Tänast saadet ma lindistan Tallinnas matkamajas. Ja minu kõrval istub neli erineva seltsi esindajad. Ma alustan paremalt käelt, palun siis nimi ja missugune selts. Olen tale darma keeli, esindan eestima leedulaste seltsi ja järgmine. Mina olen ehki tatari kogukonna ehke nimi on küll veel jää, sätellin. Ja minu nimi on Katerina Talur ja esindan Eestimaa ungarlaste. Ja saate toimetaja Reet Valing hakkab esitama neljale naisele. Kellest te aru saite, kes esindavad Eestis elavaid erinevaid rahvusi, küsimusi, kuidas nad tunnevad ennast lähtudes meie saatesarja pealkirjast, võrdsed võimalused siin võib-olla tekkida alguses niisugune situatsioon, et ma tahaksin nagu tõmmata mingi teelahkme või või siis vastupidi, mingeid ühendavaid jooni siis teie kõigi nelja rahvuse ja siis minu eesti rahvas vahele. Aga ma tahaksin hoopis vaadata, et missuguseid võrdseid võimalusi või ebavõrdseid võimalusi näete sellest lähtuvalt, et olles teise rahva naised siin, Eesti ühiskonnas, kas te tunnete lisavõimalusi või hoopistükkis olete nendest ilma jäänud tänu sellele, et te näiteks olete leedulanna, tatarlanna, ungarlanna ja rumeenlanna kellest alustama, kes on kõige julgem? Mingi selja? Ja kui me räägime lisavõimalustest, siis see, et sa oled teisest rahvusest, see tähendab seda, et kodus kodune keel on sul üks juba, et üks laps, kes kasvab teisest perekonnast, teisest rahvusest nad oskavad hästi palju keeli. See on üks lisavõimalustest. Teistest asjadest ei räägiks praegu võib-olla keegi lisad veel juurde. Ega see keeleküsimus on teile tuttav lapsest saadik või tunnete seda praegu, olles oma laste peal? Keelega on niimoodi, et see kui ma siin lasin, ütleme kooliaeg Ta esimeses klassis peale, siis ei tunneta üldse keeleprobleemid ise. Aga seda fikseerivad teised ja selgus, et mina väiksena rääkisin eesti tatari-vene keelt segamini. Ja need on nii, et kuna eesti koolis käisin, siis on eesti keel nagu vabalt vene keel on. Tänu sellele ütlesin vene keeleteaduskonna ja Tatari keel on selline kodune keel paratamatu. Kas ungarlastel Eesti ühiskonnas on samad keeleprobleemid keele suhtes, meil siin Eestis ei teki mingeid probleeme, sest eesti ja ungari keel on supluskeeled. Ja kõlavad nagu ühtemoodi, keele loogika on ühesugune ja kui ma mäletan, siis 200 ühesugust sõna on eesti ja ungari keeles näiteks nagu veri on ungari keeles, veer käsi on keed ja vesi on viis. Rohkem ei hakkasin loetlema. No minu kogemuste järgi, mida rohkem keeli sa oskad, seda kindlamini sa seisad siin maailmas, seda paremini sa oskad suhelda teistega ja mõista teiste rahvuste probleemid. Nii et meie perekonnas ei tekkinud kunagi konflikt sel pinnal minu abikaasa, kes on eestlane? No minul on samamoodi, minu jaoks oli see loomulik, kui ma sattusin siia Eestisse oma sünnimaalt, mis on taga Karpaatia, mis kunagi kuulus Ungari koosseisu enne esimest maailmasõda, aga praegu ta on Ukraina koosseisus, nii et oma nii maal maa paratamatut pidin suhtlema vene keeles, ukraina keeles kodus, meil oli kodune keel Ungari keel ja seda ma suutsin säilitada siin Eestimaal elades ka nii, et lastega suhtlen ungari keeles abikaasaga eesti keeles. Nii et minu silmis ei ole keele pinnal mingisuguseid probleenitsi, jätkab Veronika Paalandi siis rumeenlanna seisukohast. Ei tunne sellest riigikultuur ja kui mina olin abielult augustis-septembris, käisin juba eesti keele kursused. Muidugi. Nii Veronika Paalandi ja Dahlia tarmaks said omavahel kokku Tallinnas. Nii nagu paljud saavad keeltekoolis ja sellest ajast saadik olete tuttavad. Mis on nende aastatega Dalia Tarmak teie jaoks muutunud? Leedulanna jaoks, kes elab Eestis? Kas te oma töökohal tööd tehes tunnete mingeid erinevusi sellest johtuvalt, et te olete leedulanna, kes töötab Eestis? Mina ütlen ringil. Ja nimelt, et küll ta mul on kahekesi hinnangute, tähendab ma tiks õpet, ma olen ikka leedulanna ja siis on