nii kaugele, kui ta vähegi jaksab ja ajab silmad nii pungi, kui ta vähegi jaksab. See peab siis hästi hirmutav olema, peab mõjuma lausa nagu mingi teispoolsusest tuleb mingisugune üleloomulik jõud ja hävitav update pulbriks mingi mingi niisugune noh, taust või mütoloogiline seletus on sellel. Teistpidi oli niimoodi, et igal juhul, kui need Maury mehed seda esitasid, siis nad kutsusid ka rahvahulgast mehi, et kes tahab tulla koos meiega sõjatantsu tegema ja siis paar eestlast eesti meest läksid ka sinna. Ja need siis tegid ka selle läbi pealt ja nii hästi, kui nad suutsid. Ja pärast, kui noh, juttu ajasime, jaga vaadates. Ühesõnaga keele väljaajamine tuleb suhteliselt kergesti. See aga, aga see silmade pungitamine, see on täiesti minu meelest, see nõuab ikka väga tõsist trenni. Silmad on nagu pink, Ongi munad, nad lausa tulevad pealuust välja. See on minu meelest väga, väga raske see, just see silmade punni ajame seda mõju. Ja, ja eks ta kokkuvõttes praegusel ajal seal ikka mõjub, no on põnevalt ja, ja natukene ikkagi naljakalt, et ega seal midagi hirmutavat ei ole. Aga kunagi ammu sajandeid tagasi oli see ikka nagu tähendusega, et nüüd algab siis elu ja surmatants tegelikult ja see pidi olema väga-väga tõsine rituaal ja see kuulus kindlalt nagu maoori kultuuri juurde, samamoodi nagu see, et et Maury hõimud enne valgete tulekut nad peaaegu alaliselt omavahel sõdisid. See oli ajaloolaste kirjelduste järgi noh, umbes niimoodi, et sõdida tuli. Et vahel oli ka asja pärast, võib-olla maa pärast või seal mingi varade pärast või, või mingi toidu pärast. Aga mõnikord oli ka lihtsalt nii, et oli vaja leida mingi põhjendus, et sõda pidada, siis keegi läks naaberhõimu juurde ja solvas seal kedagi, et siis saab jälle sõda pidada ja kohe meeldis, siis neile meeldis, see oli nagu mingisugune pidev niisugune olek, niisugune nagu öeldakse, nagu eluviis. Ja et ma ei tea, ega ajaloolased ka ei oska öelda, miks see niimoodi pidi olema. Et igal juhul see kuulus kindlalt noori kultuuri juurde. Maailma sõjakaimate rahvaste hulka kuuluvad jah, aga samas sõjakus oli nagu kuidagi ka sedamoodi, et ei tähendanud seda, et alati nüüd vastav sõim tuleb nagu viimseni maha tab. Et mõnikord need sõjapidamised olid niisugused natuke lihtsalt niuksed, ovaalsed või niuksed, niuksed nagu, et ma näitan, et ma tahan sõda pidada, et me oleme valmis iga hetk enam midagi nihukest, peaaegu sportliku oli selles. Aga see kuulus maoori kultuuri juurde ja ja üldse, kui need esimesed maadeavastajad hakkasid nagu põhjalikumalt süvenema sellesse maoori hulka tuuri noh, algul, kui valged sinna tulid Stahli ju tervikuna säilinud siis need üllatas üks suur vastuolu Maury kultuuris üldse. Et ühtepidi olid nad tehnoloogiliselt võrdlemisi primitiivsed, noh, me rääkisime ühes eelmises saates, et neil ei olnud metalltööriistu üldse olemas, meil ei olnud kirjakeelt. Ja teistpidi oli see nende ühiskond tohutult keeruline, see oli nii-nii reglementeeritud nii rangete reeglitega. Et see täielikult nagu, nagu hämmastas uurijaid, kes need natukene süvenema hakkasid, sellesse maoori ühiskonda kahtlemata taolise klassiühiskond ja seal olid hästi keeruline struktuur. Ja näiteks oli niimoodi, et et kui mõelda kasvõi ühe ühe küla või, või ühe hõimu peale, siis seal olid väga ranged niisugused astmed selles klassi ühiskonnas olid näiteks nii-öelda praktilise elupealikud ehk sõjapealikud. Need olid siis ikka ülempealikud ja alampealikud ja abipealikud siis lisaks nendele olid