Tere päevast algav saade metamorfoos, stuudios on Terje Soots. Suvine Saaremaa tõmbab nagu magnet, nii välisturiste kui ka oma maa inimesi. Saarlasest kirjanik Jüri Tuulik on öelnud, et Saaremaa, see on eriline hingeline seisund. Mitte ainult geograafiline punkt Läänemeres. Ja see, kes Saaremaad tundma on saanud, ei jäta teda enam kunagi. Küllap sellepärast saabki mõnest mandrimehest suveti. Saarlane. Aare Tammesalu on tõeline Mustjala kandis fänn ja juba kuuendat aastat organiseerib ta Mustjala muusikafestivali, olles ise selle kunstiline juht. Seekord peetakse festival pealkirja all. Eksootika ja kõrgkultuurfestival algab kolmapäeval, 19. juulil. Selline suveüritus, kus kõlab klassikaline muusika, kõlab natuke džässikus, esinevad tuntud eesti interpreedid ja esinevad ka siis muusikud väljastpoolt Eestit Soomest ja Saksamaalt. Ja selle festivali traditsioon on niisugune, et oleme siis püüdnud teha sellise suvise ürituse talvelgi see visaku ja piduliku kleidiga või õhtukleidiga kontserdil siis suvel tahaks nagu need riided panna kapp ja tulla mõnusalt suvel suviste riietega välja ja osa kontserte festivalil on ruumides on siis vabas õhus, oleme püüdnud leida põnevaid kontserdikohti ja, ja siis vastavad nendele kohtadele vastavaks teoseid ja musti lasen veel. Kui palju selline traditsioon, et alati on festivali juures olnud ka kontserditel lisaks näitused ja siis nüüd juba kolmandat aastat on muusika filmid. Nii et see kava on päris mitmekülgne, kellel on võimalik kasutada internetti, saab internetist vaadata Kultuuriministeeriumi serverist üsna lihtsalt leiab selle festivali kodulehekülje. Siis on ka vii punktides üle Eesti neid materjale ja, ja raadios on reklaami, nii et tere tulemast kuulama muusikat mustel. Festival kestab neli päeva. Mustrile on väga väike koht on sisuliselt külasinud kirik, kauplus, mõni kohvik. Nii et ega siin suuri hotell majutuskohti eriti palju ei ole. Siin on üks harukordselt kaunis mereäärne puhkekülaga kahjuks suurem osa suurem osa festivali ajal ajast vallutavad muusikutele. Ja siis tegutseval seal nii nii päeval kui öösel ja seal on väga meeleolukaid hetki kogetud päikseloojangut mõnikord on tõesti olnud vapustavad seal. Aga jah, kahjuks sinna ilmselt muusika festivali külalised ei mahu. Et siin päris mustjas on üks päris uus koht, kus kuhu tihti mõned inimesed saab mahutada ja, ja kui keegi tunneb et on valmis telgis ööbima, siis siin, mere ääres leiab kindlasti mõne ilusa koha, kus kus olla olen majutuskohti muidugi üpris palju, nii et, et ma usun, et kõik huvilised siiski kuidagi leiavad endale endale koha, kus, kus ööbida, aga kahjuks jah, need mõjutamisvõimalused on siin natuke tagasihoidlik veel esialgu. Kui pikk on selle festivali ajalugu, saab sellest rääkida juba. Kuus aastat ma arvan, et siin ikka saab rääkida juba teatud traditsioonist, eks ta sai alguse väga tagasihoidlikult niimoodi mõne kontserdiga. Mul endal valmis siin 90.