Tere ja kaunist pühapäeva õhtupoolikut minu nimi Meelis Süld ning järgnevalt kutsun teid kuulama saadet kirikuelu. Millest siis juttu tuleb. Esmakordselt külastab Eestit oikumeeniline Konstantinoopoli patriarh partala Meos. Tema visiit algas neljapäeval ning see lõpeb esimesel novembril. Tallinna Peeteli koguduses arutleti selle üle, missugune on kiriku Anne tänapäeval. Luteri kiriku infotehnoloogia nõukogu töötab välja koguduse liikmete andmebaasi, mille turvalisus on võrreldav internetipanga omaga. Eesti Kristlikud noortebändi tantsis muusikafestivalil žestar ühiskontserdi. Kõigest lähemalt hetke pärast. Eesti Apostliku-Õigeusu kiriku kutsel külastab Eestit Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh partala Meos. Tema pühaduse visiidist andis kiriku elule ülevaate preester Meleti Ulm. Visiidi vältel tema pühadus kohtub meie vabariigi presidendi, peaministri, siseministri, riigikogu esimehe ning teiste vabariigi valitsuse esindajatega ning meie õigeusu kiriku pea, metropoliit Stefanuse ka Eesti õigeusu kiriku vaimulik konnaga ning külastab ka teisi Eesti õigeusu kiriku kogudusi. Samuti oikumeeniline patriarh peab avatud loengu Tartu Ülikoolis ja külastab nii Tartu linna, sealseid linna esindajaid, Võru ja ka Värska valla esindajad ning sealset kirikurahvast. Kuidas muide sõnastatud patriarh Bartholomew veose visiidi eesmärk? Tema visiidi eesmärk ongi nüüd puht hingekarjasena, selle eesmärk on eelkõige kiriklik. Võiks öelda, et vaimse ja moraalse toetuse väljendus taasiseseisvunud Eesti Apostlik-Õigeusu kirikule aga samuti soovib ka tema pühadus avaldada austust ja tänulikkust Eesti vabariigi valitsuse esindajatele ja ka kogu eesti rahvale. Jaan kiivid korraldab laupäeval ka palvuse koos patriarh partalam veosega. Kuidasmoodi suhtub patriarh Rumeeniasse. Kui ma enne patriarh tõesti tuntud inimene just nimelt ka oikumeenilise liikumise poolest ja oikumeeniline patriarh on osalenud väga paljudel konfessioonide vahelistel üritustel, mis käsitlevad loiku meeniat, kirikliku kristlikku ühtsust ja ka õigeusu kirikul on juba mitmeid mitmeid aastaid, aastasadu võiks isegi öelda dialoog olnud luteri kirikuga ning ka viimasel ajal on need suhted kirikuga või kui mehaaniliselt alati olnud väga head ja soojad, seepärast tuleb ka oikumeeniline patriarh külastama luteri kiriku peapiiskopi ning Toomkirikus toimub tõepoolest laupäeval Se oikumeeniline jumalateenistuspalvus koos, kus saavad palvetada siis õigeusu kirikupea ja luteri kiriku peajaan, kiivid ning teised kristlikud vennad. Restorani menetios ulm, millise tähtsusega teie nüüd hindaksid sellist visiiti Eestisse? Kindlasti on see väga tähtis visiit, kuna oikumeeniline patriarh tuleb esimest korda ajaloos. Eesti sellist sammu ei ole toimunud. Varemetes oikumeeniline patriarh oleks Eestimaad külastanud. Tema visiit on võrdväärne riigipea visiidiga selle selles vaimses mõttes, sest kui oikumeeniline patriarh on käinud mujal välisriikides istuda on võetud vastu justkui teise riigipead. Selline austusavaldus on olnud nagu sellel tasemel, mida tahaks lisada, on see oikumeeniline patriarh on idakiriku pea. Tema on ajalooliselt resideerunud juba Konstantinoopolis. Ja nagu kirglikult öeldakse, on ta priimus interpaares mis tähendaks siis, et ta on esimene võrdsete seas. Tema