Head kuulajad täna teie külaliseks, kirjanik Vladislav Koržets, tere tulemast päevade saatesse. Tere Peeter. Tere, kuulajad. Sinu õitseaeg, kui nii võib öelda, kirjanikuna oli 70 80. Niimoodi võib ütelda, aga ei ole võimatu, et ma taas õide puhkkirjanikuna ehk jah, tõepoolest viimased ütleme ligi 10 aastat, et olen ma üsna vaikne olnud, abiks, põhjusi võib väga palju välja tuua, üks nendest ja väga oluline on see, et tung või tarve kirjutada minu sees ei ole enam nii tugev, nagu ta oli noores eas. Ütelge nii, et see on üsna julmalt enese kohta öeldud, aga see on tõsi, suurel määral, noort inimest, noort kirjanikku, ajad tööle väga paljus auahnus, enesetõestamise vajadus selle ära tajumise ja tunnetamise vajadus ja kui see läheb korda, noh, mitte ainult sel määral, et avaldatakse ja, ja selle eest raha antakse vaip. Kui õnnestub elus kirjutada mõned sellised lookesed või luule tõuse, mille kohta ka inimesed, kellest sa lugu pead, keda sa austad ja armastad, kellele need hinge lähevad siis enam hiljem kehvemaid ei taha kirjutada, nii et ühtepidi tõuseb nõudlikkus enese vastu, teistpidi kaob äratarve ennast tõestada. Vot siis tekibki nüüd see asi, et millekski võib öelda, et on annet ja sul võib olla selline elukutse, teine sellega raha, raha või muudmoodi ka teenida ja muud muud. Tean omast kogemusest on raha teenida palju hõlpsam ja tervislikum kus saab värskes õhus liikuda või füüsiliselt ennast liigutada, see on selline suurepärane asi ja ma olen oma elus mõned korrad seda teinud, et hinge või inimest hakkab vaevama või rusuma ja Helnese alla matma roll, see, mida ta mängib, see maine, mis sul on, Need tööd, mis sa teed, need suhted, see, mis sinust arvatakse, mis sa tahad, et sinust arvataks, ise kaod sinna alla, võid ära kaduda, sellistel puhkudel on väga kasulik endast lahti, tähendab eneseleidmise raskel teel tuleb vahepeal enesest lahti ütelda, nii jõuab enesele mingitele tõestel asjadele märksa lähemale. Kas nüüd eaga tulnud tarkus v ja muidugi on see eaga tulnud tarkus, eluga tulnud tarkus, see ei ole loe. Tarkus ehkki jah, näiteks kui ma lugesin, kas ta needata, eks ole, sõduriks oletamist, kes ütleb, et sõdur peab oskama valetada enese kohta ta ei räägi ära seda, kes ta on. Ta valetab, mitte selles mõttes, et ennast paremini näidata, aga et maailma tajumisel enesest lahtiütlemine enese eitamine on tee eneseleidmisele. Mis sa praegu elus teed, siis kui sa praegusel hetkel ei kirjuta, lubadeta hakkadki? Ei, ma ei luba, ma ei välista, et ma hakkan veel kirjutama, ei saa ütelda, nii et ma üldse ei kirjutab, kirjutan võib-olla aastas kaks, kolm luuletust või mingeid märkmeid, ega ma ei püüagi neid kusagil avaldada. Teine aeg on mu elus teistmoodi, see asi ei ole võimatu. Et ma üritan ennast enesele veelkord ka kirjanikuna tõestada, vaevalt küll humoristina enam see aeg on minu jaoks vist täiesti ümberaastad, on sind tõsisemaks teinud, küsimus ei ole selles, ütleme nii, et ma olen saanud täiskasvanuks. Ma tahaks loota, et ma olen saanud täiskasvanuks. Sellega kaasneb teatav vastutus oma tegude ja sõnade eest kaasneb ka see tunne oma tekstidega inimestele haiget, ei teeks küsimus selles hoiakus eitav või jaatav hoiak asjade suhtes ironiseeriv skeptiline eestlasele nii armas, muidu jõulse inimesele armas, olen tark, tean, kuidas asjad on. Oh, näen, kui rumalasti kuskile. Ehk saab selle asemel võib-olla teistsugune hoiak, ütleme natukene, võib-olla suurejooneliselt, liiga heakõlaliselt armastav hoiak. Eks meie praeguses elu sulle ju ka puudusi ja kõike seda, mis vääriks satiiriku või Feretonisti sulge. Puudusi on alati olnud ja neid saab alati olema ja alati leidub neid, kes käsi hõõruda, see heal meelel neid puudusi liistule