Tere, pühapäeva õhtust on kirikul aeg, mina olen jooniaid, Klepik ja täna räägime kiriku uudistest Eestis ja mujal maailmas. Jääge kuulama. Mis soe on südamepõues mul kõik, mis küll on akna taga õues maja ümber kiigemäe metsahulgub sügis, vihmane, hall, kõik, mis soe, padja ja teki ja kõik, mis küllmann on ta Reval madalal. Enam Warway jõkke ei pistame. Palju asju enam ei tee. Viisa ju jooksendu külma. Pall ja elu läheb viisa, ju. Jooksen tuppa külma. Ja nad aga salajane oli jõul see või lume all lavala ja kes käib nii, et jälgi ei, Tähed taevas näitavad. Kui on hakanud kinnastele sadama sätib keegi end kuskil talveks magama. Palju vaid. On kirikuelu saade. 22.-st 23. septembrini toimus Tallinnas balti oikumeeniline nõupidamine kirikut Balti regioonis. Oikumeenilise koostöö perspektiivid. Tallinnas usuteaduse Instituudi ruumides kogunesid Baltikumi kirikute esindajad. Kohal olid samuti kirikute, maailma nõukogu, Euroopa kirikute nõukogu ja luterliku maailmaliidu esindajad. Esindatud oli loomulikult ka Eesti kirikute nõukogu. Kohale saabus umbkaudu 45 inimest. Pühavaimu kirikus pidas avapalvuse Eesti Evangeelse luterliku kiriku peapiiskop Jaan Kiievit nõupidamisel tutvuda erinevates riikides toimuvaga ja oikumeenilise töö hetkeolukorraga. Leedus hetkel veel kirikute nõukogu oma tööd alustanud ei ole. Eestimaal juba 11 aastat tegutsenud Eesti kirikute nõukogu on EKNi täitevsekretäri Ruudi Leinuse sõnul terves maailmas omamoodi ainulaadne nähtus. Tuletan meelde, seda mainis ka Rooma paavst oma Eesti visiidil just oma praktiliste tulemuste peale vaadates. Nõupidamisel toimuvates töögruppides kõneldi oikumeenilise töö tulevikuplaanidest Euroopa Liidust ja seal valitsevatest kiriku ja riigi suhetest ning ka riigikirikuküsimustest. Rudi leenuse sõnul on Eesti kirikute nõukogu tahtlik jagama sellel nõupidamisel oma kogemusi ja samas õppima ka teiste kogemuste pealt seda, millest tasuks hoiduda, ja samas, millest võiks õppust võtta. Selle kokkusaamise eriliseks eesmärgiks oli aga luua mitmekülgseid kontakte. 24.-st 26. septembrini peeti Tallinnas luterliku maailmaliidu üheksas regionaalkohtumine. Kohtumise teema oli, mis on meile andnud viimased 10 aastat ja mida ootame tulevikult. Regionaalkohtumisest võtsid osa balti riikide ja Venemaa luterlikku kirikut esindajad, samuti külalised Soomest, Saksamaalt ja luterlikus maailmaliidust. Kohtumise all oli vaatlusel 10 viimase aasta saavutused kirikule ülesehitamisel ning tulevikuväljavaated arutleti teemadel, millist rahvuslikku või regionaalset rolli peaks kirik etendama. Järgmistel aastatel. Räägiti kirikuvisioonist balti riikide Luterliku kirikute ja nende partnerite omavahelisest koostööst. Eesti Evangeelse luterliku kiriku peapiiskop Jaan Kivit märkis pressikonverentsil ajakirjanikele esinedes, et kohtumise peamine mõte oli teha vahekokkuvõtte kümneaastasest koostööst ja vaadata tulevikku. Koostöö eesmärgiks on endise nõukogude liidumaade luterlik kirikute majandusliku iseseisvuse saavutamine. Luterliku maailmaliidu abi on siiani tuntav olnud. Venemaa luterliku kiriku peapiiskop Georg krahh. Mar ütles, et Venemaa luterlik kirik on rohkem kui 400 aastat vana. Nõukogude okupatsiooni ajal hävines kirik peaaegu täielikult. 