Tere hommikust ja raadio kuuleb sel nädalal kõnelema hommiku mõtisklustes erinevatest piltidest, millega piibel kirjeldab inimese elu ja selle olemust. Testamendi üheksandas laulus palvetab keegi. Sa pühid, inimesed minema, kui une silmist. Kui rohumis hommikul rohetab. Hommikul puhkeb ja haljendab, õhtul närtsib ja koltub. Inimene on kui uni. Aga meid köidab veel rohkem pilti, inimene on, kui rohi rohimis hommikul roheta puhkede haljendab. Õhtul närtsiveegoltub. Meile matustelt tuttavaks saanud pilt inimesest, kui rohttaimest räägib inimese ajutisusesti ajalikkusest. Vähemalt oleme harjunud seda just nõnda võtma. Aga see ei räägita siin lisaks ka inimelu ilust ja kaunidusest. On isegi selline omamoodi lähenemisviis dioloogiale nagu bio, bioloogia. Küsitakse taimede sõnumi järele selle kohta, mida lill või puu võiks kõneleda meile, meist endist ja loomulikult jumalast. Kõneldakse meestest, kes on pidanud loomadele jutlusi. Veel varasemast ajast on nähtud taimi, kes peavad inimestele jutlusi. Jeesus pajatab mäejutluses, pange tähele lilli väljal, kuidas nad kasvavad. Ei näe vaeva ega ketra, aga ma ütlen teile, et isegi Saalomon kogu oma hiilguses ei olnud nõnda ehitud nagu igaüks neist. Ja ta jätkab, kui jumal, nõnda rüütab talial rohtu, mis täna on ja homme visatakse ahju. Ehk siis veel enam teed. Ehk teisisõnu, ütleb Jeesus. Lilled on ilusad, teie olete ilusamad. Küsime, kui palju oma ilus kaotab kaunis lill seetõttu, et ta kunagi kuivab, närbub kui palju oma väärtusest mineta võis, seepärast, et ta kestab üürikest aega. Kas pole nii, et ta selle läbi pigem võidab? Et lilleilu on Lühike? Seda väärtuslikum ta on. Üksnes kunstlill õitseb 365 päeva aastas, nii 10 aastat järjest, aga kunstlill pole ju lill. Lill, jah, see tähendab ka, et inimene on kaduv kuid selles kaduvuses väärtuslikke elus. See Meil ei ole igijää, siinses maailmas teeb tema olemise eriliseks päevade mõõt, millega meie teekonna pikkust määratakse psalmi järgi 70 aastat ja 80 aastat. Kui keegi on tugev, see vääristab meie elu. Selle lõpp surma näol on elukvaliteedi näitaja. Ja kvaliteedimärk pannakse igale inimlillele nii mehepojast, lihtsale rohu kõrrele kui ka kaunile daamilikule. Liilia läheb. Praegu on hommik, päeva algus ja rohetamise ning haljendamise aeg. Lilled peavad oma parimat jutlust ja meie kuulame, kas jõuab meieni. Me astume aeda või kellel seda võimalust ei ole, läheb turule või parki. Ja vaatame õitsevad tõitja mõtlema. See on ilus. Lill, ütleb meile vastu. Sina oled veel ilusam. Kui jumal nõnda rüütab, rohtu, rüütab Lillimis üürikest aega on ja homme juba närtsinud, kui palju enam rüütata meid? Märkamisvõime on inimese maailmatunnetus aluseks see alguses märkamisvõime teda ümbritseva maailma suhtes tuhmub. Seal tuhmub ka tema enesenägemisvõime. Mida vähem inimene tajub enda ümber toimuvat, seda vähem tajub ta iseendas toimuvat. Seepärast ütlevad vanad vaimulikud otsijad, pange tähele, lilli. Jeesus lisab veel, pange tähele lilli ja vaadake linnukesi puu otsas, kes homse pärast ei muretse, aga neil on kõike piisavalt. Ja kuulake tuult lisata teisal sest siis õpite tundma vaimu. Jumal anna meile märkamisaeg tähele panna seda, kuidas rüütad ilu ja kaunidusega kõike ümbritsevat. Ja kingi meile see nägemine, kuidas meiegi oleme rüütatud selle iluga. Aamen.