-te aastate alguses väike suvemaja sulatada, sageli käisid külas noh, paljudel pill, pillid olid kaasas ja siis me 95. aastal tundus, et me võiksime siis kuna see kirik on, on siin väga hea akustikaga natuke mängida. Tegime mõned kontserdid ja see pakkus päris suurt huvi, inimesi sõitis kokku üle üle Saaremaa ja nüüd nüüd on ta paisunud. Ma arvan, et see festival kunagi ükskõik kuidas ta ka ei areneks, ei, ei sellest ei tule mingit väga suurt festivali. Meie eesmärk on olnud teha selline omanäoline selline üritus, kus kindlasti on teistsuguseid kontserte kui kuskil mujal. Kuidas inimestele ootamatuid ja selliseid põnevaid elamusi, noh, sel aastal nagu eelmisel aastal me tegime ühe kontserdi, päris metsas. Seal on, see on vast kõige põnevam kontserdikohti musteras. See on selline 39. aastal vene sõjaväelaste poolt Suurtüki rannakaitse suurtüki laskepesa, mis on, kuna noh, see sõjaolukord oli niisugune sakslased vallutasid saare Ma väga kiiresti siis vene sõjaväelaste jõudnud seda isegi õhku lasta, nad vist ei jõudnud seda isegi eriti kasutada. Ja, ja see on säilinud väga hästi, see on selline pooleldi maa sees, pooleldi muu seast väljas olev nisugune betoonist vaadates, mis on, mis on siit pealt lahti ja eelmisel aastal mängis Tallinna keelpillikvartett sel Šostakovitši kaheksanda kvarteti ja Erkki-Sven Tüüri kvartetti ja, ja see oli tõeline elamus. Samuti Urmas Sisask esines Mere ääres Ninase puhkekülas mängides oma oma harukordselt kaunist muusikat ja rääkida siseni, et sellised võib-olla natuke teist laadi kontserdid kui suvel ja selle festivaliga seoses on korda saanud Mustla kiriku orel, mis hetkel on Saaremaal ainuke täiesti korras, tähendab sellises seisus nagu orelimeister teda ehitades on mõelnud. Ta ei ole küll suur siinsamas kõrval kihelkonnale on, on Eesti Eesti vanim töötavad orel ja selle kordategemiseks raha alles kogutakse, aga aga sellest festivalist on ma usun olnud kasu nii sellele, et kohalikud inimesed on saanud mõned noh, kuna ta on keskustes nii kaugel, siis mõned inimesed isegi ei, ei olnud kunagi klassikalise muusika kontsertidel käinud. Ja. Ma usun, et see on ka julgustanud kohalikke inimesi noh, ettevõtlusele ja ja nagu sellele, et tõesti näha mingisuguseid uusi uusi võimalusi äraelamiseks ja tegutsemiseks. Festivali mõte ongi see, et tuua tõesti väga eksootilistesse kohtadesse. Noh, ma arvan, see mustrile juba ise on küllalt eksootiline siia klassikalist muusikat tuua, need esmapilgul tundub, et need asjad on nagu nagu vastanduvat teineteisele. Aga kui natuke järgi mõelda, siis ma arvan, et tegelikult nad nad ei, ei vastandu, vaid pigem ahjukordselt kaunis looduse looming, mis siin on ja inimese siis püüded ka midagi tõeliselt kaunist teha, et nad pigem nagu need asjad nagu ühinevad ja eelmisel vastad pärast eelmise aasta festivali kirjutas aga väga toreda lause festivalist nagu selliseid kokkuvõtliku juttu, eks hetkel hetkel mõisuda ajakirjaniku nime meenutada kahjuks meie maa ajakirjanik, kes ütles niimoodi, et loodetavasti me ka edaspidi suudame nautida mustjas looduse, kunsti ja inimese ühtesulamist. Ma usun, et, et see selliseid tõeliselt kauni looduse nautimine ja puutumatu looduse, mida meie tänapäeva maailmas jääb järjest vähemaks. Selle nautimine on ka esinejatele SUUR SUUR elamus. Sellepärast et ega