Juba nädalapäevad on möödas Sydney olümpiamängude lõputseremooniast. Kirikuelu tahab siiski veel nostalgiliselt pisut tilgu tagasi heita ja olümpiateemaga tänasel pühapäeval veel tegemist teha. Aga saates on ka väga palju muid uusi ja huvitavaid uudiseid kiriku maailmas, mina olen Jaan Leppik, kuulakem. On kirikuelu saade ja vaatame pisut tagasi olümpiamängudele. Olümpialiikumise motot autoriteks on väga paljuski vaimulikud pöörde, kui peatan soovis, et olümpiamängudel oleks ka religioosne külg kes kirjutas olümpialiikumise juhtmõte. Kõige tähtsam olümpiamängudel pole mitte võitmine, vaid osavõtt. Tavapäraselt omistatakse see lause Parun tegubertaanile kaasaegsete olümpiamängude rajajale. Kuid tegelikult oli esimene inimene, kes nii ütles hoopistükkis Pennsylvania anglikaani piiskop Etelber Talbot kes 19. juulil 1908. aastal ütles selle lause Püha Pauluse katedraalis Londonis, kui ta pöördus neljanda kaasaegse olümpiamängud sportlaste poole. Ta ütles. Oluline nendel mängudel pole niivõrd võit, kuivõrd lihtsalt osavõtt. Mis puutub aga olümpiamängude motosse seitsius, altsius Wordsius kiiremini, kõrgemale, tugevamini siis selle autoriks on katoliiklane. Dominikaani, isa androidi toon, ütles nii oma kõnes seitsmendal märtsil 1891. Pierre kubertaani peetakse kaasaegsete olümpiamängude rajajaks, kuid ta polnud ainus ja ta oli paljuski inspireeritud teistest inimestest. Ta sündis 1863. aastal lõhaavris usklike peres. Tema ema oli väga jumalakartlik ja lootis, et noorukesest peerist saab preester. Isa oli Jansenist, kes oli kuulus usuliste maalide autor. Peale kuue aastasena sooritatud palverännakut Rooma said Bear hariduse jesuiitide juures, kellede liberaalsusest pidas ta väga lugu. Ka huvi antiik-kreeka vastu sai alguse jesuiitide koolist. Hiljem kohtus Hubert Canoni Charles Kingsley ka Inglismaal, kes oli niinimetatud muskulaar kristlaste liikumise rajaja, mis eiras traditsionaalse Tihu põlgust kristlikus hariduses ning kes toonitasid spordi tähtsust moraalsuse ja usuelu tugevdamisel. Kuivõrd läks aga veelgi edasi temalegi sporti religioonile? See võttis peagi sekulaarse iseloomu. Kubertaan mõistis olümpialiikumist kui juut tsiviilreligiooni, millel olid omad sümbolid, traditsioonid, riitused, tseremooniad. Kubertan ise ei eitanud kunagi olümpialiikumise religioosset iseloomu. Ja kui ta tegi teatavaks oma otsuse taaselustada antiikolümpiamängud, ütles ta. Olümpiamängude esimene oluline tunnusjoon nii antiiksetel kui kaasaegsetel seisneb selles, et see on religioon. See esindab kirikute üleselt ja kõrval inimkonna ülimusliku religiooni. Olümpiamängudel on religioonil iseloomulikud rituaalid, näiteks olümpiavanne osavõtvate riikide paraadid, olümpiatule süütamine, antiikse jumalanna heer altari juures Olümpias ning olümpiatulejooks, mis meenutab kreeklaste tõrvikutega jooksu, millel omal ajal oli väga oluline liturgiline väärtus. Läheme edasi uudistega Rooma. Vatikan on teatanud, et avaldab peagi dokumendi internetieetikast. Püha tool valmistab ette dokumenti pealkirjaga internetieetika, mis peaks valmima järgmiseks aastaks. Sellise teatega esines peapiiskop John, kes on Vatikani sotsiaalkommunikatsiooninõukogu president. Sotsiaalkommunikatsiooninõukogu alustas kolm aastat tagasi dokumentide seeriat reklaamieetika dokumendiga, millele järgnes eelmisel aastal sotsiaalkommunikatsioonieetika. Ameerika peapiiskop ütles. Kirik soosib internetis levitatavat moraalset vastuvõetavat informatsiooni. Uus tehnoloogia on suurepärane vahend, et