Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte kolmapäevast, 28.-st märtsist. Stuudios on Kai Vare. Maanteeameti juht Tamur Tsäkko, kes komandeeringu nime all puhkuse reisides käis, kaotab töö ning tema asemel asub ajutiselt ametit juhtima ministeeriumi nõunik Erkki Raasuke. Majandusminister Juhan Partsi sõnul on arusaamatu, kui välislähetusse suhtutakse, kui puhkusesse või motivatsiooni mitte töösse. Tsäkko leiab kõigele vaatamata käitus suures osas õigesti. Narvas tapetud üheksaaastase Varvara surma asjus on selgunud, et tüdruku kaelal olid kägistamis jäljed ja tema suhtes oli toime pandud seksuaalkuritegu. Kohalike omavalitsuste ühinemisel valitsemiskulud vähenenud umbes kolmandiku võrra, selgub ühinemiste finantsmõjuda analüüsist. Vabanenud raha suunatakse peamiselt kultuuri ja vaba aega ning haridusse. USA välisministri kinnitusel jätkub USA koostöö Venemaaga raketikilbi ja muudes küsimustes ka pärast võimuvahetust Venemaal. Eesti välisministri Urmas Paeti sõnul on hea, et keerulistes küsimustes koostööd tehakse, peaasi on mitte unustada reaalsust. Tallinna kunstihoones on tänasest avatud Eesti Kunstnike Liidu aastanäituse teine osa. Kuraatorite näitus annab ülevaatliku pildi Eesti kunstimaastikul toimuvast ja sisaldab Tallinna kunstihoone juhi Karin Hallas-Murula hinnangul kevadiselt palju heledust. Tehnikaülikooli robootikainseneride arendavad koostöös rahvusvaheliste ettevõtetega mobiilseid roboteid, mis lahendavad mitmesuguseid ülesandeid iseseisvalt. Täna tutvustati robottolmuimejat, mis võib peagi töötajata tehnikaülikooli koristajad. Osmussaarlastel on nüüd esimest korda pärast teist maailmasõda mootorpaat, millega saab mandri vahet kaupa ja inimesi vedada vaatsay Põhjala jumalate pealikwoodini kaheksajalgse hobuse märgi nimeks leidmine järvelt. Ilmateade lubab lörtsi ja vihma. Öösel on õhutemperatuur miinus ühest pluss kolme kraadini. Päeval on kaks kuni kuus soojakraadi. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vabastas oma erakonnakaaslase Tamur Tsäkko maanteeameti juhi kohalt. Teenistusliku järelevalve menetlus Tsäkko ja teistes Šveitsis Rootsis lähetuses käinud ametnike suhtes on lõppenud. Mall Mälberg küsis ministrilt, mis olid põhilised järeldused. No põhiline on ikkagi see, et need kaks reis ei olnud, et otstarbekaks sõitsime, reis oli puhas või sulav, selge puhkus, reis, sellist asja, kus ikkagi tööaeg ja riigi raha aetakse segamini, ei ole võimalik tolereerida, nii et ega mul siin muud varianti ei saanudki olla. Tsäkko sai ise ka aru, et esitas lahkumisavalduse, et ma vabastasin, aga Tsäkko. Me kuulutame välja uue juhi konkursi, selle ülemineku ajal siis maanteeameti peadirektori kohusetäitjana on minu nõunik Erkki Raasuke. Mis puudutab Neid maanteeameti teisi inimesi, kes osalesid kentsi riisil, siis nende osas teenistuslikud küsimused peab otsustama peadirektori kohusetäitja. Kuivõrd ulatuslik järelevalve menetlus oli kasse haaras nüüd kahte reisi, mille kulu ei olnud otstarbekas või läksite te kaugemale tagasi veel? Kuna siin oli ajaliselt kindlasti avalikkuse huvi kõrge järelevalve tegeles kahe konkreetse reisiga, aga järelevalve raportis on siis ettepanek majandusministeeriumi siseaudit vaatab detailsemalt maanteeameti välislähetuste küsimusi ka mõni aasta tagasi, et veel kord on ju see suhtumine nendesse reisides, et justkui nad on mingid motivatsioonivahendid või et see on mingi privileeg ja et välisreis ei ole reaalne, tööstuse suhtumine ei kõlba mitte kuhugi, eriti nüüd, kus me oleme vaba Eesti olnud juba üle 20 aasta. Aktsepteerimatu lihtsalt, et nüüd äkki võetakse pähe ja et käsitletakse seda kui mingisuguse puhkuse motivatsiooniga. Inimene saab