Tere pühapäevast päeva naljapäeval räägime naljategemisest ja keelenaljadest, nimelt mehest, kes naerutas eesti rahvast juba 19. sajandi lõpus ja siis öeldi, et tema suudab kividki naerma ajada. Kirjanik, kelle säravaim teos on pisuhänd, kuid kelle loomingusse kuuluvad ka kümned naljajutud ja tuhatkond satiiripala. Teadagi on jutt Eduard Vildest. Eduard Vilde muuseumis on esimesest aprillist avatud Vildest naljaga pooleks eesti naljakirjandus. Vildest Kivirähki ini Muuseumi juhataja Kairi Tilga tutvustab meile tänases saates eesti naljakirjanduse ajaliini ja Vilde nalja ütlusi ja räägib näitusest, mis võimaldab mõtiskleda keele ja koomika üle. Minu nimi on Piret Kriivan. Aga saate alguses veel tagasi emakeelepäeva. Kui Wiedemanni gümnaasiumis jagati keeletegu 2011 auhindu ja peaauhindade kõrval tõsteti, tõi esile ka Narva koorikooli tegu, eestikeelse repertuaari omandamine ja osavõtt noort laulupeost maa ja ilm. Sest et eestikeelse laulukava omandamine Narvas, kus olulises osas puudub eesti keelekeskkond, on nii raske kui ka sümboolne. Laulupeol osales Narvast kuus kooli koori tütarlastekoor dirigent Marina Kosolaatova kaks mudilaskoori, dirigent hinnafiilova poistekoor, dirigent Svetlana korjussina segapoistekoor ja noorte meeskoor, dirigent Mihhail korjussin. Ja kuulame ühte armast ja toredat lugu. Jüri Nikolajev elt. Narva koorikooli dirigendid kinnitavad kui ühest suust, et eestikeelse repertuaari omandamine on raskem ja nõuab pingutust lastelt tihti ka eneseületust kuid eestikeelne laulupagas avardab koorikooli esinemisvõimalusi ning mis peaasi, niimodi pääseb laulupeole laulupeoelamus Narva lauljate jaoks alati erakordne ehk kuidas küll nii palju inimesi üheskoos ja kogu südamest laulda võivad. Laulupidu ongi peamiseks motivaatoriks eestikeelsete laulude õppimisel. Tütarlastemudilaskoori dirigent Innofilova töötab Narva koorikoolis pikka aega ja ei mäletagi täpselt, mitu Eesti laulu neil kooriga selgeks saadud. Kuid iga uut laulu õppides on alguses väike hirmu tunne olemas. Pelgan alati seda, et eestikeelsetes lauludes on harilikult palju. Salme lapsed on meil venekeelsed, aga saame hakkama. Alustame sõnadest, laulu mõttest ehk millest lauldakse, tõlgime sõnu õpime pähe. Ka laulmisel on oma eripära. Emakeeles lauldes saavad lapsed kõigest aru, kuid siin on laulmine kuidagi mehhaanilise osa. Sõnum tuttavat osa mitte. Algul on raske, aga kui laul selge, siis lastele meeldib. Hinnafilova sõnul on eestikeelsete laulude selgeks õppimine pikk protsess ja lapsed kipuvad väsima, ei viitsi harjutada ning vahel isegi jonnivad, aga teha pole midagi, õppida on vaja. Tavaliselt kutsutakse appi ka eesti keelt valdavat lapsevanemad, et kuulata, kas laulust ka asja sai. Jätkabinnafilova. Nad konsulteerivad meid, sest ega me kõiki keelenüansse ka ei tea. Ja kui me juhuslikult midagi muudame, võib mõte kaduma minna. Me ei pane tähelegi, kuid eestlane märkab kohe, et midagi on viltu. Vahel öeldaksegi, et laulsite küll eesti keeles, kuid aru ei saanud midagi. Kasu on aga eesti keeles laulmisest kindlasti. Lauldes jäävad eestikeelsed sõnad paremini meelde. Olen kindel, et