Tänane saade on Rootsi rahvalauludest. Kui palju me neid tunneme? Mõnele ehk tuleb meelde paar tuntud kooriseadet ja mõni meilgi tuntud üldlauldav laul näiteks imeilus Värm, land või lehtedes kahin. Aga see pole täna meie teema. Võtame võrdluseks eesti rahvalaulu. Enamasti teame seda ju kooriseades Mart Saare, Cyrillus Kreegi ja teiste ilusate lauludes. Siis tuli Veljo Tormis ja tõi välja päris regilaulu. Siis tulid rahvalauluansamblit. Aga kui ehtsat rahvalaulu otsida, siis tulevad meelde setu ja kihnu laulikud ja arhiiv, lindistused näiteks kõigile tuntud, laula, laula, suukene, laula, laula, suu. Need on enamasti lindistatud vanadelt lauljatelt, kelle laul küll hinge täis, aga hääl juba nõrkja murdub. Aga kuidas laulsid nad noorelt? Kui meie keskkonnas järjepidev rahvalaulu traditsioon puudub, siis on ainult üks d, tuleb pikka aega vanu lindistusi kuulata ning rahvalaulu ja kogu rahvakultuuri sügavuti uurida, et jõuda selle tunnetamiseni. Ja siis tuleb laulda neid laule, mis hingele kõige lähedasemaks on saanud. Just sellist teed on käinud mitmed noored rootsi laulikud Taal arnast. Nad on 30 aastased või veidi vanemad, aga kõigil on selja taga paarkümmend aastat rahvamuusikaga, mõnel aga kohuelu. Enamasti on neil ka muusikaline haridus ja nad töötavad rahvalauluõpetajatena. Meliaga laulavad nad oma kõige armsamaid laule. Alustabagnetas Dolpe läänedalannast äppel puust, kes laulab armastuslaulu tüdrukust, kes läheb ära oma truudusetu armsama juurest. No nii, ocean neid riivab, meie riided on nüüd ka veel paar, ei pruugi folgil iility Oreo. Parvepuu jõge all drive'i raud veel somb. Truulikvidin syydagu Dilbooravinnas raban. Aatomihektar, kaaren, tuuner, rahu, Farweeerry puu, Jõgeval drive'i veidrik. Truulit, ilmid luini tab rõõmust ja töös angaari Talmin. Ikka mide eiralil. Mine n. Õppensel laviividia taline Säälik lööksongeenumbun mind veel menüü alla Angels määrata somsoorace Almi diviisa fraamgi tüve söö Ello juudeutriga, näe Roiust skooli ore jäigambu, Meinhard sängi, hüüranzeeruligalo ahvi ülal jätav kiiver, Hamm maksu, vabu tüveedei, nüüd aga, et ühe käärebloobeeii rab reederi Tinn Sagro paaride kirde mitt, Ruugne tabeeveege, pime tahvel, põru. Suri tülloydmeden ööd, rööva mudel, süü saadi siis Uudemformondi peenaga kärp, hõlbadirey truugeni ilmutmi. BIOS Lüütarskri läikerben, Vastmi GRU hüüdote, Manhattan küüdan Leice Ros, kodummen Puur Vi somi haudlaga. Agnetha teine laulun hällilaul sõuame järvele ja püüame havi, mille hoiame alles jõuluni. Enam-vähem samasugune hällilaul oli tuntud ka Vormsil. Kattu Aquino on ka tubaka paarud. Ööl hüppas ka Aquinnakan kaotub, obadcan ei söö Rälbousk. Maria rööjoos esindab ehk kõige tuntumat rahvamuusikute suguvõsa Rootsis. Temalt kuuleme, esiteks rahvalikku oli üks päev on jälle läinud. Siin saab kuulda seda rahvalikku koraali laulmist, kus viis kaunistatakse rikkalike keerutuste ja kaunistustega. Koraal on üles kirjutatud Katariina ujutaselt, kes on Ukrainasse välja rännanud hiiurootslaste järeltulija. Maria rööioosse ütleb, et otsis kaua mõnda armastuslaulu, kus ei oleks õnnetut armastust. Viimaks leidis ta ühe sellise oma isa märkmetest. Isa ise oli selle täiesti unustanud. Laul ise on aga väga selge ja aus. Kui ma mehele lähen, siis võtan oma sõbrakese ja lähen temaga voodisse ning ainult surm võib-olla see, mis meid lahutab. Kuule Hiibergi oo jaa, nadil. Venikoor ja nad nad ring. Ja kui ta meile külla veel, aga ta lävel Reinold Vergi vaade Aga ega kõik laulikud pole naised. Alftangnees on lapsest saadik rahvatantsija ega pea ennast üldse lauljaks, vaid rohkem Trallajaks. See on selline laulmisviis, mis matkib pillimängu ja ajab hästi asja ära, kui tantsuks pillimeest pole. Alfie esimene lugu on maa Lungist. Leedo. Lido tari roonidel Tiido Pirjo tellibliteedo, Anda Riinu Terjel ei too tegelikult Ümera Lido Hatariinu Terjel. Tegelikult. Leedo liri laadidel v ta tegelikult ta remondilina libiduaadidel Teedo Leedo ta rinaarial ta Tiido pidu tedel ridu anta Riido, no ta oli ta temperamenditaadi