palka ja teeb oma erareise oma raha eest. Kas ministeerium vaatab üle ka teiste allasutuste lähetuste korra? No, ega see ka, et ministeeriumis on ju olema ikkagi need ametid on teatud mõttes natuke iseseisvamad, mis on ju taotluslik, et ta ei oleks niivõrd poliitiliselt ministeeriumiga seotud. Need tippjuhid peavad langetama, otsused peavad selles suutma vastu. Loomulikult me vähemalt siis ministeeriumi inimesed viivad läbi väikse õppekoosoleku käia selle juhtumi nii öelda järeldused üle ja loomulikult ka aastaauditites kindlasti audiitorid seda vaatavad. Viru ringkonnaprokuratuur on saanud üheksaaastase Varvara surma kohta lisateavet ja avalikustas täna, et tüdruku kaelal olid kägistamise jäljed ning tema suhtes oli toime pandud seksuaalkuritegu. Tüdruk oli tapetud mujal kui tema leidmiskohal. Surmaaja kohta annab vastuse ekspertiis, mis ei ole veel valmis. Kahtlustatavana ei ole praegu kedagi kinni peetud, teatas prokuratuur. Täna tutvustati siseministeeriumis kohalike omavalitsuste ühinemiste finantsmõjude analüüsi. Regionaalminister Siim Kiisleri hinnangul on huvi ühinemiste vastu suurenenud. Mall Mälberg jätkab. Analüüs hõlmab kõiki seni toimunud ühinemisi, mille tulemusel on kohalike omavalitsuste koguarv Eestis vähenenud 250 neljad 226-le. Ühinemiseelse viie aasta valitsemiskulude osakaal omavalitsuste eelarvetes oli ligi 15 protsenti, ühinemisjärgse perioodi oma keskmiselt 10 protsenti. Seega on kõigi liitunud omavalitsuste valitsemiskulud vähenenud. Seda peab analüüsi autor avad Vikska kõige olulisemad. Kuna nende valitsemiskulude osakaal vähenes, suurenes selle raha hulk, mida sa ei suunata omavalitsus põhiteenuste osutamiseks, mis on elanikele reaalselt vajalikud. Kui nüüd vaadata, kuhu see vabanenud raha läks, siis kõige enam kultuuri ja vaba aega ja haridusse. Aga analüüs, nagu näitab, et sotsiaalkulutustele läheb pärast ühinemist vähem, millega seda seletada? Sotsiaalkulutused on selgelt seotud hetke majandusliku olukorra ja inimeste sotsiaalse kaitse vajadustega. Et põhimõtteliselt makstakse ikkagi niipalju kui abivajajaid on. Ühinemise finantsmõjude numbrite järgi ei saa Ave viksi sõnul ühinemiste kohta mingit miinust välja tuua. Mõnes konkreetses omavalitsuses on mõningaid puudusi olnud. Põhilised puudused ühinemisel on just seent, kui ei tagata nende kõikide ühinenud omavalitsuste piisavat integratsiooni. Kui näiteks peale vihjamisi tuleb võimule endine võib olla kas opositsiooni võim või väiksemas vallas juhtpositsioonil olevat võim, kes ei suuda haarata kas oma juhtimisoskuste või oma poliitilise kuuluvuse pärast kogu piirkonda tervikuna ja ütleme siis vähemalt see esimene valimisperiood peale ühinemisi läheb nagu aia taha. Et selliseid juhtumeid on olnud, aga üldjuhul järgmiste perioodide jooksul tuleb loomulik hingamine järgi ja kõik toimib edasi. Regionaalminister Siim Kiisler peab oluliseks ka emotsionaalset poolt. Inimesed tunnetavad reaalselt, et neil ei ole kuidagi liiga tehtud, selle ühinemise käigus nad tihtipeale ongi nii, et mingi teenuse järgi inimesed kaebavad, tuleb naljale hoopis pikema härra käia, juhul, kui neil ei ole kodus arvutit. Ideaalis peaks meil täna omavalitsusteenuseid osutama niiviisi, et inimesel ei tule kohale minna. Kas teil on arvamus, missuguse tempoga ühinemine jätkub? Täna veel raske öelda, sest huvi vabatahtliku ühinemise vastu väga kõvasti praegu kasvanud ja see on seletatav sellega. Kell on umbes poolteist aastat jäänud järgmiste kohalike valimisteni on selgelt hakatakse kohapeal ka mõtlema selle peale, et kuidas edasi. Vändra vallavanem Peeter Reimann kinnitas meie Pärnu korrespondendi Ester Vilgatsi. Lähed ühinemisjärgses. Vändra vallas