meie lastele on juba korralik sõnavara kusjuures mitte ainult üksikud sõnad, vaid terved laused. Kindlasti aitab see hiljem keele õpingutes. Poistekoori dirigendi Svetlana korjushena sõnul on tal koos lastega selgeks õpitud juba üle 100 eestikeelse laulu ja aastatega läheb õppimine aina kergemaks. Koolides on eesti keele õppimisega lood palju paremad kui 10 aastat tagasi. Lastel on lugemis oskus paranenud ja tekste mõistetakse hulga paremini. Varem oli ikka päris raske. Nüüd on hulga kergem. Svetlana korjushena sõnul leiab alati abiks eestlasi nii Narvast kui ka kaugemalt. Dirigent Hirvo Surva on meie suur sõber. Juhul kui eesti keelega midagi viltu läheb, teeb ta väga korrektse märkuse. Abi leiame alati. Öeldakse isegi, et laulame peaaegu nagu eesti koorid. Üks abilistest, kes Narva koorikoolilapsi eestikeelse repertuaari omandamisel aitab, on koorikoolikontsertmeister Marika mulla. Mina olen abiks tõlkimisel hääldamisega, et eesti keel kõlaks kaunimad, aga lapsed on väga tublid, saavad hakkama. Mis on kõige suurem erinevus, et vene keeles on teistsugune L, Eesti keeles on see l palju pehmem Häädeööd, et need õigesti välja tuleksid. Lastel, kellel on hea kuulmine, ei ole vaja nii väga palju vaeva näha ja ja kui vaadata praegu Narvas on seal eesti keele kasutamine ka palju paremaks läinud, sellepärast et üldhariduskoolides õpitakse eesti keelt, on tunda, et noh, lastele ei ole see tegelikult nii võõrasse keel. Ikka tulevad need ajad ja ööd kõik välja, kas lapsukesega aru saama, küllastunud laulavad vahel on küll niimoodi, et lihtsalt tuubitakse vähem, see maht on lihtsalt nii suur, mida peab teadma, et noh, ei jõua individuaal ilmselt iga õpilasega seda teksti õppida, aga see motivatsioon saada laulupeole, et see annab hindu juurde. See meloodia on ilusa, nad laulavad inglise keeles ja ma usun, et võib olla hiljem laulavadki teistest keel. Et mitte ainult eesti keeles ja vene keeles, nii et keele ei peaks olema probleemiks laulmisele, et kõige tähtsam on ikka muusika ja meloodia. Tähendab laulu kaudu on kergemini keelt õppida kindlasti. Mida te siis teete, kui üldse ei tule midagi välja näiteks mõne mõne lausega mõne sõnaga on ka mingi nipp olemas, kuidas saada õigesti hääldama ja õigesti laulma eesti keeles. Mõeldakse täht vene keeles on olemas sõna Muska Nad, ütlevad, Muska oskavad öelda muusika, järelikult ka eesti keeles võivad öelda. Aga lapsed, nad on loomult ikkagi paindlikumad kui täiskasvanud, et kas saab hakkama. Svetlana korjoušina poistekoori poisid õpivad igal aastal selgeks kümmekond Eesti laulu. Millised neist kõige rohkem meelde on jäänud? Mis on poistele eestikeelsetes lauludes nii-öelda väljakutseks? Kaashäälikud on ühes kohas pehmed, mõnes kohas tugevad, iga kord ei tule õigesti välja. Täishäälikud on laulvamad. Päris hästi tuleb välja, aga mõnikord ajame aad äädega segamini. Kuid parandame vea kiiresti ja laulame juba korralikult. Milline on aga kõige raskem eestikeelne sõna, mille hääldusega on vaeva nähtud? Kõige värskem eestikeelne laul, mille koorikoolipoisid selgeks õppisid, on Saaremaa valss. Laul on ühe korra kõlanud Narva kohalikus