Tere päevast, alustame nädala sündmuste kokkuvõtvat saadet 36. nädal stuudios on Uku Toom. Möödunud nädalal. Tsid ilmet Norra kuningaperekonna visiit Eestisse, jätkub valitsus ja finantskriis Venemaal presidentide Jeltsini ja Clintoni samal ajal toimunud tippkohtumine, aga muidugi ka palju muud ja traditsioonilist, näiteks jutud riigikontrolör Juhan Partsi kirjast peaministrile ja välisminister Toomas Hendrik Ilvese peatsest tagasiastumisest. Alustame vast seekord Venemaa sündmustest, sest kuigi me siin Eestis püüame ennast veenda, et see kõik meid eriti ei puuduta, on suure naabrihädad olnud maailma kõigi meediaallikate esilehekülgedel ja esiridades. Praeguses segaduses tundub, nagu oleks Venemaa finantskriisi aga valitsuskriis loomulikud asjad ja loogiliselt teineteisest tulenevad. Kiputakse unustama, et peaminister Sergei Kirilenko vabastamine oma kohalt tuli paljudele sealhulgas ka kirjenkole endale päris ootamatult. Seniajani vaieldakse Venemaa poliitikavaatlejate hulgas, kas Jeltsin seda sammu mitte liiga vara ei teinud. Majanduse stabiliseerimiseks on vaja teha mitmeid ebapopulaarseid otsuseid veelgi ja oleks võinud need lasta eelmisel peaministril ära teha, siis oleks uus mees saanud hakata Ta märksa paremini peale. Mis puutub uue peaministri paikapanemise, siis siin on kõik samuti segane. Jeltsini otsus tuua Viktor Tšernov Martín tagasi oli ju mõnes mõttes üsna loogiline sest maha polnud võetutena mitte majandusliku läbi kõrbemise eest, vaid ikka muudel motiividel. Selge on ka see, et kui valitsus juba välja vahetatakse, siis taolises kriisiolukorras, mis Venemaal praegu kestab, tuleb uus peaminister paika panna võimalikult kiiresti. Ja selles on justkui kõik üksmeelsed ja deklareerivad oma valmisolekut valitsusega kokku leppida. Kuid kõik peavad loomulikult siin silmas nii-öelda omavalitsust sobiva peaministri ja ministritega ning kui asi tegudeni jõuab, läheb kõik sassi, sest ükski peaministrikandidaat ei rahulda ja valitsuse paikapanemise asemel ollakse hoopis presidendi tagasiastumist. Et tekiks veel suurem segadus. Ühel hetkel pärast seda, kui Jeltsin oli lubanud mõnedest oma õigustest loobuda haaras kuulujutt tema peatsest tagasiastumisest juba tervet maailma. Muidugi osutuski vaid kuulujutuks, sest miks peaks seltsinud tagasi astuma? Tervis on tal olnud märgatavalt hullem kui praegu. Majandus on küll kriisis, kuid ka siin on olnud halvemaid olukordi ja pigem peab Jeltsin ennast ainukeseks toeks majanduse ja reformide kaitsjal kui selle hukutajaks, kes peaks tagasi astuma. Nii ongi ta otsustanud ajada oma joont, kuigi on siis nõus. Mõnede järeleandmisega. Riigiduumas kestavad aga võimumängud ja mõeldakse nii nagu ikka esmalt enda siis parteis ja võib-olla kusagil riigi huvidele. Kõik tahavad kas ise valitsust moodustada või vähemalt selles mõjukalt osaleda. Kommunistid teatavad, et ei toeta Tšernov ordenit, kuid ei selgita üldiselt, keda nad toetaksid. Jabloko arvab ainukesed tegusa valitsuse tegijad oleksid nad ise liberaaldemokraadid, esialgu midagi siis hakkasid tahtma asepeaministri kohta. Nüüd on sellest taas loobunud. Lõppes kõik esimeses voorus ehk esmaspäeval CERN ordeni kindla läbikukkumisega. Etteheiteid saab ta vasakult ja paremalt. Nii selle eest, et ei teata. Ta, kes moodustavad uue valitsuse kui selle eest, et paneb ministreid paika ilma tuumanõusolekuta. Jeltsin jäi Tšernomordeni kandidatuuri juurde kindlaks, teine hääletus duumas pidi olema reedel. Enne seda arutas tema kandidatuuri föderatsiooninõukogu Sernomordini esinemine, mine kuberneride ees oli kõigi arvates väga õnnestunud oma jõulises kõnes lubasta vastutuse Venemaa saatuse eest oma õlgadele võtta tapp täielikult ning teatas, et järgmisest aastast hakkab toimima vägagi karm majanduspoliitika, sisuliselt majandusdiktatuur. Kuidas see täpselt välja nägema hakkab, selle mõistmiseks on muidugi erinevaid teid. Igal juhul mõjus Diornomordini esinemine nii et häältega 91 seitsmeteistkümne vastu otsustas föderatsiooninõukogu tema peaministriks kinnitamise poolt. Muidugi ei ole föderatsiooninõukogu otsus kohustuslik ja see sisuliselt ei tähenda midagi Hagaspani tuuma ikkagi mõtlema. Ja reedene hääletus otsustati lükata esmaspäevale, see on siis homsele. Enamik fraktsioone tuumas teatas küll, et oma suhtumist nad kandidaati ei muuda. Kuulates Venemaa televisioonist saadikute esinemisi, avastasin ma ootamatult, et üks mõistlikumaid esinejaid on minu arvates muidugi Vladimir Žirinovski, kes küll oma tavalise emotsionaalsusega tuletas meelde, et niikaua kui tuumakakleb omavahel ning eitab Charlamordinit omapoolseid kandidaate välja pakkumata. Ta kukub rubla ja Vene rahvas kaotab miljoneid. Seriaal esitasid kommunistid küll ka kohe mõne konkureeriva kandidaadi nime, keda võiks arutada, kuid sisuliselt on see muidugi bluff, sest näiteks välja pakutud Jegor Strooja juurilus kohv on