roll õigeusumaailmas on eelkõige ülevaatlik roll. Taan koordineerijaks kõikide õigeusu kirikute vahel ja oikumeeniline patriarhaat on justkui selline vaimne keskus, kes tagab õigeusu kirikute omavahelise ühtsuse ning armastusliku sideme. Me tõesti loodame ka, et see sõnum ka tema pühadus Visiidist joob ka Eestimaale ning toob õnnistust nii Eesti õigeusu kirikule kui ka eesti rahvale tervikuna. Võib tunduda üllatav, et kiriku juures tegutseb infotehnoloogia nõukogu, aga nii see on. Eesti Evangeelse luterliku kiriku infotehnoloogia nõukogu on oma kaheaastase töö tulemusena loonud ühtse ELK poee serveri. Selles arvutis asuvad nii kirikuõpetajate elektronposti aadressid kui ka kodulehekülg. Luteri kiriku infotehnoloogia nõukogu uutest plaanidest räägib. Kui liige Priit Humal nendest projektidest, mis praegu käigus on üks suuremaid projekte, on seoses koguduse liikmete registriga, vanemal ajal hoiti koguduse liikmete registreid paberi kujul ja raamatute kujul. Praegu on mitmed kogudused neid arvutitesse pannud, aga sellistes üksikutes kogudes arvutites hoidmine ei ole piisavalt turvaline ja selle tõttu oleme välja töötanud samas sellist piisavalt turvalist lahendust mis võiks siis näha, välja sarnane nagu on internetipangad, et sinna sisse ei oleks võimalik nii lihtsalt pääseda. Seal suur projekt jagas Eestis kirikutes, niiviisi toimib ja ilmselt meie suund sinnapoole viib. Kas sellesse andmebaasi pannakse ka varasemad andmed varasemalt kiriku kandnud? Meie ülesanne infotehnoloogia nõukogus oleks selliste võimaluste pakkumine kogudustele, mida keegi sinna sisse panna jõuab ja saab, seda me ei saa keskselt aga lõplikult otsustada. Tähtis on selliste turvaliste võimaluste pakkumine, tehniliste võimaluste pakkumine eelkõige. Samas see andmebaas on ka väga oluline sellisel juhul, kui peaks kirikule antama funktsioon, et ta võib registreerida abielusid. Sellisel juhul on see võimalus möödapääsmatud. Sellega seoses oleme ka seda küsimust arutanud, sellega seondub selline küsimus. Abiellumiseks vajalikud andmed on riigi keskses rahvastikuregistris ja see eeldaks siis, et kirikubaas, kas peaks olema sellega tuntud või siis peaks olema võimalik kirikuõpetajal teha päringuid sellesse keskusesse registrisse. Ma ütleks, et see küsimus ei ole lõplikud lahendada, kas meie register peaks sellega seotud olema või mitte, sellel on nii üht kui teistpidi argument, et Soomes see on niimoodi baasid on omavahel koos. Neil on ka mõningaid probleeme sellega seoses, et eks seda näitab aeg, kumb lahendus meile sobivamaks osutub. Milline on üldse kiriku suhtumine nüüd infotehnoloogiasse ja interneti? Ma kujutan ette, et mõned aastad tagasi nähti selles veel ennekõike midagi negatiivset. Millised on nüüd? Kui välja vaata et infotehnoloogia kasutamisel, kas selles nähakse abimeest vahendit? Ma arvan, et praegused toimuvad muutused meie arvutite ja interneti kasutusele võtmine kõikjal on sarnane elektri kasutusele võtmisele või auto kasutusele võtmiseni meie ajaloos. Ja kuna kirik ei ole olnud sel ajal võimeline ilma elektrita või autode läbi ajama ja ei ole seda praegu, siis ilmselt ei ole ta võimalik nii praegu kui tulevikus läbi ajama, ilma arvutita, internetita, sellepärast arvan, et kirikutel on väga oluline endale teadvustada seda, kuidas see