loodedel rõmbina tellida taari Ülo Tedre. Leedo pidu. Pidu. Mitmetel Trallamistel on aga ka rohkem või vähem sõnu juures. Laul 3000 meest räägib rahvajuhi Engelbrecht Engelbrecht soni aegadest, 15. sajandil. Toona kammerzbig Latvijas kuur barri hakk hallata pri, toda kammebiiglates kuurahelat. No. Tore. Uudiskuune. Naerab Frandel. Uudiskuune. Ta kah läbi klates. Hallata tri Roda kammesby kla Suur-Pärnu ja hallata. Naeratav trahter. Lane, nööre, meened, uudiskuune. Naeratav rand on. Maneer uudiskuu. Alfi kolmas Trallamine lubab, et ta on oma tulevasele truu mees. See lugu on pärit Eerik rööioosil. Iivenda Fosi truu Heedantskaare Finna lahosmeegeevenda fossiivenda basseini trueerida ka režinna rända fosfiniibenta koostaja trueeritenskaari Finna Uusmi tända faasi iirenda Fosi truu eeldaks ka redi. Pärast. Ründa anda redelil. Öelda. Linna Tallinna vanalinna. Vända fossayybenta posi truu e k refinna Uusmi, lenda foosi bända, fossiili truu, ehitanud k rebinna bända Foziivenda faasi trueeritantskaare sinna Hosmi bända, Fozeevenda, Foseedru ka rebinna. Järgmine laulja on Britta rööjoos, sellest samast suurest rahvamuusikute soost ja tema esimene laul on ikka sellest õnnetust armastusest. Tüdruk, kelle armastusele pole määratud vastatud saada, lubab mihklipäeval ära reisida ja oma armastust hauani kaasas kanda. See laul on eriti levinud soomerootsis Gustaga paljudes variantides. Tuntud on. Gabrita järgmine laulun armastavast tüdrukust, kelle poiss on teise juurde läinud. Siin aga loodab tüdruk pärast. Surmataevas jälle oma armastatuga kokku saada. Aga nüüd veidi lõbusamalt Maria ja Brita rööjoostrallavad nüüd koos ühe polska kitsest, kellel oli. Kaelas lugu on pärit aare maakonnast. Sina tee. Nüüd Võru onu sku kuune. Nüüd laseme jälle laulda ühel mehel Hašokke härmansson Trallab meile kõigepealt ühe laulu polska, mida talle lapsepõlves oli viiulil mänginud tema vanaisa. See omakorda õppis Loomaisa Trallamise järgi. Trei IRA iroori räi, Trei räi IRA vedaja direlleyra Trei Leiraari Rally Rälleira reirandi treiler eira Trei räi IRA Lillebrori IRL eira Trei rei IRA. Kiiretel Triilairo treileri Rama Ei räi IRA Lynen Iraari räi verell eira Treireiray IRA, tere. Tere. Iraari rei treila. Reederi ta trei rei ila, lähiraari. Treireiray. Ei no tere, naera naera. Teiseks kuuleme Hašokialt koraali, käi hoolsalt oma kristlikku teed. Koraali on ta õppinud vices Johannes pässoni vana lindistuse järgi ja püüdnud edasi anda tema vana pärast laulmisviisi. No see kood V ken all näen puuden. Sondro deliive Ruugu Songi on sinna ja Oli ta repo kriis liigna mööda. Ookvilleni muud. No see ta. Seda Taarja naela liigsnellas. Röödannastüüra objetsel. Ma Timmera Emmbeeerrigeeri pruu adru samm, sähene. Need truu. Truu ta Kle Doolittle kriis. Soho töö oksa oli opereerimist. Maalungis töötasid nahaparkali kevadest jõuluni kolme kaupa seltsis talust talusse rännates. Seltsi kuulusid vana mees ehk meister Barcal ja õpipoiss ehk Leo poiss, kes käis teiste eel, pani taludes nahadliku ning tegi muid ettevalmistusi. Järgmine ongi leo poisi laul. Hašokia laulab ka ühe armastusviisi niidul kõnnib noor neiu ja nopib lilli. Sinna tuleb vormees vikatiga niitma. Neiu palub tal lilled niitmata jätta, sest need on talle kurbusest rööstics. Tasuks lubab ta ilusaima lille niidult. Noormees on nõus ja valib neiu, see on ilusaim lill seal niidul. ON. KÄES Montuma, suur ta, too nõmme ääresooga rusuv, kui. Me nii-öelda. Sa ju näed. Uus kuumuna. Sooga na ääru soorie. Jaagu teedel viimise all. TÜ Leindilist Liivil ken hiiva ja suudra Kraas kummagu moori naas. Olles a- ja iive riide lummanud ON sang röönsa loos haarade ja ta tiimi Te. Rumma. Juustu ma pööra, jooge. Saate lõpetuseks laulavad Leena Vilmarkia Maria rööios laulus veens Waanevitist ja palverändur-ist. Sven Swane viit annab palverändurid raskeid üldinimliku sisuga mõistatusi, millele too üllatavalt hästi vastab. Tasuks saab ta kuldsõrmuse. Ri ta Ovaarlee Kaalepiga. Ei, see on ham. Redas Debru. Oksin rahva aare, tare. Uut haake.