naljalt ei satu sellistesse kohtadesse, kus, kus tõesti võib tundide kaupa jalutada kohtumata ühtegi inimest ja, ja natukene. Ma arvan, et see on suurepärane koht puhkamiseks. Must elaja, kogu see mustele vald. Ja samal ajal on ka võimalik natuke süveneda iseendasse, sest tehes läbi väga intensiivselt tööd inimene peab natuke puhkama ka ja, ja selleks on siin tõesti, kui võtta endale natuke vaba aega kolm-neli päeva päeva õhtuti, kuulata muusikat, päeval käia suplemas, jalutada mere ääres ja nautida seda puutumatut, loodust, see, ma loodan, et see pakub kindlasti paljudele inimestele elamuseks. Ja siin ei pakuta mitte ainult kõrvale, siin pakutakse silmale ka siin on niisugune tore, musta elab galerii. Koht, kus me praegu istume Mustjala käsitöökauplus käsites, sahver nagu nad ise nimetavad surnuks tegelikult vana meiereihoone, millest on siis tehtud äärmiselt tore ja omapärane, omapärane kohvik ja kus süüdlasi võib osta kohalike ja Saaremaa käsitöö, käsitöömeistrite toodangut, kampsuneid ja kõike muud. Ja sellel aastal siin mõned nädalad tagasi avati siis ka selline kunstigalerii, kuhu, kuhu panevate oma teoseid üles nii Saaremaa kunstnikud kui kui ka Tallinna ja mandrikunstnikud seal ääretult põnev ja omapärane, ma arvan, et see, see on väga oluline, et iga koht Eestimaal, iga iga küla või iga linn leiaks just midagi sellist, mis, mis on ainult seal andnud sellele kohale omanäoline ja kui seda küla vaadata siin, siis tõesti kunstigalerii mõjub alguses natuke ootamatult, aga tegelikult see on ääretult vaimukas ja, ja ma leian ka, et vajalik koht, mida, mida üsna üsna usinasti külastatakse. Ja seal on väga põnev väljapanek praegu tõepoolest tasub tulla. Noh, see väljapanek on tõepoolest huvitav, vahva on veel see, et pererahvas on nagu reserveerinud ise endale ühe saali kus nad siis vastavalt kaasa arvatud lapsed oma oma asju üles panevad ja teatav huumor ja niisugune natuke asjade teistmoodi nägemine on taanlaste puhul, huumorist on põhjust alati rääkida, sest nende nende huumorimeel on selline. Mõnikord ei saagi aru, et nad nalja teevad, Nad räägivad tükk aega ja siis alles ühel hetkel saad aru, et visatakse nalja, aga see on äärmiselt vahva ja ja tihti ka aitab lahendada selliseid raskeid olukordi, kus millest muidu välja ei tule, siis siis tehakse üks Fofonalija ja kõik saab korda. Te räägite Mustjala kandist sellise sellise soojuse kirgastumusega, nagu oleksite te ise siit pärit tegelikult ei ole, aga, aga mida te siin Mustla kandis veel esile tõstaksite, mille poolest eriline? Ta on kõige-kõige olulisem, siin on siiski nautida seda loodust ja seda, seda puutumatut, loodust, mis siin on, meri iseenesest on, on minule alati pakkunud väga suurt huvi ja ja õnneks on, on väike paadikesega, millega aeg-ajalt saab siis merel sõita. Aga see rand, mis siin on ääretult huvitav, siin on sellised poolsaared poolsaare otsas on paugud panga panka tavaliselt ikka Saaremaa külalised teavad. Siin Ninase poolsaar on nüüd nagu järgmine selline pank, kus on suhteliselt järsk, järsk, niisugune karm, kivine järsak ja siis on huvitav vaadata, kuidas lained murravad sealt