juba varem teatanud, et nemad peaministri kohta vastu ei võta. Ning kommunist juurimas lükovi võimalusi peaministriks saada ei saa ka eriti tõsiselt võtta. Ta igal juhul pole need suuremad kui Tšernomordini omad. Niisiis jätkub kõik homme. Aga vahepeal toimus ka presidentide Jeltsini ja Clintoni tippkohtumine. Ja et olen praegu juba ise küllalt rääkinud, siis sel teemal annan sõna Ilmar Mikiver-ile vaatenurgaks üle ookeani. Presidentide Clintoni ja Jeltsini seitsmes tippkohtumine, mida New York Timesi Moskva korrespondent Maicel Vain nimetas peaaegu paroodiaks oli kahtlemata ainulaadne. New York Times usutles nelja endist presidentide peanõustajat Hendrik esinzeri piiglemises inski Colin Powelli ja prints Gogsofti, kes kõik tunnistasid, et nad ei ole sellist tippkohtumist enne näinud. Endine bussi peanõustaja Skoukrost ütles ka ära põhjuse. Nimelt tsiteerin, isegi kui Clinton ja Jeltsin saavutavad mõningaid kokale päid, ei ole kumbki neist võimeline neid ellu viima. Sellise pessimismi taustal võib lugeda positiivseks saavutuseks näiteks juba seda, et NATO laiendamise tunnistasid mõlemad presidendid vahendiks konfrontatsiooni ja pinevuste veel timisel. Jeltsin muidugi vastutahtsi, kuid siiski järeleandlikult. Carteri peanõustaja sinski oli algul kogu tippkonverentsi vastu kolme presidendi nõustaja, kindral Powell oli optimistlikum, avaldades lootust, et küllap nad ometi midagi saavutavad. Nixoni nõunik, eksvälisminister Henry Kissinger oli aga veendunud, et kui Clinton kohtumisest ära ütleb, tähendab Jeltsinile kindlat poliitilist surma. Konsensust võib kokku võtta sõnades, et kumbki president ei võinud endale lubada tippkohtumise tühistamist. Kolmapäevased ja neljapäevased reportaažid Moskvast näitasid, et Clinton rõhutas ootuspäraselt USA ja kogu lääne lootust Venemaa jätkuvatel demokraatlikele reformidele. Ühtlasi hoiatas ta ka, et kui reformid ei edene, ei maksa Venemaal Läänelt edasist abi enam loota. Mitmed analüütikud olid presidendile nõu andnud püüda seekord apelleerida eriti vene rahva poole ja süvendada suhteid opositsioonijuhtidega. Ei samastajand Tšerno mõrdini ega tema selja taga seisvate miljardäride grupiga, keda Vene rahvas peab süüdlaseks praeguses finantskriisis. Clintoni esinemine tudengitele Moskva rahvusvaheliste suhete ülikoolis ei paistnud neid eesmärke tabavat. New York Timesi Helenal rändol ütles. Clintoni kõne üliõpilastele kõlas, tsiteerin nagu rikka mehe jutlus paadialustele. Kuulajad ei kriteerinud seda ainsagi aplausiga ja meedias leidis vaid põgusalt ära märg kivist. Edukam võis ehk olla USA presidendi kolmapäevane kohtumine vele opositsioonijuhtidega nagu Aleksander leebed Gennadi Zjuganov ja teised Wall Street Journal märgib, et selle kolmveerandtunnise mõttevahetuse kõneainetes seda ei ole palju teada, kuid kommunistide liider Zjuganov avaldanud oma heameelt kohtumise üle ja ütelnud. Vähemalt ta kuulas mind väga tähelepanelikult. Nagu öeldud, veename me endid, et Eesti pole õnneks Venemaaga kuigi palju seotud ja sealne kriis meid eriti ei puuduta. Tegelikult see muidugi nii ei ole ja näiteks kalatöötlejad tunnevad ennast puudutatuna küll. Neljapäeval kogunesid Tallinnas balti riikide kala liituda ja suuremate kalatöötlemisfirmade juhid, et olukorda arutada sõna Anneosotile. Esindusliku kvoorumi kokkukutsumise tingis finantskriis Venemaal ja asjaolu, et suur osa kalatöötlejaid ekspordib oma toodangu just Venemaale. Nagu kinnitas Eesti Kalaliidu tegevdirektor Valdur Noormägi, oli põhiline eesmärk seada korda suhted Vene turul. Et Balti riigid ajaksid selles vallas ühte ritta jah ja ei saeks üksteisel tooli jalgu ega süüdistaks vastastikku dumping-hindade kehtestamises. Vene turustaja donnaga löönud Baltikumi kalatöötlejate ridadesse kiilu ja püüavad ettevõtteid ükshaaval sundida müüma kalatooteid alla omahinna. Lepiti kokku ühise strateegia põhimõtted. Valdur Noormägi. Põhiline on see, et välja kujunenud ühtne Hiina strateegia tänase suhtes ja 500 hinnastrateegia ellu seistlases ühisrindega vastasele meeletutele, turustajatele survele, et ka teine oli siis selline, et teha sellised, ütleme, andmebaasid kõigi Baltikumi riikide vahel, kus ollakse täielikult kirjeldame. Petised, kes tõesti petavad, meelitavad välja, jätavad selle eest tasumata, praegu sihukeste infobaas ei olnud, aga pektijaid on petajaid on, öeldakse niimoodi, et no kõnekäänd on selline iga kalatöötleja üha vabanemist projekte kuhugi Venemaaavaldustele jätkudes Avagunstrotte maksab keskeltläbi poolteist miljonit Eesti krooni peale vene turu teised turud. Tallinna turud on Kesk-Euroopa turud on Lähis-Ida turud ja siin on ka tooteid lüüakse Iisraeli kaadodellijaks, Ameerika ühendriikidesse. Muidugi, Vene turg on neist kõige suurem. Sarnaselt Vene turul hakkab Ukraina turg tulema ja seda nüüd kõik ära hoida ja seda miinimumhindajaid natukene. Tõsi, nii ehk teisiti