uus põlvkonna või ajastu vahetada. Meid hakkab mõjutama ja, ja kuidas see mõjutab ka kirikut ja neid koguduse liikmeid, kellele kirikud peaksid olema suunatud? Kindlasti on kirik üks koht, kus inimesed omavahel suhtlevad ja ka internet on selline koht, kus inimesed omavahel suhtlevad ja selle tõttu need asjad peaksid kokku kuuluma. Räägitud on ka sellisest nähtusest nagu internetti kirik. Kas infotehnoloogia nõukogu on mõelnud ka sellise nähtuse peale, sellest võiks tuua välja kahte aspekti. Üks temaatika oleks vaimulikud arutlenud jutlused, mida kindlasti interneti kaudu on võimalik levitada ja mida ka praegu on Eestis mõnedel vaimulikel kodulehekülgedele välja pandud koguduste kodulehekülgedele ja nii edasi ja samuti diskussioonid portaalides internetikeskkonnas. Ma usun, et see on üks külg, mida ilmselt tuleks vaadata küllalt tõsiselt sest see on see internetile omane suhtlusvorm maailmas on olemas ka selliseid, selles mõttes interneti kirikuid, milles on püütud seda kiriku traditsioonist Türgi, et ülekande internetikeskkonda inimene nagu siseneks tavalisse kirikusse, kuigi vastas on tegelikult arvuti, ma nii väga ei näe, et nendel oleks väga suurt perspektiivi hetkel ja ka tulevikus, sest et nii dioloogilistel kui muudel kaalutlustel ei ole selline vorm väga paljudele vastuvõetav ja seda teed praegu me ei arva, et, et oleks mõtet siin viljeleda Euroopas. Minu teada neid ei ole ka väga palju sellisel kujul tehtud. Internet, kirikuid, jututubade vormis on mõningates Euroopa virtuaalsetes linnades. Aga see, ma arvan, on just nimelt on see, mis on internetile rohkem omane. Et seal on selliste jututubade vormis, kus pastorid on teatud kellaaegadel nendes jututubades kättesaadavad. Selle aasta alguses toimunud luterliku kirikuõpetajate konverentsil otsustati moodustada töörühm, mis tegeleks kiriku visiooni ja missiooniküsimustega. Tänaseks päevaks on jõutud vahekokkuvõtteni. Reedel kogunes Tallinna Peeteli kogudusse konverents teemal sotsiaalkirik ehk kirik ühiskonnas. Lähemalt räägib kiriku missiooni ja visiooni Nonii töögrupi juht Peeteli koguduse õpetaja Avo Üprus. Ametliku alguseni polnud õpetajate konverents, mis möödunud aasta jaanuaris andis minule volitused töörühma moodustamiseks. Tegelik algus on ikkagi vajadustes, mitte formaalsus otsustuse struktuurides, nii et alguses on ta saanud ühiskonnas reaalselt eksisteerivatest vajadustest ja kirikus reaalselt eksisteerivatest, ressurssidest, kiriku ja inimkäsitlusest, maailmakäsitlusest, mida kõik ei ole võimalik. Missugused on need praegused vajadused, mille üle on tarvis mõelda ja kuskohas on tarvis panna tulevikuplaan paika? Kõige selgemad vajadused nii Eestis kui maailmas üldse seonduvad minu arvates küll vaesusega. Kirik käsitleb vaesust siis esmalt vaimse vaesusena teiseks emotsionaalse vahelisusena ja siis kolmandaks ka materiaalse ehk ainelise puudusega. Me näeme seda vaesust, dünaamikat, kuidas sotsiaalne tõrjutus kasvab ja teatud osa inimestest on jõudnud absoluutse välja tõrjutuseni ja siis on kiriku ülesanne seista ikka nõrgemate ja vaesemate kaitseks. Aga seda ei tohiks mitte segi ajada sotsialistliku sund võrdsustamise kõikide ühesuguseks ümberlõikamiseks, kõikide sotsiaalsete staatust ühtlustamiseks või sissetulekute ühtlustamisena. See on lihtsalt