Tere õhtust tänases kirikuelu saates on meil põhjust rääkida Eesti piibliseltsi töödest-tegemistest sest eile lõppesid Jüris Piiblipäevad Eesti piibliseltsi peasekretär Jaan parenson. Mis siis reedel-laupäeval Jüris toimus? Reedel-laupäeval toimus Jüris korralised Eesti Piibliseltsi Piiblipäevad, need olid juba siis seitsmendad. Me oleme Eesti piiride taastamisest alates 1991 siis püüdnud iga aasta sellist sügisest piiblipäeva või piiblikonverentsi korraldada. Ja seekord toimusid nad siis Jüri kirikus. Ja põhjus oli selles, et 260 aastat tagasi ilmus eestikeelne piibel just Jüri kirikuõpetaja Anton Thor Helle poolt tõlgituna. Ja teiselt poolt ka põhjus oli selles, et 10 aastat tagasi tähistati Eesti Piibli 200 viiekümnendat aastapäeva Jüris ja sinna püstitati siis maailmas selline ainulaadne monument piiblile. Ja seal oli ka hommikupalvus. Laupäeva hommikul. Jah, laupäeva hommikul oli siis selle kivi või mobiibli monumendi juures siis selline hommikupalvus, kus siis mõeldi tänuga tagasi möödunud sajunditele ja sellele, et olid mehed, kes siis piibli ka emakeelse piibli eest hoolitsesid ja ka selle tähistamiseks 10 aastat tagasi me teame, 89. aasta oli aasta, küllaltki keeruline aeg veel aga siiski selline monument püstitatud. Ja see on, ma usun, et meie, Eesti kultuuriloos väga oluline, sest ega ma maailmas kuskil mujal ütleme, piibli monumenti püstitatud ei ole. On küll piibli tõlkijatele püstitatud monument, aga mitte piiblile. Ja Eesti rahva ütleme, keel ja keeleajalugu ja kooliajalugu on väga tihedalt seotud üht eestikeelse piibli tõlkimise ja trükkimise ja lugemaõppimisega selle tõttu nagu ka mitu väga olulist meie ajaloolist kultuuriloolist, selliseid komponente nagu koos Te ütlesite, piiblipäevad olid sel korral juba seitsmendat korda. Kas nad toimuvad iga kord eri paigus? Jah, siin oleme püüdnud nii haarata, Ta ühelt poolt ütleme siis Eestimaa erinevaid piirkondi, aga teiselt poolt ka väga tihti on nagu olnud nad seotud teatud konkreetsete ajalooliste daatumite või üritustega et antud juhul siis Jüris oli nagu siis selle Jüri uue omaaegse esimese piibli väljaandmisega piili monumendiga seoses. Näiteks möödunud aasta, kui me tähistasime Eesti piibliseltsi 180 viiendat aastapäeva, siis see konverents toimus novembrikuus Mustpeade majas, kuna 185 aastat tagasi siis Mustpeade majas Piiblised loodi. Teate, ma olen püüdnud ka sellised niuksed, ajaloolisi kohti ja daatumeid nagu siduda omavahel taastada nagu meie rahva sellist, ka ajaloolist kultuurilist mälu. Ja aastatega on piiblipäevad kõvasti populaarsust kogunud. Jah, nii võiks öelda, sest et kui need toimuvad seitsmendat korda, siis see tähendab seda, Need piiblipäevad on vajalikud. Muidugi, eks aeg on teinud ka selles mõttes võib-olla oma korrektiivid. Et kui me veel siin rahvusliku ärkamise alga aastatel oli üritustel rahvamassid, kui nii võiks nimetada, siis viimastel aastatel võtavad osa need, kes on asjast huvitatud. Et võib-olla alati ei saa, ütleme, suurte massidega enam opereerida. Aga noh, see on normaalne tänane situatsioon meil Eesti ühiskonnas. Räägime natuke Eesti Piibliseltsi tegevustest üldse, teil on varsti välja tulemas üks uus piibel välja Anneus. Jah, sest et kui 1997. aasta jõulude ajal tuli meil nii-öelda uus piibel, mida oli pikka aega oodatud, oli esimene nagu teise maailmasõjajärgne, mis oli siis nagu Eestimaal ka ette valmistatud ja siis trükkisime Soomes ja on olnud vajadus ka