Tere hommikust, hea kuulaja. Täna kuulame Luuka evangeeliumist, lugu variserist, Jeesusest ja patusest naisest. Aga üks variseeridest panustada enda poole sööma. Jeesus läks variseri kotta, istus lauda ja vaata, linnas oli keegi patune naine. Ja kui see sai teada, et Jeesus istub, variserid majas lauas labaster riista mürriõliga ja astus tema taha ta jalgade juurde, hakkas nuttes tema jalgu kastma pisaratega, kuivatas neid oma juustega ja suudles tema jalgu ja võidis neid mürriõliga. Kui variser, kes oli ta külla kutsunud, seda nägi, mõtles ta endamisi. Kui tema oleks prohvet, küll ta siis ära tunneks, kes ja missugune on see naine kes teda puudutab, jätan patune. Eelsusega, ütles talle Siimon. Mul on sulle midagi ütelda. Tema lausus, räägi õpetaja. Ühel rahal kaanel oli kaks võlglast. Üks oli võlgu 500 teenarit, teine 50. Aga kuna neil ei olnud maksta, siis ta unustas nende mõlema võla. Kumb neist nüüd teda rohkem armastab? Siimon vastas, et see, kellel rohkem kinkis Jeesus ütles talle. Otsustasid õigesti. Ja pöördudes naise poole, lausustas iimannale. Kas sa näed seda naist? Ma tulin sinu majja, sa ei andnud mu jalgade jaoks vett tema oomega pisaratega, mu jalgu kastnud ja oma juustega kuivatanud ei andnud mulle tervituseks suud. Aga tema ei ole sellest ajast peale, kui ta sisse tuli, lakanud mu jalgu suudlemast. Sina ei võinud mu pead õliga demagan võinud mu jalgu mürriõliga. Seepärast ma ütlen, sulle on temale palju patte andeks antud, sest ta on palju armastanud. Talle antakse andeks, pisut, see armastab pisut. Aga naisele ta ütles, sinu patud on sulle andeks antud. Siis need, kes istusid Jeesusega ühes lauas, hakkasid iseenesest mõtlema, kes on tema, kes ka patte andeks annab. Aga tema ütles naisele, sinu usk on sind päästnud. Mine rahuga. Selle kirjakoha positiivseks kangelaseks peetakse enamasti patust naist, kelle kõrvar variser Siimon asetub pigem negatiivsetesse kõrvale. Rolli. Tõepoolest, naise usku võib pidada erakordseks. Ometi ei ole siin tegemist ka olukorraga, kus Jeesus einestab koos oma vaenlasega. Siimon ei käitu tegelikult ei Jeesus ega, ega ka patuse naisega mingil moel halvasti. Marisel on kindlasti haritud ja sellega kaasneb sageli teatud vanus, skeptitsismi. Kuigi Jeesusel on variseride kas sageli negatiivseid kokkupuuteid Teid oli tal nende seas ka sõpru. Luukas teab rääkida olukorrast, kus variserid hoiatasid Jeesust, et Heroodes sõdurid tulid teda tapma. Ja teisal ütleb ka Jeesus, et seadusetundjad variserid istuvad muuseas au järel ning neid tuleb kuulda võtta. Suhtumises patustesse aga ei leidnud variserid Jeesusega ühist keelt. Variserid uskusid, et tõsiselt usklik inimene Peaksin end eemale hoidnud patustest inimestest. Jeesus seevastu nägib patuste päästmises koguni oma peamist eesmärki. Ehk nagu ta ütles, mitte terved ei vaja arsti, vaid haiged. Jeesus ei mõista ka tänases tekstis Maris Ri hukka räägitule lihtsalt loo kahest võlgusest kelle võlad kustutatakse. Ning ilma igasuguse hinnanguta on lihtne. Ilmne tõsiasi, et see, kellel on suuremad võlad on tunduvalt tänulikum kui see, kellele kingiti väiksem võlg. Iseenesest ei ole väikese võlaga inimene ju halb. Ei ole aga variserzyyman selles loos tingimata negatiivne tegelane. Ometi kui me küsime endilt voodime olla sooviksime, kas patuse naise variseride moodi siis usun, et enamus sooviks olla pigem patuse naise moodi. Ilmselt aga oleme pigem variseri moodi. Enamasti armastame omaenesepattudest mööda vaadata või neid väiksemaks mõelda, kui nad tegelikult on. Südame aga ilmselt tegema ei peaks sest meie võime armastada jumalat on otseselt seotud sellega, kui tõsiselt või ausalt oma ebatäiuslikkusele vaatama. Miks õmbopule laarselt kriminaalkroonika tüüpi saated neid vaadates tunnevad inimeste endid lausa pühakutena. See võimaldab meil lihtsamalt oma pattudest mööda vaadata. On selles, et kui me peame end padutataks siis meie vaja endi arvates jumala armu ja ei oska selle eest ka tänulikud olla. Tõeline rahu on anud, milleni jõuame alles siis, kui meie süü või võlg on meile andeks antud, ehk kustutatud. Mine rahus, ütles Jeesus patusele naisele. Sellist rahu aga vajame viimaks kõik.