kui need tõesti Venemaaga on, nii nagu on ja Ukraina on ka veel kõhklev, et kui palju ja mida siis kus on väljapääs, kas saab järsult suurendada? Eks partei mõnda teise järsult suurendada, teise riiki eksporti võimalik ei ole. Minu isiklik arvamus on selline, et Venemaal enam polnud raskes seisukorras ma arve, seekord ka ta rabeleb välja ja praegu oleks selline ideaalne seisukohast seda aega ära kasutada. Ühesõnaga, tõsta ka seda meie konservi hinnataset. Ideaalne võimalus on selles suhtes teha. Kui paljude kalatöötlejate raha ja kui suures ulatuses Venemaale kinni on jäänud, seda ei osanud Valdur Noormägi täna veel öelda. Venemaal nagu öeldud, on selge see, et kõik on segane ja nagu ikka, taolisel puhul levivad kõikvõimalikud arvamused, kartused ja kuulujutud selle teema lõpetuseks kuulamegi, mida laulab kuulujuttude kohta klassik Vladimir Võssotski, seejärel aga jutuga Eesti ja Norra kuningapaari visiidi juurde. Nädala esimeste päevade kõige pidulikum sündmus Eestis oli kahtlemata Norra kuningapaari visiit oli nagu mitut korda rõhutatud, siis viimane Põhjamaade kuningatest, kes siin käis Eesti Raadio uudistetoimetuse poolt, kajastas seda visiiti Janne osad, kes mul siin stuudios vestluskaaslaseks on ja võtame siis selle visiidi nädala ülevaate jaoks ka mõne sõnaga kokku. Alustame sellest, et mina jagaks visiidi üldse kuidagi kolme ossa, esiteks visiidi eesmärk, teiseks tema kui niisugune sündmuste areng ja kolmandaks praktilised tulemused. No kuningapaari visiidist muidugi, praktilisi tulemusi ma eriti ei oota. Aga kuidas sina nüüd seda kahte päeva kokku võtaksid või vähemalt selle kahe päeva seda osa, mis Tallinnas oli? Igal juhul on ühe riigivisiidi eesmärk näidata üles head tahet ja ühe riigi hoolimist, teisest ja riigivisiit on üks diplomaatiline niisugune karm etikett, millest väga tõsiselt kinni peetakse ja sellepärast võib kõrvalseisvatele tunduda, et see on üksjagu igav ja aga õigupoolest nende riigivisiitide ajal siis justkui midagi tõsist ei tehtakski. Aga kummutaksin, sest tegelikult oli ka seekord Norra kuningapaaril kaasas üsna suur hulk Norra ärimehi, kes on juba pooleldi kanda kinnitanud, siin tähendab, kelle firmad on siin Eestimaal investeerinud või plaanivad seda lähiajal teha. Ja mulle tundub, et sellest äriseminarist, mis riigivisiidi teise päeva hommikul avati et sellest küll praktilist tulemit loota ja oodata. Aga, aga loomulikult on riigi visiit kui niisugune ja ka teisipäeva pärastlõunal Pärnus toimunu ju ennekõike emotsionaalne laeng ja, ja mul on tõsiselt kahju sellest, et et see esimene päev, kui kuningapaar saabus sadamasse ja nad Tallinnas ka vanalinnas ringi jalutasid, rahvast väga palju neid nii-öelda vaatamas ei olnud, sadamas oli, oli tõesti võib-olla kaks-kolm inimest ajakirjanikele ja protokolli töötajatele lisaks. Aga ei maksa unustada, et puhus väga vinge tuul ja 100. vihma ja ilm oli ääretult ebasõbralik. Ja ei maksa muidugi unustada, et ei tasu siis viimasena tulla. Oleks olnud esimene kuningas, kes Eestisse tuleb, oleks olnud palju rohkem, me mäletame, millised rahvamurrud olid Rootsi kuningapaari jälgimas. Jah, ja ka Taani kuninganna, kui ta siin käis oma oma abikaasaga, leidis üsna sooja vastuvõtu, ta tuli ka pisut soojemal ajal ja tõepoolest ilm oli kaunis. Ja ma usun, et ega visiidi tulemus ja, ja nii-öelda selle kordaminek nüüd väga suuresti ei sõltunud sellest ilmast, kuigi eks ta oma oma laengu andis. Aga riigivisiit on riigivisiit ja tõepoolest, kui ise käia nüüd meie presidendiga kaasas kuskil mujal riigivisiidil siis sellest materjali anda ja siia kodustele teatada on märksa lihtsam, sest et ikkagi on midagi uut ja huvitavat nii ajakirjanike kui ka presidendipaari ja kõigi teiste jaoks aga siin kohapeal kajastada mõne teise riigipea või siis kuninga visiit on keerulisem, sest materjali oli suhteliselt vähe. Vahe on ka selles, et kui lähed meie presidendi või peaministriga välismaale kaasa, siis temale pääsed ligi. Aga siin külalisele. Jah, ja tõepoolest tehti kohe mängureeglid algusest peale selgeks, viisakalt küll, aga siiski ühelegi kohtumisele ei lastud ajakirjanike ligi ja jumalast õnnistus oli tõepoolest see, et välisminister Toomas Hendrik Ilves ja Norra välisminister Knut Volevak siiski leidsid aia pressikonverentsi korraldada. Seal sai küll esitada ainult viis küsimust, aga, aga asi seegi ja mis palju inimestele kõige tähtsam sai hääle sai lõpuks ometi ühe selle kätte, mitte ei peareporter ise kõike ümber jutustama, kusjuures seda, mida jutustada, on ka väga vähe. Aga kuningapaaril mingid emotsioonid siiski olid ja jõudsid ka kuulajateni. Ja loomulikult mulle tundub, et nad mõlemad olid üsna meeldivalt üllatunud, nad ei olnud varem ka nii-öelda enne kuningaks ja kuningannaks saamist Eestis käinud juhuslikult ja neil puudus täielikult selles mõttes kogemus, nad tulid justkui valget lehte avastama enda