vastutustunne, mis tugineb fundamentaalsele arusaamale iga inimese väärtusest väärtuslikkusest. Kogu sotsiaalõpetuse aluseks ongi arusaam inimese väärtusest ja väärtuslikkusest. Ma saan aru siis, et teie seisukohaks on see, et kirik peaks pöörama rohkem tähelepanu sotsiaaltööle. Ma ütleks nii, et kirik pöörab rohkem tähelepanu sotsiaalproblemaatikale, kui see esialgu välja paistab. Ja siia kuuluvad ju kõik need muulased, paradigma küsimused, sotsiaalsete konfliktide ennetamine ja lahendamine, toimimine ühiskonnas, tasakaalus Dajana ja integraatorid. Need on nagu seotud kirikuvisiooni emissiooniga. Need märksõnad. Ja see ei ole kaugeltki mitte ainuüksi sotsiaalabiga tegelemine, vaid see on ka kiriku sotsiaalpoliitika sõnastamine, riikliku sotsiaalpoliitika mõjutamine, aga ka sotsiaalon, kindlasti laiem mõiste, kui seda üks või teine ääremaadel tegutsev vaimulik või sotsiaaltöötaja ette kujutab. Siia peaks kõik, mis inimsuhetega seondub, maanduma või taanduma ja see tähendab omakorda, et kirikul peab olema seisukoht ka nende küsimuste osas, mis lahenduvad teiste poliitikate kaudu, olgu siis kriminaalpoliitika või olgu rahvastikupoliitika. See kõik on minu arust see sotsiaalproblemaatikaga kursis olemine, selle kaasa rääkima. Kas võiks öelda ka seda, et kirikus on kaks liini üks pool, kes näeb kiriku vajadust teha sotsiaaltööd, kes näeb vajadust aidata kaasa ühiskonna sotsiaalküsimustele lahenduste otsimises. Ja teine liin, kes näeb siiski kiriku missiooni ja visiooni üksnes sõna kuulutamisena? Jah, võib-olla see veelahe ei olegi veel nii väga selgelt välja joonistunud, aga varem või hiljem ta peab välja joonistuma. Aga ma usun küll, et need inimesed, kes arvavad, et sõna kuulutamine on ainuüksi verbaalne tegevus saavad aru selle arusaama piiratusest varem või hiljem. Ei ole võimalik kuulutada head sõnumit, tegemata sealjuures head tegu, ei ole võimalik kustutada armastust, evangi, heeliumi, armastamate ligimest ja aitamate teda üles tõusta porist, kuhu siis kas sotsiaalsed muutused või minu poolest kas või demograafilised protsessid on teda tõrjundavalt. Mõni sõna ka sellest konverentsist, missugused teemad tulevad konkreetselt reedel arutlusele? See konverents, minul on seda meeldinud isegi nimetada, pigem laiendatud töögrupiks on selgelt töine konverents, kus on rõhuasetus rühmatöödel, mitte headel ettekannetel, mis on nagu viimseni lihvitud sõnastuses, vaid see ongi just selleks, et inimesed, nii kirikukogu liikmed kui, kui siis noored kirikuressursina saaksid omavahel kooskõlastada mõiste kasutust, et me räägiksime ühtedest asjadest ühes keeles ja kui me räägime kellegi teisega, kes valdab teist keelt, et me oleksime valmis õppima teist ja kolmandat, Ki. Et mitte jäik ühe kaanoni keelekasutus ei ole see, mis kirikul tänasel päeval oluline on, säilitamaks seda varamut, mis ta on kogunud vaid pigem mitmete keelte kasutamine, olgu siin sotsioloogiline keelseks minu poolest kas või selleks, et seda varamut jagada, nagu päevakorras kõik see seondub siis muidugi kristliku õpetuse moraaliteoloogia baasväärtustega ja nendest baasväärtustest lähtuva kiriku koguduse või omavalitsusorgani juhtimisega. Need juhtimisküsimused, keele küsimused, nende läbiarutamine ja väärtusküsimused on nagu kõige olulisemad. Ja selle konverentsil