Tere õhtust, kell sai kuus, eetris on teise aprilli Päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu. Rahvaloenduse korraldajad kinnitasid, et loendus läks edukalt küll aga on esitatud kümneid tuhandeid topeltankeete. Lisaks on ligi 100-l 1000-l ankeedis puudu isikukood. Esialgsed rahvale loendusel kogutud põhinäitajad avaldatakse maikuus. Maakohtus algas täna protsess Narva linnapea Tarmo Tammiste, keda süüdistatakse ametialases võltsimises. Tammiste end süüdi ei tunnista ja nimetab toimuvat püüdaks teda linnajuhtimiselt kõrvaldada. Transpordi ametiühing, raudteelaste ametiühing ja Põhjamaade transpordiametiühingud allkirjastasid koostööleppe, mille kohaselt investeerivad Põhjamaade transporditöötajate ametiühingud Eestisse üle 120000 euro. Juurutavad sinu SD meetodid osava transpordiga seotud sektoritesse vähemalt 1000 uut ametiühingu liiget. Belgias avati kaasaegse kunsti triennaali foor, kus saab näha kolme kümneuroopa kunstniku installatsioone. Biennaalil osaleb ka eesti kunstnik vlog Kasearu. Unesco on tõstnud vaimse kultuuripärandi kogu maailmas tähelepanu keskmesse. Need on selle kohta põhjalik teave ka eesti keeles. Nimelt avaldasid rahvakultuuri keskus ja Unesco Eesti rahvuslik komisjon infovihikud, milles selgitatakse põlvest põlve edasi antud teadmisi, kombeid ja tavasid, mis on kogukondadele omased ka praegu. Eurot kasutavate riikide keskmine tööpuudus on tõusnud rekordtasemele 10,8 protsendini. Ökonomistid on üht meelt, et eurotsoon on tõenäoliselt languses. Ma Siberis kukkus alla reisilennuk, mille pardal oli 43 inimest, 31 inimest hukkus, 12 on raskes seisundis haiglas ja ilmast. Homme sajab Eestis paljudes kohtades lund ja lörtsi, puhub loode ja põhjatuul ja õhutemperatuur on null kuni pluss neli kraadi. Rahvaloenduse Eestis on lõppenud, kuidas loendus läks ja mida kogutud andmetega edasi tehakse, räägib Indrek Kiisler. Loendatute arvuna sai kirja üks miljon 327000 inimest kuid seda numbrit ei saa kindlasti käsitleda eesti rahvaarvuna. Esiteks on kümneid tuhandeid topelt loendatuid, topeltankeetide limineerimiseks on vaja kõikidel ankeetides saada peale inimeste isikukoodid. Rahvaloenduse projektijuht Dianabeldaatse aga ütles, et laekus ligi 100000 ankeeti, millele isikukoodid üldse puuduvad. Esiteks, kui inimene esitas teise inimese kohta andmeid, siis ta ei pruugi teada seda isikukoodi. Ta sünniaeg, aga isikukood tuleb siis täpsustada. See ei ole midagi erilist, see on täiesti normaalne nähtus, et siin ei tasu mõelda, et, et keegi on midagi meelega jätnud tegemata, et tõesti mõnikord ei tea isegi ema oma lapse sünnikoodi. Praegu on veel raske öelda, kui palju inimesi ei lugemata rahvusvaheliselt on aktsepteeritav, kui see jääb paari protsendi piiridesse. Statistikaameti peadirektor Priit Potissepp ütles, et teeloendust aga suurema osavõtuprotsendi kui tavaloendus. Elanikkond on mobiilne ja rahvast ei saada kätte ja veebiloendus võis alakaetus tähendada. Meil on praegu pigem noh, ikkagi hea tunne, et Ma nii eelloenduse kui küsitlusloenduse kombinatsioon on viinud loendatud arbu väga samasse suurusjärku, kus meil on arvestuslik rahvaarv ja see on päris päris hea märk. Kui palju on aga neid inimesi, kes keeldusid avalikult loenduses osalemast ning kas neid inimesi kuidagi ka karistatakse? Mina praegu hetkel ei tea konkreetset täpset numbrit, aga ma olen kuulnud kümnetest fikseeritud juhtumitest, see ei ole kogu rahvaarvust nii suur, et teha üleriigiline