Tere hommikust, raadio, kuule. Käesoleva nädala hommiku mõtisklustes kõneleme erinevates piltides, mida piibel annab meile inimese elu kirjeldamiseks. Üks pühakirju mõjuvatest piltidest on Jeesuse Kristuse poolt kirjeldatud tähendamissõnas Luuka evangeeliumis külva ja läks välja oma seemet külvama. Külvame seal pudenes osa seemet tee äärde ning tallati ära. Taeva linnud nokkisid selle. Joza kukkus kaljule ja see kuivas ärgates seal ei olnud niiskust ja osa kukkus heasse mulda. Ja kui see tärkas kandisse sajakordselt, William. Küsima, kes on inimene selles tähendamissõnas? Kas mitte pinnas erinevat laadi pinnas, ilmselt ka erineva seemne jaoks keegi pahandanud kusagil kristliku kooli loomise pärast, juurutab, et lastele kui kaitsetutele ja veel välja kujunemata maailmavaatega inimestele ei tohiks ideoloogilist sõnumit esitada. Teine teatab, et tema jätab küll oma lastele vabaduse ise valida oma maailmavaate ja oma religiooni. Ja siis me vaatame, kuhu need lapsed lähevad ja mida teevad alates hommikusest multifilm hetkest kuni päeva lõpus ette loetud jutuni. Elab ju laps infotulvas, mis kantud erinevates maailmavaadetest ideoloogiatest. Lasteaiakasvatajal on elust oma nägemus ja lapsed hüppavad rõõmsalt teinekord nõidudeks. Moskeerituina teevad üksteisele halloweeni. Koolis on oma ideoloogia, kõneldakse liigagi sageli teadvuse ning religiooni vastandumisest. Naabriperes peetakse au sees omi põhimõtteid ja meie lapsed mängivad nendega ja varsti keerutavad kusagil taldrikut. Õigupoolest seal, kus kurdetakse ühe või teise maailmavaate vaimus laste kasvatamise üle, ollakse mures mitte sellepärast, et neile jagatakse mingit kindlat sõnumit, vaid, et neile ei jagata meie sõnumit. Kellel on hirm, usu propageerimise pärast on mures. Et nad oma usku ei saa piisavalt esitada. Ei ole olemas ideoloogiast, steriilsed keskkonda. Igal pool on keegi, kes levitab oma sõnumit, et oma maailmavaadet. Ja kui me oma lapsed jätame ilma usulistest ja maailmavaateliselt kasvatuses, siis ega nad ei kasva mulli sees. See ei ole niimoodi, et üks kord siis, kui nad on täisealised, seisavad riiuli ees, kus kõik maailmavaated maadel religioonid ritta pandud ja nad siis oma maitsele vastavalt valivad. Ei selleks ajaks on nad juba välja kujunenud. Ja kui meie oleme jäänud sellest kujundamisprotsessis kõrvale, siis on seda teinud keegi teine. Inimene on pinnas ja alati leidub keegi, kes sellele külvab. Ehk on meil valida, külvata laseme millise sõnumi väljastame oma päeva veedame, mida loeme, mida vaatame, mida kuulame. Alati ei ole meil seda võimalik valida aga võib-olla on siis meil võimalik valida, millisele sõnumile oleme tee äärseks pinnaseks kus seeme taevalindude poolt ära nokitakse, millisele kaljupealseks, kus ei ole juurde, et see võiks juurduda ja millisele viljakaks pinnaseks kuse oma koha leiab? Kristus räägib ülestõusmisest surnute ülestõusmisest ja ütleb need, kes on teinud head, tulevad välja elu ülestõusmiseks, aga need, kes on teinud halba hukkamõistmise ülestõusmiseks? Kas pole seegi ülestõusmine otsekui vilja tärkamine maast lillest ja tema kvaliteedist, sõltub, kas see lõigatakse ja kogutakse taevastesse vara aitadesse või köidetakse kimpu ja pannakse hoopis kuhugi mujale. Pinnas sõnumile oleme niikuinii hea, kui oleme viljakas pinnas heale sõnumile. Jumal, kobestaja väeta meid, külva hea sõnum meisse ja lase tärgata sellel, mis väärib talletamist igaveseks eluks. Aamen.