näitavad valitsemiskulud pärast ühinemist Kaisma vallaga. Umbes sama tendentsi, mis tuli analüüsist välja, et valitsemiskulud vähenesid kolmandiku võrra. Kaima vallaga liitumise järgselt kokku oli meil 16 töötajat ja praegu meil on 12 töötajat. Liitumishetkel moodustus töötasu umbes 170000 eurot ja 2011. aastal on 130000 eurot, nii et vahe on kuskil 40000 eurot. Räägitakse ju ainult valitsemiskuludest, aga tegelikult on palju teisi kulusid veel ja need võivad olla hoopis suuremad. See sõltub nüüd omavalitsused, palju oli eelnevalt omavalitsusele kohustusi või kirjutamata või tööjärgus projekte, aga erinevates valdkondades võib jah, et kulud teatud piirkonnale oluliselt suuremad olla. Aga üldkokkuvõttes, no kuidas võiks hinnata, teie küll võtsite endale nii-öelda teise valla juurde, aga oli asjal mõtet. Ma arvan, kindlasti oli, olles seal Kaisma valla inimestega endiste vallal inimestega rääkinud, siis ütlevad, et ikkagi vallamaja enam ju tegelikult kais mul pole, kui inimene tahtis vahel ka paljast juttumine ajama, seda ju ei saa teha, on inimesi, kes arvavad, et teenus on ikkagi inimesest kaugenenud maal. Räpina vallavanem Teet Helm ütles meie Tartu korrespondendi le Toomas Keldile. Valitsemiskulud vähenesid pärast seda, kui linn ja vald ühinesid 2002. aasta suvel. Ühinemise otseseks põhjuseks sai aga see, et linn asus valla sees ja paljud asjad toimisid nii, kuni ühiselt. Teet Helm julgeb ka teistele ühinemist soovitada. Naabrid omavalitsused võiksid nendel ühinemisteemadel, kus on see loogiline, siis omavahel nõu pidada ja, ja ka Räpina poole on siin ühel või teisel tasandil selliste mõtetega pöördunud veel ümbruskonnast, et mina ei tea eriti sellistel tõesti väiksematel omavalitsustel, kus on juba rahvaarv selle alla 1000 tasuks ikka väga tõsiselt kaaluda, et kuidas ühineda ja vähemalt väga korralikult koostööd teha. Washingtonis toimunud Eesti ja USA välisministri ühisel pressikonverentsil oli meie korrespondendil Neeme Raual võimalus Hillary Clinton neilt küsida, milline on Ühendriikide ja Venemaa suhete hetkeseis. Nüüd, kui Venemaal toimub võimuvahetus? Küsimuse üks ajend oli president Obama poolt soulis toimunud tuumatippkohtumisel Venemaa-ametist lahkuvale presidendile Medvedjevile pärast ametlikke avaldusi öeldu, mida kuulis kogu maailm, sest mikrofon oli lihtsalt lahti jäänud. Obama sõnul võiks mais ametisse astuv president Putin talle raketikaitsekilbi teemal, mis on riikide suhted pingestunud, anda kuni novembris toimuvate valimisteni pisut hinge tõmbama. Aega pärast valimisi võib ka tema USA president olla paindlikum. Siin Ühendriikides tekkis vabariiklaste leeris otsekohe kriitikalaine, et president Obama on nähtavalt Venemaale järele andmas. USA välisminister Hillary Clinton võttis teema eile kokku. Nii. President Obama rääkis soulis muidugi enda nimel, kuid ta rõhutas Medvedjevile veelkord, et USA ei näe raketikaitse süsteemi ohuna. Venemaale. Clintoni sõnul on süsteem osa NATO artikkel viiest lähtuvast kollektiivse kaitse kohustusest. Meie järjekindlus Venemaa kaasamisel võib tunduda üllatav, kuid see jätkub ka ametisse valitud president Putini ametiajal, märkis Clinton. Eesti välisminister Urmas Paet märkis eilse kohtumise järel USA kolleegiga, et USA ja Eesti nägemused suhetest Venemaaga on sarnased. Muidugi tuleb püüda jätkata ka Venemaasuunalist avatus selleks, et usalduse taset püüda ikkagi suurendada ja asjades, kus see võimalik on, Venemaaga koostööd teha, aga samas muidugi ei tohi langeda mingisuguse adekvaatsest idealismi ja loomulikult tuleb jälgida aga tegelikke arenguid Venemaal ja mitte laskuda illusioonidesse. Arutelud NATO raketikaitsekilbi üle jätkuvad mais Chicagos