lahti suuri kivitükke, kukuvad, need kukuvad vette ja sinna niimodi jahvatavad seda kivi, nii et kui minna siia lahesoppi, siis on sellest saanud liiv. Et kuidas, milline on tegelikult looduse jõud. Ja ma arvan, et kunstiinimeste eesmärk on või ka ülesanne emissioon on, on. Noh, see tegevus siin majanduslikult loomulikult selle valla majanduslikud võimalused on väga väiksed, õnneks on meil väga palju toetajaid erinevate fondide ja erinevate sponsorite poolt ja tänu nende nende toetusele nende tegevusele see festival teoks saab. Ma arvan, et et kunstiinimeste missioon ongi, ongi aidata selliseid kohti ja üritada ka kunstijõul muuta seda elu siin huvitavamaks ja põnevamaks. Ja Sügise tulles saatis jälle tallinlane. Kahjuks küll jah, kuigi veedaksin hea meelega, sügisene meeletult ilus aastaaeg ja, ja siis on noh, liiguvad ka sellised põnevad kalad ringi meres, keda keda hea meelega püüaks, aga aga lihtsalt, et seda aega järjest aasta-aastalt on nagu vähem vaba aega ja ja saatsin tõesti mõne nädalalõpu vbla veedetud, aga aga põhiliselt Tallinnas või siis kuskil mujal, kuidas parasjagu kontserdielu elu on? Igaljuhul nendeks ilusateks suvekuudeks teile edu ja õnnestumist festivalil. Tal on väga hea, tahaks öelda veelkord kõigile muusikasõpradele ja kunstisõpradele, tere tulemast mustega. Mustjala muusikafestivali avakontsert on kolmapäeva õhtul kell kuus Mustjala Anna kirikus Johann Sebastian Bachi muusikat mängib orelil Andres Uibo. Ees on neli päeva ilusat head muusikat väga heas esituses, nii et minge kohale. Kui must jalalt Saaremaa metsade rikkamast piirkonnast suund Leisile võtta siis laugus märkab silm silti, mis kutsub Peeter Rudolfi klaasitöökotta. Keerasime sinna sisse, leidsime ilusa suvekodu ja lahke pererahva. Teie olete, kui kaua siin klaasi puhunud juba? Klaasi on puhutud siin juba viies suvi. See on ainult suvetöökoda. 1995 sai ta nagu käiku antud ja siis need jaanuaris oli, oli viie aasta tööjuubelinäitus Kuressaares. Miks te just selle paiga olete valinud, olete ehk sihitise pärit vä? Pärit ei ole, aga siia sai omale Sõber mudist, Peeter tõi mind siia, ta ise elas siis ka siinkandis ja ütles, et tule Saaremaal, et siin on nagu paar maja on saada, see oli 84. Ja siis ma tulin vaatama ja jäingi. See väike klaasikoda on siis kõik teil oma kätega ehitatud algusest peale vundamendist kuni klaasisulatusahjudeni. No absoluutselt, tegelikult jah, algul säilitatud, üks suvi sai ehitatud, see see oli niuke naljakas ehitamine küll, tegelikult sellepärast et naabrimehele kurssi siin, et ma vist hakkan siia klaasikoda tegema. Tõsised, mis sa seal tegema hakkad, ma ütlesin, et noh, et hakkan klaasi keetma, no kurat. Ja ma tahan küll näha. Ja siis ütles, pane tikud paika ja siis tulime siia, ma vaatasin koht nagu oleks sobiv, kuna siin oli see endine endine vend, kes siin elas, kes on siin majas sündinud, käisin heina niitmas ja see on siin muide kuris auk, nagu te näete, see on ka Saaremaal on, tead, aukese kuris auk, seda polegi. Ma arvan, et see on ise tekkinud. Lihtsalt ise tegi, legend ütleb. Legend räägib siin igasuguseid asju, mina ei tea, ma ei