jaoks seda Eestit ja, ja nende väljaütlemistest nii vähe või kui palju ma neid kuulsin. Niisugune mulje, et nad olid rahul, nad olid üllatunud, et nad ei lootnud näha niivõrd suuri edusamme siiski, nagu, nagu me oleme neid teinud. Ja eks see mujale paistab natukene võib-olla paremini, kui meile siin seesolija. Jäingi just mõtlema, et huvitav, kuidas need edusammud paistavad, milles nad välja paistavad, kui saabub kuningapaar riigivisiidile, kui saabub välisminister või majandusminister, siis teda tutvustatakse majandustulemustega. Süveneb mingitesse peensustesse kuningale vaevalt et tutvustatakse kõike seda üksikasjaliselt, no vähemalt mitte detailselt. Ei siiski, mulle tundub, et peaministriga kohtades meie peaministriga kohtudes kuningas Harald viiendale siiski ka selgitati meie nii-öelda majanduslikku käekäiku. Ja seesama äriseminaril oli ju üksjagu juttu ikkagi meie nii-öelda tulemustest ja saavutustest. Et küllap ta mingi pildi ei, aga võtame puhtinimlikult tasandil Ki kuningas juba vanalinnas jalutas, nähes teatud korrastatust ikkagi enam-vähem puhtaks pühitud tänavaid ja, ja normaalseid vitriine ja maju, siis mingi pilt ju ikkagi tekib. Ma arvan, et ka see võis olla üks niisugune tegur, mis sundis neid küllalt head hinnangut andma. Sonya programmist eraldi programmist ma kuigi palju ei tea, sest mul lihtsalt ei olnud mahti temaga koos käia, ei, Katariina gildis, aga ka kunstimuuseumis. Aga ma tean, et haavas seal kunstimuuseumis kaaluka näituse ja küllap tema sai nii-öelda oma kunstikogemused ja muljed vast nendest kahest külaskäigust. No me siin uudistetoimetuses kajastame neid visiite nii nagu kellelegi valvekord ja tööl olemise aeg juhtub, nii et ma praegu ei mäleta peast, kes kajastas Rootsi või kes Taani kroonitud peade visiiti. Seetõttu ma küsin sinu käest niimoodi, et kas sulle oli midagi uut selles visiidis ja selle visiidi emotsioonides või kajastamisel? Ja tavaliselt hakkab muutuma üsna tavaliseks ja protseduurireeglid on ju enam-vähem selged. Jääb üle ainult vaadata, noh, niisuguseid viimaseid väiksete detail, et kas nüansid on kõik paigas, aga see ei ole vast kuulaja jaoks huvitav. Mulle tundub, et puhtpraktiline kasu, nii nagu rõhutas ka välisminister Toomas Hendrik Ilves on temal oma kolleegi Knut vale Päkiga kõneldes just nimelt loota ikkagi mingisugustki soojemat soovitamiste suhtumist seoses NATOga. Teame, et Washingtoni tippkohtumine on üsna päevakorral ja töö selleks ettevalmistamiseks juba käib. Ja ilves just rõhutas, et ei maksa arvata, et niisugustel kahepoolsetel kohtumistel niisama lobajuttu aetakse, tehakse ikkagi ka üsna tõsist tööd ja NATO kui organisatsioon ei otsustanud tervikuna, vaid ikkagi iga üksikliikmesriik. Eraldi teeb oma otsuse, et küllap see lobitöö tuleb meile kasuks. Ja lähtudes isiku osast ajaloos, siis see osa ilmselt ei olegi nii väike ja kui välisministrid vahetuvad, siis kuningas ei vahetu niipea ja ilmselt see isiklik mulje loeb siiski ka midagi tema arvamusega. Kahtlemata arvestatakse. Ja loomulikult ja mulle tundub, et kena oli ka see Pärnus tõepoolest, kuningas Haraldile kingitud aabits, sest seal oli niisuguse vahetu ja sümpaatse mulje. President, meie president Lennart Meri toonitas oma kõnes ja siia juurde, et Eestimaa euroopalik kooliharidus ja kirjaharidus sai alguse just nimelt juhest norramaal õppimas käinud eestlasest, kelle nimi oli Niglas, nii et ajaloolised viikingi ja hansateeaegsed sidemed on nüüd leidnud lihtsalt uue väljundi. Seda toonitas ka kuningas Harald viies oma äriseminari avakõnes, et tegelikult me oleme ja tunneme 11 väga ammu, aga et vahepeal on olnud lihtsalt pisut teistsuguseid aegu. Tuleme veel kord tagasi selle majandusteema ja ärimeeste teema juurde. Visiidi kajastamise ajal sai sellest ka veidi räägitud, aga tuletame taas meelde, millised on siiski praegu Eesti ja Norra majandussidemed. Üsna head, üsna head ja üsna tõsised selles mõttes, et on väga palju suhteliselt tõsiseltvõetavaid firmasid, kes on teinud suuri investeeringuid Eestisse, kavatsevad seda veel teha ja üllatav see, et Norra on arvult neljas välisinvestor Eestisse ja on jätnud niisuguse tõsise tõsise konkurendi nagu Venemaa uhkelt selja taha. Ja see annab tunnistust sellele, et teatakse ja ollakse veendunud, et Eesti on stabiilne, selle majandus on seda väärt, et siia tulla oma rahadega. Ja Mulle tundub ka nii, et välispoliitika on nii ehk teisiti majandusega seotud ja samal ajal ka kogu transiit, mis toimub läbi meie võib-olla Norrale. Huvitav, tooksin ühe paralleeli veel, see langeb nüüd küll nädala lõpueeli, aga sellest oli ka äriseminaril juttu. Et esmakordselt ajaloos on siis nüüd oktoobrikuu keskpaigast ehk teisest poolest võimalik Tallinnast otse Oslosse lennata. Ja selle reisi paneb käima Estonian Air, aga Norra on sellest väga huvitatud ja loomulikult teenivad need lennureisid Oslo ja Tallinna vahel