tohungad, need olid niisugused vaimsed juhid, need olid siis mõnikord, olid nad siis vaimsed juhid religiooni alal. Mõnikord olid nad näiteks siis sellised ravi alal ja meditsiini alal niisugused teadmamehed, aga mõnikord olid nad erilised asjatundjad näiteks kasvõi ütleme ka Nuude ehitamisel või, või nõupidamiste maja ehitamisel või, või paadi juhtimisel. Et, et siis oli seal veel aednik. Jaa, jaa, puusse ja ühesõnaga hiigelhulgal igasuguseid ülemusi, alamaid ja igalühel oli oma täpne nii-öelda ametijuhend ja käitumisreeglid. Aga ühiskond siis toimis hästi, väga hästi toimis ja, ja ta oli välja reguleeritud. Ja, ja ta toimis tõhusalt. Ja inglased ei jõudnud seda ära imestada. Täpselt. Need reeglid olid paika pandud ja kui rangelt nendest kinni peeti. Inglased ise olid ju ka üsna suured bürokraadid seal kuskil 19. sajandil. Nende bürokraatia reeglid olid kõik kirja pandud, eks ole, kah ametijuhendid ja kõik, mida tohib ja mida ei tohi. Ja nüüd nad hämmastusega vaatasid seda Maury ühiskonda. Et noh, et see peaaegu et bürokraatlikum kui inglise ühiskond, ainult kõik reeglid on suusõnalised, ühtegi pole kirja pandud ja kõik peavad nendest kinni. Eks seisis mehe sõna peal jah, ja kogu ühiskond oli ikka nii tihedate suhetes, et ei olnud kahtlustki, et neid kõik teadsid neid reegleid. Ja need olid niisugused noh, kuidas öelda siis karmid need nõuded ja keelud ja õigused, mis maarjaühiskonnas valitsesid. Ja noh, kui siis mõelda niimoodi, et kuidas siis üldsuse, vana maoori kultuurimälu siis üldse toimis, et ta siiski pidi olema mingites osades ülimalt täpne, täpne, et kuidas seda suudeti ja siis nagu pidada. Ja üks niisugune viis oli see siis, et need samata Hungad need nii-öelda teadmamehed, nemad said juba palju aastaid järjest oma vanematelt ametivendadelt niisugust treeningut, nad lihtsalt õppisid retsiteerima teatud tekste sõna-sõnalt, ilma ühegi sõnaga eksemat. Ja nad oskasid neid öelda, nii et aga need valged uurijad kirjeldasid, et ta võis näiteks lugeda ühte mingisugust eeskirja või mingit tähtsad niisugust dokumenti peast. See kestis kaks tundi umbes ja kõik sõnad olid täpselt need, mis pidid olema ja niimoodi anti nagu sõna-sõnalt edasi ka näiteks ajalukku, et see paljud niisugused sündmused minevikust olid kandunud sajandite tagant ja seal oli ülitäpseid fakte, kuigi vahepeal olid nad siis segunenud ka niisuguste mütoloogiliste sündmustega ja nagu läbisegamini müütidega, aga osaliselt ülimalt täpselt. Ja tegelikult Ta oli ka teatud nii-öelda kirjamärkide süsteemid. Mida noh, alguses Euroopa inimesed ei osanudki nagu kirjamärkidena märgata, nii et kui olla veel täpne, siis nooridel oli oma omad süsteemid. Aga need olid hoopis teistsugused kui siin. Euroopalik kirjakeel. Jaa, suures joones, need olid kirja pandud kahel viisil, ühed olid puu nikerdiste mustrid ja teised olid tätoveeringud vaata mustrit. Ja neid puu nikerdiste mustreid, neid see traditsioon on tegelikult säilinud tänase päevani Uus-Meremaal. Ja, ja seda võib ka praegusel ajal täitsa hästi näha. Neil on niisugused majad, mis olid ka selles väga vanas moori kultuuris olevat, samas noh, meie mõistes võiks neid nimetada kogunemismajad või nõupidamistemajad. Ja maoori keeles oli sellise nimi vare nui, noh, seal oli ka teisi nimesid, olenevalt sellest piirkonnast Uus-Meremaal. Aga see hoone oli alati hästi suurejooneline ja väga rik, rikkalikult kaunistatud puunikerdustega ja sellel hoonel oli tohutu palju sümboolset tähendust iga asi selles hoones