julge nüüd nüüd eriti midagi nii väga julgelt öelda, aga siin olevat ikka vanasti ka esimees metsast tuli läksiga kohinaga kohe alla. Ja kui me tulime siia, siis see auk nagu töötas ja tõesti kevadel läks esialla, et siin olevat ikka päris päris niisugune suur suur minek olnud. Julgelt tema klaasikojaga siin olla. No enam vesi ei lähe nüüd siin seoses selle vundamendiajamisega, mul jäigi jutt pooleli selle peale, et et tubane tikud paika ja siis me läksime nädalaks ära, tulime tagasi, siis oli siin juba buldooseri kooli nisugune auk lükatud lihtsalt, et ma ei saanud mitu ööd magada, sellepärast et no issand jumal, terve heinamaa see siin küll heina niidetud, aga terve noh, on rikutud kõik, eksju, et nüüd ma pean kurat hakkab midagi tegema. No ja oligi, siis? Hakkasin siis sõitsin kevadel hakkasin pihta. Suvel suvel oli see maja valmis? Mitte sel kujul, ilma galeriid ta muidugi ja, ja klaas akendeta, need on kõik hiljem ümber tehtud. Ja siis mõtlesin, et ehitan niisuguse eesti rehemaja tüüpi nagu niukse tagasihoidliku ei taha ju siin eriti välja paista ka millegiga. Ja siis siis ühel ma õpetan talvel muidu ülikoolis joonistamist ja siis üks tudeng Ta oli nõus selle nagu minu visandid järgi selle projekti siis esitamiseks valmis tegema. Ja oligi suve oli see hoone valmis ja ja siis tallab ja hakkasin mõtlema, ahjud sisse saada, Sagris ahjuprojekte tegema. Eelnevalt kogemused olid nagu juba olemas ja ja siis tuli head nõu kuulda ja uurida ja seda asja ja ja siis sai neid ahjud ikkagi nagu valmis tehtud hoopis teisel kujul, nagu ma algul arvasin. Kas te töötate päris üksi siin või on abilisi ka? No abi on niipalju kui naine, vahest tuleb appi, kui on vaja, ütleme sind tõesti suurt liidet anda, eks ju. Seda üksi nagu ei saa, et siis on parem nagu suunata seda tööd. Aga muidu ikka üksi ja no ega siin niisugust noh, nagu nihukest masstootmist ei ole, isegi suuri tiraaže ei ole, ta ei ole kõrge töö, esiteks suvel siin palavas töötaja ja teiseks noh, endale ei paku huvi, eks ma leian ikka iga päev, üldiselt ma teen nagu eri asja põhiliselt vaest muidugi tuleb teha, võib-olla korrata võib-olla või, või omale liiga meeldib, ei saagi nautida juba ära võetud, siis siis tööandjad teha uuesti. Ja on seda olla. Aga üks asi, mis silma jääb, on teil klaasipuhutud, kui nii võib öelda maagilised märgid ja ja need on küll üks omanäoline asi. Need on tähendab valatud, valatud klaas, jah, no see on puhtkiriku jaoks tehtud, et inimesed saaks nagu sealt meenekaasast ja need on ehtsad, nad ei ole mingid niuksed, võlts, nad on ehtsad märgid, sellepärast et ma püüdsin seda üldiselt, seda sakraalkujutist või kultuse. Seda probleemi üldiselt küllaltki täpselt edasi anda. Ja need märgid on pärit Karja kiriku laest. Ja täpselt ja seal on veel palju huvitavat tegelikult ja mul väikseid Karja kirikut ka muidugi ei märganud. Ja rohelisest klaasist valatud. Kui palju siia üldse huvilisi ära eksib või tullakse teadlikult? Teadlikult noh, paljud näevad märki seal tee peal ja ja, aga noh, eksad i-punktis on ja siin-seal reklaami näevad ja siis isegi reisijuhtides olevat, ma olen kuulnud ja BDG