suur negatiivne karistusoperatsiooni inimeste suhtes, et eks see jääbki inimeste endi südametunnistuse peale. Väliloenduse eest vastutav maris Post kinnitas, et väikseid viperusi tuli loendajatel ikka ette. Aga enamik inimesi suhtus loendajates väga positiivselt. Pakuti kaasa pärast intervjueerimist, komm kummi, mandariini, õuna, mis olid veel talvest keldrisse jäänud, need inimesed väga ootasid tihtipeale nad ei läinud kohe kodust ära, kui need teises külanurgas nägid loendajad liikumas, et äkki ikka jõuab täna minu juurde ka ja nii edasi ja nii edasi. Nii et suur aitäh kõigile Eesti inimestele. Jätkame sõnumitega välismaalt ülevaate teeb Kai Vare. Venemaal Siberis kukkus alla reisilennuk, mille pardal oli 43 inimest 31 inimest, kus 12 pääses imekombel eluga ja on raskes seisundis haiglas klient. Aru teatel olid kõik lennukis viibinud Venemaa elanikud. Lapsi pardal polnud. Lennuk kadus radari kraanilt veidi pärast õhkutõusmist. Lennufirma teatel püüdis piloot teha hädamaandumist. Päästemeeskond leidis õnnetuskohalt ka mustad kastid. Ühe allika sõnul võis lennuk alla hukkuda kere jäätumise tõttu. Lennuliikluse turvalisus ei ole Venemaalgi. Eelmisel aastal kukkus alla 15 Vene lennukit, hukkus kokku 120 inimest. Eurot kasutavate riikide keskmine tööpuudus on tõusnud rekordtasemele 10,8 protsendini. Nii suur pole tööpuudus olnud alates 1999.-st aastast, mil euro ühisvaluuta sisse seati. Kõige hullem on olukord Hispaanias, kus töötan ligi 24 protsenti. Samas eurotsooni kuuluvas Austrias on töötavaid neli, Hollandis viis ja Saksamaal kuus protsenti. Ökonomistid on ühte meelt, et eurotsoon on tõenäoliselt languses, käesoleva aasta teisest kvartalist ei ole nende sõnul samuti midagi roosilist oodata. Majanduse aeglustumine ei põrandatöö leidmise väljavaateid Euroopas, ettevõtjate kindlust õnnestub ka Euroopa võlakriis. Rahandusministrid loodavad, et otsus eurotsooni päästefondi suurendada aitab kindlustunnet taastada. Täna kiitis ka Eesti riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon heaks Euroopa stabiilsusmehhanismi maksete kiirendamise ja ESMi mahu suurendamise. Ungari president Balzmit lahkub ametist, kuna suur osa tema doktoriväitekirjast oli teiste pealt maha kirjutatud. Doktorikraadist on ta juba ilma läinud Swinton eitanud, et tegi midagi valesti ja lubas oma doktoritöö asjas kohtusse pöörduda. Laupäeval ütles ta, et väitekiri ja presidendi ülesanded ei ole omavahel seotud ning keeldus ametist lahkumast. Täna teatas ta siiski parlamendile oma tagasiastumisest, sest tema isiklikud asjad on hakanud rahvast lõhestama. Smitty lahkumine tuleb valitsevale Fidesz'i parteile väga ebasobival ajal, sest mitmed partei seaduseelnõud on leidnud terav vaat vastuseisu. Euroopa komisjon on juut. Meediaseadust kui ka õigussüsteemi ja keskpanga volituste kärpimist kritiseerinud polsmit sai 2010. aasta suvel presidendis Fidesz'i tugeva toetusega ja ta on olnud erakonnale väga lojaalne. Oma ametiaja jooksul ei seadnud ta erinevat, olete eelmisest presidendist kahtluse alla ühtki Fidesz'i esid. Teatud seadust kiitis heaks kõik 365 eelnõu, mida valitsev partei esitas. Ja uuesti Eestist. Viru maakohtus algas täna protsess Narva linnapea Tarmo Tammiste üle, keda süüdistatakse ametialases võltsimises. Tamistentsivid ei tunnista ja nimetab toimuvat püüdega teda linnajuhtimiselt kõrvaldada, jätkab Jüri Nikolajev. Viru ringkonnaprokuratuur süüdistab keskerakonda kuuluvat Narva linnapea