midagi nagu tähendas, et kui me praegusel ajal läksime lihtsalt, et sinna noh, seal sisenemisel on veel omad reeglid ja nii edasi, sellest räägime ükskord edaspidi, aga aga esimese mulje, kui sa vaatad lihtsalt, et oh päris palju selliseid fantastilisi puuslikke on igal pool ümberringi, et küll on huvitav. Aga tegelikult on neil kõikidel olnud väga täpne tähendus. Ja jämedas joones on umbes niimoodi, et seesama nõupidamiste hoonese varenoi, see on alati pühendatud ühele kunagisele hõimu esiisale, kelle kuulsus on kandunud põlvest põlve edasi. Ja õieti see hoone kujutab selle sangari taaskehastust hoone kujul, nii et tal on seal ees selle poole peal, kus on ukse, sa saad sisse minna, seal katuseharjal on kohe üks suur niisugune puuskulptuur, see kujutab sellesama muistse sangari pead koos temale kõigi iseloomulike tunnustega siis et maja katuseviilud, mis jäävad nüüd kahele poole, seda sissepääsu, need veavad nagu kujutama tegelikult selle kunagise legendaarse juhi käsi. Ja, ja kui sa lähed sinna sisse, siis selle maja katusesari sukad peavad kujutama tema roideid, nii et väga müstiline, aga see on umbes niimoodi, et, et sisenetakse selle muistse suure juhi kehasse ja selle keha sees muidugi siis saadakse osaga selle juhiväest ja tarkusest ja hingest. Ja sealt tulevad kõige paremad. Et kõige paremad lahendused seal sees on jälle noh, varenuides küll erinevalt, aga näiteks üks, mis oli seal rotto roa kandis, seal oli ikka tohutul hulgal puuskulptuure ja puunikerdis iga just seespool seda maja. Ja iga selline skulptuur on Mauri jaoks nagu üles kirjutatud lugulaul selle peale vaadates ta võib ühesõnaga taastada mälus väga pika loo. Niiet üldistatuna võiks öelda, et mitte ainsamatki muster, mitte ainsamatki ornament, mitte ainsamatki puu, nikerdus või puukuju pole tehtud lihtsalt niisama ilupärast, absoluutselt, kõigel on oma tähendus. Ta kannab lausa informatsiooni, nii et mingis mõttes niisugune maja on Mauri raamatukogu, kus need, kes nüüd oskavad lugeda selles raamatukogus need saavad seal tohutult palju igasuguseid lugusid ja tarkusi ja oskusi, mis olid maoori kultuuris olemas ja, ja muidugi noh, sedasorti nihukest, vana nikerduse kunsti ja seda kirja, seda, et iga maa oli tänapäeval küll ei valda, aga on olemas täiesti Mauri rahvakunstikoolid ühes sellises maga, käisime, kus jälle noored mehed meeste tee, see nikerdamine siis praegu õpivad tegema täpselt neid samu asju ja teavad nende tähendust. Et selles mõttes see rida ütleme sellest vanast kirjamärkide süsteemist, puunikerdused, see elab praeguse ajani mingil kombel edasi. Aga nüüd selle teise keerulise mustrite süsteemiga, need on siis need Mauri tätoveeringud. Need olid ka alguses, kui maadeuurijad sinna saabusid, siis nad olid täiesti hämmeldunud, kui keerulised ja rikkalikud olid tätoveeringut ma uuridel noh, eriti nende näol. Et noh, et see oli tõesti niivõrd kirju, mingit ornament tihedalt täis tehtud. Et ta mõjus kuidagi täiesti vapustavalt. Et mis see on ja, ja esimene mulje, kui sa ei oska midagi arvata, siis oli see, et need huvitavad kaunistused, et mingi iluvärk. Aga siis, kui hakati jälle süvenema, sellesse ja saadimooridega pikemalt suhelda, siis tuli välja, et, et tegelikult ta on muidugi huvid. Ta on muidugi ilus ja põnev välimuselt, aga iga see muster on jälle tähendusega ja see on niivõrd kummalised tähendused. Et ta ilusasti kirjutab sellest ühes hiljuti ilmunud reisiraamatus Uus-Meremaa Aime Hansen, et tema võrdleb seda tätoveeringut