eri Vormaadi piibli järgi, nagu me teame, see esimene, mis ilmus meil siis 97 oli selline Madis mis on mugav kaasas kanda noortele inimestele, kellelt on kas või silmanägemine, on hea, on hea lugeda, aga aga vajadus on ka suurema kirjaga Piiblite järele. Ja selle tõttu me valmistasime ja nüüd trükis. Ja loodame enne jõule ilmub siis nõndanimetatud altari kantsli või pereveebel mis on siis suure kirjaga, ütleme, A4 formaadis, et inimesed saaksid ka pimedad inimesed saaksid lugeda ka samuti ka ütleme kirikutes, kus võib-olla ka valgustus pole kõige. Paremas korras, et oleks võimalik ka seal piiblitekste lugeda, sest kirik on siiski jumala sõna kuulutamise paigaks ja väga raske on, kui inimesed peavad seal vaevaga seda tegema. Ja meil selline traditsioon Eestimaal on olnud, et ka selline suur pere piibel on ju kogu aeg olemas olnud, kuni siis teise maailmasõjani kui viimane juubelipiibel ilmus peale seda nagu suures formaadis piiblit Eestimaal enam ilmunud ei ole ja ütleme, seda taguse vajadus on olnud pikka aega, aga lihtsalt me oma võimalusi arvestades ei ole jõudnud kõike korraga teha, vaid lihtsalt sammhaaval. Kes selle altaripiibli kujundanud? No meie kaane ja ümbrispaberi nii-öelda kujundajad on siis Epp Maria Kokamägi, Jaak Arro, kes olid meie piiblikaane kunstnikud ka selle 97. aasta väljaande juures. On see ka kommenteeritud välja. See ei ole, ta on puhas piiblitekst muidugi nüüd on ta lisatud ka siis apogrühvne tekst apogrühvid ka juurde, sest et paljud konfessioonid kasutavad ka pühakiri, on aga seda osa ja selle tõttu ka see nüüd juurde liidetud. Jaotan paralleelkirjakohas, nii nagu ka ta varasemas väljaandes oli. Seda oma kommentaaridega piibliks ei ole planeerinud, me loodame, et ehk kunagi tulevikus jõuame seda teha. Kas piibel poodidesse jõuab? No meie loodame, et see peaks jõudma igale poole, sest et me tahaksime nüüd septembrikuu jooksul saada kogudustesse ja raamatukogudesse ja kultuuri majadesse ja ministeeriumidesse ja koolidesse ka informatsiooni selle piiblikohtade main Asta nendest võimalustest, et seda on võimalik tellida, sest selleks, et siis saaks planeerida, kui palju ühte või teise kohta läheb. Ja ma usun seda, et seda on võimalik raamatukauplustes saada. Aga noh, selge on see, et ta enne jõule ta nii-öelda välja tuleb, et palju enne julge lubada tänavas kuskil novembrikuu jooksul. Eks selle piibli väljaandmisega on teil käed-jalad tööd täis, aga millega veel Eesti Piibliselts lisaks sellele tegeleb? Kuna me oleme Eesti üks vanimaid haridusorganisatsioone, siis meie eesmärk on olnud see, et et emakeelne piibel oleks kättesaadav kõikidele Eestimaa elanik, kelle sõltumata siis rahvusest ja usutunnistusest. Ja me oleme püüdnud muretseda ka teistes keeltes piibleid ja piibli osi, et iga rahvusrühm Eestimaal võiks oma emakeeles seda lugeda. Aga ütleme, mitmetest tööprojektidest on meil veel käsil arvuti piibli väljaandmine, me loodame selle tal ka selle valmis saada. Oleme alustamas viipekeelse evangeeliumid, on see videoversiooni ettevalmistamist, et ka meie, Eesti tähendab, kurttummad võiksid ka oma nii-öelda selles keelemurdes või viipekeeles siiski ka evangeeliumi lugeda ja näha. Ja samuti oleme siin ühinenud piibliseltside seal maailmaorganisatsiooniga koostöös, siis andnud välja preili kirjaseks pimedate kirjas piibli osi, uus testament on juba eestimaa pimedatel käes ja ka mitmed osad ka vanast testamendist. Ja eks ütleme selliseid