10 aastat tagasi tuli kõike uuesti otsast alustada. Olgu veel kommentaariks nii palju, et Venemaa luterlik kirik baseerub peamiselt Venemaale emigreerunud sakslastest. Meremeeste misjonitööd ähvardab raha nappusel hääbumine. Hiljuti kohtusid peaminister Mart Laar ning teede ja sideminister Toivo Jürgenson Toompea valitsushoones. Eesti kirikute nõukogu ja Eesti meremeeste misjoni esindajatega. Arutati meremeeste misjonitöö rahastamist. Eesti meremeeste misjon on Muuga sadamas tegutsenud 1996.-st aastast peale. Seni on tööd rahastanud rahvusvahelised organisatsioonid. Nii riigi kui ka Eesti meremeeste misjoni nägemuse kohaselt peaks misjonitööd finantseerima Tallinna sadam. Praegu pole meremeeste misjoni ja Tallinna Sadama vahel finantseerimislepet sõlmitud. Minister Jürgenson tõdes kohtumisel, et loodetavasti leiab Tallinna sadam võimaluse meremisjonitöö finantseerimiseks. Peaministri sõnul on meremisjoni olemasolu ja sadama Bon abi selle rahastamiseks väga oluline. Meremeeste misjoni juht Lauri Soone ütles, et aastas kulub misjonitööks sadamas umbes kaks miljonit krooni. Summa pole saama jaoks kuigi suur. Eesti kristlik meremeeste misjon vaatamata suhteliselt lühikesele tegevusajale suutnud end kinnistada ka maailmakaardile. Tallinna sadamat külastanud meremehed kogu maailmast on jaganud Eesti meremisjonitööle ohtralt tunnustussõnu sest nad on siin kohanud osavõtlikku suhtumist ja abivalmidust. Kummati paneb hämmastama, et valdavalt välisabi toel rajatud sügavalt humanistlik misjon on Eestis leidnud kirikutegelaste poolt valdavalt osavõtmatud suhtumist. Eesti Evangeelse luterliku kiriku meremisjoni juht Jaan Jaani tunnistas, et luterliku kiriku mere, mis seal on aga varjusurmas. Hea ruumi nanni laguuni. Lamp. Kuid selle laulu põner ja Sootuks lühema. Klaverikeelte kardad? Ära. Kuiva. Saama pidama igava kui Revee Aga kui. Ja läheme edasi kirikule saate teise poolega, mis räägib kiriku välisuudistest. Hiinas arreteeriti taas piiskop, kes on rohkem kui 30 aastat olnud vangistuses oma usu pärast. 81 aastane roomakatoliku kiriku piiskop Lõuna-Hiinas, kes on varem mitmeid kordi vanglas olnud oma lojaalsuse pärast Vatikanile arreteeriti siis taaskord Shangxi provintsi piiskopi tseng. Ing arreteerimine on eriline tagasilöök president Bill Clintoni administratsioonile ja laatikanile. 1998. aasta alguses, kui USA president Clinton valmistas ette visiiti Hiinasse püüdsid Ameerika ametnikud vabastada piiskop tsengi sunnitöölaagrist, kus tal ei olnud 1995.-st aastast alates ebaseaduslike jumalateenistuste pidamise pärast. Jutt on Hiina kontekstis. Vabastati 1998. aasta mais nimetasid president Clinton ja teised ametnikud seda lootusrikkaks märgiks sellest, et Clintoni poliitika on Hiinas kandnud vilja. Viimase kahe aasta jooksul aga on piiskop tsengi pidevalt politsei poolt jälgi ja sisuliselt hoitud koduarestis. Tsengi taas arreteerimine langes kokku kõrge Vatikani ametniku visiidiga. Hiina kardinal Roger Etšigari osales usulisel konverentsil Pekingis. Piiskop Cheng määrati ametisse preestrina 1949. aastal samal aastal, mil kommunistid tulid Hiinas võimule. Piiskop Cheng on olnud üks radikaalsemaid ametlikku niinimetatud patriootliku kirikuvastaseid, mis võtab omaks kommunistliku partei ülimuslik, kust Jaan hüljanud paavsti õiguse määrata piiskoppe. Vahemikus aastast 1955 kuni 1995 on piiskop olnud 30 aastat vangistuses. Cheng sai 1990.