ei peagi olema niisugust kohe nähtavat ja käegakatsutavat produkti. Aga see käegakatsutav produkt saab olema 25 aasta pärast, kui Eesti ühiskonnas on toimunud kultuurimuutus kirikuna astunud tõepoolest nähtavalt jõuliselt oma kohale. Läinud nädala kirikuelu, konverentside ja külalisvisiitide kõrvale mahtus ka meelelahutuslike üritusi. Nimelt reede õhtul toimus Tartus kristlik noortemuusika ka festival Fester. Lähemalt räägib ürituse korraldaja Peep-Ain Saar, kuna viimastel aastatel olnud mingit sellist üritus, kus antakse ülevaade ja võimalus osaleda ja kuulatas hetkeseisu kristlikus muusikas siis restorane nagu esimene samm sellist ürituste Jädastega. Aga on olnud ka ju gospelfestival Tallinnas. Kuidas sellega lood on, kas see üritus on täiesti kadunud minu meelest kodusse jah, gospelfestivalil paar aastat tagasi ja tänu sellele just ongi nagu tekkinud jäätise tühimik, et ennem oli see gospelfestival, kus tõesti võis kuulata kristlikku muusikat, aga nüüd siis ei olnud mõnda aega ei ole, see ei olnud peale nende suuremate ürituste nagu piiblipäevad võib-olla kus on siis suht palju bänd, aga puhtalt muusikaüritus pole olnud tegelikult nii, et see on nüüd siis mõnes mõttes kosmoses festivali kohatäitja ja restoran on ikkagi siis kristlik, noorte muusika ja eestlaste poolt kirjutatud, noh see aasta nüüd küll, jah. Eesti kristlik muusik läbi Eesti esitajate eesti muusika kirjutate eesti kuulata, kui palju on üldse Eestis kristlike noortebänd, no meil on nüüd seal registreerunud 11 p või üksikisikut, ütleme nii. Kokkuvõttes mingi 20 tegelikult põhiliselt on just ütleme, baptistiringkonnas kandja suht palju, võib-olla sellepärast, et siin on nagu rohkem seda väljundit don't ütleme, päevade näol või millegi sellise kohaga. Aga Treiringkondades on suht vähe võrreldes seda kogust armunud ja kes seal suur ja kõige suurem ja, ja mujal ka leidub, mõned aga siiski vähe, vähe on neid panna, samas avalikkuse ees ei ole neist vist küll peaaegu ühtegi. Ma olen üsna veendunud, et suvaline inimene tänavalt ei tee mitte midagi kristlikus muusikast ja isegi tavakristlane. Võib-olla ei pruugi mitte midagi teada või midagi võib-olla kuulnud mõnda nime, aga teavikaliselt avalikkuse ette toomine on küll nagu tähelepanu alt väljas, mänedžer nagu puudub selles mõttes kristlikul muusikal Eestis minu meelest praegu täiesti väljundit ei ole kuskil teha, seda võib-olla sellepärast tehaksegi nii vähe. Kuidas kristliku muusikafestivalil keerisite siis, kas te mõtlesite ka nende inimeste peale? Ta läheb, kes küll on ilmalikus muusikas läbinud, aga samas on teatud kristlik sõnum öelda, ütleme siin Siiri Sisask ja Tõnis Mägi. Kas nemad oleksid sobinud näiteks selle festivali esinejate nimekirja? Kindlasti sobiks siis muidugi praegu seab aeg piirangud, et noh, et ei ole seda aega nii palju ja kindlasti ei ole eelarvega nii suur, et saaks kutsuda selliseid esinejaid, kes võib-olla nõuaksid mingi tasu nende esinemises suht palju ja nii et sellepärast on paljud nagu vaatluse alt välja sellised kindlasti professionaal, varasemad ja avalikkusele rohkem tuntud muusikud. Aga kindlasti nad võiksid osaleda ja oleks hea, kui nad osalevad. Tänan teid kuulamast, kirikuelu saadet, minu nimi on Meelis Süld ja soovin teile rahulikku pühapäeva õhtut ning kaunist nädalat.