projekte, plaane on veel mitmed kasvõi siis siin koolidele või pühapäevakoolidele, piibli maade seinakaardid või siis me oleme siin nende jõulaktsioonidega toetanud meie hõimurahvaste piibli tõlkimisprojekte ja me võime siis ka öelda seda, et ka eestlaste panus nende jõulumarkide kaudu raha, mis on nagu saadetud piibliseltsile on leidnud praktilist kasutamist selle näol, et aasta tagasi ilmus udmurdi keeles uus testament. Tänavu aasta me loodame, et võib-olla mari keeles võiks uus testament või lastepiibel valmis saada, see on talle, mitte Eesti piibliseltsi töö, vaid meie kui kaasseltsida see on siis Soome piibliseltsi ja Soome piirdunudki instituudi ja mitmete teiste Euroopa piibliseltside ühistoetusel. Meie hõimurahvad võiksid oma emakeelse piibli muidugi eelkõige uue testamendi siiski omada. Sest eestlastele emakeelne piibel väga tähtis olnud ja siis samuti hõimurahvastel on see väga oluline ka praegu eriti nende rahvusliku ärkamise ajal. Kas piibel arvutis tähendab, et mõlemad Testamendid on paroodia? CD-le, et ta nii-öelda ühelt poolt piiblitekst, teiselt poolt on ta nagu ka sõnaraamat või otsingusüsteemiga, on võimalik kas teatud mõisteid või kirjakohti või nimesid paralleelkoht välja otsida. Aitab nii-öelda tõlkidel, keeletoimetajatele, aga samuti ka ütleme, piibli igapäevastel kasutajatel jutlustajad vastoritel kiiremini ühte 11 teksti kättesaadav. Ja seegi on juba üsna pea tulemas. Me loodame, et selle selle eeltuleva talve jooksul sega nii-öelda välja, tuleb. Öelge, kas Eesti piibliselts on mõelnud ka uuele tõlkele, öeldakse ju, et iga põlvkond teab ise piibli tõlkima. Ja selle peale me oleme mõelnud päris pikka aega, nii kui me 97. aastal see väikses formaadis ilmus, peale seda hakkasime tegema plaane, et alustada uute piiblitõlkijate koolitust. See on pikaajaline protsess ja ütleme selline esimene selline koolitusnädal toimub oktoobrikuus, kus me siis rahvusvahelised piiblitõlkekonsultandid tulevad meie tulevasi piiblitõlkehuvilisi koolitama ja me oleme järjekorras nii teinud, et algab siis vana testamendi tõlkimine ehk lähiaastail Teil peale. Ja, aga selleks on vaja kõigepealt inimesi koolitada, et osataks nii-öelda head eesti keelt ja heebrea keelt ja siis oleks hea tundmine ka vana idamaa kultuuri ja ajaloo osas ja ja kaasajal ütleme ka piiblitõlkijate väga oluline ka spetsiaalset arvutiprogrammi tarkvarade tundmaõppimine ja kasutamine. Ja sellega nüüd oktoobrikuus alustame ja loodame, ehk tuleval aastal võib-olla algab ka tegelik tõlkimine. Aga noh, see on selge see, et seal nüüd algus sõltub meieni toetustest abist ehk võib-olla 10 12 15 aasta pärast võiks vana testament olla täiesti uuesti tõlge, kuna meie lugejate laual Me püüame nüüd ütleme seda piiblitõlketraditsiooni taastada, seda järjepidevust taastada, sest kahjuks see viiekümneaastane periood, mis me olime vennalike rahvaste ühises peres natukene seda järjepidevust häiris ja katkestas kuigi jah, nii mitmedki meie head spetsialistid teede dioloogi, tõlkijat, kes läände emigreerusid, aitasid nagu järevedest mingil määral säilitada, aga siiski ütleme, eesti keel on oma arengu siin Eestimaal teinud ikkagi natukene teistmoodi kui see, mis see eesti keeles, mis on siis nagu läänemaailmas. Aga ka piiriseltside põhimõte on siiski see. Me tõlgime piiblit keelde, milles räägitakse, et see aeg on möödas, et kui 260 aastat tagasi eesti keelde piibli tõlkimine lõi, võiks, võiksime keele