reklaam on siin käinud. Ja noh, suve jooksul tuleb kuskil 4000 inimest. Minu arust see on päris suur arv. Kas mõnikord tuleb siia ka selliseid huvilisi, kes kohe nõuavad, et te kirjeldaksite, mis toimub ja kuidas, kuidas see kõik käib? Pidevalt seda, nii, et vahest suu kohe väsinud rääkimisest. Missugune külastaja on kõige meeldivam külastaja seegis vaikselt vaatab või see, kes muudkui nõuab, pärib. Kindlasti tekib küsimusi, tähendab siin selle töö juures, kuna ta on küllaltki niisugune noh, tõesti niukene, ainulaadne töö, eksju, kus inimene näeb toote sündimist ja kuumas töö ja ta on niisugune noh, nagu me nimetame perfomance, eks ju, vahekunstniku enda esituses, eks, ja, ja külastaja on see, kes ühtteist küsib ja jah, midagi kaasagastab. Kui palju te päevas siis puhute, kui palju te selle lõõskas ahju juures seisate? Puhumine on põhiliselt nii, kindlasti on paaritutel kuupäevadel, aga no vahest teen siis, kui on vaja, siis teen rohkem siis hommikust õhtuni või? Eino puhumisaeg on ikka noh, ütleme kindel aeg mingi kuskil kella 12-st viieni vaheliselt olemas nagu kuidagi teatud režiimi all või ma ei tea, eks õhtuti ma ei viitsi teha. Ütleme, et noh, et hommikul noh, et ei tee tööd, eks ju, palav päev teen õhtul, siis läheb mul see kõik sassi, sellepärast mul on kindel süsteem, mismoodi ahjud üles kütavad ja mismoodi jahtumine toimub ja kõik toimub kindlapäraselt, muidu ei saa. Olete te loomult rohkem lõoke või jääpõlvi? Ja kui ma üliõpilane, siis ma olin nagu võib-olla looke või tähendab no look on ka öösiti laulab tõsi jah ja nii, aga noh ütleme küll. Aga, aga no nüüd ma olen ikka rohkem ei suuda nagu hommikul vara ärkan ja siis hakkan kohe ega siit eriti välja ei saa, küll hommikust õhtuni. Aga jääb teil siis siin aega ka suve nautida ja lihtsalt omaette olla. Eks ma naudin seda, tulen klaasikohast välja, istun siin ja käin meres ujumas ja ega kuskile küll ei saa sõita. Päris naine käib kaupluses ja igal juhul mina ei saa eriti kuskile. Aeg läheb ruttu kuidagi. Nii palju ikka jääb aega, et saad metsas siin, noh, rohkem ikka sügise poole käid ringi, aga siin lähedal on maasikaid, palju siis maasikaid söömas praegu Valvisu. Aga noh, üldiselt ikka töö, siin on jah, põhiliselt. Ja siis, kui sügis tuleb seote lipsu ette ja lähete tudengitele loengut lugema või Nojah, 31. Muidu mitu päeva vangla augustis 31, siis siis on jah, kahju jälle kinni vana ahju, aga siis läheb hästi kiire, siis on kuuendal septembril juba Haapsalus näituse avamine, siis kõiki neid kõiki son aasta lõpus kaks kuud lahti, personaalnäitus Tallinnas. Siis tuleb balti triennaali oktoobrikuus rahvusvaheline näitus siis Nordic laas Taanis, septembris Taani klaasikunstnike grupiga. Seal tuleb näitus, seal on ikka ringnäitus, mis käib mitmel maal. Nii et tegevust jätkub. Ülikoolis peab ikka olema, muidugi. Õpetan ülikoolis joonistamist. Selle nüüd ka vene kõrkules Lasnamäel. Ja olen õpetanud arhitektidele, sisekujundajatele, kõigile ja ka klaasikatele, muidugi tarbijaid seal. Aga see ahel ei ole sellist hirmu, et jäätegi sellesse rattasse ringlema. Ei ole, ei ole, nagunii jään aga noh, siis