meieaegse ID-kaardiga. Et ühesõnaga sellel kaardil sellel näotätoveeringud on kõik tähtsamad andmed selle isiku kohta. Ja selle nimi on maoori keeles Mokko. Aga need on siis teatud sümbolitena seal ja noh, niimoodi kui natukenegi püüda kirjeldada, kust, mida lugeda selle ID-kaardi pealt selles vanamoori pealiku näos siis tema lauba keskel oli märgitud seisus lauba paremal pool oli märgitud positsioon kogukonnas ja vasakul pool positsioon, hõimus siis näo külgedele, silmade ja nina kõrgusele oli kirjutatud abieluseis lapsed ja muud niisugused asjad siis nina ja suu vahel olid siis märgid, et tema eriala ja ametid et ühesõnaga nii kui sa vaatasid talle näkku nii kogu tema elu oli talle näkku kirjutatud. Ja võib siis arvata, et ühel perekonnal on üldiselt need märgid paljuski kattuvad. Ja ühel noh, ma ei tea, hõimkonnal või sugulaskonnal sammud. Eriti just ainult märgid on erinevad meestel ja naistel aga sama hõimu piirides, näiteks meestel on need märgid samad ja paljud märgid hõimudevahelised. Ja eks see oli ka niimoodi, et kui inimene elas ja mida vanemaks ta sai, seda rohkem tuli talle kanda juurde need andmed, kogu aeg. Ja loomulikult oli see rituaalne ja pühategevus ja küllalt valuline, sest seal see oli, oli loomulikult mingi kivi noaga ilma tuimestus, et ta käis see nii-öelda naha katkilõikamine ja aga see oli au ja uhkuse asi. Ja tõi praegusel ajal neid vanu piltigi vaadata, see on tõesti uskumatu. Oh, kui tihedalt on need vana maoori pealikud, näod nagu kirjatud väga keeruliste geomeetriliste mustritega. Ja oli veel see usk, mis meile nüüd natukene võib-olla arusaamatu, tundub et kui üks suur maoori juht suri, siis tema oma hõimu liikmed säilitasid tema pea koos selle tätoveeringuga. See peade säilitamine on neil jah, üks ilmselt meie kultuuri jaoks päris õõvastav nähtusega neil on millegipärast. Mingitel teistel kultuuridel mujal maailmas on just nii, et näiteks vaenlase päid säilitatakse hoopis, aga siin oli just oma kõige auväärsema pea säilitati nakas, kuivata tuna või vahel suitsutatuna ja seal ta siis rippus niimoodi selle nõupidamiste hoone lähedal. Ja kui jällegi need valged inimesed neid nägid, siis mõjus nii kurioossem, et siis väga tihti tekkis nagu meremeestel see mõte, et et kas ma seda endale nagu saaksime põhimõtet suhteliselt Mourid ei tohiks iialgi ja niisugust asja kellelegi anda, aga eks sellegi rahva hulgas oli igasuguseid ja leidus neid, kes ikkagi kuidagimoodi siis raha eest näiteks varastasid need neid ja, ja müüsid maha. Ja siis niimoodi rändasid need juba Keuroop basse ja Euroopas said nad veel tohutu palju kuulsamaks, neid käsitleti nagu kurioosseid, kunstiteoseid nende tähendust ei mõistetud, aga lihtsalt nende hind tõusis kosmiliseks täiest raha ees, tehtivist hullematki oligi ja mida edasi nüüd see valgetega suhtlemine kestis ja mida rohkem see maoori muistne kultuur lagunes, seda rohkem hakkas tekkima tegelikult ka selliseid Maurisid, kes olid valmis nüüd ükskõik mida tegema raha eest. Ja ajaloolased kroonikud kirjeldavad juhtumeid, et ikkagi seal mingitel 19. sajandi lõpuaegadel oli ka niisuguseid juhtumeid, et ikka üks maoori lihtsalt jälitas salaja kedagi, kellel olid uhked tätoveeringud, lõi ta maha, et saaks ta pea nagu maha müüa raha eest. Et isegi nagu nagunii kaugele jõutud. Ja noh, eks ju, kõik päädis sellega, et ma uuridest saigi, ütleme seal sajandi või poole sajandi jooksul mingisugune nii-öelda alamrahvas, keda inglased pidasidki madalamaks rassiks ja kuna