raadiosaates ja nüüd ka Vikerraadios. Tallinnas Kadriorus Vilde muuseumis uksest sisse astudes võib öelda, et kohe hakkab nalja saama, Kairi Tilga. Kohe hakkab nalja saama. Jah. Me oleme siin näitusel siis lähenenud nalja teemale nii-öelda suurest väiksema suunas. Et kõigepealt Kristiina Rossi abiga oleme loonud pisikese ülevaate eesti keele ja nalja seosest, et kui palju siis meil keel võimaldab nalja teha. Ja, ja tegelikult loomulikult on see eraldiseisvalt väga suur teema. Ent hea on tõdeda, et meie keel võimaldab palju nalja teha, sest meil on huvitavaid sõnu, mis tähendavad mitmeid erinevaid asju juba näiteks selline väike sõnakordust. Nali on üks väga tüüpiline keelenali. Ja me oleme siia pisikese sellise sissevaate keele nalja teinud, et inimene hakkaks mõtlema selle peale, kui ta räägib või kui ta kuuleb, et mis siis, mis siis on see keelehuumor, sest reeglina üldiselt kõige levinum ongi ikkagi keeleline huumor. Pildiline huumor on ka väga levinud ja kuuldavasti isegi inimene pidavat tajuma rohkem seda pildilist, nalja kui keelelist nalja. Ent kirjandusmuuseumis? Me mõistagi keskendume keelelisele naljale. Kas, kui nüüd trepist üles lähme, kas me siis jõuame ka mõne keele naljale ja saame neid lugeda? Jah, me oleme siia inimeste harimiseks siis välja toonud mõned toredad mõisted näiteks mis asin keelemäng, mis asi on vigane sõnakasutus ja siis oleme toonuka väikesed sellised iseloomustavad näitajad, et võtame siit näiteks, siis sa oled siis selline mõista, mis tähendab siis vigast sõnakasutust keeles. Ja siis see vigane sõnakasutus tekitabki kummis efekti. Et näide on siis, et Ühendriikides elavad indiaanlased reservuaarid, eks. Et noh, sellised väikesed asjad loomulikult lihtsad asjad, mida juba koolis lapsed teevad, et tähe ära vahetamisel saad hoopis teistsuguse sõnana või et teistpidi lugedes on hoopis koomiline efekt sõnal või või me teame ka eestikeelseid sõnu nagu palk ja palk ja sellised analoogsed mängud, et see kõik ongi keelemäng ja siin on ära toodud ka kuulus sõna või kurikuulus sõna isegi kuuli lennuteetunneli luuk, just, mis on siis Palinud room sõna just Palindron sõna ehk siis keelemäng, mille puhul sõnu saab lugeda mõlemat pidi. Sama sõna tuleb mõlemat pidi ja teatavasti on see Andres Ehini poolt leiutatud sõna, mida siis nimetataksegi eesti kõige pikemaks Palin tram sõnaks. Kas ise saab ka siin muuseumis nüüd selle näituse raames mängida või, või interaktiivselt tegutseda? Jah, nii palju, kui me oleme nüüd ikkagi tekst väga tekstikeskses näitusesse suutnud integreerida sellist mängulisust siis me seda oleme teinud, et nii tekstiga mängimist kui ka mõistetega mängimist. Et seda saab teha ülevalpool. Nii lähme ülesse prooviks mängida. Nii esimene mäng võtab meid vastu siis siin sellises ruumis, mida me nimetame eesti naljakirjanduse ajaliiniruumiks ja siin saab natukene õppida mõisteid, et päris huvitaval kombel tegelikult nalja saanud või nalja Gorman sisaldab väga palju erinevaid selliseid alaliike. Ja, ja me oleme pannud inimestele välja sellised magnetid, et et saab leida, mõista ja siis sellele tähenduse leida peale niimoodi siit