mitte enne järgmist suve. Hoogava klaasisulatusahju juures toimeta sel ajal, kui meie Peeter Rudolfiga rääkisime tema abikaasa Liidia. Nonii, tervist. Kas vahel tundub ka, et natuke liiast juba veedab abikaasa siin klaasitöökojas oma aega? Kuidas öelda ikka igatpidi? Sellepärast muidugi teinekord nii palju tööd ja lihtsalt ei jõua ja väsinud ja. Aga. Üten tulistid vastu ja siis muidugi majapidamist. Sellega kama üksinda, sellepärast varem tegime kahekesi tööd, nüüd ma pean jõudma igalt poolt ja terve suve olete te siis siin ja ma võtan palgata puhkus, aga natukene raskes. Kus te töötate, keskhaiglas, mina olen alles teise õde. Sain üsna pingutav ja raske töö tegelikult ei olnud lihtsalt hea. Jah. Aga on siiani olnud võimalus suvel ära olla ja on ikka noh, inimesed tulevad vastu. Ma pean ütlema, millest te siin seda jõudu ja energiat kogute loodusest? Jah. See ainukene, mis annab energiat ja mina olen ükskõik missugune ilm ja ikka meeldib. Me käime talvel siia. Noh, üks kord kuus kindlasti teinekord isegi rohkem. Natukene teistmoodi ja aga yldiselt minule sobib. Armastan ka omaette olla. Te olete nii kenasti keele ära pinud? Võib-olla parem võib õppida veel. Olete te Saaremaal nii palju ringi rännanud, et võite öelda juba, et tunnete siin peaaegu et iga paika ees? Me ei jõudnud nii palju, siin oli väga palju tööd ja maja oli vana ja Peter tegi väga palju tööd. Mina aitasin ka. Ja siis käega käisime. Aga Sõrve poole käisime siis kihelkonna poole. Igal pool ei jõudnud. Noh, aga suvi on veel pikk ees, vähemasti see suvi, nii et ehk jõuan nii, me ei saa siit mitte kuskilt, need reisigi kaupluse ei saa minna ja sellepärast tuli kogu aeg sees ja inimesed võivad tulla ja meid ei ole ja siis nad on pettunud. Nii et peaaegu et olete kolm kuud orjuse ja jah, tuleb välja niimoodi, mis teie abikaasa loomingust teile endale kõige rohkem meeldib või? Või tundub olevat see õige asi? Innu minule meeldivad need asjad, mis olid näitusel näiteks püramiid, vot niisugused. Ja kodus on väga palju niisuguseid, mis ma jätan endale ja tees, mitu aastat on möödas ja ma vaatan, nad on ikka armsad. Sellepärast inimesed ostavad. Tuleb meelde suvi ja kus nad olid nagu suveniir või, ja siis autojuhi tööga. Kunstniku töösuvi on alles alanud, nii et ma soovin teile ilusaid päevi siin ja kordamine, kui teil oleks ikka natuke hingetõmbeaega ka, aitäh teile. Kõik need on kõik Coreike head. Saaremaalt ei saa kuidagi nii ära tulla, et ei ole astunud ühtegi kirikusse sisse ja läksime siis neid peeteroodoshi klaasi valatud maagilisi märke vaatama sinna Karja Katariina kirikusse. See on Saaremaa kõige väiksem kirik ja arhitektuuriliselt kõige kaunim kõrggooti stiilis kirik. Ehitatud on see 13. sajandi lõpul või 14 10. sajandi esimesel poolel. Ja kõrgendikule on see kirik ehitatud kohalikust paekivist Olamiidist k raudkivi on kasutatud. Omal ajal peatasid selles kirikus palverändurid, kes üle Skandinaavia ja Gotlandi maarjamaale rändasid. Nii nagu kõik Saaremaa kirikud, on ka Karja kirik tornita ehitatud. Ühelt poolt ilmselt sellepärast, et torni ehitamine oli kallis. Teisalt kehtis Vana-Liivimaal