jõuda evangeeliumi ka kodudeni, on suureks väljakutseks kirikule, et areneda edasi oma pastoraalset tegevust läbi interneti. Peapiiskop souli, usub võimalusse surfata netis jutumärkides ilma inimeste inimõigusi rikkumata. Ta selgitas ka, et kirikul on omad kommunikatsioonikanalid, mida tuleb alal hoida, kuid kirik peab julgemalt kasutama ka erilisi vahendeid. Kui temalt küsiti kiriku mõju kohta meediale, vastas ta, et peale seda, kui kolm aastat tagasi anti välja reklaamieetika on ta saanud palju kutseid, kus on soovitud. Et ta seda dokumenti kommenteeriks, ütles. Inimesi on kõige enam imestanud see, et kirik räägib reklaamimise eelistest ja positiivsetest külgedest. Põhjus aga on selles, et kirik on reklaamialal ekspert. Reklaam seisneb sõnasevangelisatsioon. Me usume oma sõnumit ja me saame ka lubada garantii, mis kestab igavesti. Jätkame uudistega Roomast on kirikule saade. Vatikan püüab parandada suhteid teiste religioonide, ka rahvusvahelise loiku mehaanilisel kohtumisel Lissabonis port tugalis. Suhted teiste realigioonidega pingestunud tänu sellele, et Vatikan on hiljuti välja andnud ametlikku dokumenti dominus Jeesus kus on öeldud, et teiste religioonide järgijad on sügavas puuduses pääsemise osas. Kardinal edu, et Cassidy, kes juhib Vatikani teiste religioonide suhtlemise dialoogi, ütles, et meie ei hülga oma doktriini. Aga me tahame ka edendada oma dialoogi teiste realigioonidega. Kohtumisel teiste religioonide esindajatega soovib ta kinnitada, et Vatikan on pühendunud suhete parandamisele, mitte katoliiklastega. Paavst Johannes Paulus teine kohtus protestantlik juhtidega Vatikanis selle aasta 18. septembril, kus ta toonitas, et katoliku kiriku pühendumine oikumeenilise ele dialoogile ei ole muutunud. Euroopa Liit valmistab ette põhiõiguste harta teksti, millest suurem osa on juba valmis ja mis läheb vastuvõtmisele tõenäoliselt selle aasta detsembris. Nizzas. Seda dokumenti põhiõiguste hartat, kommenteeris Paavst kama kohtumisel Euroopa Liidu parlamentide juhtidega. Paavst tunnistas, et põhiõiguste harta kirjutamine on väga raske ülesanne, milles on vajalik olla avatud erinevate pida indiviidide ettepanekutele. Paavst toonitas, et euroliit ei tohiks ära unustada, et Euroopal vabaduse, isiksuse mõistete häll ja et need mõisted ilmnesid Euroopas just sellepärast, et kristluse seeme oli külvatud Euroopa mulda. Rooma kardinal Joseph Ratzinger kirjutas Itaalia ajalehe suveniire, kus ta kritiseeris ÜRO ettepanekuid teemal uus maailmakord. Kardinal märkis, et hiljutiste ÜRO konverentsidel on esitatud niinimetatud strateegiaid, mille abiga vähendada külaliste arvu inimkonna laua ääres, nõnda et õnn, mille me oleme saavutanud, ei oleks sellest mõjutatud. Ta ütles, et selline filosoofia ei hooli enam nende eest, kes ei ole enam tootmisvõimelised või kes ei saa enam loota kvaliteetset elu. Kardinal Ratzinger ütles, et selline niinimetatud uue maailmakorra ideoloogia näed ekslikult naiste eneseteostuse takistusi perekonnas ja emaks olemises. Kardinal ütles, et kui uue maailma imidži areng on jõudnud sellisesse faasi, on kristlastel kohus protestida. Hiina valitsus ei ole rahul Vatikani otsusega kuulutada Hiina rahvavabariigi rajamise aastapäeval, esimesel oktoobril pühakuteks 87 Hiina kristlast ja 33 misjonäri kes tapeti Hiinas ajavahemikus 1648 kuni 1930. Enamus nendest surid niinimetatud bokserite mässu ajal, kui natsionalistlikud hiinlased tapsid sadu Lääne inimesi ja Kristusesse pöördunud hiinlasi. Hiina valitsus on