tõmbavad. See pean mina olema, aga sa siiski vastanud, mis sa praegu teed praegu kirjutanud raamatut, aga mitte kirjandusliku raamat, see on raamat, mille pealkiri on laim, testimine. Kahemeetrine on pealkiri, eks ole. Aga sisu on ühemõtteline, ta räägib ikka puhtalt kalastamisest, sest minu eelmise raamatu, mis ka ei olnud ilukirjanduslik raamat, Tõngitsemine, selle vastuvõtt oli väga hea, mis minu mingit sisemist uhkust väga meeldivalt kõditab, olen veksleid välja ei käinud, et ma teen sellel antimise ja seda ma nüüd muust tööst vabal ajal kirjutan. Või see, noh, see on suur. Lubasin teda alguses siin sõpradele kalameestele, et ma teen juba selleks sügiseks valmis, aga mis lubasin jälle vihjasin, et äkki on võimalik. Ma olen nii tark, et ma väga ei luba. Sest maailm toimub omasoodu ja kevadel hoopiski sukeldusin ma ülepeakaela ehitustegevusse. Talvel lõpetasin ajakirja kalastaja toimetamisel, kalaste ilmub ikka nendele, kes kalamehed on, ilmub ja kes oli abitoimetaja, eks ole, Ralf Mae, tema on need peatoimetaja, tema teeb seda raamatut, aga mina tõusin selle laua ja selle arvuti tagant püsti, olin väsinud, olin kaheksa aastat teda teinud, arvuti tekitas minus juba allergiat ise küljenda, ise kujunda kõik tee ei jaksanud. Real tahtis poega hakata majale juurdeehitust tegema ja siis me tegimegi sellist diili piil. Mulle tulevad ka igasugused sõnad, vabandust suhu. Tegime temaga sellise kauba ja mitte ainult tema, vaid kogu perekonnaga, et nemad peavad mind üleval, noh, palju mul siis vaja on su raha, et kalal käia, suitsuraha see pahe on mul küljes ikka veel süüa ka ja mina siis ehitan muudkui mõnuga ja nüüd kolis jõuludeks poeg sisse ja see on tore, midagi oma kätega teha on väga mõnus. Ma võin uhkusega öelda, sain hakkama sellise asjaga üsna hiljuti, nagu tegin puutreppi valmis pöördele. Ja täitsa ilus tuli välja, see on üks asi, eks vanem inimene nagu kõik teisedki, mõtlen ka raha peale ökonoomsuse peale asjade peale, aga nagu ma poja majaossa lähen, ma vaatan jälle seda Tret ja on palju parem kui oma isiklikku kirjutatud raamatut käes hoida. Millal sa selle kalamehe kirendas, avastasid? Poisikesena kõigepealt sai käidud, kui Keilas tädimees mulle õnge andis, vist selleks, et me nii palju jaluseid Olkneks seal veetünnis näitas, et mis mängu ujub, peab tegema, kui kala võtab, nooruses sai käidud, siis tekkis selline pikem paus, tormitungija teadagi kirjandus, abiellumine, seltskond, kena elu, aga siin möllu hakkas jälle kala püksist sisse tulema. Ma niimoodi 30 ringis olin, tuli tagasi ja siis veel Pikre aegadel 80.-te alguses isegi juba 70.-te lõpu poole sai mõeldud, et igavesti vahva oleks, kui oleks kalameesteajakiri olemas ja, ja siis aastal 96 sai see mõte teoks. Kui ma juhtusin kokku paari kirgliku kalamehega, kellel oli algkapital taha panna, lükkasime käima ja käib elav ja mul on sellest hea meel, et üks asi on suurel määral ka minu jõul ära tehtud. See tundub paljudele inimestele oma kujutamine, et noh, mis seal siis on, üks kalameesteajakiri, et kas teil targemat teha pole, et üldse, mis asi, see huvi, kalastus, selline on ajaraiskamine ja, ja ei ole mõistlik. Jah, mina ütlen selle kohta nii, kõik need tegevused ja asjad, millest inimene otsest kasu ei saa, on jumalast ja just nende nimel me elame. Sotsialistliku ühiskonnaskeem oli selline, et inimene peab ennast taastootma ja puhkama selleks, et ta saaks jõudsalt tööd teha. Kas asi pole mitte vastupidi? Kas tööd ei tule teha mitte selleks, et tegeleda tegevustega, mis su hingele, vaimule ja kehale midagi annavad? Töö vaid ka muidugi see on jälle üks aastatega tulnud tarkuseks. On küll, minul on läinud kuidagi õnnelikult läbi elu seoses sellega, et mul on õnnestunud