moment. Viimased aastad on muide kaaslasteks olnud enamus eestlasi, aga pikka aega ma olen töötanud ka ene kollektiivis, kus oli tähendab, kus olid pooleks Eestis, kus oli nagu vanasti oli see ametlik keel oli vene keel venekeelset paberit. Kas te tundsite ennast, kuidas seda nüüd öelda? Keeleliselt ja kultuuriliselt ahistatuna mõnevõrra ahistatuna ei tundnud, aga ma tundsin kuidagi, et ma ei selline nagu ütleme vene keel, et ega päris eestlanna ma küll ei tundnud, ennast ei hakka praegu. Kellena te töötate? Ma olen projektijuht, momendil on, näris selge äri on sügavalt rahvusvaheline. Just nimelt teesid. Üks kümmekond viimast aastat mu meie lähemad koostööpartnerit olnud prantslased Eestis, nüüd ma olen aru saanud, et ma olen sellest krampis no ikka lahti saanud küll. Ja ma olen oma sisemusest nagu leppinud sellega, et üksainus keel on, on tee. Veel, mida ma rääkinud ilma aktsendita ja ülejäänud on nii nagu maailmas on kõik ele, teised on õpitud ja siis kuna noh moment, ma suhtlen kõige rohkem prantslastega ja siis suhtleme ka inglise keeles. Ja siis ma olen aru saanud, et ei, ei ole viga minu eesti keelel inglise ega kõikidel muudel sellel, mis võivad veel tulla ette ellusse, et noh see kelgi polegi kõige oluline, vast on olulisemat inimesed, kellega sa töötad või või noh, need asja, et mille nimel sa oled välja? Ma tahtsingi tegelikult rääkida teist kui töötavatest naistest, kui haritud töötavatest naistest Eesti ühiskonnas või sul ja kas te tunnete, et te suudate olla võrdne? Mina isiklikult tunnen, et iga naine võib-olla võrdne, kui tal on selleks vastavad teadmised, ütleme samad teadmised kui on ka meestel. Aga lugu on võib-olla võimalustest, sest enamus naistel on perekond taga ja nemad teekonnal juures rohkem kinni lapsed, eks ole. Ja teine moment on see, mis on enamus Eesti firmades ma mõtlen, erafirmasid, kus ikkagi võrdsust ei ole. Ja see on nii ilmselge, et sama töö eest saavad mehed rohkem palka, sellest räägite, see on loomulik, võib olla omavahel naised, räägivad. Ja kes teab, võib-olla kunagi muutub see suhtumine, aga siiamaani on ta niimoodi olnud. Kas ema võrdsused palgas tulevad välja ka äritegemisel Dalia Tarmak, kas te olete kogenud, et teie kolleegidel on samad probleemid ütleme nii, jah, neid täiteid leidub, mis võiks olla põhjuseks, miks ja pealtnäha nii sügavalt demokraatlik riik nagu Eesti siin meil on on ikkagi see palgaküsimus üks kõige tähtsamaid asju. Et võrdse haridusega võrdse töökogemusega mehed ja naised, tehes samasugust tööd erinevat palka juba töölepingu tegemisel tuleb see erinevus silma. Aitäh, kas on traditsioonist või, või naiste oskamatusest enda eest seista või ma ei tea, millest see tuleneb. Katariina Talur, te töötate väga maskuliinsus kollektiivis, kas teil on ka see palgaerinevus välja? Jah, see on nii, minul on selline eriala, ma lõpetasin Tartus rakendusmatemaatika erialal ja antud hetkel töötan programmeerijana ja mul on meeskolleegid põhiliselt ja tunnistan ausalt üles. Minul isiklikult naistena meeldib töötada meestekollektiivis. Ma leian, et naistekollektiivis, kus on ainult naised, on palju raskem töötada, võib-olla sellepärast, et see naisesse saatus on võib-olla keerulisem, kui, kui mehe elu ja kohustused võib olla. Naine mõtleb kuidagi sügavamal ja klopasemal ja tal on nagu see kohusetunne kuidagi suurem kui, kui meestel. Mees suudab ühe probleemi peale keskenduda rohkem, aga naine peab kogu aeg mõtlema tagala peale, k ja elus on ikka niimoodi, et kui on sama eriala ütleme abielupaar mees ja naine siis perekonnas keegi peab ennast ohverdama perekonna eest. Ja enamasti see on, see on naine ja see on kuidagi vabatahtlik. Võib-olla see on konservatiivne väljendusviis, aga ma ei, ma ei oska teisiti seda naiste saatust siin Eestimaal motiveerida. See on meie naiste vabatahtlik valik. Selle asja tulin teie naeratasid leebelt selle jutu