nende kultuur oli suurelt jaolt purustatud, siis nad ka ise tajusid. Niisugust alaväärsustunnet muidugi praeguseks ajaks on, on möödas juba paar-kolmkümmend aastat, aga niisugune aeg oli selles maoori kultuuris. Ja praegusel ajal, kui siis Maurid on jälle ikkagi oma rahvuse üle uhked ja õigusega siis, et kuidas praegu nende tätoveeringutega on. Üldiselt võib öelda, et, et sedalaadi tätoveeringuid nagu nende esivanematel praegu Mauridele ei näe, aga küll näiteks kui sai seal kõnnid ja, ja vaadata, kes sust mööda lähevad, siis Mauri meestel oli väga tihti kätel, olid tätoveeringud ja vahel seal suvine aeg oli, et paljud olid lühikeste pükstega, siis oli kat jalgadel tätoveeringuid. Nad meenutasid väliselt mingisuguseid kujundeid, mis olid kunagi nende esivanematel praegusel ajal. Nendele ei anta seda tähendust, vaid see on ikkagi praegu pigem niukene, dekoratiivne või, või niisugune märk, et, et ma kuulun nooride hulka. Aga sealt ei loe välja seda täpset informatsiooni. Nii nagu ta kunagi oli täpne kiri, kirjakeel, nagu see oli tätoveeringusse peidetud. Need tätoveeringud, eks ole, nad noh, tänaseks päevaks on see asi küll nagu lahjemaks muutunud annavad neile seda eneseteadvust ja iseteadvust, aga kuidas see Mauuride no selline kultuuriline eneseteadvus ikkagi on praegusel Uus-Meremaal, et neil on oma eliitkool, nagu me oleme korduvalt kuulnud, mitu lausa eks ole. Et sammas, eks ole, võib jälle siit-sealt lugeda, et nad on ikka kuidagi rohkem maha surutud ja selline alamseltskond seal, et kuidas kuldne kesktee on suhtumises sellesse küsimusse. Tegelikult on ikkagi niimoodi, et, et praegusel ajal mauride eneseteadvus on kõrge, nad ise on reeglina väga uhkusega ütlevad, et me oleme auri aga reaalsus on ikkagi see, et need eliitkoole ja kõrge tasemega niisugusi kultuuriinimesi on mauride hulgas ikkagi näiteks vähem kui valgete hulgas. Sest nende elatustase, üldine elatustase on praegusel ajal madalam. See tuleneb ikka sellest samast varasemast kuidas öelda ajalootaagast, mis on olnud, et neid on hoitud, viletsamad tööde peal. Neid on halvemini haritud noori keel oli isegi keelatud mingil ajal veel mõnikümmend aastat tagasi ja praegu nad väga kiiresti nagu jõuavad järele, aga ütleme, kui sa oled ikka seal praegusel ajal Uus-Meremaal ja sa näed kusagil üks linnaosa on natukene noh, niisuguses viletsas seisus, et majad on natukene niuksed kulunuma värviga ja natukene rohkem niuksed ligadi-logadi, siis sa võid enam-vähem kindel olla, et seal elavad moorid. Et see reaalsus on ikkagi selline, et mingisugune osa nendest on, on saanud siis nagu nii-öelda täiesti võrdsele tasemele valgetega. Aga väga suur osa ei ole ja seal on isegi näiteks kuritegevusega on paraku statistika ütleb seda, et mauride hulgas on kuritegevus kõrgem mis näitab ka seda, et nende elatustase madalam ja haridus madalam, see on see reaalne keskmine, mis praegusel ajal on. Ja ometi oli see kultuur, ütleme, sel ajal, kui valged inimesed sinna tulid, vägagi väljakujunenud, vägagi stabiilne ja väga niisugune eriline, et noh, praegu näiteks, kui me sõitsime seal Uus-Meremaal ringi, siis meile näidati mingit küngast, mis oli täiesti lage ja siis seletati, vot see oli üks kuulus maoori küla, nende külad olid tihti küngaste otsas, need olid ümbritsetud puutaraga, kõik ehitised olid puust, need olid samal ajal nagu ka kindlused, küllaltki suurejoonelised. Aga noh, võib-olla nad mentsid natukene. Meie muistseid linnuseid või need künkad meenutavad ka nagu