ennekõike ärimeeste huve. Ei maksa salata, sest nendele on panus tehtud ja loodetakse kuni 23000 reisijat sellel liinil teenindada. Ja norralased olid ise sellest ka üsna huvitatud ja kui on lihtsam üksteise juurde minna ja sõita ja oma äriasju ajada, aga küllap siis ka veelgi rohkem investeeritakse. Ja norralased on huvitatud meie puidust, nagu ikka, aga mitte ainult ja meie tööstuski mitmel kombel pakub, pakub Norra ärimeestele huvi. Tuletas siin juba meelde välisministrite pressikonverentsi meie Norra teemalise vestluse lõpetuseks hetkeks sõnaga nendele. Norra välisminister Knut vallarak arvas Eesti ühinemise kohta Euroopa Liiduga. Nii. Ühinemisest Euroopa Liiduga on kasu euroliidu laienenud, mine mõjutab mitmel kombel ka Norrat ja seepärast jälgime seda tähelepanelikult. Meil on Eestiga vabakaubandusleping juba olemas ja kui Eestist saab euroliidu liige, laieneb tallegi Euroopa majandusruum, mille liige on omakorda Norra. Seavad eestile norra turud ja kui eestlased tahavad Euroopa ühisperre astuda, siis Norra toetab seda otsust. Nii arvas Norra välisminister. Eesti välisminister Toomas Hendrik Ilves puudutas oma arvamuses NATO teemat. Kuna iga liikmesriik NATOs kujundab oma seisukohta, siis need Pilater reaalsed kohtumised ongi need, kus saame oma seisukohti väljendada. Ka NATO ei otsusta organisatsioonina üksi. Iga liikmesriigil on oma seisukohad. Ma võin öelda, et Norra toetus Eestile on olnud väga tugev kogu aeg läbi kogu selle protsessi ja siin me ei ole mingeid muudatusi näinud ja see on väga hea tõdeda. Eestis rändas Norra kuningapaar edasi Lätisse, mida tehti seal sellest diveta upite suu läbi. Kõrgete külaliste kahepäevase visiidi eesmärk üks oli tutvuda Norra ettevõtjate tegevusega Lätis ja Norra ja Läti koostöö projektidega. Neljapäeva hommikul avasid Norra kuningas Harald viies ja Läti president kond Suumann mõlema riigi ettevõtjate seminari nimetusega Norra ja Läti jaekaubanduse areng. Hiljuti avatud kaubanduskeskuses mos, mis on sisse seatud Skandinaavia suuremate kaubandus keskuste modelli järgi. Harald viies tundis erilist huvi Norra ettevõttes tatotegevuse vastu. Lätimaal. Kuningas avas ametlikult statoili uue Riia terminali Riinu Sis tõestuseks sellest sündmusest jääb plaat kuninga allkirjaga ja Norra kuusk mille kõrge külaline istutas terminaali ette. Samal ajal käisid kuninganna Sonja ja presidendiproua Anu mane laamirv. Koos kuninganna avas kooliraamatukogu uutes ruumides raamatunäituse. Selline eriline huvi vähetuntud Vidzeme kõrgkooli vastu on tingitud sellest, et see on koostööpartner Lillehammeri kõrgkooliga. Kuninganna Sonja kinkis raamatukogule kaasa võetud valiku norra kirjandusest mille esimesteks lugejateks on need rohkem kui 100 noort ja viideme kõrgkooli üliõpilased, kes on norra keele selgeks õppinud. Kuninganna ja presidendiproua külastasid ka Valmiera vangla mis on omakorda iili vangla koostööpartner. Säält on Valmiera vangid saanud suurt abi spordiinventari materjale hoonete remondiks ning tööpinke puusepatöökoja sisseseadmiseks vanglas. Oma mitmes kõnes rõhutas Norra kuningas Harald viies. Talle meeldib muistse hansalinna Riia ilumees Riia, Norra, Bergeni linna ammuseid sidemeid meenutab veel, ütles kuningas. Ta märkas erinevusi Läti ja Eesti vahel, mis väljenduvad mitte ainult keeles ja kultuuris ja soovis, et Baltimaad neid erinevusi säilitaks. Nii palju siis Norrast ja Norra külalistest, aga kui me vahepeal juba välisminister Toomas Hendrik Ilvese juurde jõudsime, siis võib meelde tuletada selle nädala ajakirjandust ning eriti ajalehte Postimees, kus päevalt tuletati meelde, et Ilves lahkub oma kohalt kas täna või homme või lähipäevadel või järgmisel nädalal. Aga samas võib lahkumine ka venida. Tsiteerida Teie usaldusväärset valitsusallikat, kelle andmetel rahvaerakond nõuab Ilvese valitsusest lahkumist. Samas kinnitas rahvaerakonna peasekretär Indrek Kannik. Ilvese lahkumine pole veel lõplikult otsustatud ja lähiajal seega ei toimu. Kui ajakirjanduse poolt üles köetud teemadel jätkata, siis esmaspäeval arutas valitsus oma kabinetiistungil riigikontrolör Juhan Partsi kirja peaminister Mart Siimanni millest ta nagu esialgu kindlalt teati olevat nõudnud kahe ministri tagasiastumist, mis hiljem siiski kinnitust ei leidnud. Kuidas läks, esmaspäevane arutelu sellest, rääkis Eesti raadiole valitsuse pressiesindaja Daniel Vaarik. Põhiline otsus, mille valitsus vastu võttis, oli see, et kuna riigikontrolör soovib nende materjalide arutamist valitsuse istungil siis valitsuse kabineti nõupidamine pidas oluliseks nende küsimuste arutamist siis valitsuse istungil kahe nädala jooksul. Nõupidamisel ütles riigikontrolör samuti, et tema kuule siin süüdistaja rollis. Ja samuti ei ole riigikontroll iseenesest uurimisorgan. Valitsus arutas tegelikult vastutuse teemadel, see, kes vastutab, peab olema selge ja valitsus on ju tegelikult