magnetiga tõstes. Ja kui see tundub väga keeruline, siis, siis tegelikult on ka väitis kittersi asi, et, et kellelgi oli õppimata ja ja IZ vastased leidmata ei jää. Et noh, näiteks siin, tuues siis sellise lühikese näite, et mis asi on humoreski, homoreske on siis lihtne lühike naljalugu, et siis saab selle mõiste siia peale ta seda niimoodi lihtsalt. Ühesõnaga te käite ajatonid sassi, vahepeal me ajaminid sassi just nimelt. Siin näitas osas tegelikult saab kuulata saab vaadata ja kuulata, et me oleme toonud kõrvaklappide kaudu siis inimesteni kolmest erinevast perioodist. Väikese näite eesti naljakirjandusest, et mõistagi alustame Milde jutust, mida me siis oleme saanud, Eesti rahvusringhäälingu, palun, kõigist katkenud on siis jutustusest, kuidas saada miljonäriks. Siis meie liigume 60.-tesse Arvo Valtoni jutustuse juurde rohelise seljakotiga mees, mis on olnud fenomenaalne oma omas ajas ja kaasaega siis mõistagi iseloomustab Andrus Kivi Kivirähki ja katkenud siis tema teoses Püha Graal. Näitlejad loevad, mitte autorid ise just no teadagi, nõnda raadioteatri lava lavastatud katkendid ja. Ja ütleme siis uuendadel ehitamata, aga siin on siis üldse memory mäng. Tänapäeva lapsed ilmselt teavad, mis on memory mäng, aga, aga võib-olla mitte kõik täiskasvanud, nii et seletame põhimõttega ära. Põhimõte memory mängul on siis see, et tuleb leida identsed paarilised kaartidest. Kui tavaliselt paari mängu tehakse piltidega, et tuleb leida siis ühesugused pildid ja meelde jätta kohad, kus kohas need pildid on. Et leidmaks õiget baare, siis meie oleme teinud loomulikult raskema variandi ja pannud piltide asemel tekstikatkendid. Nii et kui mängija võtab siit ühe kaardi, siis ta tegelikult peab vastasmängijale ka ette lugema, mida ta siit, mida ta loeb. Et ka vastasmängijal on võimalus meelde jätta, kui, kui nüüd mina identset paarilist kohe ei leia sellele kaardile. Ja siit ma siis loen näiteks katkendi Vilde suguvend, Johannest toimetaja silma hiilga vaim, ajakirjaniku talent tuli esile, kui ta vastasega polemiseeris sõna rikkus. Wiedemanni seisa kümmet osanit, tüseduse ja mahlakusi, mida isand silm vastasele oskas kaela. Ja kui ma nüüd võtan lootes leida sama üldse kaardi siis ma leian, panen selle tagasi samasse kohta ja leian hoopiski katkendi pisuhännast. Kirjaniku põlv on mõnus põlv, aga kui sa mitte just geenius ei ole, siis puhuvad eluaeg taevatuuled jalge alt läbi. No kes vähegi Eduard Vilde loomingut tunneb, isegi võib-olla ei pea olema lugenud, vaid võib-olla näinud arvukaid lavastusi, siis võib ära arvata küll. Aga ütleme siia, me oleme tõesti pannud katkendeid väga tundmatutest Vilde naljanditest, kuni siis Bizuenna väga tuntud repliitideni piibeleht all, vestmann peal ja nii edasi, et aga rääkides nendest legendaarsete ekraniseeringutas, siis loomulikult neid me näeme siin näitusel ja üksmeele taustaks kostabki, see on siis üks Vilde üks humoorikamalt pisu Hanna järel või kõrval võib isegi öelda vigased, just, ja eriti kindlasti see 89. aasta telelavastus, kus siis Guido Kangur, Andrus Vaarik mängivad vigaseid pruute. Aga põneval kombel on tegelikult vigaseid