-te alguses kuulsaks suurte vabaõhuteenistuste pidamisega mäe tipus millest võttis osa kümneid tuhandeid inimesi. Hiina ametlikul kirikul on umbes 70 piiskop ja väidetavalt ka viis miljonit liiget. Samal ajal ütlevad Vatikani ametnikud, et viiest kuni 10 miljoni hiinlaseni on valitsuse poolt tunnustamata nii-öelda põrandaaluse roomakatoliku kiriku liikmed. Mõnedes regioonides on tunnustatud ja tunnustamata kirik rahumeelselt koos, kuid aladel, kus on katoliiklasi rohkem, on suhted valitsuse ja põrandaaluse kiriku vahel üsna pingelised. Eelmise aasta 16. augustil andis kommunistliku partei keskkomitee välja dokumendi, mis kutsus üles suurendama kontrolli ametlikku katoliku kirikule ja kõrvaldama põrandaalust katoliku kirikut, kui see ei kuuletu valitsuse kontrollile. Vatikani ja Hiina lõpetasid suhted 1950.-te aastate alguses paavsti autoriteedi ja usuvabaduse küsimuse pärast. Ja veel räägime tagakiusamisest kiriku kontekstis. 12. november käesoleval aastal on rahvusvaheline palvepäev taga kiusatud kiriku pärast. Pühapäeval, 12. novembril palvetavad tagakiusatud kiriku pärast rohkem kui 300000 kirikut rohkem kui 130. riigis. Peateenistus leiab sel aastal aset Melbourne'is Austraalias. Selline traditsioon on saavutatud rahvusvahelise oikumeenilise suuruse, mis on küllaltki ebatavaline kristluse suhtes. Maikuus pidas paavst eriteenistuse Roomas, mis oli pühendatud 20. sajandi kõigi kristlike konfessioonide märtritele. Rahvusvaheline huvi kristlaste tagakiusu-le on maailmas kasvanud vähemalt 200000 inimest. Tänapäeva maailmas ei oma täielikke enim õigusi sellepärast et nad on kristlased. USA välisministeeriumi käesoleva aastaaruanne usuvabadusest kinnitab neid arve ning näitab tähendab, et kristlus kasvab tihti kõige kiiremini maades, kus inimõigused on kõige enam ohustatud. Tavaliselt just need, keda kõige enam taga kiusatakse, on, kes tõesti usuvad palve jõudu. Nende palveks on, et me peaksime neid oma palvetes meeles vähemalt sel ühel päeval aastas 12. novembril. Kõige suurem on kristlaste tagakius Põhja-Koreas, Saudi Araabias, Hiinas, laoses, Indoneesias ja Põhja-Aafrika maades. Viimase kahe aasta jooksul on levinud kristlusevastane vägivallalaine ka Indias. World Kalfelloship, mis esindab 100 viitekümmet miljonit kogu maailmas kutsub üles kristlasi ühinema palves tagakiusatud kiriku pärast 12. novembril. Iga kirik võib vabalt organiseerida seda päeva omal moel, kuid materjale, mis on spetsiaalselt mõeldud selleks päevaks päevaks, võib saada interneti kaudu. Sellega kirikuelu saade tänaga lõpetab ja kutsume ka omalt poolt kõiki 12. novembril mõtlema nende inimeste peale kes peavad taluma riiklikku või ühiskondlikku tagakiusu. Sellepärast et nad on kristlased. Mina olen Joel juht, Lepik ja soovin teile kõike ilusat. Aega erajää piiksugi. Sõna on mineri. Igav. Juba eile tõesti on nii homme varsti kuskil ootama iga. Vereonu täis. Ja kuskil on. Ega jõua soodamast välja enne, kui lahvatab. Põgene. Pole hilja.