ka alustanud sõltumatu ekspertiisi ettevalmistamist kõigi asjaosaliste tegevuse kohta ja see ekspertiis tuleks siis juba ekspertidelt, kes on täiesti Eestist väljaspoolt täiesti süsteemivälised, aga ei saanud ju siin valitsuse istungil moodustada näiteks sellist kohtukolleegiumi, kes oleks nüüd ütelnud, et nende materjalide põhjal me otsustame, keegi on süüdi või mitte. Kui me siin räägime üldsegi rahandusministri ja sotsiaalministri vastutusest, siis tegelikult alustame natukene valest otsast. Lõppude lõpuks ei viinud ju mitte nende rahapaigutused sinna maabanka pankrotti vaid Nende rahapaigutused olid seal erinevatel põhjendustel ja oska öelda siinkohal, kui hästi või halvasti see raha sinna oli paigutatud, seda peab ikkagi edaspidi tõepoolest tõestama. Ekspertiis seegis, kui palju teadis, on antud juhul samuti päris raskesti osundatava, sest et nagu me mäletame, siis tollel ajal öeldi avalikult välja mitme instantsi poolt, et maapank ei ole momendil ohus. Ja näiteks üks küsimus, mida arutati, oli see, et kas on võimalik, et ministeerium ei saa sellelaadset infot ja see on tegelikult mõnede ministrite hinnangul võimalik. Sotsiaalminister Tiiu Aro tegelikult viitas ka sellele võimalused, et sotsiaal ministeeriumi haldusalas olevate mõningate fondide rahad läheksid riigikassasse otseselt ja nende paigutamine käiks vastavalt riigikassa ühtsetele reeglitele. Ja selline võimalus tegelikult tekitaks võib-olla tõepoolest natukene veelgi läbipaistvam olukorra nende rahade kasvatamisel. Teisipäevasel valitsuse pressikonverentsil väljendas samas küsimuses oma seisukohta rahandusminister Mart Opmann. Olukorras, kus riigikontrolör ei leiad õiguslikult oleks midagi valesti tehtud, kuid ta pidas äärmiselt vajalikuks probleemi kui sellist tõstatada. Oleme jõudnud situatsiooni, kus tegelikult käibe teisese vastutuse määratlemine ilma esmast vastutust üldse enam käsitlemata praktiliselt oleme täna jõudnud sinnamaani välja, et hoiustajad on põhiliselt süüdi selles, et pank on pankrotile. Valitsuse kabinetiistungil tuli väga ilusti välja, et see, mis puudutab õiguslikku regulatsiooni, õieti mõningaid puudujääke. Siin ei ole keegi riigikontrolliga teisel pool lauda, nii et siin ei ole probleeme. Küll aga täna me räägime nii-öelda hoiustaja vastutusest, aga ei räägi üldse tegutsemise tagajärgedest. Kohaliku poliitika teemadel jätkates äratas tähelepanu reedel kõlanud väide, et opositsioonijõud kogunevad aru pidama, olles seejuures valmis moodustama ise uut valitsust. Anneused päris Isamaaliidu liidril Toivo Jürgensonil, mida täpsemalt arutati? Vahetati informatsiooni ja samas me jõudsime nagu täiesti et arvatult muidugi niisugusele veendumusele, et peame endale eesmärgiks järgmistel valimistel edukalt esineda ja moodustada uus valitsuskoalitsioon. Koalitsioon koalitsiooniks, aga kõigepealt, selleks, et valimistel nii-öelda hästi toime tulla võiks ehk kõne alla tulla ka ühine valimisliit, kas sellest oli juttu ja kas osapooled on valmis seda sammu astuma? Muidugi valimisliit on kindlasti kõige kõrgem koostaja enne valimisi, praegu on meie ühel partneri Mõõdukate seisukoht selge ja nemad valimisliidu moodustamist ei toeta, nii et tulevad kõne alla teised ühised koostöövormid ja minu arust eesmärgiks peaks ikkagi olema edukas esinemine valimistel. Minu isiklik arvamus on küll selline, et oma valijatele me annaksime muidugi tunduvalt jõulisem tugevama signaali, kui me oma koostööd demonstreeriksime ka ühise valimisliidud tegemisena. Täna tuleb arvestada lihtsalt meie partnerite seisukohaga, nii et praeguses seisus valimisliidu tegemine ei ole veel aktuaalne. Kas võib äkki nii juhtuda, et Valimisliit moodustub rahvaerakonnast ja Isamaaliidust? Loomulikult ei ole see välistatud, on ju rahvaerakond meile väga lähedane nii ajaloolistel põhjustel kui ka sisulistel ja praktilistel põhjustel, see on tõenäoline, aga momendil ikkagi on meil selleks konsultatsioonide ja läbirääkimiste platvormiks. Kolme erakonna vaheline kooslus. Kas teie tänasel kokkusaamisel oli ka sellest juttu või kas näiteks Isamaaliit ja Mõõdukad kavandades rahvaerakonnaga ühist koostööd ja võib-olla ehk ka valimisliitu on näiteks niisuguse nõudmise esitanud, et välisminister peaks omavalitsuse positsioonist loobuma? Päris kindlasti me seda asja ei arutanud ja niisugust tüüpi arutelusid ilmselt ka tulevikus ei, ei toimu, et ühed erakonnad tegelevad teise erakonna siseasjadega, see on ikkagi rahvaerakonna sisemine otsus ja Toomas Hendrik Ilvese isiklik probleem, nii et, et siin me ühelt poolt me neid asju ei aruta ja teiselt poolt me ei sea ka mingisuguseid eeltingimusi oma koostöö planeerimisel ja teostamisel. Kas riigikogu tööd alustades on neid opositsioonierakonnad valmis näiteks Siimanni umbusaldust avaldama, arvestades tema taas siis ka korteriafäär, nii nagu Tiit Vähi pool? No mulle tundub, et ühinenud