Juba paaril korral oleme oma saates rääkinud nükel Harpast seon aga Rootsi rahvamuusikale nii iseloomulik pill, et temast peabki tihti rääkima. Lükkel Harpan poognaga mängitav keelpill viisi keelte lühendamiseks pesades liikuvad võtmekujulised puupulgad, mis annavadki pillile nime võti on rootsi keeli nükel. Nükel Harpa oli Rootsis tuntud juba 14. sajandil. Aastasadade jooksul on ta üle elanud paljude uute pillide pealetungi ja ikkagi tänapäevani kestnud. Üks mees on selleks väga palju ära teinud. Tuntud rahvamuusika uurija Jan Ling kirjutab sellest mehest nii. Kui pillimees August poliin oli kümnendil 1920 koos paari viiulimehega Skansenist ööl, nägi ta, kui ebamugav tal oma vanad C-duur Harpaga oli. Ta sai viiulite ka koos mängida ainult Harpa jaoks sobivaid helistikes Tseegee Jaaeff tuuris. Leidlik, nagu ta oli, hakkas ta tasapisi oma pilli ümber ehitama. Ta tegi sellele juurde veel teise ja kolmanda rea klahve. Nii et ta kõigil kolmel viisi keelel kokku sai kõiki mõne mängida. Keegi peale tema enda ei teadnud sellest midagi. Ja nii pidid viiulimehed ükspäev peaaegu istuli kukkuma, kui August mängis nükel Harpal kaasa kõiki neid lugusid, mis tal enne võimatu oli. Tänane põhipillimees on Olof Johansson, kes mängib Kromaatilist nükel Harpat ja kontrabass, nükel Harpat. Teda saadavad Roger tal root kitarril ja Mikael Mariin Altviiulil. Lood on kõik Uplandist ja ulatuvad tagasi vähemalt 18.-st 19.-sse sajandisse. Selliste kuulsate pilli meesteni kuivoolov Helstet wish kalle Gustast ruut Eerik Matson ja teised. Ning need lood on õpitud sellelt samalt August poliinilt ja teistelt tema kaasaegsetelt kuulsatelt pillimeestelt Eriks Aalstramilt, iva regurtaal, rootilti ning paljudelt teistelt. Alustame marstalla hulle pruudi marsiga. See on Rootsile tüüpiline nukra alatooniga pidulik pulmamarss. Kuulame veel teisegi marsigi. Selle inspireeris Johan poliinile kord mööda marssinud Helsingi rügement. Lugu on küll hoogsam, lõbusam, aga tempo pole mitte mööda marssima sõjaväe oma, vaid jälle selle piduliku tseremoniaalne pulmamarsi tempo. Küllap teda sellekski on mängitud. Polska on üks iseloomulikumaid rootsi rahvatantse, millest on teada tuhandeid variante. Vanemad poolskadon ühtlasema rütmiga, kus aga ikkagi tunnusjoonena valitseb kolm neljandikku rütm esimese ja kolmanda rõhulise löögiga. Järgmine lugu on üles kirjutatud 1909. aastal võistumängimisel Uppsalas. Kuulame teisegi vanapärase polska, selle nimi on kingalappimine ja see on pärit 18. sajandi kingsepalt Uuluv Hels tädilt. Pillimehed teevad siin loo lõpus ka väikese viguri. Aja jooksul on polskaga arenenud ja kohati on selle rütm muutunud lausa tundmatuseni. Iseloomulikuks on siin pikalt fermaadiga kinnipeetav, teine löök. Lugu on pärit kalles tüübergilt. Pisut teistsugune on kontrabass, Harpa kõla. See on vana pillitüüp, millega kõiki uuemaid lugusid pole võimalik mängida ja mis seetõttu on rohkem alles hoidnud vana pärast repertuaari. Järgmine Johan poodinilt kuuldud lugu ulatub tegelikult võscalle aega. Pöörake tähelepanuloo vahelduvale laadile, mida ei saa klassikaliselt liigitada Eima soorik. Sega Minooriks. Järgmisena kuulame kontrabass Harpal ühte Janno Lofolssoni vana neljaosalist valssi, millel on selge voortantsu ehk sabatantsu iseloom. Rootsi keeli nimetatakse niisugust pikas rivis tantsimist, long tants, mis tähendab pikk tants. Nagu me juba varem oleme mitmel korral rääkinud, hakkavad paremad pillimehed ise oma lugusid tegema. Järgmine poolskaaneeriks, aalsed röömilt ja loo nimi on troll, riike, polska, mis tähendab trolli, riigi polkat. Tegu ei ole siiski otseselt trollidega, vat roll riike oli Eeriku talu nimi. Kuigi selle loo juured on rahvamuusikas, läheneb ta juba kunstmuusikale. Minu jaoks on siin kuulda sugulust barokkmuusikaga. Meie tänaste pillimeeste kohta on Jan lindu öelnud nii. Need noored pillimehed mängivad hoolega hoitud stiilitunnetuse ja suure meisterlikkuse ka. Ma olen kuulnud ka neid, kellelt nad on oma lood saanud ja võin kinnitada, et see pole mingi kopeerimine, vaid elav esitus, milles on koos nii pieteeditunne traditsiooni suhtes kui ka kunstnikupärane uuendus. Tänase saate lõpuks kõlabolov Johansoni Roger tal rooti Mikael Marini esituses. Meile üks Gustav stroodzilong tants.