aktiivselt tegutsevate tsistertslaste mungaordukorraldus ja selle järgi pidid kirikud olema kaitseotstarbelised. Kindluskirikud ja torni need ei vajanud. Rahvasuu küll räägib, et kirikul olnud varem küll ka torn olemas aga see ei eksitanud jälle merel laevu paistnud kui majakas. Tegelikult ütlevad ikkagi kunstiteadlased, et seda torni olnud ei ole. Teistele Saaremaakirikutele ehitati tornid hiljem juurde. Karja kiriku rikkuseks on suure meisterlikkuse-ga töödeldud skulptuuri grupid, natuke naiivsed, humoorikad võidukaare põhja küljes. Skulptuuris on Aleksandria Katariina, kes on Karja kiriku kaitsepühak. Võidukaare lõunakülje kompositsioon on aga pühendatud Püha Nikolausele. Karja kirikuarhitektuuri peeti ainulaadseks kogu Baltikumis ja Põhja-Euroopas. Ja peetakse siiani. Seal on töötanud koos liinselt mitme põlvkonna kivi raidurit, seal on ühendatud motiive nii kõrggooti stiilist kui varagooti stiilist. Klaasvitraažid on omaette vaatamisväärsus. Lõunaküljel on kaunis roosaken mitmevärviline seitsme kroonlehega roos. Seitse muide tähendab KesK sümboolikas pühadust. Kui te karja kirikusse lähete, siis vaadake kooriruumi. Seal ongi need sümboolsed, maagilised märgid. Kolmjalg kui muistne aja liikumise sünd on ühtlasi ka päikese sümboli viikingite jumala uudini märk. Pentagramm ehk siis tähtviisnurk on tuntud juba iidsel Idamaal kasutusel on ta seal olnud kui deemonite ja teiste pahade vaimude peletaja ja siis veel on seal säär kurat, nende kõrval ka mõned kristlikud sümbolid. Näiteks lilleõitega kaunistatud kreeka ristid. Altari kohal on aga kristliku õnne sümbol Neitsi Maarja täht, kaheksaharuline täht, mis ümbritsetud sirelilehetaoliste lehtede pärjaga. Kõik need märgid maaliti lakk sinna kirikusse kiriku valmimisel katolikuks kirikuks. Reformatsiooni käigus kaeti märgi taga lubjaga, kuni professor Kellin need restaureerimise käigus taas nähtavale tõi. Karja kiriku kantsel on heatasemeline puunikerdus, tõeline kunstiteos. Ja autor on Kuressaare meister Balthasar raski. Aasta oli siis 1638. Kirikuseintel on vastastikku 10 malta rõngasristi. Maltariston esimene ristisõdadest tekkinud usuline jaga sõjaline orden teatavasti valgemaltaristiga Punase lipu all võitlesid ristisõdalastest Malta rüütlid islami vastu. Rõngas, sõõr ehk ring tähistab lõpmatust, täiuslikkust ja jumala looja haaramatust. Rist on jumala tähis, Kristuse väe sümbolrõngasrist on igavene elu, valguse päikesemärk. Karja kirikus on kaunistusena kasutatud ka roosi, sellest oli ka enne jutt too. See on keskaegsest sümboolikast müstilise keskne sümbol. Roos on Neitsi Maarja sümbol, märkides kuulekust, kannatlikkust ja pühadust ning ka vaikimist. Roosi õielehtede arvu järgi on muide ka Roosi tähendus. Viis kroonlehte sümboliseerib vaikimist, kuusk kroonlehte ühtsust, tasakaalu ja õnne. Seitse kroonlehte aga pühaduse täiuslikkust. Kaheksa kroonlehega roos on taassünni ja jumala ringi sümbol. Kohalik rahvas räägib, et Karja kirik on külm kuni jaanipäevani ja soe jõuluni. Oma reisist jutustasin teile täna mina, Terje Soots, aga tuleb tõdeda, et oma silm on ikka kuningas, nii et minge Saaremaale.