opositsioonis päris kindlasti tuleb see arutelu, kuidas nüüd ühinenud opositsioon tegutseb, eks seda, seda nüüd näitab kõik, aga fakt on see, et kui vastavad need tõele, need väited, et peaminister valetas, siis see on väga tõsine süüdistus ja, ja päris kindlasti ühinenud opositsioon oma seisukoha siin välja kujul. Tulles tagasi külaskäikude juurde võib ära märkida Poola allveelaevasõitu Tallinna sadamasse neljapäeval. Sümboolne on see visiit just seetõttu, et samanimelise intervjueeritud laeva põgenemist Tallinnast kasutas Nõukogude liit 1939. aastal ettekäändena Eestile baaside lepingu pealesurumiseks. Ajaloolist tagapõhja puudutas oma sõnavõtus ka president Lennart Meri. Teie sõprusvisiidi sõnum on mõistetav igale eestlasele ja igale poolakale. Septembris 1939 Tallinnas varjupaika otsinud esimene Orsel, kelle nime tee meretraditsiooni järgi edasi kannate, oli sunnitud võitlema kahe totalitaarse riigi vastu, kes olid vallandanud teise maailmasõja. Oreli nimi kuulub nii Eesti kui Poola ajalukku. Mul on hea meel, et nüüdsest peale on ta ka meie ühise tuleviku sümboliks. Stalin ei kuulutanud sõda Poolale, vaid nimetas oma sõjalist kallaletungi vähemusrahvuste vabastamiseks Poolas. Küüniliselt kasutas ta esimese Orsoni lahkumist Tallinnas, et süüdistada Eesti vabariiki neutraliteedi rikkumises ja selle ettekäände varjus astuda samme, mis viisid meie riigi okupeerimiseni. Esimese orus oli viibimine Tallinnas, meelitas viivuks esile Stalini tunnistuse, et Nõukogude Liit peab välja kuulutamata sõda Poola riigi vastu. Poola allveelaeva on seal 73,8 meetri pikkune, nimekaim sildus Tallinna vanasadamakai ääres eile õhtul. Orseli meeskonnas on 15 ohvitseri ja 45 meeskonnaliiget. Lennart Meri rõhutas, et Orseili tänane külaskäik Eestisse ühendab meie minevikku ja tulevikku ning tõmbab samas terava piiri mineviku ja oleviku vahele. Demokraatlik ja ühinenud Euroopa peab läbirääkimisi Eesti ja Poola vastuvõtmiseks oma NATO tippnõupidamine mullu Madriidis otsustas kutsuda Poola oma liikmeks ja aidata Balti riik ja nende hulgas ka Eesti Vabariiki Poolale järgnema maailm on muutunud turvalisemaks. See on uus maailm, milles me täna koht. Me jälgime poolehoiu ja lootusega oma ühise naabri Vene Föderatsiooni rasket heitlust oma ühiskonna ja majanduse moderniseerimise eest. Kuid julgeolekut ei ole maailmas kunagi liiga palju. Seda õpetab nii Poola kui Eesti ühine ja ohvriterohke ajaloo kogemus. Poolakeelne Tõnn kõlab eesti keeles korkuta. Eestlaste ja poolakate saatusi on põhjalikult uurinud Kaukaasia päritolu eestlane Hilda saba. Tänasel kohtumisel tänas Poola suursaadik Eestis Hilda sabot ja andis talle üle autasu. President Lennart Meri sõnul kinnitab Hilda saba elutöö veel kord, kui läbipõimunud on eestlaste ja poolakas. Olete saatused olnud totalitaarsete režiimide ajal. Pöördudes auvalves oleva allveelaeva meeskonna ja Eesti mereväelaste poole ütles president Meri, et nende noorte meeste ülesanne on nüüd tõestada, kui läbipõimunud on Eesti ja Poola mereväelaste töö julgeolekurahu ja stabiilsuse tagamisel meie ühisel Läänemerel. See oli materjal Ulvi Sõõrumaal. Jätkates möödunud nädala vaatlust, ei saa muidugi jätta märkimata, et sinna sisse mahtus esimene september. Uue kooliaasta algus. Ei hakka siin kordama presidendi tervituskõnet. Tuletame pigem meelde haridusministeeriumis antud pressikonverentsi, kus räägiti uueks õppeaastaks valmistumisest. Sõnahkai Varele. Üldhariduskoolides jätkub uue õppekava rakendamine ja riigieksamite süsteemi arendamine. Alustatud on õpetajate koolituse reformimisega. Suurt tähelepanu pööratakse sel aastal ka abimaterjalide valmistamisele. Kantsler Georg aher. Käesoleval aastal me tahame eriti tähtsustada sellist mõistet nagu hariduse kättesaadavuse hariduse kvaliteet, kvaliteetne haridus ja võimalikult paljudele kättesaadavaks tehtud kvaliteetne haridus. Epp Rebane üldharidusosakonnast märkis, et viimasel ajal on aastast suletud keskmiselt 10 kooli. Esialgu tundub see tendents jätkuvat, sündivus on vähenenud ja kooliminevaid lapsi on vähem, seega väheneb ka õpetajate vajadus. Praegu on koolides aga kaheksa kuni üheksa protsenti õpetajatest keskharidusega. Üks päev enne kooli algust ei osanud haridusministeeriumi öelda, kuidas on meie koolides õpetajate kohad täidetud. Üha suuremat tähelepanu pööratakse eesti keele õpetamisele muukeelsetes koolides. Riigikeeleõpetajate konkurss kestab. Tööturg on muutunud, koolitus peab muutuma, kutsehariduse arendamisel tahetakse teha rohkem koostööd tööandjatega. Eestis on kutseharidusõppeasutusi 90, neis õpib 30000 noort. Kutseharidusosakonna juhataja Mati Kask märkis, et nende koolide arv lähiajal väheneb. Kui me räägime arvude keeles, siis näiteks käesoleva aasta õppeasutuste vastuvõtud kinnitavad seda. Nimelt 15.-ks augustiks oli komplekteerunud planeeritud mahus 29 kutseõppeasutust. Räägin haridusministeeriumi valitsemisalas olevast 52-st kutseõppeasutusest. 