peale. Miks. Mulle meeldib see kokkuvõte, et noh, see naiste valik, et me oleme sellises olukorras, kusjuures, kui ma võin rääkida, mis ma ka enne ütlesin, ma ei näe väljapääsu või ma ei näe lahendust sellel asjal mis siis oleks õigem, sest noh, oma maailma Ma ütlen, et ma olen täiesti konservatiivne ja ja selge see, et kaks inimest ei saa korraga olla direktorid, on ka selge ja kaks inimest ei saa korraga juhtida ja üks peavad ikkagi olema see, kes jääb alla. Poole, aga tegelikult, Veronika, te olete siin matkamajas oma Rumeenias seltsi puhul küll kõige esimene ja tunnete, et teil oleks ülemust vaja. Mees ülemust. Te olete Eestimaa rahvuste ühenduses. Kas te tunnete huvi poliitika vastu? Mulle jäi see mõte tiksuma pähe pärast seda, kui te selle asja tulin, ütles, et ta on konservatiivne. Poliitilisele tegev ma üldse ei ole mõelnud aga meie poliitikale Eestis ma olen küll mõelnud, sest see noh kuidas nüüd öelda, ületab igasugused piirid, sest noh, tavainimene ei saa enam aru, mis siis lõpuks toimub ja võib-olla see on noh, meie hea küll, kui seal meie harimatus või on see siis ajakirjanduses vähevalgustatud. Aga kui rääkida nüüd konkreetselt rahvuste ühenduses, siis siis Tähendab olukord on ikkagi niimoodi, et kuidagi ebaõiglane, et tõstetakse neid inimesi esile, äkki on võib-olla rohkem ministri läheduses ja kes siin on tegelikult aastaid olnud siin rahvuste ühenduses, neid enam ei pannakse, ei pandagi tähele, vot selles ongi probleem, et kus on siis piir, mida siis võetakse aluseks, mis on siis tähtis Eesti vabariigile millised ideed, millised tegevused ja niimoodi ei saa, et mis on tehtud kunagi aastaid tagasi? Mina selle juures ei olnud isiklikult, et seda enam ei olegi, need ei saa inimeste ideid siis niimoodi täiesti maha tampida. Poliitikas on meie ei elu ja siis ma arvan, et iga naine võimaluste piires võib kõigele natukene poliitikast, sellepärast see on meie elu ja meie laste poliitLuija, meie laste tulinik ja. Kas poliitikas on kerge või raske olla, olete te poliitikas, Katariina? Ei ütleks ma orienteerunud ainult ajakirjandusest ja televiisorist võtan informatsiooni, see, mis oli, ütleme, viis-kuus aastat tagasi see ärritas mind ja püüdsin nagu asjadega kursis olla, aga viimasel ajal see, mis see, mis meie ümber toimub, see tundub täielik kaos. Ja ma isiklikult ei näe sellest väljapääsu ja kõik need optimistlikud väljendused, mis Eesti majandusega ja poliitikaga seoses on ilmunud Euroopas, konkreetselt Ungari ajakirjanduses. Mida oma aega, et loen interneti kaudu või nendest ajakirjadest, mis meieni jõuavad? Mina ei jaga seda seisukoha isiklikust. Kas teis räägib kaine matemaatik või elule kaine pilguga vaatav naine? Ma ütleks selle kohta, et mõlemad, loomulikult ma olen reaalsete katsumustega ja. Raske on niimoodi ringi vaadata, kui, kui nii palju probleeme ja nii palju ebaõiglust meie ümber, kui teatud asjade jaoks leitakse ressursse ja sammas pakilist asjade jaoks mitte. Kuidas teie tunnete Dahlia ebaõiglust Eesti ühiskonnas? Õnneks jah, vist on. Saatus on mul olnud armuline, et noh, ma enam, kus pole sellega kokku puutunud, aga noh, ma kujutan ette, et pallidel probleemiks Ma tahan rääkida sellest, et kui üks rahvusPeab kuidagi säilima ühe teise rahvuse seas ei pea olema suur rahvus, aga et sa ainult tantsimisest ei piisa, me peame mõtlema ka Noorsoo Kasvatuse peale oma emakeelekasvatuse peal ja see ei ole juba festivalid, vaid see on igapäevane tõsine töö. Ja kõige parem näide, mis toimub ülemaailmas, on juudi kogukonnad ja nemad on saavutanud sellest, et juba seitsme, seitsme aastani lapsel on ka tähendab õpetatud oma kultuuri, see on ükskõik, kuidas ema annab edasi, samuti need kogukonnapäeva koolid annavad. Edasi teistel rahvastel ei ole ja ütleme, tatarlastel on tänu vanaemadele see toimunud, meil ei ole kohta, kus käia, ütleme ei olen see ei ole kirikut, aga