linnamägesid, aga praegu ei ole seal mitte midagi, sellepärast et kõik, see oli ju puust ja kui nad oma põhilisest nagu ühiskonnakorrast loobusid, siis kõik see puu kodunes jäljetult. Nii et, et sellest ei ole, ei ole midagi järel ja, ja näiteks need riided, mida nad kunagi kandsid, need olid ka väga, väga erilised, et jälle põhjus on selles, et kui paljudes teistes maailma paikades niisugused rahvad ei kandnud eriti palju riideid siis ma uurid, elasid ju meenutame, nii nagu Uus-Meremaal praegu asub parasvöötmes ja neil pidid olema mingisugused talvisel ajal mingisugused korralikumad kehakatted. Väidetavalt valmistasid nad puukoorest riideid ja see oli üks võimalus. See oli muide see, et selle oskuse kandsid polümn eestlased kaasa saarelt saarele, kui nad tegid oma tohutu toodissejad sajandite jooksul Ki vaikset ookeani ja juba Aasiast kaasa võetuna oli neil peale selle koera ja, ja, ja sea ja teatud aiataimede seemnete kaasas ka siis mooruspuuliigi seemneid. Ja seda nad kasvatasid iga kord, kui nad uuele saarele jõudsid, just selleks, et selle Niinest saada endale riided seal üks võimalus. Ja teistpidi oli see ju, et, et neil ei olnud seda, mida näiteks ka meie muistses ühiskonnas oli. Meil lammas oli ikka väga ammu, saime villa näiteks, neil ei olnud villa, järelikult ei saanud olla villaseid riideid, puuvilja nad ka ei tulnud. Siukest tekstiili nagu meie mõistes neil ei saanud olla ja samuti puudus Uus-Meremaa loodusest täielikult puudused ju metsloomad. Nii et näiteks metsloomanahku riietena polnud võimalik kasutada metsloomi ei olnud ja selle tõttu lisaks siis sellele kaasa toodud mooruspuuliigi Niinele nad siis leidsid sealtsamast Uus-Meremaa juba põlistaimede hulgast mingisuguseid taimi ja nende taimede ütleme, kas Niinest või ka siis kiududest, hakkasid nad tegema endale riideid ja üks kõige tähtsam nisugune kohapealne taim on linaliilia, on selle nimi, selle õppisime looduses vägagi hästi selgeks, ta meenutab jälle, kes teab, kes teab agaavi või ei, täpsemini sisala KV, no aga on ju selline kõrbetaim kuskilt Ameerikast, päritolu on hästi pikad lehedest niuksed, jäigad ja lihakad lehed. Ja sellel lina liilias on ka umbes samasugused, ta kasvab seal paljudes paikades, nii kuivades kui märgades paikades. Ja üks maoori naine näitas meile kohe täitsa meie silma all, kuidas siis kiudude tegemine käib, see oli suhteliselt lihtne see leht suur pikk lehtvõti kätte ja siis merekarbi terava servaga kraabiti. Et lihtsalt need kiud välja, need kiud olid nagu peened niidid tugevad, tugevad ja, ja nüüd need niidid siis sõrmede vahel hakati neid põimima, igasugusteks keerulisteks, seosteks ja ja põiminguteks. Ja nendest siis juba käsitsi valmistati kõikvõimalikke riideid. Ja eriti oluline oli just tõuse, talvine keep, see oli niisugune, see oli päris huvituda, oligesid ulatus kaelast kooni varvasteni, niisugune pikk sihukene, väga eksootilised, mõjuv ja küllalt kindlasti külmade talvetuulte eest. Hästi kaitsev. Et see oli nagu kõikidel maoori inimestel talvisel ajal ka olemas. Ja väga eksootiline on muidugi selline linnusulgedest keep metsloom ei olnud, aga linde oli ja linnusulge siis selle kiududest põhja peale, siis pandi tihedalt nagu katusekive üksteise peale ja, ja sellised keebid, need näevad ikka fantastilised välja ja nad olid ka maoori ühiskonnas eri tähendusega, et linnusulgedest keep b kandis ikka reeglina ainult vanem või, või siis pealik. Et noh, siis Euroopa kultuuriga võrreldes siis nagu kuninglik