29. Ühes viis õppeasutust 15.-ks augustiks oli planeeritust komplekteerunud alla 50 protsendi. Koostöös farega on käivitunud kutsehariduse reformimine, välja on valitud 20 pilootkooli, mille jaoks loodetakse riigieelarvest täiendavalt raha saada. Eelisarendatakse neid koole, mis on olulised antud piirkonnas või mis õpetavad Eesti majanduse ja sotsiaalse arengu seisukohalt olulisi ameteid. Olgu siin nimetatud siis sidekommunikatsioonid, elektroonikatööstuses, automaatika, keemiatööstus, puidutöötlemine, transport, logistika, teenindusvaldkond, mis ilmselt lähiaastatel vajab rohkem kõrgema kvalifikatsiooniga oskustega töötajaid. Kutseõppeasutus peaks tegelema ka täiskasvanukoolitusega Tallinnas, Ida-Virumaal, Saaremaal ja Kagu-Eestis hakatakse välja arendama vastavaid keskusi. Suurendatakse ka puuetega inimeste kutsehariduse saamise võimalusi. Kõrgkoole tegutseb Eestis kui 33, kavas on sisse viia ühtne hindamissüsteem. Et tihti diplomeid tunnustatakse ka mujal. Eelmisel aastal sai hoo sisse akrediteerimine Maiki Udam kõrghariduse osakonnast. Ära on jõutud krediteerida äri või majanduse, samuti õiguse valdkond ning usuteadused ja loodusteadused. Plaanis on sügisel alustada geoloogiliste erialade akrediteerimis. Möödunud nädalal sai omale uue ametliku direktoriga Rahvusraamatukogu lähemalt Marit Pukk. Rahvusraamatukogu direktori kohale kandideeris kaks asjatundjate sõnul võrdselt tugevat kandidaati senine direktori kohusetäitja Tiiu valmija, Eesti raamatukoguvõrgu konsortsiumi direktor Asko Tamme. Otsuse Rahvusraamatukogu direktori valikul tegi raamatukogu nõukogu, kuhu kuulub 10 inimest ja mida juhib riigikogu aseesimees Tunne Kelam. Me võtsime arvesse kolme komponenti, senine töökogemus, teiseks nägemus Rahvusraamatukogu edasisest arengust ja kolmandaks ka ekspertiisarvamus mõlema tsitaadiomaduste kohta juhinad häälte vahekorraga kuus, neli. Salajasel hääletusel. Nõukogu helistas proua Tiiu valmi kandidatuuri. Proua Tiiu Vallmann aasta Rahvusraamatukogu sisulise juhtimisega tegelenud ja oskab hinnata probleeme, mis raamatukogu ees seisavad. Ma arvan, et Rahvusraamatukogu seisukohalt on olnud kõige pingelisem eelarve oskuslik ja sihipärane kasutamine, kuigi ma ei tahaks täna rahast rääkida. Raamatukogu on kasvav organism ja selleks, et kasutajaskond oleks küllaldaselt rahuldatud, ta vajab ikkagi uut informatsiooni. Et ja teadaolevalt maksab. Mis on esimesed tähtsamad tööd nüüd päris direktorina? Kuidas seda, et rahvusraamatukogul seisab kõige lähemal ajal ees infotehnoloogia juurutamine ja juba sellisel tega raamatu kasutaja näeb neid Muutusi arvuti juurde pääsemisena ja teiseks, et meil avatakse Euroopa Liidu infokeskus õige pea laiale avalikkusele, siis ma arvan, et iseenesest need ülesanded, nii vastutusrikkad, et me peame täna ja praegu kõik oma tähelepanu selleks suunama. Ning selle saate viimane materjal Erastamisagentuuri sellenädalasest istungist sõna Margebüvile. Eesti Erastamisagentuuri nõukogu otsustas erastada aktsiaseltsi Eesti gaas. Riigile kuulunud 10 protsenti Eesti gaasi aktsiatest ostab Osaühing Neste Eesti Erastamisagentuuri nõukogu esimees Väino Sarnet. Siin on tegemist on seaduse paragrahv kaks lõige neli müügiga teistele aktsionäridele kellerti hõlbus Aazeri avaliku müügi siis nende aktsiate osa ei toimu ja kolm juba läbi viidud osalevad Eesti kaasalised. Riigile kuulunud 10 protsenti Eesti gaasi aktsiatest müüakse 47,5 miljoni krooni eest. Riigiaktsiate müümisega muutub aktsiaselts Eesti gaas eraettevõtteks, kommenteerib majandusminister Jaak Leimann. Ma arvan jätkuvalt, et riik ei peaks olema osanik kaubandus-tööstus-transpordi- ja nii edasi ettevõtetes. Me oleme seda poliitikat ju harrastanud aastaid ja mingit põhjust, et ma peaksin seda muutma selleks et sekkuda taoliselt tehtud tegevus on olemas omad mehhanismid läbi seadusandluse läbi vastavate institutsioonide. Nii et olles omanik parim viis mõjutada taolise aktsiaseltsi tegevust või käitumist ja see ei ole ka võimalik, eriti veel, kui oled vähemusaktsionär ja riigil ei ole ka võimalik investeerida reeglina taolised ettevõtted vajavad suuri investeeringuid. Samuti otsustati endise KFC dünamo varade küsimus. Majandusminister Jaak Leimann. Neli olulist objekti, sealhulgas siis dünamo staadion vanades Dünamo rahadest kuulub riigile. Nende väiksemad objektid kuuluvad siis spordiga tegelevale põhja Kotkale. Loodetavasti siis riigile kuuluvad objektid võetakse käsile, kas siis munitsipaallineeritakse ja seejärel investeeritakse nendesse emale. Staadionil on roheline staadioni kordategemiseks ja teisest küljest loodetavasti ka põhja Kotkale jäävad objektid muutuvad nüüd paremas suunas, tehakse korda, sest need on õiguslik selgus olemas. See oli materjal, mis mahtus tänasesse ülevaate saatesse 36. nädal stuudios oli Uku Toom. Head päeva.