toimuval alliansi tippkohtumisel rahvusringhäälingu raadiouudistele Neeme raud, Washington. Tallinna kunstihoones saab tänasest näha Eesti Kunstnike Liidu aastanäituse teist poolt, kus on üleval kunstnike tööd, kelle perekonnanimi jääb tähestikus MI ö. Vahele. Liisu Lass räägib näitusest lähemalt. Esimene pool kunstnike liidu kevadnäitusest avati märtsi alguses vaid 18 päev avatud näitusel oli väga suur publikumenu ja seda külastas ligi 4000 inimest. See näitab Tallinna kunstihoone juhi Karin Hallas-Murula sõnul seda, et kunstipublik tahab teada, mida eesti kunstnikud teevad ja ootas kevadist aastanäitus tagasi. Aga nüüd siis näituse teisest poolest. Hallas-Murula ütles, et selles on suuri klassikuid rohkem kui esimeses. Meil on siin terve plejaad linte ja, ja subi ja tuult ja kaisa boostat. No Urmas Pedanik, ja seda ajakirja võib nii lõputult jätkata. Enn Põldroos tulevad järjest meelde, et seekord see teine pool võrreldes esimesega tundub tihedam ja siin on selliseid huvipakkuvaid taaskohtumisi. Ma ütleksin näiteks, et ka Peeter Mudisti on toonud oma töö välja, mis mind tõeliselt liigutav ja, ja teiselt poolt on väljas Rein Tammik meie ammune legendaarne näitustele esineja, kes oma ruuduliste laudlinadega on ilmselt meelde jäänud paljudele. Tänavune Eesti kunstnike aastanäitus on nostalgiline, sest seal ei ole kuraatorit. Kunstnikele ei ole antud teemasid või juhiseid, vaid nad said ise vabal valikul oma töid näitusele tuua. Just seetõttu on nad kevadnäitus kujundaja Andres doltsi sõnul ülevaatliku pildi eesti kunstis praegu toimuvast. Hallas-Murula ütles, et teise poole näituse töödes näeb väga mitmesuguseid lähenemisi. Esindatud on ka skulptorite ja tarbekunstnike tööd ning mitmed video ja heliinstallatsioonid. Näiteks Aili Vahtrapuu heliinstallatsioon, mis on tugeva sotsiaalse alatooniga ja puudutab kõiki Eestist lahkujaid. Hästi palju erinevusi ja, ja selles ongi selle näituse niisugune tugevusi, aga selle formaadi tegelik mõjukus ongi see mitmekesisus temas palju niisugust rõõmsat heledust tullakse uuesti välja praeguse hetkega ja siis järsku tajud, et oi, et aga ei olegi olnud võimalust nagu pidevalt jälgida nende uuenemist ja uutesse suundadesse pööramist siin näitusel on, ma arvan, rohkesti. Näituse formaat on inspireerinud väga väga mitmekülgselt eesti kunstnik. Näitus jääb Tallinna kunstihoones avatuks 15. aprillini. Tallinna Tehnikaülikoolis tutvustati täna innovatiivset robottolmuimejat, mille viimane versioon maksab umbes 500 eurot. Liisu Lass käis uudistamas. Tööstuslikke roboteid on valmistatud juba mõnda aega ja need on ka mitmetes ettevõtetes igapäevaselt kasutusel. Tehnikaülikooli mehhatroonikainstituudi vanemteadur Raivo Sell. Ütlased tööstuslikud robotid on hästi välja arendatud ning puhul tegeletakse rohkem automatiseerimisega. Palju. Uuemad on aga mobiilsed roboteid, mis lahendavad mitmesuguseid ülesandeid iseseisvalt. No näiteks võivad nad monitoorida mingit kohta või tavaliselt kasutatakse neid sellistes kohtades, kus inimesed ise minna ei taha. Noh, kõige tuntum on Päästearmee robotpommide kahjutuks tegemisel, et nad on üldiselt kasvanud välja nii-öelda sõjalisest otstarbest, aga nüüd on jõudnud ka siis tavakasutusse ehk nagu see koristusrobot siin igaüks võib selle endale osta ja paljudel on kodus juba olemas. Eesti ettevõtetega on selli sõnul kontakttehnikaülikoolil igati olemas, nii tehakse koostööd väike- ja suurettevõtetega, kes osalevad tihti ka robotite loomisel. Täna tutvustatud tolmuimeja robot on umbes poolemeetrise läbimõõduga ringikujuline lapik, mis askeldab iseseisvalt toas ringi. Tehnikaülikooli innovatsiooni ja rahvusvaheliste suhete prorektor Alar Kolk