pruute Ecreaniseeritud varemgi, nii et meil on siin harukordne võimalus näidata külalistele katkendeid 1929. aasta tummfilmist. Vigased pruudid. Mis on siis Konstantin märska looming olnud, et neid on mõne minuti jagu kaadreid säilinud filmiarhiivist ja neid siin näitusel näeb kuidas see korraldatud on, kui külastaja tuleb, kas, kas, kui näiteks üks, üks inimene üksinda tuleb, giidi ei ole tal vaja, saab ise käia ja ise vaadata? Ta saab ise käia, ta saab väga palju lugeda, ta saab istuda, mängida, mõelda, kuulata, nii et ma usun, et ka ilma niidita on üksjagu informatiivne, see näitus. Nali on üks niisugune keeruline asja, et öeldakse, et nali on kõige raskem ja tõsisem töö üldse teha. Ja selline näitus vist on ka üsna-üsna haruldane. Jah, täitsa paradoksaalne, tundub jah, et naljanäitus teha on väga keeruline, tegelikult arvestades veel tõsiasja, et meie ju siin näitusel räägime väga vanast naljast, naljast, mis oli naljakas enam kui 100 aastat tagasi inimeste jaoks. Ent siin mõne aasta eest oli väga tore tsitaat, just, mida ma armastan kasutada Mart Juure suust, kus ta ütles, et nali on nagu kohvi, mis läheb ajaga hapuks. Ent Vildel on nalja, mis on ületanud nii-öelda selle ajalise piiri ja on naljakas ka täna. Et selles osas on meil täna oli kindlasti täiesti fenomenaalne. Vilde ongi ju tegelikult, kuigi me teame pisuhänd ja külmale maale ja mäeküla piimamees ja nii edasi ja nii edasi, et tegelikult ta ju alustas nalja juttudena ja siis ta oli ikka oligi Nalja-Wilde sõna otseses mõttes absoluutselt. Vilde oli tuntud kui meie Lõbu, kirjanik või nalja, Vilde või kuidas iganes teda hüüti ja oma populaarsuse saavutaski ta just naljakirjanikuna ja see oli väga-väga oluline tõuge selleks, et temast sai järgmise loomingu etapi juures nii-öelda Eesti suur rahvakirjanik ja väga-väga armastatud rahvakirjanik. Et rahvas oli harjunud teda lugema, rahvas usaldas, mida Vilde kirjutab ja arenes kogu aeg koos kirjanikuga, nii et polnud üldse küsimus, kui vilda midagi kirjutas, et see rahvale ei läheks enam peale. Kas tema lühinalju ei ole teil tegelikult Vilde nali. Enamasti ilmuski ajakirjanduses nii, et selle tõttu võib-olla ongi jäänud natukene peidetud žanriks Vilde puhul, sest seda ei ole avaldatud väga palju rohkem kordustrükki täna. Et ja muidugi me oleme tekstis väga palju neid välja toonud, et kus kohas ja mida on ilmunud ja, ja milliste pealkirjadega, sest neid on kümneid, kümneid, kui mitte sadu. Vilde on tuntud sõnameister sõna otseses mõttes, et ta tegi hästi palju sõnu tema sõnad kriminaaljuttudest mäeküla piimamehest on ju teada, kas mõni niisugune naljakas hästi naljakas või nalja kajastav sõna on ka teada. Päris sellist ühte sõna ma hetkel ei oskakski võib-olla välja tuua, et pigem on mõned lühikesed tsitaadid, mis on ikkagi noh, eelkõige loomulikult pisuhännast jäänud meile niimoodi, mida me kasutame ka tänapäeval, hoopis nad elavad oma elu näetegi, need tsitaadid kirjanduslikus kontekstist väljaspool juba. Ent tore sõna, mis küll, mille küll tekitas Vilde oma teosega suguvend, Johannes ajakirjanduses oli sõna karvustus ja see tähendas siis seda, et