suurel määral tööd ja hobid ühendada toimetajatöö omaaegne oli tihedalt kirjandusega seotud, sel ajal ma ise aktiivselt kirjutasin ka hilisem toimetajad kalastusajakirjade ees oli jällegi muu hobiga äärmiselt tihedalt seotud. Aga kui sa nüüd istud, ütleme seal jääaugu juures ja sikuska solgutad, siis sa ikka mõtled mõtteid ja öeldakse, et kui inimene niimoodi istub looduses, siis ta ikka mõtleb filosoofilisi mõtteid, kas ei tekita tahtmist vanas raamatusse või kirja. Ei mõtle augu ääres ja kalal olles inimene ei mõtle ja see ongi suurim õnn, proovige vabaneda mõtetest, kui tõmmata mõtluse käsiraamatut juhtute lugema meditatsiooni asju, siis sealt te leiate ka, et mõtluse kõrgemates vormides puuduvate teadvuses kujustatud sõnaliselt umbes sama seisundile võib jõuda jääl olles kalal olles see mõte, mis seal liigub, on väga selline, noh, vahepeal tuleb sisse uitmõtteid, kas peaksin huvitav need natuke kõrgemalt püüdma või nii või naa või, aga see on meditatiivne tegevus, sa oled seal sees kõigis oma mõtete asjadega, sa Solec üks osa, loodus sel ajal, kui sa püüad, sa oled nii kõvasti temast siis kinni ja see on rikastav sisemuste energeetiliselt inimeste rikastav asi. On sul selleks aastaks mingeid plaane ka tehtud või nagu ma rääkisin, on plaan välja anda see paks raamat üle 300 lehekülje, ilmselt kust ma tean jälle, mis Elumuga teeb. Elu on minuga teinud nii kummalisi asju ja pöördeid ja sest no ausalt tunnen ma juba jälle, et mul oleks aeg hakata oma kalamehe mainest lahti. Et kuidagi mind hakkab natukene koormama see, et mõnede inimeste jaoks mitte kõige jaoks mõistagi olen justkui mingi kalapüügivia kalastusmaskott. Ega ma ikka nii maskoti ei taha olla, seda enam, et ma ju tean, kus on ebakõlad ja vale igas sellises värgis on väike vale sees tõe kõrval. Minu arust on olemas palju paremaid, palju osambamaid, palju andur, maid, kalamehi, palju paremini loodust, tajuvaid, mõistvaid, kalamehi. Aeg-ajalt, ma mõtlen, et sa oled juba selles eas, kus on muutunud nagu filosoofiks. Tänase jutu põhjal võib arvata, et sul on niuke kalduvus, võib-olla sa tahad nüüd kirjaniku kuulsust tagasi või? Tagasi nii ma ei oska öelda, tähendab muidugi on minu mõtete laad ja see, millest ma mõtlen, muutunud tublisti muutunud. Ka kirjandus, mida ma loen, on väga tihti filosoofilise ja teoloogilise kallakuga. Mulle meeldib mõtelda jumala asjadest, mulle meeldib lugeda religioonidest. See rõõmustab mu hinge ja see ongi kõige olulisem, tähendab mingi tõe leidmine, tõemonopoli valdamine ja elu kontrolli all hoidmine ei ole minu ülesanne. Üritan olla selles mõttes selle maailma osa, et ma mitte ei kipu seda maailma juhtima ja ka mitte iseennast. Väga raske on loobuda oma lähikondseid kontrollimas tahtma seda, et maailm ka sinu lähiümbruses toimiks nii, nagu sina tahad. Veelgi keerulisem on loobuda enese kontrollimisest ja usaldada mingit sisetunnet, mis viiki elus õigesti edasi tunned sa ennast vanana? Ma tunnen ennast täiskasvanuna vanana, mitte vanana tundma see asi, ma ei tea, mida tähendab vanana tundmine, kui sa ei tunne, siis on muidugi teoks heinu täna hommikulgi ühe hea sõbraga oli juttu sellest, et käed valutavad hommikul ja ja õlg siit niimoodi kurval Pirvitasin, et viia. Nii see nüüd jääbki. Eks ole, et need asjad enam ei muutu, et hommikuks on käsi surnud ja siit kuskilt muidugi see ei ole meeldiv, sellised väiksed füüsilised asjad, aga see on paratamatus. Tuleb tänulik olla, selle eest tuleb tänulik olla, et maailmas olemas oled ja elad, mis tuleb? Noh, ma olen lihtsalt tänulik. Minul jääb üle olla tänulik, et sa peitsid mahti tulla täna stuudiosse. Ole tänatud, aitäh. Külaliseks oli täna kirjanik Vladislav Koržets. Edu sulle ja, ja veel kord aitäh.