ütles, et robotitest tolmuimejad on väga targad, sest neil on peal ligi 40 sensorit ning kaamera ruumi sisenedes mõõdab robot kogu ruumi üle ning paneb enda jaoks paika plaani, milliseid kohti ta koristama peab ja kuhu minna ei või ning peseb põrandaid. Tal on taimer peal, mis tähendab seda, et võite kodust ära minna ja kui te kodus tagasi tulete, siis on töö juba tehtud ja muidugi on tal väga palju selliseid häid filtreid juures, mis allergikutele ja teistel on väga oluline, positiivne võib-olla see aspekt, et ta läheb, ju ronib kõik need voodi ja kapialused ära, mida tavaliselt inimene üldse ei viitsi teha. Robottolmuimeja kui mitmete teiste robotite väljatöötamisel on tehnikaülikooli teadlased teinud koostööd sampsungiga. Alar Kolgi sõnul osalevad Samsungi insenerid suvel ka tehnikaülikooli innovatsiooniakadeemias, kus koolitavad eesti tudengeid. Tulevikus ei pruugi Kolgi sõnul Tehnikaülikoolis enam nii palju koristajad ja majahoidjaid tööl olla sest praegu arutatakse, kuidas roboteid igapäevaselt ülikooli korrashoidmiseks rakendada. Sellest suvest, jah, me juba katsetame ka siis robotmuruniitjad, kuna tehnikaülikoolis meil on siuksed, ilusad rohelised pargid ja palju niitmist suvel, siis suvel jah, meil on juba robotid osa tööd ära tegemas. Osmussaarlastel on nüüd esimest korda pärast teist maailmasõda mootorpaat, millega saab mandri vahet kaupa ja inimesi vedada. Täna olid Dirhami sadamas paadiristsed ja alus sai Põhjala muistse jumala Odini hobuse auks nimeks Sleipnir, jätkab Ivar Soopan. Osmussaar asub mandrist umbes 10 kilomeetri kaugusel ja saarel elavatel inimestel oli seni mandriga ühenduse pidamine keeruline, nüüd läheb saarerahva elu lihtsamaks, jätkab Lääne maavalitsuse arengu- ja planeerimisosakonna juhataja Merle Mäesalu. Sihtasutus Osmussaare fonde taotles väikesaarte programmist toetust mootorpaadi soetamiseks ja mootorpaat soetati 70745 euro eest. Paat on üheksa meetrit pikk, on mõeldud nii kauba kui reisijate veoks ja mahutab tsirka 10 inimest. Vestlesin sel teemal Osmussaare saarevahi Aili Bergström iga. Dirhamisse neid on 10 kilomeetrit umbes sügavat vett poodi saada, siis on tarvis, et millegiga sõita, et me saaksime ise söönuks ja et oleks meil alati käepärast võtta. Mitte et me ei peaks alati saama ühendust. Saime meie mingil ajal siis selle võimaluse, et me saame nüüd ka loomatoitu sellega vedada, kuna meil on saarel lambad ja šoti mägiveiseid, šoti mägi. 317 jälle paluma, kuna me oleme juba siin, vanemad inimesed kahekesi siin oma abikaasaga, mina 70, tema 64, kui on vaja arstiabi, siis meil on kindlasti see võimalus praegu ja kohe nii nagu midagi juhtub ka nooremate inimestega, midagi juhtub ja on vaja kiiresti arsti juurde on koheselt jälle paat käepärast võtta, kuna minu tütar ja väimees mõlemad on paadijuhtimise kursused lõpetanud, nii et mõlemad on võimelised sõitma. Meid on siis kuus inimest püsielanikku, siin kõik on nad minu peres lõhku. Kas nüüd nii head ühendust ei olegi kunagi olnud pärast teist maailmasõda selles mõttes külmi? Jah, et neil oli küll siin väiksed paadid, aga noh, sellega sai vaevu ise üle, praegu siis on ikka tõsiselt korralik paat, see on ikka meie jaoks suur asi, me oleme üliõnnelikud selle üle. Ilmast öösel sajab lörtsi ja vihma, kohati võib tulla ka lund. Tuul pöördub loodesse ja põhja, puhub viis kuni 11, saartel ja rannikul puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus ühest pluss kolme kraadini. Päeval sajab mitmel pool hoovihma või lörtsi, puhub loode ja põhjatuul viis kuni 10, ennelõunal rannikul veel puhanguti kuni 13 meetrit sekundis. Sooja on päeval oodata kaks kuni kuus kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.