Vilde kriitikuid ja neid oli väga, väga palju arvustuse asemel pigem karvustasid Wilder ja, ja siis nii-öelda teised ajakirjanikud juba ütlesidki, et, et enam ei ilmugi muudkui Vilde kargustusisest, lihtsalt noh, Vilde oli piisavalt kuraasikas tegelane. Kirjandusmaastik oli ajakirjandusmaastikul ja sõna on tema vääriliselt värvikas. On küll. Aitäh, aitäh. Nalja Vildele pühendatud näitusest rääkis muuseumi juhataja Kairi Tilga ja Kadriorus luigetiigi ääres ootab teid Eduard Vilde ja annab teile teada, kuidas miljonäriks saada. Keele saate kodulehel leiate keelekõrvasaatele, milles on juttu Vilde paroodia Stokerjad, mis on aegumatu teos. Eduard Vilde nalja loomingust leidsin ERR-i arhiivist veel lisavigastele pruutidele. Üks väga huvitav leid Ugala teatrietendusest 1953.-st aastast. Laulusõnad on kirjutanud Paul Kilgas. Muusika on sellele lavastusele kirjutanud näitleja Einari Koppel. Kui olite veel poissi võti, ütles meie isa meie juurde, annab oma tütred mulle peeniateks, poisid saavad väitexi, luuleb onu. Oi poleks viilu nukulaadset siisnagu Velpa takisteid tütrega on mul diisel, Kontna HKT autolt. Näid. Paisinaat ott, jaak, põrgumperendi, kaugulase pehmehaanite. Tahate farmi, kuulutati atentaat, poiss, Wolfsburg, olete onu? Ei, me naljata, naerab ja veel. Politseid Koeru, Lääne aga kombel. Ja ei saa kiusatusest lahti lugeda ette üks Eduard Vilde pilkelugu, et te saaksite ise otsustada Eduard Vilde naljade üle. Minu isa meie uueks aastaks 1927. Meie isa, kes sa oled taevas, pühitsetud saagu sinu nimi, kui võtad teha heaks, mis on Eestis halvasti. Meie igapäevast leiba anna meile, aga mitte enam sihukest viletsa kest, nagu müüakse meile pealinnas ja mis on küpsetatud nende suurveskite jahust vaid säärast head, mida süüakse provintsis. Sest meil ei ole aega käia külast leiba toomas. Ja ära luba välja vedada inglastele, sakslastele ja muile, meie kaugemaile üle aedseile, kõike, mis muidu kõlbab süüa ega jäta meile endile, mis mitte ei kõlba süüa, sest sinu tahtmine ei või olla, et ühe kultuur riigi oma kodanik Peab elama mädamunadest, hobujunni, peekonist ning võist, mis sünnib hädavaevalt vankri määrdeks. Ja ära saada kauemini, kiusatusse, neid härrasid Toompeal selle kokkuhoiukirega meie kultuuri kulul vaid päästa meid ära, sest kurjast, mis kipub sulgema meie teatreid ja kontsertsaale. Sest veel on meil ajusid, mida hipodroom, staadion, kino ja Foxtrot kohvik püksi ei rahulda. Ning vala oma vaimu kõigi peale, kes tunnevad aabitsat ja ilmuta neile, et raamat on tehtud inimestele lugemiseks, aga mitte hiirtele närimiseks ja et raamatu surm tähendab rahvuse surma. Ja anna mulle tagasi mu ainus hästi nägev silm, et ma võiksin näha, kui korralikult samu palvet täidad, ei suvatse sa viimast mitte teha, siis tea, et lähen taarausku ja kutsun kõik teised eestlased kaasa. Ja keela kõigile ära minult küsimast, kus on mu valitsuse poolt kahe aasta eest kingitud uus kodu sest seda sa ei tea isegi. Ning mind hakkab see alatine pärimine juba tüütama. Aamen. Nii kirjutas siis Eduard Vilde 1927. aastal. Ikka head tuju ja palju häid nalja soovides saate toimetaja Piret Kriivan.