Tarmo Tammiste, et dokumendi võltsimises, võltsdokumendi väljaandmises ning ametiasutusele valeandmete esitamises. Süüdistus selgitab eriasjade prokurör Kalmer Kask. Narva linnavalitsus linnapea isikus esitas rahandusministeeriumile teatavaid valeandmeid teatud lepingu sõlmimise kohta. Linn võttis endale pikaajalise kohustuse, millele nad oleksid pidanud kooskõlastama rahandusministri suurim, aga seda ei tehtud. Kui rahandusministeerium nõudis mõni aeg hiljem selgitust, siis olukorra päästmiseks vormistati fiktiivne ping linna ja ühe juriidilise isiku vahel vormistati see tagantjärgi kuupäevaga ning esitati rahandusministeeriumile päästmaks linna võimalikest riigipoolsetest ettekirjutustest või teatud rahade eraldamata jätmisest. Kõnealune leping puudutas koostöös Narva astri kaubakeskusega ristmikku ja tee ehitamist, mille eest linnavalitsus soovis maksta viie aasta jooksul üle kolme miljoni krooni ja seda laenukeelu tingimustes. Hiljem maksis linn kogusumma ühekordse maksena lepingud tagantjärgi muutes. Narva linnapea Tarmo Tammiste end süüdi ei tunnista ja nimetab toimuvat, püüdes teda võimult kõrvaldada. Ma väidan lihtsalt, et eesmärk on, et ma lahkuksin sellelt kohalt teda Mullega mõista antud, aga ma ei kavatse seda teha, sest et ma ei tunnistanud süüdi. Ja kui ma nüüd lahkuksin, siis see tähendab, et ma oleksin nagu päri sellega, et ma olen milleski süüdi ja midagi valesti teinud. Mina olen tegutsenud linna huvides, mitte isiklikes huvides objekt, mis ehitati Holly linnale vajalik kõikide rahaliste väljamaksmist. Kaks on volikogu otsused olemas, jah, seal võis olla vigu, aga ma ei hakka siin selle vastu vaidlema. Kahju küll, kannatanud ei ole. Süüdimõistmise korral ähvardab Narva linnapead kas rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Koos Tarmo tammistega on kohtu all ka linnakantselei nõunik biotor nakk, keda süüdistatakse dokumendi võltsimises, hea võltsimisele kaasaaitamises. Virumaakohtul on kavas kuni 12. aprillini pidada viis istungit. Kuulatakse tunnistajaid, jaga jälitusmaterjale ehk telefonikõnede salvestusi Uudistele Jüri Nikolajev, Narva. Transpordi ametiühing raudteelaste ametiühing ja Põhjamaade transpordiametiühingute Föderatsioon kirjutasid täna alla koostööleppele Margitta otsmaa, vahendab. Kolme osapoole allkirjad saanud balti organiseerimisakadeemia projekti lepingu järgi hakkab kasvama siinse transpordiala ametiühingute mõjukus. Esimene ja miinimumeesmärk on kaasata juurde 1000 liiget. Praegu kuulub transpordi ametiühingusse umbes 8000 liiget. Ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga ütles, et tänane leping ongi vaid osa suuremast projektist. Põhjamaade ametiühingud toovad meile siia tõesti värske ja kaasaegse know-how, kuidas liikmeid kaasata ka nendes ettevõtetes, kus seni ametiühingud ei ole, kuidas neid liikmeid hoida. Projektise iseenesest on ka väga praktilised tsemendiga, et õppetöö vaheldub kohe praktikaga ja eesmärgiks on tõesti liikmeskonna kasvatamine ja vähe sellest. Projekti mõte on ka see, et need organisatsioonid, kes asjas kaasa löövad hakkavad investeerima suurenenud liikmeskonna saadavalt liikmemaksu just nimelt uute liikmete kaasamist. Põhjala transpordiametiühingute föderatsiooni peasekretäri Peeter lõõvku Eesti sõnul on aga Baltikumis ja üldse Kesk-Euroopas väga nõrgad ametiühingud. Kolme-aastase lepinguga investeerivad Põhjamaade transporditöötajad siia üle 120000 euro ja juurutavad uued