kepp. Kas seesugustest keepidest on tänapäeval suveniirid ka saanud, turistimagnetid? Sulgedest keepi ma küll ei näinud, aga, aga neid lina liiliast tehtud keep Pepe küll niisuguse väga soolase hinnaga oli mõnes suveniiripoest võimalik hankida. Nii et, et selles mõttes see oskus on, on küll säilinud, aga jah, see linnusulgedest keepi nimi oli veel kahuvooru Huuru ja ette, et neid näeb ainult vanade fotode ja jooniste peal, et neid praegusel ajal ei tee. Aga noh, kui mõelda selle peale, et kuidas vana noori kultuuriainelisel poolel see toidud ja ja toidu toorainete hankimine käis, siis siis noh, me rääkisime ka varem, et, et needsamad eestlased olid juba kaasa toonud jampsi ja bataat ja mingisuguseid niisugusi juurikaid, mida sai oma maja ümber kasvatada. Seal kasvatati siis leiti juurde ka veel loodusest söödavaid taimi oma käe peal, kogemuste najal, eksituse leidmiseni toodil ja näiteks kilpjalaliik oli seal praegugi seal kasvab, mis saima uuridele tähtsaks toiduks. Aga niisugune päris rikkalik toiduallikas olid ikkagi Uus-Meremaa linnud ja Uus-Meremaa kalad. Ja nendest lindudest. Me rääkisime juba, need olid need maad, niisugused palju liike, mõned suuremad, kui praegusaegne jaanalind ei lenda, ei lenda, ei karda inimest. Tulemus oli see, et Mauridel oli linnulihapidu kuskil natukene üle 100 aasta ja siis olid kõik maad Uus-Meremaal nahka pistetud. Loodusin ikka nöökinud neid Moasid lennuvõimest ilma jätnud ja ja sellisest elutervest, nagu öeldakse, ettevaatusest ka inimese suhtes. Seda tegelikult ju kütib, aegsel taga on seesama see ajalooline skaala, et need linnud olid elanud miljoneid aastaid nendel saartel tasakaalustatud ökosüsteemis ja need ilmus mingisugune uus liik, eks ole, kuskilt mere tagant ja see hakkas korraga tegema midagi, mida siin ei olnud miljoneid aastaid tehti. Et nii kiiresti ükski linnuliike loomaliiki ei jõua kohaneda, lihtsalt. Aga mingeid linde ikkagi jätkus ka edaspidiselt ja jana. Kalad olid, see oli täiesti ammendamatu ressurss ja kalapüügil olid Maurid tohutult osavad, see jälle pani valgeid kolonist ikka täiesti tee ahetama. Nende kalapüügiviisid olid sel ajal veel säilinud, kui valged inimesed tulid, neil oli tohutult palju erinevaid püügivahendeid, seal igasugused noodad, mõrrad, püünised, võrgud, õnged ja väga tihti käidi koos kalal, nii et mindi merele kümnete paatidega meeletult pikkade võrkudega ja mingid täpselt õigesse kohta, täpselt õigel ajal ja tõmmati valged silme all nende hämmastuseks väljad tonnide viisi seda kala see kala vanasti oli siis niimoodi, et seda siis kuivata. Ja seda ka vahetati sisema hõimudega, et seal oli nagu vahetuskaup ka. Ja see oli nagu nende mereäärsete hõimude väga-väga tähtis toidus. Ja nende mahuri kultuuris oli isegi ka selline reegel, et teatud ajal ei tohtinud teatud paigas jällegi üldsegi püüda kalu seal keelatud. Ja noh, ma ei tea, kuidas nad seda põhjendasid, ma oletan, et teatud niisuguste usuliste põhjendustega, aga reaalsed toimisse nagu looduskaitseseadus kalad said rahulikult vahepeal paljuneda ja siis, kui teda mõõdukalt püüti, siis jätkus teda lõputult. Et nad toetusid nagu. Selles küsimuses ainud oma usulistele tõekspidamistele, et et lihtsalt, et tuleks pähe, et nüüd vot looduskaitse seisukohast peame väikse pausi, et see nagu ei võinud olla eriti võimalike, kes seda teab, see teab, see võis olla. Läbisegamini võib-olla niisugused looduse väga täpselt tähelepanekud ja usulised veendumused ürgne loodusrahvas, jah, ta, ta nagu