seda otsust tugevasti protestinud ning leiab, et märtrid olid oma saatust väärt, sest nad eirasid Hiina seadusi. Hiina välisministeeriumi esindaja ütles, et enamus märtlitest hukatiina seaduste eiramise pärast ajal mil Hiina tungisid kolonialistid ja imperialistid. Vatikan ei kuulutanud seekord pühakuks katoliiklasi, kes tapeti peale 1900 kolmekümnendat aastat, et mitte solvata Hiina valitsust, mis seal põrandaalust kirikut taga kiusanud. Teatavasti on Hiinas kaks katoliku kirikut, üks neist allub Vatikanile ning teine on lojaalne Hiina kommunistlikule rahvavabariigile. Vatikani andmetel on Hiinas tänasel päeval kaheksa miljonit Vatikani lustavad katoliiklased, kes teenivad jumalat väljaspool ametlikke kirikuid. Ja nüüd räägiksime ka midagi Eestist. Nimelt on ikka veel üsna õhus uus kirikute ja koguduste seaduseelnõu ümber toimuv. Protsess seaduse jõustumise suunas liigub aeglaselt, aga kindlalt. Selle seaduse uue seaduse esimene lugemine Riigikogus toimus 13. septembril, kus ettekanded pidasid siseminister Tarmo loodus ja õiguskomisjoni esimees Jüri Adams. Nii nagu kirikute ringkondades, nii ka riigikogu saalis oli kõige rohkem küsimusi seaduseelnõus kirjas oleva avalik-õigusliku staatuse võimaldamise kohta mis on Eesti avalikkust üsna palju desinformeerinud, arvates, et püütakse taas ikka jälle riigikirikut luua. Täpsemalt on seesama avalik-õiguslik staatus sätestatud viienda paragrahvi punktis kaks. Siseministeeriumi usuasjade osakonna juhataja Ilmo au ütles, et avalik-õigusliku staatuse andmise arutamine tegelikkuses lõpetati, kuna seda võimalust ei näe ette praegu riigikogu menetluses olev uus tsiviilseadustiku üldosa. Samal ajal küsiti 13. septembril siseminister Tarmo looduse käest selle punkti kehtivuse kohta. Siseminister tõdes, et kuna tsiviilseadustiku üldosa seaduse eelnõu ei ole seaduseks vormitud, siis tuleb just nimelt selles paragrahvis ja selles lõikes pärast esimest lugemist teha kindlasti muudatusi, mille tagajärjel jääb see punkt seadusest välja. Riigikogu liikmed said seaduseelnõule muudatusi teha 21. septembrini. Õiguskomisjoni esimehe Jüri Adamsi sõnul oli eelnõu koostajatel arvatavasti veel üheks küsimuseks see, kuidas võiks riik sõlmida ühe või teise kirikuga halduslepinguid. Jüri Adams ütles. Praegu on see võtnud teistsuguse vormi, nimelt seda lahendatakse ühes teises eelnõus, mis haldusreformi juurde kuulub. Kui kirikute valduses on üldrahvalikke kultuuriväärtusi näiteks mõni kirikuhoone, mis on pärit 13. sajandi keskpaigast millel peab olema tagatud säilimis Rosiin ning kuna ta on üldrahvaliku kultuuriväärtus, peab sinna olema tagatud mõistlik juurdepääsu ja külastamis režiim ja nende küsimuste lahendamiseks võimalike lepingute sõlmimise alused on eraldi probleemiks. Jüri Adams kinnitas, et seaduse edasine protsess saab olema rahulik. Ta ütles. Vaatame läbi need muudatusettepanekud ja püüame uurida ning võtta ühendust ka kõigi nendega, keda need muudatused puudutavad ja küsida, missugused on nende tegelikud vajadused ja võimalused ning siis püüda neile leida ka lahendused. Kuna praegu hetkel kehtiv kirikute ja koguduste seadus töötab hästi ja probleeme sellega tegelikult ei ole siis ei ole ka mingit mõtet kiirustada uue seaduse teksti vastuvõtmisega. Nii ütles siis õiguskomisjoni esimees Jüri Adams. Uue kirikute ja koguduste seaduse teksti suhtes ongi tänane kirikuelu saade hakanud ümber saama. Teiega jääb veel maid Gold Fild, mina olen Jaan Leppik, kuulake meid jälle ja ilusat kena aega teile.