töömeetodid. Lepinguga seotud koolituskulud kannab Friedrich heeberti fond, millised need uued töömeetodid on? Transporditöötajate ametiühingu juht Peep Peterson selgitab. Me kaasame siia nüüd ameeriklaste, brittide ja ka Põhjamaad enda kogemused, kuidas täpselt siis ettevõtte tasandil neid nõnda uusi liidreid leida, kes tooksid ka värskeid liikmeid ja kuidas arendada suhteid tööandjatega sellisel strateegilisel viisil, et meil vastastikku kaklemisele kuluks vähem aega, jõuaksime võimalikult kiiresti sellesse koostööfaasi, kus võidaks nii tööandja kui ka kui ka liikunud, et mis huvi peaks olema põhjamaadel siia esiteks raha paigutada ja teiseks oma kogemusi jagada. Euroopa liidus on see majandusruum ühtne, aga selleks, et töötingimusi parandada, ei piisa sellest, et näiteks ainult Eestis on kõrge ametiühingu liikmeks meie jaoks väga tähtis, et sama sama tase oleks ka Poolas, Leedus, võib-olla Bulgaarias ja seetõttu on väga hea algatus, et me alustame Baltikumist, aga me kindlasti peame plaani neid kogemusi viia kaugemale. Belgias avati kaasaegse kunsti triennaali Bofoor, kus saab näha 30 Euroopa kunstniku installatsioone. Teosed on Põhjamereäärsel rannikul paigutatud 67 kilomeetri peale. Triennaalil osaleb ka Eesti kunstnik Flo Kasearu, teatab Kadri Kukk. Eesti kunstnikku Flo Kasearu installatsioon kujutab kolme suurt kaubakonteinerit, mis on rannaliivas võtnud laeva kuju. Nagu märgib, et idee kasutada kaubakonteinereid tekkis tal Belgia põhja mereäärse rannikupilte nähes. Tegemist on jõulise merega jõulise rannikuga, mistõttu tuliga installatsioon teha jõuline, et see siinses keskkonnas töötaks. Kuna praegu on selline, mitte veel rannailm, siis nad on selline tühjad siin ja mulle väga meeldib just see, kuidas nad tühjad üksikuna mõjuvad siin selles rannaäärega ja vaade merele ja noh, siin tekivad nagu ühesugused mõtted, aga võib-olla suvel siis kui on inimesi täis, siis tekivadki jälle teistsugused mõtted. Tegelikult ongi see, et need konteinerid, kust nad on tulnud, miks nad siin nagu randusid, kuhu nad pidid minema, kas nad on tühjad, kas nad täis, et tegelikult siin on palju küsimusi, mis võiks nagu tekkida ja see, kui neil tekib siin grafiti peale või inimesed kuidagi siin hakkavad mõlemad, no ma arvan, nakkud oma elu elama, et siin mänguruumi on veel. Kasearu tunnistab, et kuigi tänavuse Bofortiennaali peateema on Euroopa, tekitavad mitmed skulptuurid temas maailmalõpu tunde. Hispaania kunstnik, isa akord all näiteks on loonud imepisikesed skulptuurid mis on uppumas kujundlikku linna reostusesse. Kunstnik esitab teosega küsimusi kliima soojenemise kohta läti kunstniku Ivars trulli hiigelsuurte pasunatega sabaga kuulata merekohinat aegse kunsti triennaalil. Bofoor on ennekõike mõeldud Belgia rannikuala rikastamiseks. Inimesed, kes võib-olla ei satugi kunagi kunstisaalidesse, tulevad randa ja puutuvad siin kokku kunstiga ning see äratab neis huvi. Tegemist on rannaga, mis suviti On puhkajatest tulvil jätkab tänavuse triennaali kuraator Filipp anden. Porsche. Oleme vaid eurokriisist, kunstnikku ei saa seda lahendada, aga nad võivad tõstatada küsimusi ja teha ettepanekuid üldsusele ning rääkida teistsugusest Euroopast. Europa, mida mina silmas? Pean on seotud meie ajalooga, kõneles kuraator. Mitmed triennaali teosed müüakse kohalikele linnadele ning need jäävad püsivalt kaunistama rannikuala. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Kadri Kukk Belgia. Rahvakultuuri keskus ja Unesco Eesti rahvuslik komisjon esitlesid vaimse kultuuripärandi info vihikute komplekti. Margitta otsmaa käis kohal. Vahvate piltidega illustreeritud infovihikutes selgitatakse rohkete näidete varal, et vaimne kultuuripärand tähendab selliseid põlvest põlve edasi antud teadmisi, oskusi, kombeid ja tavasid, mis on kogukondadele omased ja olulised ka praegu. Vaimne pärand on näiteks suitsusaunas käimine, jääteel sõitmise oskus ning munade värvimine, Jagoksimine, vihik, vaimne kultuuripärand Eestis, räägib vaimsest pärandist ja selle hoidmisest siinsete näidete varal. Kogumikku koostanud Kristiina porila Rahvakultuuri keskusest. Kultuuripärandi mõiste on uus, aga et see sisu on tegelikult täiesti vana ja tuttav, et need on kõik sellised teadmised, oskused, kombed ja tavad, mis on inimestele omased ja olulised. Ja tegelikult Eestis on nende hoidmise jäädvustamise väärtustamisega juba pikka aega tegeletud kas või rukkileiba söömise tava või need nüüd, mis on uuesti jälle üles kerkinud, see leiba rohkem kui küpsetatakse ise sellistest pisikestest asjadest hääldiskonis võib-olla, mis, mis tundub meile erilisem näiteks seto laul, seda leelo see vihik ongi selle jaoks, et inimesi panna mõtlema selle peale, et milline on nende vaimne kultuuripärand ja mis vaimne kultuuripärand üldse on. Porila sõnul ei ole vihik pelgalt loetelu, vaid püüab näidete varal selgitada Tegelikult on täiesti võimatu kogu seda vaimset kultuuri üles loetleda kuidagi, et seda me kindlasti ei ole ka püüdnud teha, need näited on seal lihtsalt selleks, et aidata inimestel seda pilti endale tekitada. Mis vaimne kultuuripärand on, sest seal on kõrvuti Järva-Jaani priitahtlikud pritsimehed, et seal tõesti näiteks nende pritsimeeste eestvedaja on juba viiendat põlve vabatahtlik tuletõrjuja, nende peres antakse neid teadmisi, oskusi edasi. Aga seal kõrval on ka ravimtaimedest, on need, saavad olla ainult näited. Niinimetatud suured infovihikud valmisid unes koos 2009. aastal selleks, et üldse tutvustada vaimse kultuuripärandi valdkonda. Tartu Ülikooli kultuuriteaduste professor Kristin Kuutma. Niisugusel tasandil, see, mis seostub rahvusvahelise organisatsiooniga, on tegemist ikkagi kultuuripoliitikaga ja kultuuripoliitikaga on seotud ka vaimse kultuuripärandi mõiste kasutamine sest kui me oleme midagi määratlenud pärandina, siis see tähendab seda, et me soovime seda hoida järgmiste põlvede jaoks. Me oleme midagi määratlenud, mida me soovime hoida. Kas see vihik on lõplik või arendada seda kuidagi edasi? Riik ei ole kindlasti lõplik, vaimse kultuuripärandi loetelu ei ole kunagi lõplik, sinna on võimalik kanda väga erinevaid inimeseks olemise märke, tegevusi, harrastusi, aga see peab olema midagi niisugust. Müüdele on side eelnevate põlvkondade, ka teatud niisugune ajaline edasikandumine, aga samal ajal vajalik meile, meie tänapäevases elus. Ilmast eeloleval ööl sajab Eestis lund, öö hakul kohati ka lörtsi. Lääne-Eestis võib kohati tuisata, Ida-Eestis hakkab tuul puhub läänekaarest kolm kuni üheksa meetrit sekundis, Lääne-Eestis puhub loode ja põhjatuul kuus kuni 12, puhanguti 14 kuni 17 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel null kuni miinus viis kraadi. Päeval sajab paljudes kohtades lund ja lörtsi, puhub loode ja põhjatuul kolm kuni üheksa, puhanguti 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on homme null kuni pluss neli kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.