just sellised tähendab kodudele ja vanaemadele on see säilinud ja see ongi see põhiline, et me saavutaksime oma oma sellise noh, ütleme tasakaal. Sa ei oma omapära ja tasakaal ka sisemine harmoonia see selleks. Aga et sa oled erinev teisest rahvusest ja samal ajal sa saad siin olla. Et see on kõige olulisem. Ma tunnetan eluaeg, et ma olen teistsugune. Ja see, et ma saaksin koolis käia, et ma saaksin need tööd teha. Et ma ei tunnetaks teiste inimeste vastuseisu ja see ongi põhiline ja see jända festivalide teel see laulda võivad kõik. Välja arvatud need, kes ei tea, kes on Eestis sündinud, olete teie sündinud üks Moldovas Taga-Karpaatiast ja, ja Leedus, tähendab seda, et neljast kolm on sündinud Eestist kaugemal, kas teis on toimunud mingisugused muutused tänu nendele aastatele, mis te olete siin Eestis elanud ja mis suunas te näete ennast liikumas, eks me kõik oleme tugevamaks, tahan, et kõik nii kergelt tulnud ja iseenesest nagu ka eestlastel või ütleme noh, põhirahvusselle, et siin oli vaja palju rohkem ükskõik millisesse kallal noh, palju rohkem tööd enda kallal. Katerina minu silmis see on kannatuste rada. Me pidime võitlema võõral maal elades selleks, et säilitada oma keelt ja kultuuri. Ja seetõttu me oskame igat pisiasja hinnata. Isegi ma ütleks, et paremini kui need, kes sündisid ja elavad oma emamaal kes kritiseerivad igat asja. Minu südames on ainult see sügav armastus oma keele, oma emakeele ja kultuuri vastu. Ja minu jaoks on väga oluline vähemalt üks kord aastas käia sünnimaal ja, ja saada sealt jõudu selleks, et ma suudaksin elada võõraste seas võõrana, sest omaks ma ei saa kunagi, seda ma teadsin ja sellega ma leppisin. Mina suhtlesin väga hästi eesti naistega. Me kogu aeg leidsime ises keeles. Jaa, täna 14 aastat olin töötanud Eesti kollektiivis. Küllin ei teinud mingi vähed minema, ei ole eestlane ja kui prantslased, Veroneelased kes siin on minu, käis väga tihti kastideroniga, suur, tehakse liiga Eestis või ma väga vabalt, ütlesin, need mitte midagi halba ei teinud, sellepärast teen korrektselt omad. Kohe siiamaani õpin keelt kultuur. Ja ma tunnen, et välk nii ja seal ja kes on Eestis sündinud nagu minagi meil on vist midagi sarnast ja samal ajal väga palju erinevat. Nüüd ei oska öelda, kuidas ma olen muutunud, sellepärast ma olengi siin olnud kogu aeg. Aga ma arvan, et kõik meie siin, kes me oleme need erinevatest, teistest rahvusest, et igale naisele annab see juurde, kui sa oled just erinev ja lihtsalt, kui sul on oskusi ja võimalusi, siis tuleks lihtsalt ära kasutada ükskõik äriasjus või isiklikes asjus veendi maises. Aga kui nüüd rääkida üldse siin elust ja arengust ja muutustest, siis minu arust nüüd iga naine meie vanuses peab tahes-tahtmata minema kaasa sellega, et Eesti riik on muutunud juba noh, ma maailmavaatelt. Ja selleks, et kuidagimoodi säilida, ütleme siis toita oma perekonda või noh, ükskõik mida teha. Me peame orienteeruma ümber täiesti. Ja selleks on ikkagi vaja. Eks asi ennast täiendada ja õppida ja teine asi oma maailmavaatelt muutuda võib-olla tõesti rohkem mehelikumaks. Ja see ei ole üldse naljakas, kui ma ütlen, et paljud naised teevad selliseid asju, mida nad tuleksin elu sees, arvanud, et tõesti mina olen sellega hakkama saanud. Naiskeeld on siin konkreetselt poliitikas, aga ma ütlen, kas või sellest, kui mu sõbrannad pühivad seal korstnaid ja saavad selliste asjadega hakkama. See on ka juba suur saavutus. Saates võrdsed võimalused, rääkisid Eestimaa rahvaste ühenduse nelja erineva seltsi esindajad. Veronika Paalandi Rumeenia Moldaavia seltsist Katerina Talur Eesti Ungari seltsist, teisel ja asjad tullin Eesti Tatari kogukonnast. Dalia Tarmak Eesti Leedu seltsist ja küsijaks oli Valing saatesarja võrdsed võimalused. Toimetaja. Soovin meie tänastele saatekülalistele toimekat 90 kaheksandat aastat. Ja ükskõik, mis ka ei juhtuks, jääge iseendaks.