normatiivi, mille alusel õpiti lugema, kirjutama, eakatega grammatikat tegema siis täna meie kultuurikontekstis on asi vastupidi, et meie peame piiblit tõlkides kasutama seda keelt, mida igapäevainimene räägib. Et me peame sellega arvestama ja see nõuab hoopis teistmoodi tööd ja rohkem ettevalmistamist. Eks seal ilmselt tulega palju tõlgendamisprobleeme. Jah, kindlasti ja ütleme nii nagu ka selles väljaandes, mida ma nüüd olen välja andnud, nii 97 kui ka nüüd on paljud asjad ka piiblis on võib-olla mõnelegi arusaamatut. Kui algkeel algtekst ei võimalda väga selget tõlget meil arusaadavad, ega me ei ole siis püüdnud seda mitte kuidagi lahti sele toda oma täna tänapäeva arusaamise juures, vaid oleme püüdnud jääda selle originaalteksti juurde ja nii mõnigi asi ka aastasadu aastatuhandeid tagasi on võib-olla meie jaoks natukene mitte väga selgelt välja öeldud, ei ole mõtet neid hakata nüüd seda siis ümber jutustama. Ja võib-olla järgnevad, ütleme, teaduslikud uurimised või arheoloogilised kaevamised või uute käsikirjade avastamine ehk aitamine ühes või teises küsimuses juba selgus saada, et jätame ka tulevastele põlvedele midagi. Sest ega ükski piibliväljaanne piiblitõlge ei ole nüüd plikega täiuslik. Iga põlvkond teeb uusi korrektiivi avastus, aga ega piiblitekst sellepärast sisult ei muutu, tekst jääb ikka samaks. Mis tal on olnud, kõik need tuhanded aastad. Öelge Jaanberson, kas Eesti piibliselts on isemajandav? Selles mõttes isemajandav, et meie peame neid vahendeid leidma. Kuna me oleme mittetulundusorganisatsioon, siis meie sõltume annetustest, toetustest sponsoritest ja tänasel päeval me ise seda toodangut, mida me siis toodame, kas siis piiblit ja piibli teatmeteoseid või piibli atlased entsüklopeediat sellest rahast me ei ela, vaid me siiski sõltume ka meie ühinenud piibliseltside toetusest mis üle kogu maailma toimib ja toimib ka eestlaste suhtes. Ja me peame arvestama seda, et Eesti on küllaltki väike ja vajadus on väga palju, et me siin sammhaaval näeme seda, et eestlased ka üha enam elama hakkavad ka seda tööd toetama. Ja ma usun seda, et tulevikus saan võib-olla see toetus suurem. Aga täna täna võime öelda siiski seda, et suurem osa tuleb väljapoolt piiri tagant, mitte koha pealt. Loodame, et võib-olla siin aastate möödudes võib-olla toimub siin ka teatud niisugune muudatused selle ka ise suudame oma töid finantseerida ja toetada. Aga finantsprobleemide taha ei ole ükski asi jäänud. Võiks öelda niimoodi, et nii mõndagi saanud ära tehtud, aga ka paljud ideed ja projektid on jäänud teistele idee tasemele, lihtsalt puuduvad ressursid. Ja siin, eks piibliseltsi üks põhiprobleeme ongi see, et mismoodi leida nagu tasakaalu, ütleme, meie vajaduste ja meie võimaluste vahel. Et siin me peame tegema teatud pingeread, teatud järjekorrad, aga näiteks piibel ilmus ühes väikses formaadis kõige esimesena, kuna seda kõige suurem vajadus. Ja nüüd tuleb suur altaripiibel ehk peale seda võib-olla siis saame ka võib-olla keskmises formaadis ja ütleme siin ka arvuti, piibli, millest me ennem rääkisime ütleme kõik see võtab aega, nii mõnigi peale tahaks, võiks kohe diaühe aastaga aga lihtsalt on vaja ressursse otsida ja leida ja ja korjata siis sammhaaval, teeme. Mis siis muud kui soovimegi teile võimaluste ja vajaduste kooskõla. Aitäh, Jaan Berenson, Eesti piibliseltsi peasekretär selle intervjuu eest. Mina, Terje Soots, küsisin ja ma tänan kuulajaid ilusat pühapäeva õhtut.