ei eristanud ennast ise ka loodusest, oli nagu üks osa loodusest aga ta oskas käituda nagu üks osa loodusest sõjalise tarkus. Ja kui nüüd mõelda, et mis sellest mauride toidust tänapäeval on saanud, siis noh, ega ikka suurt midagi sellest järel ei ole sellest, et nii-öelda mauride muistsest rahvusköögist, sest noorid väga kiiresti kohanesid valged toidutaimedega koduloomadega, võtsid need üle, hakkasid neid kasvatama. Ja noh, kui praegusel ajal näiteks satud kokkupuutes rahvusköögiga, siis noh, väga tõenäoliselt juhtub see, mida meilgi juhtus. Et sa pigem, et sa mitte ei saa maitsta võib-olla täpselt neid toite, mida sajandeid tagasi tehti, aga sa saad maitsta neid tehtuna sellisel viisil, nagu neid vanasti tehti. Ja see tegemise viis, selle nimi on maoori keeles hangi. Hangi tähendab lihtsalt seda ütleme siis maa tot niimoodi, et maa sisse kaevatakse auk kuumaks aetud kivide vahele, laod vanasti siislehtedesse mässitud igasuguseid taimseid ja loomseid toite, aeti see auk kinni ja lasti tal haududa, kuni ta valmis sai. Praegusel ajal, kui meie seda maitsta saime, jälle seal rotto roas, mis on praegu ikkagi vaata Rua põhjasaarel on, on, võib-olla on siukene mauride, tänapäeva tõeline vaimne keskus, et sinna on hästi palju koondunud seda traditsiooni ja moorid oskavad seda ka väga hästi esitleda. Siis kui meile seda tehti, siis siis need toidupalad ei olnud pakitud mitte lehtedesse, vaid fooliumisse. Ja kogu see toit pandi küll väga Uus-Meremaapärasel viisil hauduma, nimelt maa sees olevate kuumaveeallikate vahele. Nii et see maa vulkaaniline kuumus tegi meile seal toidu valmis nagu poti sisse pliidi peal, jah, nagu ikka potises autamine hästi kinnise kaanega. Ja noh, mis tal maitse, maitse oli suurepärane, sellepärast et ta oli ju tegelikult ikka valmistatud, ütleme niisuguse Euroopa maitseharjumuste järgi. Nii et väga meeldiv ja huvitav. Ja kui mõelda, et, et see ei olnud ikka päris see, mis vanasti oli siis nii on tegelikult kogu selle maoori vana kultuuriga, see on minu meelest väga iseloomulik, et sealsamas photo roas saime maitsta nende kõige tihedamat rahvustoitu, mida tänapäeval on võimalik. Siis seal me saime ka näha ja kuulda kõige ehedam maid, vanu noori laule ja tantse sest seal on siis asjad niimoodi korraldatud, need esitlused seal seda tehakse turistide jaoks. Noh, ja kui mõtled, et kes seda siis need esitavad, siis tõtt-öelda need trupid, kes seal kõike seda teevad, aga oskuslikult efektselt. No nad on praegusel ajal, need moorid on linnainimest ja, ja need inimesed saavad oma palka selle eest, et nad tutvustavad seda vana maoori kultuuri ja siis mõtled, et noh, et et mis siis sellest, et näiteks seesama Maury mees, kuda seda oma vaka tantsu tantsib, ta nagu on täpselt samasugune nagu vanasti Mauri sõjapealikule ainult mõttetiveeringut ei ole päris tehtud kingi pliiatsiga, kui etendus lõpeb, siis ta peseb selle maha. Järgmisel etendusel teeb jälle selle. Ja igal juhul kõik see kokkupuude, see ehe nagu vahetu kontakt, ütleme selle vana kultuuriga Uus-Meremaal praegusel ajal ongi ikkagi võimalik just sellisel kujul. Ja seesama haka, mis nüüd jälle kõlama hakkab. Et mis sellest, et ta ei mõju hirmutavalt. Ta mõjub igal juhul väga omapäraselt ja väga ehedalt. Ja me teame tema ajalugu nüüd, et kunagi ta mõjus hirmutavalt jah, tal muud seosed. Selline oli tänane saade maoori kultuurist stuudios Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna. Helirežissöör oli maris Tombak kuulmiseni. Kuula.